1. Hobsbawm, E. J. Nations and Nationalism since 1780: Programme, Myth, Reality. Cambridge University Press, Cambridge, 1990; Kappeler, A. Russland als Vielvölkerreich: Entstehung, Geschichte, Zerfall. C. H. Beck, München, 1992; Kaiser, R. The Geography of Nationalism in Russia and the USSR. Princeton University Press, Princeton, New Jersey, 1994; Gellner, E., Smith, A. D. The nation: real or imagined?: The Warwick debates on nationalism. – Nations and Nationalism, 1996, 2, 357–370; http://www.lse.ac.uk/Depts/Government/gellner/Warwick0.html (30.5.2009); Hosking, G. Russia. People and Empire 1551–1917. Harvard University Press, Cambridge, Massachusetts, 1997. Vt selle kohta ka Raun, T. U. Nineteenth- and early twentieth-century Estonian nationalism revisited. – Nations and Nationalism, 2003, 9, 129–147; Karjahärm, T. Inimeste valikud ei tulene alati neid ümbritsevatest oludest. [Retsensioon.] – Tuna, 2005, 4, 138–140; Piirimäe, E. Eesti rahvuslus Euroopa kontekstis. [Retsensioon.] – Ajalooline Ajakiri, 2007, 1 (119), 93–107.
2. Plakans, A. Modernization and the Latvians. – Rmt: Baltic History. Toim A. Ziedonis, Jr., W. L. Winter, M. Valgemäe. (Publications of the Association for the Advancement of Baltic Studies, 5.) The Ohio State University, Columbus, Ohio, 1974, 123; Raun, T. U. Modernization and the Estonians. – Rmt: Baltic History, 140.
3. Raun, T. U. Cultural Russification in Lithuania and the Baltic provinces in the late 19th and early 20th centuries: comparative perspectives. – Eesti Teaduste Akadeemia Toimetised. Humanitaar- ja Sotsiaalteadused, 1994, 43, 3, 238.
4. Vt Piirimäe, E. Eesti rahvuslus, 97–102.
5. Laar, M. Äratajad. Rahvuslik ärkamisaeg Eestis 19. sajandil ja selle kandjad. Kirjastus Eesti Ajalooarhiiv, Tartu, 2005, 65. Kriitikat Laari niisuguse seisukoha suhtes vt Piirimäe, E. Eesti rahvuslus, 95.
6. Vt Kruus, H. Eesti küsimus. (Eesti mõttelugu, 62.) Ilmamaa, Tartu, 2005.
8. Jansen, E. Eesti talurahva rahvusliku teadvuse kujunemisest XIX sajandil. – Rmt:Eesti talurahva sotsiaalseid vaateid XIX sajandil. Vast toim J. Kahk. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut, Tallinn, 1977, 67–123.
9. Vt nt Undusk, J. Kolm võimalust kirjutada eestlaste ajalugu. Merkel – Jakobson – Hurt. – Keel ja Kirjandus, 1997, 11, 721–734; 12, 797–811; Veidemann, R. Eesti rahvuse kujunemine semiootilisest aspektist. – Akadeemia, 2000, 9, 1811–1823.
10. Termini mittedominantne etniline grupp võttis esimesena kasutusele austria ajaloolane Gerald Stourzh 1985. aastal.
11. Hroch, M. Die Vorkämpfer der nationalen Bewegung bei den kleinen Völkern Europas. Eine vergleichende Analyse zur gesellschaftlichen Schichtung der patriotischen Gruppen. (Acta Universitatis Carolinae Philosophica et Historia, Monographia, XXIV.) Universita Karlova, Prague, 1968; Hroch, M. Social Preconditions of National Revival in Europe. A Comparative Analysis of the Social Composition of Patriotic Groups among the Smaller European Nations. Columbia University Press, New York, 2000.
13. Vt nt Introduction. – Rmt: Nationalism. Toim J. Hutchinson, A. D. Smith. (Oxford Readers.) Oxford University Press, Oxford, 1994, 5.
14. Kaiser, R. Political geography and nationalism in late Imperial Russia. – Rmt: История национальных политических партий России. Poсспэн, Mocквa, 1997, 68–70.
15. Hobsbawm, E. J. Nations, 12.
16. Raun, T. U., Plakans, A. The Estonian and Latvian national movements: an assessment of Miroslav Hroch’s model. – Journal of Baltic Studies, 1990, XXI, 2, 131–132.
17. Skalnik, P. Gellner versus Marxism: a major concern or a fleeting affair? – Rmt: Ernest Gellner & Contemporary Social Thought. Toim S. Malašević, M. Haugaard. Cambridge University Press, Cambridge, 2007, 108–109.
18. Hroch, M. Real and constructed: the nature of the nation. – Rmt: The State of the Nation. Toim J. A. Hall. Cambridge University Press, Cambridge, 1998, 100–106.
19. Raun, T. U., Plakans, A. The Estonian and Latvian, 134; Raun, T. U. The Latvian and Estonian national movements, 1860–1914. – The Slavonic and East European Review, 1986, 64, 1, 70.
20. Raun, T. U. The Latvian and Estonian, 67–68; Raun, T. U., Plakans, A. The Estonian and Latvian, 138.
21. Staliunas, D. Making Russians. Meaning and Practice of Russification in Lithuania and Belarus after 1863. (On the Boundary of Two Worlds: Identity, Freedom, and Moral Imagination in the Baltics, 11.) Rodopi, Amsterdam, 2007, 24.
22. Hroch, M. Social Preconditions, xiii.
23. Samas, 27–28.
24. Samas, 29.
25. On väidetud, et industriaalrevolutsioon algas Eestis 19. sajandi teisel veerandil, s.o enne rahvuslikku ärkamisaega (Karma, O. Tööstuslikult revolutsioonilt sotsialistlikule revolutsioonile Eestis. Tööstuse arenemine 1917. aastani. ENSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut, Tallinn, 1963, 62 jm).
27. Samas, 80; vt ka Kukk, K. Mütologiseeritud ajaloo rollist eesti rahvusluse arengus. – Vikerkaar, 2003, 10/11, 100.
30. Hroch, M. Comparative Studies in Modern European History. Nation, Nationalism, Social Change. (Variorum Collected Studies Series.) Ashgate Variorum, Aldershot, England, 2007.
31. Hroch, M. Comparative Studies, V, 67–68; VII, 96–97; X, 38; Hroch, M. From national movement to the fully-formed nation: the nation-building process in Europe. – Rmt: Mapping the Nation. Toim G. Balakrishnan. (Mapping Series.) Verso, London, 1996, 78–97.
32. Hroch, M. National self-determination from a historical perspective. – Canadian Slavonic Papers, 1995, XXXII, 3/4, 285.
33. Kaппелep A. Poccия – многонациональная империя. Возникновение. История. Распад. Прогресс–Традиция, Москва, 1997, 161–164.
35. Karjahärm, T. Eesti vaimse eliidi identsusest ärkamisajal. – Akadeemia, 1996, 12, 2563 jm.
37. Hroch, M. Social Preconditions, 178.
38. Vt probleemist nt Undusk, J. Saksa-eesti kirjandussuhete tüpoloogia. – Keel ja Kirjandus, 1992, 10, 585.
39. Kaппелep A. Poccия, 163.
40. Jürjo, I. Liivimaa valgustaja August Wilhelm Hupel 1737–1819. Riigiarhiiv, Tallinn, 2004, 479–482 jm.
42. Jansen, E. Eestlane muutuvas ajas. Seisusühiskonnast kodanikuühiskonda. Eesti Ajalooarhiiv, Tartu, 2007, 116.
44. Jansen, E. Aufklärung und estnische nationale Bewegung in der zweiten Hälfte des 19. Jahrhunderts. – Rmt: Aufklärung in den baltischen Provinzen Russlands. Ideologie und soziale Wirklichkeit. Hrsg. von O.-H. Elias. (Quellen und Studien zur baltischen Geschichte, 15.) Böhlau, Köln, 1996, 72.
45. Jürjo, I. Das nationale Erwachen der Esten im 19. Jahrhundert – ein Verdienst der deutschbaltischen Aufklärung? Estland und seine Minderheiten. Esten, Deutschen und Russen im 19. und 20. Jahrhundert. – Nordost-Archiv (Neue Folge), 1995, IV, 2, 409–431.
46. Jansen, E. Mihkel Veske ühiskondlik-poliitilisest tegevusest. – Rmt: Studia historica in honorem Hans Kruus, 387.
47. Talve, I. Eesti kultuurilugu. Keskaja algusest Eesti iseseisvuseni. Ilmamaa, Tartu, 2004, 384; Laar, M. Äratajad, 121.
48. Kruus, H. Eesti ajalugu kõige uuemal ajal, II. K./Ü. Loodus, Tartu, 1928, 109.
49. Ruubel, P. Poliitilised ja ühiskondlikud voolud Eestis. (Talupojaline-väikekodanlik ajajärk 1860–1905.) Kirjastuse A. S. Varrak, Tallinn, 1920.
50. Talve, I. Eesti kultuurilugu, 452.
52. Raamatu pealkiri on eksitav, sest autor vaatleb ka baltisaksa ühiskonda.
54. Jansen, E. Faehlmanni aeg. – Rmt: Jansen, E. Vaateid, 142–151.
55. Jansen, E. Eesti talurahva, 96.
56. Jansen, E. Die estnische Nationalbewegung: sozio-ökonomische Bedingungen und sozio-kulturelle Charakteristika. – Eesti Teaduste Akadeemia Toimetised. Humanitaar- ja Sotsiaalteadused, 1992, 41, 4, 274. Eestikeelses resümees märgib autor faasist B faasi C ülemineku ajaks 1890. aastaid.
57. Jansen, E. Rahvuslusest ja rahvusriikide sünni eeldustest Baltimail. – Rmt: Jansen, E. Vaateid, 116. Artikkel tugines 20.12.1988 ÕES-i koosoleku ettekandele.
60. Jansen, E. Eesti seltside saadikute märgukiri Vene keisrile 1881. aastal. – Rmt: Jansen, E. Vaateid, 256; Jansen, E. Eesti ajakirjanduse rahvuslikkusest venestamisajal. – Rmt: Jansen, E. Vaateid, 182.
61. Jansen, E. Baltic nationalism: the way towards the nation states. – Rmt: Norden och Baltikum. Universitet i Oslo, Oslo, 1994, 148.
63. Laar, M. Äratajad, 60–61, 63–65; Raun, T. U. Nineteenth- and early twentieth-century Estonian nationalism, 143.
65. Vt Karjahärm, T.Inimeste valikud, 140–142.
66. Laar, M. Äratajad, 11–12.
67. Samas, 136.
69. Laar, M. Raamat Jakob Hurdast. Ilmamaa, Tartu, 1995, 130.
70. Pihlamägi, M. Eesti industrialiseerimine 1870–1940. Ajaloo Instituut, Tallinn, 1999, 38.
71. Karjahärm, T. Inimeste valikud, 141–142; Sirk, V. Ärkamisaja rahvusliku aktiivi kogupilt. [Retsensioon.] – Keel ja Kirjandus, 2005, 10, 844–848; Kukk, K. Mart Laar: Äratajad. Rahvuslik ärkamisaeg Eestis 19. sajandil ja selle kandjad. [Retsensioon.] – Rmt: Forschungen zur baltischen Geschichte, I. Hrsg. von M. Laur, K. Brüggemann. (Forschungen zur baltischen Geschichte erscheinen in der Schriftenreihe Humaniora historica der Universität Tartu.) Akadeemiline Ajalooselts, Tartu, 2006, 242 jj; Piirimäe, E. Eesti rahvuslus, 106.
72. Jansen, E. Selts ja seisus 19. sajandi teise poole eesti ühiskonnas. – Rmt: Seltsid ja ühiskonna muutumine. Talupojaühiskonnast rahvusriigini. Artiklite kogumik. Toim E. Jansen, J. Arukaevu. Eesti Ajalooarhiiv, TA Ajaloo Instituut, Tartu, 1995, 37–40.
73. Prants, H. Eesti kaubalaeva-selts “Linda”. (E.R.S. Kirjanduse-haruseltsi toim. nr. 16.) Teaduse Kirjastus, Tallinn, 1913, 30–32 jm.
74. Arukaevu, J. Avalikkuse ohjamise kavad ja tegelikkus tsaariaja lõpus. – Rmt: Seltsid ja ühiskonna muutumine, 169–170.
75. Kõpp, J. Eesti Üliõpilaste Seltsi ajalugu, I. 1870–1905. EÜS-i Kirjastus, Uppsala, 1955, 174–176, 189–197 jm.
76. Issakov, S. Tsaarivalitsuse tsensuuripoliitikast eesti ajakirjanduse suhtes 19. sajandi teisel poolel. – Rmt: Läbi kahe sajandi. Koost J. Peegel. Eesti Raamat, Tallinn, 1971, 125–140; Lauk, E. Ajakirjanduse ajaloo periodiseerimisest. Eesti ajakirjanduse arenguetapid (kuni 1944). – Keel ja Kirjandus, 1996, 11, 771–772.
77. Jansen, E. Eestlane, 435.
78. Jansen, E. Eesti ajakirjanduse rahvuslikkusest venestamisajal, 196–204.
79. Tuglas, F. Ado Grenzsteini lahkumine. Päätükid meie ajakirjanduse ja tsensuuri ajaloost. Noor-Eesti Kirjastus, Tartu, 1926, 49.
80. Jansen, E. Veel natuke eesti liberalismi ajaloost. – Rmt: Jansen, E. Vaateid, 221–227; Jansen, E. Eestlane, 434–451.
81. Vt probleemist Piirimäe, E. Eesti rahvuslus, 107.
83. Aarelaid, A. Eesti kodanikualgatuse ajaloolised juured. – Rmt: Kodanikualgatus ja seltsid Eesti muutuval kultuurimaastikul. Koost A. Aarelaid. Jaan Tõnissoni Instituudi Kirjastus, Tallinn, 1996, 24.
84. Talve, I. Gustav Suits ja tema kaasaeg enne “Noor-Eestit”. – Rmt: Talve, I. Vanem ja noorem Eesti. Ilmamaa, Tartu, 2008, 74.
85. Hroch, M. Die Vorkämpfer, 24–26; Hobsbawm, E. J. Nations, 101–111; Kaппелep A. Poccия, 157, 162, 181.
86. Sugar, P. External and domestic roots of Eastern European nationalism. – Rmt: Nationalism in Eastern Europe. Toim P. F. Sugar, I. J. Lederer. University of Washington Press, Seattle, 1969, 46–47.
88. Vt nt Undusk, J. Saksa-eesti kirjandussuhete tüpoloogia, 10, 583–594; 11, 645–656; 12, 709–725; Annus, E. Kirjanduskaanon ja rahvuslik identiteet. – Keel ja Kirjandus, 2000, 1, 10–17; Lukas, L. Baltisaksa kirjandusväli 1890–1918. Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, Tartu Ülikooli kirjanduse ja rahvaluule osakond, Tartu, 2006, 459–490.
89. Jansen, E. Eestlane, 187, 375.
90. Kivimäe, J. Noor-Eesti tähendust otsides: vanu ja uusi mõtteid. Noor-Eesti kümme aastat: esteetika ja tähendus. Methis. Studia Humaniora Estonica, 2008, 1/2, 40.
91. Raun, T. Vaimne revolutsioon Eestis, 1896–1905. – Mana, 1969, 35, 10–20.
92. Raun, T. U. The Estonians. – Rmt: Haltzel, M. H., Lundin, C. L., Plakans, A. jt. Russification in the Baltic Provinces and Finland, 1855–1914, 287, 341 jm.
93. Kaппелep A. Poccия, 164.
94. Talve, I. Eesti kultuurilugu, 528, 586.
