Eestis ja Lätis on siseveekogude hüdroloogilise režiimi uurimine olnud loodusteadlaste pärusmaa ning toetunud mõõtmisandmetele. 19. sajandi keskpaigast kaugemasse minevikku minnes tuleb veerežiimi kõikumise uurimisel kasutada kirjalikke allikaid. Väina jõe veetaseme kõikumise kohta on olemas käepärane kronoloogiline käsitlus: kirjalikke ülestähendusi on kuni 1871. aastani. Sealt edasi on kasutada juba instrumentaalsed mõõtmisandmed. Üks katastroofiliseks uputuseks hinnatud suurvesi leidis Väinal aset 1837. aasta aprillis. Selle kohta, kas Lätis uputuse põhjustanud ilmaolud mõjutasid siseveekogude veerežiimi ka Eestis, seni ülevaadet pole. Küsimusele, kas suurvesi kimbutas ka Eesti ala, tuleb aga vastata jaatavalt. Tsaaririigi Liivimaa kubermangus tegutsenud sillakohtute Das Inlandis avaldatud materjalid näitavad selgesti, et suurvesi tõi endaga kaasa suurt varalist kahju, kuigi päevakajalisi ajakirjanduslikke kajastusi selle kohta samahästi kui pole.
1. Hüdroloogilise režiimi kõikumistele pühendatud teadustööde hulk järjest kasvab. Ainuüksi 2023. a esimesel poolaastal on üle kogu maailma registreeritud hulgaliselt veega seotud ekstreemseid keskkonnaseisundeid, mille mitmekülgse ja operatiivse analüüsimisega tegelevad eri tausta ning sageli ka juba omavahelise koostööga harjunud eri maade teadlaskooslused. Kogu ilmunud/ilmuval teadusloomingul silma peal hoidmine ning tulemuste individuaalses uurimistöös kasutamine on perifeerse taustaga üksikuurija jaoks mission impossible. Huvi korral julgeks edasiseks tutvumiseks soovitada näiteks: L. Alfieri, P. Burek, L. Feyen, G. Forzieri. Global Warming Increases the Frequency of River Floods in Europe. – Hydrology and Earth System Sciences, 2015, 19, 2247–2260;
https://doi.org/10.5194/hess-19-2247-2015
H. Madsen, D. Lawrence, M. Lang, M. Martinkova, T. R. Kjeldsen. Review of Trend Analysis and Climate Change Projections of Extreme Precipitation and Floods in Europe. – Journal of Hydrology, 2014, 519, Part D, 3634–3650;
https://doi.org/10.1016/j.jhydrol.2014.11.003
Z. Kundzewicz. Lessons from River Floods in Central Europe, 1997–2010. – Natural Disasters and Adaptation to Climate Change. Ed. by S. Boulter, J. Palutikof, D. Guitart. Cambridge University Press, Cambridge, 2013, 128–135.
https://doi.org/10.1017/CBO9780511845710.017
2. Daugava kerkib üle kallaste: Jēkabpilsi piirkonnas anti üleujutuse hoiatus.
https://maailm.postimees.ee/7689426/daugava-kerkib-ule-kallaste-jekabpilsi-piirkonnas-anti-uleujutuse-hoiatus (12.10.2023).
3. K. Vanamölder. Maanõunik Otto Fabian von Wrangelli Eesti ja Liivimaa kroonika käsitlusvõimalustest. Magistritöö. Tartu Ülikool, 2007, 44.
4. Е. Г. Московкина. Паводки на реке Даугава. Изд. АН Латвийской ССР, Рига 1960, 15. Vt ka G. Eberhards. Unusual Weather Conditions in Latvia (900-1860). – Climate Change in Latvia and Adaption to it. Ed. by M. Kļaviņš, A. Briede. University of Latvia Press, Riga, 2011, 53.
5. A. Järvet. Kui Emajõgi voolab tagurpidi. – Eesti Loodus, 1995, 46, 5/6, 144–146.
6. F. C. Ljungqvist, A. Seim, H. Huhtamaa. Climate and Society in European History. – WIREs Climate Change, 2021, 12, 2, e691.
https://doi.org/10.1002/wcc.691
7. Keskkonna ja ühiskonna kasuaalsete suhete mudel on käibel aastast 1981: M. J. Ingram, G. Farmer, T. M. Wigley. Past Climates and Their Impact on Man: A Review. – Climate and History: Studies in Past Climates and Their Impact on Man. Ed. by T. Wigley, M. Ingram, G. Farmer. Cambridge University Press, Cambridge, 1981, 3–50. Mudelit on aegade jooksul täiustatud. Viimane täpsustus pärineb aastast 2015: J. Luterbacher, C. Pfister. The Year Without a Summer. – Nature Geoscience, 2015, 8, 4, 246–248. Tegemist on hea ja käepärase analüütilise vahendiga.
8. S. Helama, H. Huhtamaa, E. Verkasalo, A. Läänelaid. Something Old, Something New, Something Borrowed: New Insights to Human-Environment Interaction in Medieval Novgorod Inferred from Tree Rings. – Journal of Archaeological Science: Reports, 2017, 13, 341–350.
https://doi.org/10.1016/j.jasrep.2017.04.008
9. H. Huhtamaa, F. C. Ljungqvist. Climate in Nordic Historical Research – Research Review and Future Perspectives. – Scandinavian Journal of History, 2021, 46, 5, 665–695.
https://doi.org/10.1080/03468755.2021.1929455
10. The Palgrave Handbook of Climate History. Ed. by S. White, C. Pfister, F. Mauelshagen. Palgrave Macmillan, London, 2018. Meie teadlaste loomingust on leidnud viitamist: A. Tarand. Precipitation Time Series in Estonia in 1751–1990. – Zeszyty Naukowe Uniwersytetu Jagiellonskiego, Prace Geograficzne, 1993, 95, 139–49; A. Tarand, P. Kuiv. The Beginning of the Rye Harvest: A Proxy Indicator of Summer Climate in the Baltic Area. – Climatic Trends and Anomalies in Europe 1675–1715: High Resolution Spatio-Temporal Reconstructions from Direct Meteorological Observations and Proxy Data: Methods and Results. Ed. by B. Frenzel, C. Pfister, B. Gläser. Gustav Fischer Verlag, Stuttgart, 1994, 61–72; A. Tarand, P. Ø. Nordli. The Tallinn Temperature Series Reconstructed Back Half a Millennium by Use of Proxy Data. – Climatic Change, 2001, 48, 189–99;
https://doi.org/10.1007/978-94-017-3352-6_9
A. Tarand, J. Jaagus, A. Kallis. Eesti kliima minevikus ja tänapäeval. Tartu Ülikool Kirjastus, Tartu, 2013.
11. Ülevaade meteoroloogiliste mõõtmisandmete (õhutemperatuur, -rõhk, sademed) koondamise kohta ühtsesse andmebaasi (HCLIM) n-ö aegade algusest positsioneerib ka vastava olukorra nii Eestis kui Lätis. Andmebaasis on esindatud 118 maa aegread, kuid siinseid andmeid seal pole. Vt. E. Lundstad, Y. Brugnara, D. Pappert, J. Kopp, E. Samakinwa, A. Hürzeler, C. B. Andersson, R. Cornes, D. Demarée, J. Filipiak, I. Gates, G. L. M. Jones, S. Jourdain, A. Kiss, S. E. Nicholson, R. Przybylak, P. Jones, D. Rousseau, B. Tinz, F. S. Rodrigo, S. Grab, F. Domínguez-Castro, V. Slonosky, J. Cooper, M. Brunet, S. Brönnimann. The Global Historical Climatedatabase HCLIM. Scientific Data, 2023, 10, 44.
https://doi.org/10.1038/s41597-022-01919-w
12. A.-M. Burgdorf, S. Brönnimann, G. Adamson, T. Amano, Y. Aono, D. Barriopedro, T. Bullón, C. Camenisch, D. Camuffo, V. Daux, M. del Rosario Prieto, P. Dobrovolný, D. Gallego, R. García-Herrera, J. Gergis, S. Grab, M. J. Hannaford, J. Holopainen, C. Kelso, Z. Kern, A. Kiss, E. Kuan-Hui Lin, N. J. Loader, M. Možný, D. Nash, S. E. Nicholson, C. Pfister, F. S. Rodrigo, T. Rutishauser, S. Sharma, K. Takács, E. T. Vargas, I. Vega. DOCU-CLIM: A Global Documentary Climate Dataset for Climate Reconstructions. – Scientific Data, 2023, 10, 402.
https://doi.org/10.1038/s41597-023-02303-y
13. S. White, Q. Pei, K. Kleemann, L. Dolak, H. Huhtamaa, C. Camenisch. New Perspectives on Historical Climatology. – WIREs Climate Change, 2023, 14, 1, e808, 10.
https://doi.org/10.1002/wcc.808
14. Vt nt Suurte üleujutusaladega siseveekogude ja mererannkul korduva kõrgvee taseme poolt mõjutatud alade määramine: Lõpparuanne. Vastutav täitja L. Sipelgas, täitja A. Arikas. Keskkonnaagenuur, Tallinn, 2019.
15. Vt nt L. Kūle, A. Briede, M. Kļaviņš, G. Eberhards, A. Ločmanis. Adaptation to Floods in Riga, Latvia: Historical Experience and Change of Approaches. – Climate Change Adaptation in Practice: From Strategy Development to Implementation. Eds. P. Schmidt-Thomé, J. Klein. Wiley Blackwell, Chichester, 2013, 65–82;
https://doi.org/10.1002/9781118548165.ch6
M. Kļaviņš, A. Briede, V. Rodinov. Long Term Changes in Ice and Discharge Regime of Rivers in the Baltic Region in Relation to Climatic Variability. – Climatic Change, 2009, 95, 485–498
https://doi.org/10.1007/s10584-009-9567-5
16. Е. Г. Московкина. Паводки на реке Даугава, 3.
17. Vt nt Z. W. Kundzewicz. Lessons from River Floods, 30 jj.
18. Inimeste riskikäitumine on omaette sotsioloogiline probleem, mille printsiipe saab viljakalt rakendada ka keskkonna ja ühiskonna omavaheliste suhete selgitamisel. Vt nt U. Beck. Risk Society: Towards a New Modernity. Transl. by M. Ritter. Sage Publications, London, 1992.
19. Vt R. Brazdil, Z. Kundzewicz. Historical Hydrology: Editorial. – Hydrological Sciences Journal, 2006, 51, 5, 733–738;
https://doi.org/10.1623/hysj.51.5.733
R. Brazdil, Z. Kundzewicz, G. Benito. Historical Hydrology for Studying Flood Risk in Europe. – Hydrological Sciences Journal, 2006, 51, 5, 739–763.
https://doi.org/10.1623/hysj.51.5.739
20. R. Merz, A. Kiss, S. Basso, G. Blöschl, B. Merz, A.Viglione, S. Plötner, B. Guse, A. Schumann, S. Fischer, B. Ahrens, F. Anwar, A. Bárdossy, P. Bühler, U. Haberlandt, H. Kreibich, A. Krug, D. Lun, H. Müller‐Thomy, R. Pidoto, C. Primo, J. Seidel, S. Vorogushyn, L. Wietzke. Causative Classification of River Flood Events. – WIREs Water, 2019, 6, 4, 1–24.
https://doi.org/10.1002/wat2.1353
21. Vt M. Hanel, O. Rakovec, Y. Markonis, P. Máca, L. Samaniego, J. Kyselý, R. Kumar. Revisiting the Recent European Droughts from a Long-term Perspective. – Scientific Reports, 2018, 8, Article number: 9499;
https://doi.org/10.1038/s41598-018-27464-4
A. K. Mishra, V. P. Singh. A Review of Drought Concepts. – Journal of Hydrology, 2010, 391, 1–2, 202–206;
https://doi.org/10.1016/j.jhydrol.2010.07.012
E. R. Cook, R. Seager, Y. Kushnir, K. R Briffa, U. Büntgen, D. Frank, P. J. Krusic, W. Tegel, G. van der Schrier, L. Andreu-Hayles, M. Baillie, C. Baittinger, N. Bleicher, N. Bonde, D. Brown, M. Carrer, R. Cooper, K. Čufar, C. Dittmar, J. Esper, C. Griggs, B. Gunnarson, B. Günther, E. Gutierrez, K. Haneca, S. Helama, F. Herzig, K.-U. Heussner, J. Hofmann, P. Janda, R. Kontic, N. Köse, T. Kyncl, T. Levanič, H. Linderholm, S. Manning, T. M. Melvin, D. Miles, B. Neuwirth, K. Nicolussi, P. Nola, M. Panayotov, I. Popa, A. Rothe, K. Seftigen, A. Seim, H. Svarva, M. Svoboda, T. Thun, M. Timonen, R. Touchan, V. Trotsiuk, V. Trouet, F. Walder, T. Ważny, R. Wilson, C. Zang. Old World Megadroughts and Pluvials During the Common Era. – Science Advances, 2015, 1, 10.
https://doi.org/10.1126/sciadv.1500561
22. Московкина, Паводки на реке Даугава.
23. Samas, 71–72.
24. Samas, 139; Vt ka Eberhards, Unusual Weather Conditions in Latvia, 50–59.
25. Московкина, Паводки на реке Даугава, 140.
26. https://www.wetterzentrale.de/en/reanalysis.php?model=noaa (12.10.23).
27. Riia kohta kasutatud temperatuurinäidud on avaldatud: Provinzialblatt für Kur-, Liv- und Esthland, 1837, nr 1–14; Tartu kohta: Dörptsche Zeitung, 1837, nr 1–39.
28. Das Inland, nr 3, 20.01.1837.
29. Provinzialblatt für Kur-, Liv- und Esthland, nr 1, 07.01.1837.
30. Tarand et al. Eesti kliima minevikus ja tänapäeval, 229–231.
31. Provinzialblatt, nr 8, 25.02.1837.
32. Provinzialblatt, nr 13, 01.04.1837.
33. Tarand et al. Eesti kliima minevikus ja tänapäeval, 230; Das Inland, nr 13, 31.03.1837. Kirjeldus turule jõudnud rohelisest kaubast paneb mõtlema, kas kirjasaatja pole mitte rohelise rohkusega liialdanud. Nimelt ei ole kuidagi võimalik, et müügile oleks jõudnud 1837. a köömned.
34. Das Inland, nr 15, 14.04.1837.
35. Das Inland, nr 8, 24.02.1837.
36. Samas.
37. Das Inland, nr 10, 10.03.1837.
38. Provinzialblatt, nr 12, 25.03.1837.
39. Samas.
40. Samas.
41. Das Inland, nr 15, 14.04.1837.
42. Das Inland, nr 11, 17.03.1837.
43. Das Inland, nr 13, 19.03.1837.
44. Das Inland, nr 16, 21.04.1837.
45. Provinzialblatt, nr 16, 22.04.1837.
46. Das Inland, nr 14, 07.04.1837.
47. Das Inland, nr 15, 14.04.1837.
48. Das Inland, nr 14, 07.04.1837.
49. Das Inland, nr 15, 14.04.1837.
50. Provinzialblatt, nr 8, 25.02.1837.
51. Das Inland, nr 10, 10.03.1837.
52. Samas.
53. Provinzialblatt, nr 14, 08.04.1837.
54. Kurzemes draudžu chronikas. Otra dala. (Valsts archiva raksti, IX.) Valsts arhīvs, Rīga, 1930, 167.
55. Samas, 190.
56. Kurzemes draudžu chronikas. Prima dala. (Valsts archiva raksti, VII.) Valsts arhīvs, Rīga, 1928, 66.
57. Samas, 154.
58. Mait Sepa arvates võisid niiskemad õhumassid siia kanduda näiteks Egeuse merelt.
E-kiri artikli autorile 10.05.2023.
59. Vt nt J. Weichselgartner. Hochwasser als soziales Ereignis: Gesellschaftliche Faktoren einer Naturgefahr. – Hydrologie und Wasserbewirtschaftung, 2000, 44, 3, 122–131; P. Bubeck, A. Otto, J. Weichselgartner. Societal Impacts of Flood Hazards. – Oxford Research Encyclopedia of Natural Hazard Science. Oxford University Press, Oxford, 2017, online publication;
https://doi.org/10.1093/acrefore/9780199389407.013.281
60. Kurzemes draudžu chronikas, 1930, 169.
61. Das Inland, nr 16, 21.04.1837.
62. Das Inland, nr 17, 19.04.1837.
63. Das Inland, nr 18, 23.03.1837.
64. Das Inland, nr 4, 27.01.1837. Jelgava joogivee probleemistiku juurde tullakse Das Inlandi veergudel uuesti 1837. a augustis. Kirjasaatja toob hoiatava näite Viinist, kus reostunud kaevuvee kasutamise tõttu oli sel suvel ratsaväe akadeemia 82 õppejõudu ja kasvandikku haigestunud kõhutõppe (Nervenfieber). Veel traagilisem juhtum oli aga samas õppeasutuses aset leidnud 1811. a, mil üleujutuse läbi reostunud kaevuvee kasutamise tulemusel kaotati lausa inimelusid (Das Inland, nr 33, 18.08.1837).
65. Das Inland, nr 17, 28.04.1837.
66. Provinzialblatt, nr 16, 22.04.1837.
67. Das Inland, nr 22, 02.06.1837.
68. Kurzemes draudžu chronikas, 1928, 154.
69. Das Inland, nr 48, 01.12.1837.
70. Das Inland, nr 50, 15.12.1837.
71. Das Inland, nr 49, 08.12.1837.
72. Das Inland, nr 50, 15.12.1837.
73. Das Inland, nr 44, 03.11.1837.
74. Das Inland, nr 40, 06.10.1837.
75. Das Inland, nr 34, 25.08.1837; nr 35, 01.09.1837.
76. Das Inland, nr 37, 15.09.1837.
77. Das Inland, nr 48, 01.12.1837. 1837. aastal oli tsaaririigis käibel nii nii hõbe- kui ka paberraha (bankorubla), millega arveldati paralleelselt. Miks on mõnes sillakohtu aruandes toodud veekahjud hõberublades ja teistes bankorublades, selle koha artikli autoril selgitus puudub.
78. Das Inland, nr 49, 08.12.1837.
79. Das Inland, nr 50, 15.12.1837.
80. Das Inland, nr 50, 15.12.1837.
81. Das Inland, nr 45, 10.11.1837.
82. Das Inland, nr 40, 06.10.1837.
83. Das Inland, nr 35, 01.09.1837.
84. Das Inland, nr 34, 25.08.1837.
85. Das Inland, nr 23, 09.06.1837.
86. Das Inland, nr 22, 02.06.1837.
87. Das Inland, nr 30, 28.07.1837.
88. Tartu, Riia ja Stockholmi õhurõhunäitude graafiku ja maikuise suurvee põhjuste tõlgenduse on koostatud Mait Sepp. Allikas: Mait Sepa e-kirja artikli autorile 27.03.2023.
89. Das Inland, nr 18, 05.05.1837.
90. Das Inland, nr 28, 06.07.1837.
91. Das Inland, nr 33, 18.08.1837.
92. Das Inland, nr 35, 01.09.1837.
