Kliima ja ühiskonna põimitus on tänapäeval üldaktsepteeritud teadmine. Paraku moodustab selle uurimine viisil, mis kvalifitseeruks omaette teaduseks, suhteliselt lühikese etapi Balti ajalookirjutuse traditsioonis. Esmalt oli nii loodus- kui ka humanitaarteadustes tarvis üldse jõuda tõdemuseni, et kliima on ajaloo jooksul muutuv nähtus ehk et kliimal on oma ajalugu. Teiseks oli vaja leida teaduslikud menetlus- ja jutustamisviisid, kuidas rääkida muutuvast kliimast ning kasutada neid andmeid, seletamaks kliimamuutuste mõju inimühiskonna ajaloolises arengus. Kliimaajalugu saab uurida, (1) toetudes looduse enda arhiivis sisalduvale infole ehk loodusteaduslikele andmetele, (2) toetudes ilmaelementide mõõtmisandmetele, mis moodustavad igas regioonis omaette teadus- ja kliimavaatlusajaloo, ning (3) analüüsides inimese poolt talletatud teavet kirjalikes allikates. Ajalooline klimatoloogia tegeleb põhiliselt viimase allikagrupiga ning arenes välja järk-järgult pärast Teist maailmasõda. Tänapäeval on ajalooliste klimatoloogide kogukond suur, ulatudes kõikidesse maailmajagudesse, ja uurimisspekter kirju. Üha rohkem on aga märgata pingutusi ühendada erinevate allikaliikide ja metodoloogiate pakutavat informatsiooni, et mõtestada lahti põhjuse ja tagajärje loogikat kliima ja ühiskonna interaktsioonis. Artiklis antakse aru Balti regiooni kohta tehtud ja tehtavast uurimistööst ning püütakse seda positsioneerida muu maailma pingutuste taustal.
1. „Leidub arvukalt hüpoteese ja teooriaid, mida on esitatud kliima muutumise kohta minevikus, mis on loomulikult äratanud suuremal või vähemal määral laiemate ringkondade huvi, sest ranged tõendid minevikus toimunud kliimamuutuse kohta tekitavad kohe mõtte muutuse võimalikkusest tulevikus; see ei saaks aga toimuda ilma drastilise mõjuta rahvaste majanduselule“. E. Brückner. Klimaschwankungen seit 1700: Nebst Bemerkungen über die Klimaschwankungen der Diluvialzeit. – Geographische Abhandlungen. Hrsg. von A. Penck. Bd. 4, H. 2. Hölzel, Wien, Olmütz, 1890, 162.
2. T. Salumets. Järelsõna. „Üksi seotud maailmas“. – N. Elias. Tsiviliseerumisprotsess, II: Ühiskonna muutused. Ühe tsiviliseerumisteooria visand. Tlk T. Relve. Varrak, Tallinn, 2007, 440.
3. R. A. Begum, R. Lempert, E. Ali, T. A. Benjaminsen, T. Bernauer, W. Cramer, X. Cui, K. Mach, G. Nagy, N. C. Stenseth, R. Sukumar, P. Wester. Point of Departure and Key Concepts. – Climate Change 2022: Impacts, Adaptation and Vulnerability. Contribution of Working Group II to the Sixth Assessment Report of the Intergovernmental Panel on Climate Change. Ed. by H.-O. Pörtner, D. C. Roberts, M. Tignor, E. S. Poloczanska, K. Mintenbeck, A. Alegría, M. Craig, S. Langsdorf, S. Löschke, V. Möller, A. Okem, B. Rama. Cambridge University Press, Cambridge, 2022, 121–196.
https://doi.org/10.1017/9781009325844.003
4. https://www.marinetraffic.com (15.09.2023).
5. https://www.flightradar24.com (15.09.2023).
6. J. Osterhammel. Kausalität: Streitgespräche in den Wissenschaftlichen Sitzungen der Versammlung der Berlin-Brandenburgischen Akademie der Wissenschaften am 9. Dezember 2005 und 5. Mai 2006. Berlin-Brandenburgische Akademie der Wissenschaften, Berlin, 2007, 75–80.
7. E. Durkheim. The Rules of Sociological Method. Free Press, Toronto, 1964, 1 jj.
8. Vt M. Hulm. Reducing the Future to Climate: A Story of Climate Determinism and Reductionism. – Osiris, 2011, 26, 1, 245–266. Tänapäeva peavoolu teaduses on kliimadeterminismile vaadatud kui mittesobivale arusaamale kliima ja ühiskonna suhetest. Ometi leidub ka praegu tõsiteadlasi, kes soovitavad ikkagi pisut järele mõelda, enne kui pimesi sellega nõustuda. Vt N. Stehr, H. von Storch. Von der Macht des Klimas: Ist der Klimadeterminismus nur noch Ideengeschichtliche oder relevanter Faktor gegenwärtigen Klimapolitik? – GAIA – Ecological Perspectives for Science and Society, 2000, 9, 3, 187–195.
https://doi.org/10.14512/gaia.9.3.7
9. E. Huntington. Civilization and Climate. Yale University Press, New Haven, 1915;
10. Vt The Anthropocene as a Geological Time Unit: A Guide to the Scientific Evidence and Current Debate. Ed. by J. Zalasiewicz, C. N. Waters, M. Williams, C. P. Summerhayes. Cambridge University Press, Cambridge, 2019.
11. T. Rosenberg. Tartu ülikooli Vene ajaloo professor Alexander Brückner (1834–1896). – Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat 2002. Tartu, 2004, 42–58.
12. E. Huntington. Climatic Variations and Economic Cycles. – The Geographical Review, 1916, 1, 192–202, siinne lk 192.
https://doi.org/10.2307/207618
13. A. Järvet. Eduard Brückner and His Relations to Tartu University. – Carl Kalk 200: Ajaloolise klimatoloogia sümpoosion. (Publicationes Instituti Geographici Univesitatis Tartuensis, 97). Toim. J. Jaagus. Tartu, 2005, 37–44; vt ka N. Stehr, H. von Storch, M. Flügel. Climate Variability, Climatic Change and Societal Sonsequences. – Historisch-Meereskundliches Jahrbuch, 1995, 3, 51–70; The Palgrave Handbooks of Climate History. Ed. by S. White, C. Pfister, F. Mauelshagen. Palgrave Macmillan, London, 2018, 609; A. Penck. Eduard Brückner. – Geographische Zeitschrift, 1928, 34, 2, 65–87; E. Brückner. Die Geschichte unseres Klimas: Klimaschwankungen und Klimafolgen. Hrsg. von N. Stehr, H. von Storch. (Österreichische Beiträge zu Meteorologie und Geophysik, 40.) ZAMG, Wien, 2008.
14. W. Lauer. Klimawandel und menschheitsgeschichte auf dem mexikanischen Hochland. – Akademie der Wissenschaften und Litaratur Mainz. Abahandlungen der mathematisch-naturwissenschaftlichen Klasse, 1981, 2, 49 jj.
15. Kliimasüsteemi toimimise kohta vt: S. Rahmstorf, H. J. Schnellnhuber. Kliimamuutus: Diagnoos, prognoos, teraapia. Tlk Katrin Kaugver. Tallinna Ülikooli Kirjastus, Tallinn, 2021, 13–38.
https://doi.org/10.51202/1664-6533-2021-6-013
16. Vt A. Tarand, A. Kallis. Eesti tornaadod. Varrak, Tallinn, 2017, 13–32.
17. Vt nt P. D. Jones. Early European Instrumental Records. – History and Climate: Memories of the Future? Ed. by P. D. Jones, A. E. J. Ogilvie, T. D. Davies, K. R. Briffa. Kluwer Academic, Plenum Publishers, New York, 2001, 55–77.
18. Aastail 1780–1795 tegutses näiteks Mannheimis meteoroloogiakeskus, millel oli kõige tegusamatel aastatel kokku 37 ilmavaatluspunkti Uuralist Põhja-Ameerikani. Eestile kõige lähemad vaatluspunktid asusid Stockholmis ja Peterburis. Vt D. Cassidy. Meteorology in Mannheim: The Palatine Meteorological Society, 1780–1795. – Sudhoffs Archive, 1985, 69, 1, 8–25.
19. A.-M. Burgdorf, S. Brönnimann, G. Adamson, T. Amano, Y. Aono, D. Barriopedro, T. Bullón, C. Camenisch, D. Camuffo, V. Daux, M. del Rosario Prieto, P. Dobrovolný, D. Gallego, R. García-Herrera, J. Gergis, S. Grab, M. J. Hannaford, J. Holopainen, C. Kelso, Z. Kern, A. Kiss, E. Kuan-Hui Lin, N. J. Loader, M. Možný, D. Nash, S. E. Nicholson, C. Pfister, F. S. Rodrigo, T. Rutishauser, S. Sharma, K. Takács, E. T. Vargas, I. Vega. DOCU-CLIM: A Global Documentary Climate Dataset for Climate Reconstructions. – Scientific Data, 2023, 10, 402.
https://doi.org/10.1038/s41597-023-02303-y
20. M. McCormik, U. Büntgen, A. M. Cane, E. R. Cook, K. Harper, P. Huybers, T. Litt, S. W. Manning, P. A. Mayewski, A. F. M. More, K. Nicolussi, W. Tegel. Climate Change During and After the Roman Empire: Re-constructing the Past from Scientific and Historical Evidence. – Journal of Interdisciplinary History, 2012, 43, 2, 169–220;
https://doi.org/10.1162/JINH_a_00379
Läänemere regiooni kohta on pakkunud huvitava analüüsi, mis resoneerub 2012. a avaldatud seisukohtadega, Andres Tvaruri, vt: A. Tvauri. The Impact of the Climate Catastrophe of 536–537 in Estonia and Neighbouring Areas. – Estonian Journal of Archaeology, 2014, 18, 1, 30–56.
https://doi.org/10.3176/arch.2014.1.02
21. U. Büntgen, V. S. Myglan, F. C. Ljungqvist, M. McCormick, N. Di Cosmo, M. Sigl, J. Jungclaus, S. Wagner, P. J. Krusic, J. Esper, J. O. Kaplan, M. A. C. de Vaan, J. Luterbacher, L. Wacker, W. Tegel, A. V. Kirdyanov. Cooling and Societal Change During the Late Antique Little Ice Age From 536 to Around 660 AD. – Nature Geoscience, 2016, 9, 3, 1–6.
https://doi.org/10.1038/ngeo2652
22. M. Ingram, D. Underhill, T. Wigley. Historical Climatology. – Nature, 1978, 276, 329–334.
https://doi.org/10.1038/276329a0
23. F. Braudel. La Méditerranée et le monde méditerranéen à l’époque de Philippe II. 3 tome. Armand Colin, Paris, 1949. 1966. a andis Braudel teosest välja parandatud versiooni ning enamasti sellest on tehtud tõlkeid paljudesse keeltesse.
24. P. Burke. The French Historical Revolution: The Annales School, 1929–89. Polity Press, Cambridge, 1990, 38 jj
25. G. Utterstrom. Climatic Fluctuations and Population Problems in Early Modern History. – Scandinavian Economic History Review, 1955, 3, 1–47.
https://doi.org/10.1080/03585522.1955.10411467
26. E. Le Roy Ladurie. Histoire du climat depuis l’an mil. Flammarion, Paris, 1967. Inglise keeles on teost avaldatud mitu korda pealkirja all „Times of Feast, Times of Famine: A History of Climate Since the Year 1000“.
27. H. H. Lamb. Volcanic Dust in the Atmosphere with a Chronology and Assessment of its Meteorological Significance. – Philosophical Transactions of the Royal Society of London. Series A, Mathematical and Physical Sciences 1970, 266, 425–533. Lamb võttis esimesena kasutusele VEI (volcanic explosivity index) skaala, mille abil määratakse vulkaaniliste pursete „tulejõudu“, st atmosfääri paisatud aerosoolide mõju energiavahetusele planeedil Maa. Ilma ja kliima protsesside mõistmises on see teave ülimalt oluline. Vt ka C. G. Newhall, S. Self. The Volcanic Explosivity Index (VEI): An Estimate of Explosive Magnitude for Historical Volcanism. – Journal of Geographical Society, 1982, 87, C2, 1231–1238.
https://doi.org/10.1029/JC087iC02p01231
28. Norwichi konverentsi materjalid avaldati eraldi kogumikuna, mis sisaldab fundamentaalse tähtsusega seisukohti ajaloolise klimatoloogia kui teaduse kujunemisloost ning inimese ja kliima interaktsioonist üldisemalt: Climate and History: Studies in Past Climates and Their Impact on Man. Ed. by T. M. L. Wigley, M. J. Ingram, G. Farmer. Cambridge University Press, Cambridge, 1981.
29. Esimeses numbris defineeritakse ajakirja eesmärgid ja ülesanded: „interdistsiplinaarne, rahvusvaheline ajakiri, mis on pühendunud kliimamuutuste kirjeldamisele, selle põhjustele ja tagajärgedele“. Siinkohal tasub meenutada, et sõna „interdistsiplinaarne“ polnud esimese numbri ilmumise ajal veel sugugi üldkasutatavas käibes. Kui toimetus oma vastloodud ajakirja eesmärke defineeris, siis mõeldi seda, st interdistsiplinaarsust, tõsiselt. Kahjuks on sõna „interdistsiplinaarne“ tänapäevases kasutuses devalveerunud.
30. W. T. Bell, A. E. J. Ogilvie. Weather Compilations as a Source of Data for the Reconstruction of European Climate during the Medieval Period. – Climatic Change, 1978, 1, 331–348.
https://doi.org/10.1007/BF00135154
31. Vt nt R. Brázdil, C. Pfister, H. Wanner, H. von Storch, J. Luterbacher. Historical Climatology in Europe – The State of the Art. – Climatic Change, 2005, 70, 366 jj.
https://doi.org/10.1007/s10584-005-5924-1
32. Ilmaandmete indekseerimise kohta vt lähemalt: The Palgrave Handbooks of Climate History. Ed. by S. White, C. Pfister, F. Mauelshagen. Palgrave Macmillan, London, 2018, 115–130. Vt ka U. Plath, P. Raudkivi, K. Vanamölder, K. Kruusmaa, A. H. Liiv. Kuidas kodeerida kliimat? Eesti ajaloolise kliimauurimise digitaalsest pöördest. – Keel ja Kirjandus, 2021, 8–9, 819–840.
https://doi.org/10.54013/kk764a9
33. S. White, Q. Pei, K. Kleemann, L. Dolak, H. Huhtamaa, C. Camenisch. New Perspectives on Historical Climatology. – WIREs Climate Change, 2023, 14, 1, e808.
https://doi.org/10.1002/wcc.808
34. M. J. Ingram, G. Farmer, T. M. Wigley. Past Climates and their Impact on Man: A Review. – Climate and History, 3–50. Mudeli autoriteks on samad teadlased, kes 1978. a tõid käibesse termini „ajalooline klimatoloogia“. Viimane mudelitäpsustus pärineb aastast 2015: J. Luterbacher, C. Pfister. The Year Without a Summer. – Nature Geoscience, 2015, 8, 4, 246–248. Virgutavat mõtteainet kliima ja ühiskonna interaktsiooni kohta saab ka kõigest aasta enne Wigly, Ingrami ja Farmeri mudeli esmaavaldamist Ameerika geograafi Robert W. Katesi välja pakutud skeemist, vt: R. W. Kates. The Interaction of Climate and Society. – Climate Impact Assessment: Studies of the Interaction of Climate and Society. Ed. by R. W. Kates, J. H. Ausubel, M. Berberian. John Wiley, Chichester, 1985, 3–36.
35. Üks värskemaid näiteid kliimamuutuste seostamisest suurte sotsiaalsete konfliktidega on avaldatud artiklis: R. Brázdil, P. Dobrovolný, C. Pfister, K. Kleemann, K. Chromá, P. Szabó, P. Olinski. Weather and Climate and Their Human Impacts and Responses during the Thirty Years’ War in Central Europe. – Climate of the Past, 2023, 19, 1863–1890.
https://doi.org/10.5194/cp-19-1863-2023
36. C. Pfister. Climate Extremes, Recurrent Crises and Witch Hunts: Strategies of European Societies in Coping with Exogenous Shocks in the Late Sixteenth and Early Seventeenth Centuries. – The Medieval History Journal, 2007, 10, 1–2, 33–73.
https://doi.org/10.1177/097194580701000202
37. R. W. Anderson, N. D. Johnson, M. Koyama. Jewish Persecutions and Weather Shocks: 1100–1800. – The Economic Journal, 2017, 127, 924–958.
https://doi.org/10.1111/ecoj.12331
38. E. Tello, J. L. Martínez, G. Jover-Avellà, J. R. Olarieta, R. García-Ruiz, M. G. de Molina, M. Badia-Miró, V. Winiwarter, N. Koepke. The Onset of the English Agricultural Revolution: Climate Factors and Soil Nutrients. – Journal of Interdisciplinary History, 2017, 47, 445–474.
https://doi.org/10.1162/JINH_a_01050
39. D. Green, G. Raygorodetsky. Indigenous Knowledge of a Changing Climate. – Climatic Change, 2010, 100, 239–242;
https://doi.org/10.1007/s10584-010-9804-y
J. Salick, N. Ross. Traditional Peoples and Climate Change: Introduction. – Global Environmental Change, 2009, 19, 137–139;
https://doi.org/10.1016/j.gloenvcha.2009.01.004
C. Alexander, N. Bynum, E. Johnson, U. King, T. Mustonen, P. Neofotis, N. Oettle, C. Rosenzweig, C. Sakakibara, V. Shadrin, M. Vicarelli, J. Waterhouse, B. Weeks. Linking Indigenous and Scientific Knowledge of Climate Change. – BioScience, 2011, 61, 477–484.
https://doi.org/10.1525/bio.2011.61.6.10
40. R. Bázdil et al. Historical Climatology in Europe, 366 jj. Ajakirja Climatic Change 100. numbri ilmumise puhul on asjade seisu kohta avaldanud oma arvamust Astrid Ogilvie, kelle artikkel ilmus ka ajakirja esimeses numbris: A. E. J. Ogilvie. Historical Climatology, Climatic Change, and Implications for Climate Science in the Twenty-First Century. – Climatic Change, 2010, 100, 33–47.
https://doi.org/10.1007/s10584-010-9854-1
41. F. C. Ljungqvist, A. Seim, H. Huhtamaa. Climate and Society in European history. – WIREs Climate Change, 2021, 12, 2;
https://doi.org/10.1002/wcc.691
S. White, Q. Pei, K. Kleemann, L. Dolak, H. Huhtamaa, C. Camenisch. New Perspectives on Historical Climatology. – WIREs Climate Change, 2023, 14, 1, e808.
https://doi.org/10.1002/wcc.808
42. R. Allan, G. Endfield, V. Damodaran, G. Adamson, M. Hannaford, F. Carroll, N. Macdonald, N. Groom, J. Jones, F. Williamson, E. Hendy, P. Holper, J. P. Arroyo-Mora, L. Hughes, R. Bickers, A.-M. Bliuc. Toward Integrated Historical Climate Research: The Example of Atmospheric Circulation Reconstructions over the Earth. – WIRE-s Climate Change, 2016, 7, 164–174.
https://doi.org/10.1002/wcc.379
43. Vt A.-M. Burgdorf et al. DOCU-CLIM: A Global Documentary Climate Dataset for Climate Reconstructions.
44. A.-M. Burgdorf. A Global Inventory of Quantitative Documentary Related to Climate since the 15th Century. – Climate of the Past, 2022, 18, 1407–1428.
https://doi.org/10.5194/cp-18-1407-2022
45. S. Zhang, D. D. Zang, Q. Pei. Spatiotemporal Shifts of Population and War under Climate Change in Imperial China. – Climatic Change, 2021, 165, 11, 1–19.
https://doi.org/10.1007/s10584-021-03042-y
46. E. Tejedor, M. de Luis, M. Barriendos, J. M. Cuadrat, J. Luterbacher, M. Á. Saz. Rogation Ceremonies: A Key to Understanding Past Drought Variability in Northeastern Spain since 1650. – Climate of the Past, 2019, 15, 5, 1647–1664;
https://doi.org/10.5194/cp-15-1647-2019
U. Plath, K. Vanamölder. Põrkuvad „ilmamaad“ 17. sajandi Liivimaal. – Methis, 2022, 24, 30, 27–46, siin 36–37.
https://doi.org/10.7592/methis.v24i30.22101
47. L. Elleder, L. Kašpárek, J. Šírová, T. Kabelka. Low Water Stage Marks on Hunger Stones: Verification for the Elbe from 1616 to 2015. – Climate of the Past, 2020, 16, 5, 1821–1846.
https://doi.org/10.5194/cp-16-1821-2020
48. Vt nt Famines During the „Little Ice Age“ (1300–1800): Socionatural Entangelments in Premodern Societies. Ed. by D. Collet, M. Schuch. Springer, 2018.
49. Vt Volcanic Impacts on Climate and Society Working Group,
https://pastglobalchanges.org/ (12.10.2023).
50. K. Kleemann. A Mist Connection: An Environmental History of the Laki Eruption of 1783 and Its Legacy. (Historical Catastrophe studies.) De Gruyter, Berlin, Boston, 2023.
https://doi.org/10.1515/9783110731927
51. U. Lübken. Undiszipliniert: Ein Forschungsbericht zur Umweltgeschichte. – H-Soz-Kult, 14.07.2010.
www.hsozkult.de/literaturereview/id/fdl-136811 (12.10.2023).
52. F. C. Ljungqvist, A. Seim, H. Huhtamaa. Climate and Society in European History. – WIREs Climate Change, 2021, 12, 2.
https://doi.org/10.1002/wcc.691
53. H. Huhtamaa, F. C. Ljungqvist. Climate in Nordic Historical Research – Research Review and Future Perspectives. – Scandinavian Journal of History, 2021, 46, 5, 665–695.
https://doi.org/10.1080/03468755.2021.1929455
54. Samas.
55. Carl Kalk 200: Ajaloolise klimatoloogia sümpoosion.
56. Avalikkusele on kättesaadav trükiversioon: A. Tarand, J. Jaagus, A. Kallis. Eesti kliima minevikus ja tänapäeval. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 2013.
57. S. Vahtre. Ilmastikuoludest Eestis XVIII ja XIX sajandil (kuni 1870) ja nende mõjust põllumajandusele ning talurahva olukorrale. – Eesti NSV ajaloo küsimusi, VI. (Tartu Riikliku Ülikooli toimetised, 258) Tartu Riiklik Ülikool, Tartu, 1970, 43–156.
58. P. Kuiv. Varased loodusvaatlused Lätis XVIII sajandi keskpaigast XIX sajandi keskpaigani ja nende kasutatavus tänapäeval. Diplomitöö. Juhendaja A. Tarand. Tartu Ülikool, Tartu, 1992.
59. A. Tarand, P. Kuiv. The Beginning of the Rye Harvest – A Proxy Indicator of Summer Climate in the Baltic Arca. – Climatic Trends and Anomalies in Europe 1675–1715: High Resolution Spatio-Temporal Reconstructions from Direct Meteorological Observations and Proxy Data: Methods and Results. Ed. by B. Frenzel, C. Pfister, B. Gläser. Gustav Fischer Verlag, Stuttgart, 1994, 61–72.
60. A. Tarand. Precipitation Time Series in Estonia in 1751–1990. – Zeszyty Naukowe Uniwersytetu Jagiellonskiego, Prace Geograficzne, 1993, 95, 139–49; A. Tarand, P. Ø. Nordli. The Tallinn Temperature Series Reconstructed Back Half a Millennium by Use of Proxy Data. – Climatic Change, 2001, 48,189–99.
https://doi.org/10.1007/978-94-017-3352-6_9
61. https://www.echdb.unibe.ch (12.10.2023).
62. Vt U. Plath et al. Kuidas kodeerida kliimat?
63. Vt viide 19.
64. Kati Lindström. Keskkonnahumanitaaria: Ühe uurimisala väljakujunemisest läbi suurkonverentside prisma. – Methis, 2022, 24, 30, 223–227. BALTEHUMS III toimub sügisel 2024 Poznani ülikoolis.
https://doi.org/10.7592/methis.v24i30.22116
65. TLÜ uuringufondi projekt „Tormid – Eesti kliima ekstreemsused ja nende mõju ühiskonnale“ F/5516 (2017–2020).
66. ETAG-i rühmaprojekt „Eesti keskkonnaliikumine 20. sajandil: ideoloogia, diskursid, praktikad“ PRG908 (2020–2024).
