ESTONIAN ACADEMY
PUBLISHERS
eesti teaduste
akadeemia kirjastus
PUBLISHED
SINCE 1997
 
Acta cover
Acta Historica Tallinnensia
ISSN 1736-7476 (Electronic)
ISSN 1406-2925 (Print)
Impact Factor (2022): 0.3
Research article
Eestimaa Rahvarinde algatamine: deklaratsioonid ja projektid; pp. 128–161
PDF | https://doi.org/10.3176/hist.2023.1.05

Authors
Helen Lausma-Saar, Rein Ruutsoo
Abstract

Artikli eesmärk on rekonstrueerida Eestimaa Rahvarinde loomisele aluse pannud programmiliste dokumentide ajalooline tähendus. Analüüsi keskmes on 30. aprillil 1988 ajalehes Edasi ühise pealkirja all „Kodanikualgatus uuenduskursi toetuseks“ ilmunud kaks dokumenti: Rahvarinde deklaratsioon ja Rahvarinde projekt. Artikli laiemaks taotluseks on täpsustada Rahvarinde rolli Eesti Vabariigi taasiseseisvumiseni viinud poliitikate väljatöötamises.

References

1. E. Savisaar, V. Palm, M. Lauristin. Kodanikualgatus uuenduskursi toetuseks. – Edasi, 30.04.1988, 1.

2. T. Casier. The Shattered Horizon: How Ideology Mattered to Soviet Politics. – Studies in East European Thought, 1991, 51, 1, 35–59; 
https://doi.org/10.1023/A:1008625010178
T. Atnashev. Transformation of the Political Speech Under Perestroika: Rise and Fall of Free Agency in the Changing Idioms, Rules and Second-order Statements of the Emerging Intellectual Debates (1985–1991). PhD Thesis. European University Institute, Florence, 2010. 
http://hdl.handle.net/1814/14984 (20.11.2021).

3. H. Jones. Co-opting Discourse, Capturing History: Perestroika and the Estonian Revolution: Historical Discourses. – The McGill Undergraduate Journal of History, 2012–2013, 27, 67–93; H. McCammon. Discursive Opportunity Structure. – The Blackwell Encyclopedia of Social and Political Movements. Ed. by D. A. Snow, D. della Porta, B. Klandermans, D. McAdam. Blackwell, Malden, MA, 2013, 211,232; D. S. Meyer, D. C. Minkoff. Conceptualizing Political Opportunity. – Social Forces, 2004, 82, 1457–1492; N. Robinson. Soviet Ideological Discourse and Perestroika. – European Journal of Political Research, 1995, 27, 2, 161–179; S. Tarrow. Power in Movement: Social Movements and Contentious Politics. 2nd ed. Cambridge University Press, Cambridge, 2011.

4. M. Karlberg. The Power of Discourse and the Discourse of Power: Pursuing Peace Through Discourse Intervention. – International Journal of Peace Studies, 2005, 10, 1, 17.

5. J. Saharov. From Economic Independence to Political Sovereignty: Inventing ‘Self-Management’ in the Estonian SSR. Dissertationes rerum politicarum Universitatis Tartuensis, 21. Johan Skytte Institute of Political Studies, University of Tartu, Tartu, 2021. 
https://dspace.ut.ee/handle/10062/71910 (20.11.2021). 
Vt ka: The Demise of Marxism-Leninism in Russia. Ed. by A. Brown. Palgrave Macmillan, London, 2004.

6. M. Foucault. Kaks loengut. Tlk M. Amon. – Kaasaegne poliitiline filosoofia. Koost. ja toim. J. Lipping. EYS Veljesto Kirjastus, Tartu, 2002, 304.

7. T. Tannberg. Taasiseseisvumine. – Eesti ajalugu VI: Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. Toim. A. Pajur, T. Tannberg. Ilmamaa, Tartu, 2005, 378.

8. J. Schull. What Is Ideology? Theoretical Problems and Lessons from Soviet-Type Societies. – Political Studies, 1992, 40, 4, 728–741; 
https://doi.org/10.1111/j.1467-9248.1992.tb01795.x
R. Walker. Marxism-Leninism as Discourse: The Politics of the Empty Signifier and the Double Bind. – British Journal of Political Science, 1989, 19, 2, 162–163.
https://doi.org/10.1017/S0007123400005421

9. J. Saharov. From Economic Independence to Political Sovereignty, 63.

10. Vrd J. Lotman. Kultuur ja plahvatus. Tlk P. Lotman. Varrak, Tallinn, 2000, 73–74.

11. R. Ruutsoo, P. Selg. Teleoloogiline ajaloonarratiiv kui poliitilise antagonismi konstrueerimise strateegia Eesti taasiseseisvumise käsitluste näitel. – Acta Semiotica Estica, 2012, 9, 109–143.

12. Vrd R. Taagepera. Kui ajalugu liikuma hakkas. Ilmamaa, Tartu, 2022.

13. E. Piirimäe. Keeleline pööre. – Humanitaarteaduste metodoloogia: Uusi väljavaateid. Koost. ja toim. Marek Tamm. Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2011/2016, 48.

14. Theories as Social Action. An interview with Quentin Skinner by Florent Guénard. – Books and Ideas, 11.04.2019. 
https://booksandideas.net/Theories-as-Social-Action.html (20.11.2021).

15. E. Piirimäe. Keeleline pööre, 48.

16. J. Adams. Mõttevahetusest „Kuidas taastada Eesti iseseisvus”. – Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei: ERSP aeg. Koost. ja toim. E. Pärnaste. Magna Memoria, Tallinn, 2008, 365.

17. Q. Skinner. Õppigem minevikust, mõtiskledes selle kummalisuse üle. Intervjuu Hent Kalmole. – Sirp, 17.08.2007.

18. Q. Skinner. Some Problems in the Analysis of Political Thought and Action. – Meaning and Context: Quentin Skinner and his Critics. Ed. by J. Tully. Princeton University Press, Princeton, NJ, 1988, 112. Vt ka Skinneri metodoloogiat innovaatiliselt Eesti lähiajaloo uurimisel juurutanud Juhan Saharovi väitekirja: J. Saharov. From Economic Independence to Political Sovereignty.

19. Q. Skinner. Visions of Politics, Vol. 1: Regarding Method. Cambridge University Press, Cambridge, 2002, 151–152.

20. T. Van Dijk. Ideology and Discourse Analysis. – Journal of Political Ideologies, 2006, 11, 2, 115–140.
https://doi.org/10.1080/13569310600687908

21. Q. Skinner. Ideas in Context: Conversation with Quentin Skinner by Hansong Li. – Chicago Journal of History, 2016, 7, 119–127.

22. V. Pettai. Ühe poliitilise doktriini konstruktsioon: Õiguslik järjepidevus Eesti taasiseseisvumispoliitikas. – Vikerkaar, 2007, 1–2, 158–159.

23. H. Johnston. A Methodology for Frame Analysis: From Discourse to Cognitive Schemata. – Social Movements and Culture. Ed. by H. Johnston, B. Klandermans. University of Minnesota Press, Minneapolis, 1995, 217–246.

24. A. D. Morris, S. Staggenborg. Leadership in Social Movements. – The Blackwell Companion to Social Movements. Ed. by D. A. Snow, S. A. Soule, H. Kriesi. Blackwell, Malden, MA, 2004, 171–197.
https://doi.org/10.1111/b.9780631226697.2003.00010.x

25. Samas, 183.

26. R. D. Benford, D. A. Snow. Framing Process and Social Movements. – Annual Review of Sociology, 2000, 26, 611–639. 
https://doi.org/10.1146/annurev.soc.26.1.611

27. R. Ruutsoo. 13. aprill 1988: „Mõtleme veel ...“. – Akadeemia, 2021, 4, 602.

28. E. Savisaar, V. Palm, M. Lauristin. Kodanikualgatus uuenduskursi toetuseks, 1. Autorite märkus: 30. aprillil Edasi veergudel Rahvarinde algatajate poolt autoriseeritud dokumendist on siinse artikli autorite käsutuses ka 19. aprillil koostatud, aga paraku autoriseerimata variant. Ilmselt on tegemist ühe Rahvarinde töökavade arendamise käigus valminud mustandi tekstiga. Tekstide allikakriitiline kõrvutamine kinnitab nende sisu ja sõnastuse väga ulatuslikku kokkulangevust. Käesoleva uurimuse seisukohalt, mis keskendub Eesti avalikkuse poliitilisele mobiliseerimisele, omandas ajaloolise kaalu 30. aprilli Edasis ilmunud ja tugirühmade koondumise aluseks saanud projekti tekst, mis on ka käesoleva käsitluse analüüsi aluseks.

29. H. Valk. Pääsemine helgest tulevikust. Kunst, Tallinn, 2010, 286.

30. E. Savisaar, V. Palm, M. Lauristin. Kodanikualgatus uuenduskursi toetuseks, 1.

31. U. Soonvald. Loe milliseid väärtusi hinnates loodi Rahvarinne perestroika toetuseks. –Delfi, 13.04.2013. 
https://www.delfi.ee/artikkel/65966338/ainult-delfis-loe-milliseid-vaartusi-hinnates-loodi-rahvarinne-perestroika-toetuseks (14.04.2021).

32. Samas.

33. 19. aprillil koostatud eelprojekti valmimise ja selle 30. aprillil ilmunud oluliselt täiendatud variandi koostamise asjaolude kohta on artikli autorid küsitlenud kõiki kolme allkirjastanut, kuid uusi asjaolusid ei selgunud.

34. E. Savisaar, V. Palm, M. Lauristin. Kodanikualgatus uuenduskursi toetuseks, 1.

35. Samas.

36. L. Koik. Balti kett. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn, 2004, 11.

37. Samas.

38. Mart Kadastik Rein Ruutsoole. E-kirjad 26., 27. ja 28. mail 2021. Kirjad Rein Ruutsoo valduses.

39. Mart Kadastik Rein Ruutsoole, 2021.

40. Mart Kadastik Rein Ruutsoole, 2021.

41. Mart Kadastik Rein Ruutsoole, 2021.

42. Mart Kadastik Rein Ruutsoole, 2021.

43. Mart Kadastik Rein Ruutsoole, 2021.

44. M. Kadastik. Intervjuu Ene Hionile. – Kes on kes Eesti poliitikas. Koost. E. Hion. Olion, Tallinn, 1990, 65.

45. I. Toome. Intervjuu Maris Makkole. – M. Laar, S. Endre, U. Ott. Teine Eesti. Eeslava: Eesti iseseisvuse taassünd 1986–1991. SE&JS, Tallinn, 1996, 535.

46. I. Toome. Intervjuu Maris Makkole, 536.

47. Mart Kadastik Rein Ruutsoole, 2021.

48. Mart Kadastik Rein Ruutsoole, 2021.

49. Mart Kadastik Rein Ruutsoole, 2021.

50. Mart Kadastik Rein Ruutsoole, 2021.

51. Mart Kadastik Rein Ruutsoole, 2021.

52. A. Park. Turning-points of Post-communist Transition: Lessons from the Case of Estonia. – Proceedings of the Estonian Academy of Sciences. Humanities and Social Sciences, 1995, 44, 3, 330.
https://doi.org/10.1111/j.1477-7053.1994.tb01230.x

53. R. Taagepera. Eesti poliitika 100 aastat. Post Factum, Tallinn, 2018, 97.

54. Samas, 96.

55. Vabaduse ja demokraatia teel. Kaks aastat Eestimaa Rahvarinnet. Koost. K. Arjakas. [S. n.], Tallinn, 1990.

56. Rahvarinde pöördumine NLKP XIX parteikonverentsi Eesti NSVst valitud delegaatide poole. – Eesti poliitilise mõtte ajaloost: Valitud artiklid 1987–1991. Koost. H. Samel, M. Nutt, J. Valge, A. Villem. Jaan Tõnissoni Instituut, Tallinn, 1992, 21.

57. Deklaratsioon Rahvarinde kohta. 13. aprill 1988. – M. Laar, S. Endre, U. Ott. Teine Eesti, 425. 

58. Ü. Kaevats. Kui Eesti oli maailmas suur. – Meie vabaduse mitu nägu. Toim. ja koost. R. Järlik, L. Hainsalu-Sööt. MTÜ 20. Augusti Klubi, Tartu, 2013, 230; H. Valk. Intervjuu Ragne Jõerannale. Ajaloovõltsingute vastu. – Pealinn, 27.09.2014.

59. E. Helme jt. Eesti ja maailm: XX sajandi kroonika, 4. kd. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn, 2007, 171–172.

60. A. Mäesalu, S. Vahtre, M. Laur jt. Eesti ajalugu: Kronoloogia. Tänapäev, Tallinn, 2015, 148.

61. R. Toomla. Eesti erakonnad. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn, 1999, 215–216.

62. Samas, 215.

63. R. Toomla. Eesti erakonnad, 215.

64. O. Kuuli. Sotsialistid ja kommunistid Eestis 1917–1991. Ilo, Tallinn, 1999; R. Taagepera. Eesti poliitika 100, 93–95.

65. V. Pettai. Framing the Past as Future: The Power of Legal Restorationism in Estonia. Submitted in partial fulfillment of the requirements for the degree of Doctor of Philosophy in the Graduate School of Arts and Sciences. Columbia University, 2003, 71–73. https://www.academia.edu/3413597/PhD_Dissertation_Columbia_2004_Framing_the_Past_as_Future_The_Power_of_Legal_Restorationism_in_Estonia(14.04.2021).

66. M. Laar, U. Ott, S. Endre. Teine Eesti: Eesti iseseisvuse taassünd 1986–1992. SE&JS Tallinn, 1996, 344; M. Laar. Mait Rauna romaani ajalooline taust. – Mait Raun. Wake up: Naiivseid mälestusi ajaloost 1987–1988. SE&JS, Tallinn, 1989, 403; S. Kiin. Eesti Kongress. Nii nagu see oli. – Eesti Kongress. Siis ja praegu. Eesti Vabariigi Riigikantselei, SE&JS, Tallinn, 2000, 19; L. Vahtre. Vabanemine. IM Media, Tallinn, 1996, 32. 

67. H. Samel. Saateks. – Eesti poliitilise mõtte ajaloost: Valitud artiklid 1987–1991, Koost. H. Samel, M. Nutt, J. Valge, A. Villem. Jaan Tõnissoni Instituut, Tallinn, 1992, 3.

68. T. Tannberg. Taasiseseisvumine, 374–393. 

69. V. Pettai. Ühe poliitilise doktriini konstruktsioon, 157. 

70. Samas.

71. Õigusfundamentalismi all mõistakse „õigusekeskset taustsüsteemi, mis peab õigust n-ö eneseküllaldaseks: õiguse alused leiduvad õiguses eneses, mistõttu on võimalik õiguse eneserefleksioon; riik ja õigus on lahutamatult seotud; õigus ja õigusmõisted on kehtiva õiguse ruumis primaarsed teiste sotsiaalsete mõistete (au, lubadus jmt) suhtes; sotsiaalsed faktid on relevantsed üksnes õiguslike faktidena. Vt M. Rosentau. Euroopa konstitutsioon – kas vajadus või unelm? – Juridica, 2002, 6, 409.

72. Ajalooline teleologism käänab ajalookirjutust, mis käsitleb rahvusriikluse loomist mingi rahvusrühma arengu tuumana. Vt K. Brüggeman. Transnational History and the History of a Nation: The Case of Estonia. – Acta Historica Tallinnensia, 2021, 27, 1, 23–24.
https://doi.org/10.3176/hist.2021.1.01

73. V. Pettai. Ühe poliitilise doktriini konstruktsioon, 159.

74. H. Hiroshi. Political Process Approach: A Brief Review of A New Perspective on Social Movement Research. 
https://eprints.lib.hokudai.ac.jp/dspace/bitstream/2115/15725/1/48(3)_p250-226.pdf (29.12.2020). 

75. V. Pettai. Ühe poliitilise doktriini konstruktsioon, 159.

76. Samas, 160.

77. H. Johnston. The Comparative Study of Nationalism: Six Pivotal Themes from the Baltic States. – Journal of Baltic Studies, 1992, 23, 2, 95–104; 
https://doi.org/10.1080/01629779100000331
H. Johnston, D. A. Snow. Subcultures and the Emergence of the Estonian Nationalist Opposition, 1945–1990. – Sociological Perspectives, 1998, 41, 473–497.
https://doi.org/10.2307/1389560

78. Vt J. Allik. Valimissüsteemi täiustamiseks. – Rahva Hääl, 20.03.1988; P. Kask. Demokraatia printsiibistki. – Looming, 1987, 9, 985–987; T. Käbin. Demokratiseerimise sõlmküsimusi. – Eesti Kommunist, 1988, 3, 48–60; V. Palm. Mõttekilde demokraatiast. – Edasi, 21.03.1988; E. Savisaar. Võitlus mõtteviisi pärast. – Vikerkaar, 1987, 2, 49–64.

79. A. Gramsci. Vankilavihkot: Valikoima. Tlk M. Berger, M. Böök, L. Talvio. Vastapaino, Helsinki, 1979, 88–90.

80. D. Bensaïd. Alain Badiou and the Miracle of the Event. – Think Again: Alain Badiou and the Future of Philosophy. Ed. by Peter Hallward. Continuum, London, New York, 2004, 92–93. 

81. H. Valk. Pääsemine helgest tulevikust. Kunst, Tallinn, 2010, 286.

82. E. Savisaar, R. Ruutsoo, K. Simson, A. Must, E. Terk, K. Arjakas, R. Kaljulaid, R. Veidemann, E. Šank. Rahvarinne 1988 (Kakskümmend aastat hiljem). Tallinna Linnavalitsus, Tallinn, 2008, 167–168.

83. A. Park. End of An Empire: A Conceptualization of the Soviet Disintegration Crisis, 1985–1991. Tartu University Press, Tartu, 2009, 24–28.

84. M. C. Горбачёв. Жизнь и реформы, Книга 1. Новости, Москва, 2005, 513; I. Toome. Intervjuu Triin Junkrule. – T. Junkur. 1988. aasta ENSV loominguliste liitude juhatuste ühispleenumi ja selle kõnede analüüs. Magistritöö. Tartu Ülikool, Tartu, 2011, 122.

85. H. McCammon. Discursive Opportunity Structure. – Wiley-Blackwell Encyclopedia of Social and Political Movements, 211–212.

86. E. Savisaar, V. Palm, M. Lauristin. Kodanikualgatus uuenduskursi toetuseks, 1.

87. Q. Skinner. Visions of Politics, 45–46, 117.

88. A. Ammas. Väljavõtteid saates räägitust. – Postimees, 13.04.2013.

89. A. Jakovlev. Perestroika printsiibid: Revolutsioon mõtlemises ja tegutsemises. – Rahva Hääl, 08.–10.04.1988.

90. H. Андреевa. Не могу поступиться принципами. – Советская Россия, 03.03.1988.

91. A. Черняев. Совместный исход: Дневник двух эпох, 1972–1991 годы. РОССПЭН, Москва, 2010, 645.

92. Samas645.

93. V. Pool. Minu elu ja teenistus KGBs. Tlk T. Minnik, L. Anion. Postimees Kirjastus, Tallinn, 2019, 211–213.

94. Ajalooline arutelusaade, kus sündis Rahvarinne. – ERR.ee, 13.04.2018. 
https://www.err.ee/747850/vaata-jarele-ajalooline-arutelusaade-kus-sundis-rahvarinne (23.01.2021).

95. H. Valk. Pääsemine helgest tulevikust, 286.

96. P. Selg, A. Ventsel. Semiootilise hegemooniateooria suunas: Laclau ja Lotman dialoogis. – Acta Semiotica Estica, 2009, 8, 120–132.

97. E. Savisaar, V. Palm, M. Lauristin. Kodanikualgatus uuenduskursi toetuseks, 1.

98. Samas.

99. Samas.

100. ETA lahtine parteikoosolek [1988]. XIX üleliidulise parteikongressi eel. – MRP-AEG Infobüllatään 1987–1988. Koost. V. Niitsoo, E. Pärnaste. SE&JS, Tallinn, 1998, 443–444.

101. E. Savisaar, V. Palm, M. Lauristin. Kodanikualgatus uuenduskursi toetuseks, 1.

102. Samas.

103. Samas.

104. J. Saharov. From Economic Independence to Political Sovereignty, 66, 68.

105. E. Savisaar, V. Palm, M. Lauristin. Kodanikualgatus uuenduskursi toetuseks, 1.

106. E. Laclau, C. Mouffe. Hegemony and Socialist Strategy: Toward a Radical Democratic Politics. 2nd ed. Verso, London, New York, 1985, 95–96.

107. J. Saharov. From Economic Independence to Political Sovereignty, 177.

108. A. D. Morris, S. Staggenborg. Leadership in Social Movements, 183.

109. E. Savisaar, V. Palm, M. Lauristin. Kodanikualgatus uuenduskursi toetuseks, 1.

110. Autorite tähelepanek: „Rahva tahte“ nimel kõnelemisega tõstatuvad rousseauliku „üldise tahte“ (volonté générale) retoorikaga sarnased probleemid. Siinkohal piirdume konstateeringuga, et sedakaudu vastandab Rahvarinne „rahva nimel“ kõnelemise monopoliseerinud EKP-le.

111. E. Savisaar, V. Palm, M. Lauristin. Kodanikualgatus uuenduskursi toetuseks, 1.

112. Samas.

113. E. Savisaar, M. Titma, S. Kallas, T. Made. Ettepanek: kogu Eesti NSV täielikule isemajandamisele – Edasi, 26.09.1987, 3.

114. E. Savisaar, V. Palm, M. Lauristin. Kodanikualgatus uuenduskursi toetuseks, 1.

115. Samas.

116. Samas.

117. Samas.

118. Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi konstitutsioon (põhiseadus). Eesti Raamat, Tallinn, 1978, 21.

119. I. Gräzin. Eesti uue põhiseaduse visandjooni. – Eesti Akadeemilise Õigusteaduse Selts 1989. aastal. Eesti Akadeemiline Õigusteaduse Selts, Tartu, 1990, 72.

120. A. Pindis. Konverentsi ettekanne. – Rindelinn Võru: Võrumaa aastatel 1987–1988: 1997. aasta 21. oktoobri konverentsi materjalid. Toim. M. Raudvassar. Võro Instituut, Võro, 1999, 56, 59.

121. Tõmbame siin paralleele Prantsuse filosoofi Roger Garaudy 1963. aastal ilmunud raamatu „Kallasteta realism“ („D’un réalisme sans rivages“, vene keeles 1964) ametlik-nõukogulikke vaimuloome norme murendava mõjuga.

122. E. Savisaar, V. Palm, M. Lauristin. Kodanikualgatus uuenduskursi toetuseks, 1.

123. Samas.

124. Samas.

125. EKP Keskkomitee esimese sekretäri Karl Vaino informatsioon EKP Keskkomitee IX pleenumil. – Rahva Hääl, 01.06.1988.

126. В Политбюро ЦК КПСС. По записям Анатолия Черняева, Вадима Медведева, Георгия Шахназарова (1985–1991). Сост. A. S. Черняев, B. A. Вебер, B. Медведев. Альпина Бизнес Букс, Москва, 2008, 294. Revolutsioonilisele uutmisele uuendamise ideoloogia: NLKP KK peasekretäri M. Gorbatšovi kõne NLKP KK pleenumil 18 veebruaril 1988: NLKP KK pleenumi otsus NLKP KK peasekretäri M. Gorbatšovi kõne kohta. – NLKP Keskkomitee pleenumi materjalid, 17.–18. veebruar 1988. Eesti Raamat, Tallinn, 1988.

127. E. Savisaar, V. Palm, M. Lauristin. Kodanikualgatus uuenduskursi toetuseks, 1.

128. Konstitutsioon 1978. – Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi konstitutsioon. Eesti Raamat, Tallinn, 1978, 6.

129. B. van Heudsen, R. J. Jorna. Reconsidering the Standard: A Semiotic Model of Organisations. – Coordination and Communication Using Signs: Studies in Organisational Semiotics 2. Ed. by K. Liu, R. J. Clarke, P. B. Andersen, R. K. Stamper. Kluwer, Dordrecht, 2002, 154–155.
https://doi.org/10.1007/978-1-4615-0803-8_7

130. J. Allik. Esimene sekretär oli kunagi täisvõimuga vürst. Intervjuu Heiki Raudlale. – Sakalamaa Kalender. SK Viljandi, Põltsamaa, 2012, 60. 
https://doi.org/10.3139/120.012014

131. M. Lauristin. Intervjuu Maris Makkole. – M. Laar, U. Ott, S. Endre. Teine Eesti, 591.

132. Samas.

133. E. Savisaar, V. Palm, M. Lauristin. Kodanikualgatus uuenduskursi toetuseks, 1.

134. Samas.

135. U. Soonvald. Loe milliseid väärtusi hinnates loodi Rahvarinne perestroika toetuseks.

136. A. Kraut. Huvialakoondise, huviklubi (HK) registreerimisjuhend. – Eesti Muinsuskaitse Selts 25. Toim J. Tamm. MKS, Tallinn, 2012, 69.

137. L. Batkin. Ajaloo uus algus. – Teist teed ei ole: Meie minevikust, praegusest uutmisest ja tulevikust: Esseistika, dokumentalistika. Toim. J. Afanasjev. Eesti Raamat, Tallinn, 1989, 116–117.

138. E. Savisaar, V. Palm, M. Lauristin. Kodanikualgatus uuenduskursi toetuseks, 1.

139. Samas.

Back to Issue