Artiklis on käsitletud seitsmepäevase tasulise puhkuse esmakordset sisseseadmist tööstustöölistele Eestis 1934. aastal, Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) 1936. aasta standardit tasulise puhkuse kohta ja selle mõju Eesti 1940. aasta uuele puhkuseseadusele, seaduse toimeala ja sisu ning töövõtjate aktiivse puhkuse veetmise võimalusi.
1. Holidays with pay for private employees. – International Labour Review, 1931, 31 , 6, 714.
2. Bauer, S., Maylander, A. The road to the eight-hour day. – Monthly Labor Review, 1919, 9 , 2, 60, 62; Frankel, E. The eight-hour day in Germany. – Journal of Political Economy, 1924, 32 , 3, 515.
https://doi.org/10.1086/253598
3. Riigi Teataja (RT) 1918, nr 1, lk 3–4.
4. RT 1931, nr 61, art 487.
5. C1: Hours of Work (Industry) Convention, 1919. www.ilo.org/dyn/normlex/en/f?p=NORMLEXPUB:12100:0::NO::P12100_ILO_CODE:C001
6. Riigiarhiiv (ERA), f 989, n 1, s 2339, l 5–6.
7. Anttila, A.-H. Loma tehtaan varjossa. Teollisuustyöväestön loma- ja vapaa-ajan moraalisäätely Suomessa 1930–1960-luvuilla. (Biblioteca Historica, 93.) Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, Helsinki, 2005, 88.
8. Samas, 91.
9. Stephen, G. J. Trade-union policy between the wars: the case of holidays with pay in Britain. – International Review of Social History, 1986, 31 , 1, 45.
https://doi.org/10.1017/S0020859000008051
10. Mitmesugust: Suvepuhkuse küsimused. – Tööliskoja Teataja, 1937, 1, 29.
11. ERA, f 989, n 1, s 2339, l 5–6.
12. ERA, f 31, n 3, s 3534, pagineerimata. Seletuskiri tööstustööliste palgalise puhkeaja ja töölepingu lõpetamiseks tarviliku ülesütlemise aja pikendamise seaduse juurde, 21.12.1934.
13. RT 1934, nr 108, art 848; vt ka RT 1935, nr 5, art 31.
14. Riiklikud pühad ja puhkepäevad olid uusaasta (1. jaanuar), kolmekuningapäev (6. jaanuar), iseseisvuspäev (24. veebruar), palvepäev, suur reede, ülestõusmispühad (3 päeva), kevadpüha (1. mai), taevaminemispüha, nelipühad (2 päeva), võidupüha (23. juuni), jaanipäev (24. juuni), usupuhastuspüha (31. oktoober), surnutepüha, jõulupühad (3 päeva). Vt RT 1934, nr 105, art 827.
15. Vt nt Rebane, I. Sotsiaalpoliitika ja töökaitse. (Elav teadus, 93.) Eesti Kirjanduse Selts, Tartu, 1939, 84.
16. ERA, f 31, n 3, s 5252, l 2.
17. Vt ERA, f 31, n 3, s 9032, l 2–5.
18. ERA, f 31, n 3, s 9032, l 29–31.
19. ERA, f 31, n 3, s 9032, l 35.
20. C52: Holidays with Pay Convention, 1936. https://www.ilo.org/dyn/normlex/en/f?p=NORMLEXPUB :12100:0::NO::P12100_ILO_CODE:C052
21. R47: Holidays with Pay Recommendation, 1936. www.ilo.org/dyn/normlex/en/f?p=NORMLEXPUB :12100:0::NO:12100:P12100_INSTRUMENT_ID:312385: NO
22. International Labour Conference. Twentieth Session, Geneva, 1936. Record of Proceedings. International Labour Office, Geneva, 1936, 496, 498.
23. C54: Holidays with Pay (Sea) Convention, 1936. www.ilo.org/dyn/normlex/en/f?p=NORMLEXPUB :12100:0::NO:12100:P12100_INSTRUMENT_ID:312199:NO
24. International Labour Conference. Twenty-First Session and Twenty-Second Session, Geneva, 1936. Record of Proceedings. Geneva, 1937, 170.
25. ERA, f 31, n 3, s 15125, l 14–15.
26. ERA, f 31, n 3, s 9011a, l 2–3.
27. Mihkelson, J. Sotsiaalpoliitilisi edusamme rahvusvahelises ulatuses. – Tööliskoja Teataja, 1937, 5, 127.
28. Ratifications of C52: Holidays with Pay Convention, 1936. https://www.ilo.org/dyn/normlex/ en/f?p=1000:11300:0::NO:11300:P11300_INSTRUMENT_ID:312197
29. Ratifications of C54: Holidays with Pay (Sea) Convention, 1936. https://www.ilo.org/dyn/normlex/ en/f?p=1000:11300:0::NO:11300:P11300_INSTRUMENT_ID:312199
30. ERA, f 891, n 1, s 1092, l 43.
31. Vt RT 1936, nr 83, art 663.
32. Tööliste palgaline puhkeaeg lahendamisele. – Päevaleht, 1936, 1. detsember.
33. Vt R[ebane], I[lmar]. Tööliste palgalise puhkeaja seaduse eelnõu ja Tööliskoja seisukohad. – Tööliskoja Teataja, 1937, 1, 15–16.
34. Vt ERA, f 891, n 1, s 1092, l 47–51.
35. Tööliste palgalise puhkeaja seadus puudulik. Koja ettepanekuid ja arvamisi eelnõu kohta. – Kaubandus-Tööstuskoja Teataja, 1936, 24, 585–587.
https://doi.org/10.1007/BF01474454
36. Vt Rida uusi sotsiaalseadusi viiakse ellu. – Postimees, 1937, 24. mai; Sotsiaalminister O. Kask sotsiaalpoliitikast. – Tööliskoja Teataja, 1937, 6, 153–154.
37. ERA, f 891, n 1, s 1092, l 13.
38. ERA, f 891, n 1, s 1092, l 13–14.
39. Sks. Palgaline puhkeaeg. Kas oleme õigustatud teistest maadest üle pakkuma? – Kaubandus-Tööstuskoja Teataja, 1937, 4, 87–88.
40. ERA, f 31, n 3, s 2918, pagineerimata. Tööliste palgalise puhkeaja seaduse eelnõu.
41. 1940. aastal oli kalendris punasega märgitud 67 päeva (pühapäevad ja pühad).
42. ERA, f 891, n 1, s 1092, l 17, 17p.
43. ERA, f 891, n 1, s 1092, l 19.
44. ERA, f 891, n 1, s 1092, l 21–23.
45. Vt Palgalise puhkeaja pikendamine. – Kaubandus-Tööstuskoja Teataja, 1940, 4, 103–104.
46. Ülevaade Tööliskoja tegevusest. – Tööliskoja Teataja, 1940, 1, 12–13.
47. ERA, f 989, n 1, s 2339, l 1, 12.
48. ERA, f 989, n 1, s 2339, l 18.
49. ERA, f 989, n 1, s 2339, l 7.
50. ERA, f 31, n 3, s 2918, pagineerimata, Valitsuse riigikogule esitatud 1940. aasta tööliste palgalise puhkeaja seaduse eelnõu; Riigivolikogu stenograafilised aruanded 1939/40. I koosseis. 6. istungjärk, 1940, protokoll nr 156, 12. märts, 804–807, 810–812, 815–816; protokoll nr 159, 19. märts 1940, 861–863, 866–867.
51. Riiginõukogu stenograafilised aruanded 1939/40. I koosseis. 6. istungjärk, 1940, protokoll nr 75, 4. aprill, 598.
52. RT 1940, nr 33, art 252.
53. Soome parlament võttis 24. aprillil 1938 vastu puhkuseseaduse, mis andis õiguse saada tasulist puhkust kõigil töötegijail, kes töötasid töölepingu alusel. Puhkuse pikkus sõltus tööstaažist. Töötegijal oli õigus pooleaastase töötamise järel saada viis tööpäeva, pärast aastast töötamist üheksa ja pärast viieaastast töötamist 12 tööpäeva tasustatud puhkust. Vt Anttila, A.-H. Loma tehtaan varjossa, 91, 92.
54. Vt Tööliste töölepingu seadus: RT 1936, nr 83, art 663. Seadus ei laienenud riigi- ja omavalitsuse ametnikele, eraettevõtete vaimse töö tegijatele, põllu- ja metsatöölistele ning meremeestele.
55. Nende väljajätmist puhkusesaajate ringist põhjendati sellega, et hooajatöölised puhkavad tööde vaheaegadel nagunii. Seejuures unustati, et ilma rahata.
56. Meremeeste uus kollektiivleping. – Tööliskoja Teataja, 1940, 4, 120.
57. Vt RT 1938, nr 42, art 400.
58. Vt RT 1939, nr 47, art 368.
59. ERA, f 31, n 3, s 8974, l 16.
60. R021: Utilisation of Spare Time Recommendation, 1924. https://www.ilo.org/dyn/normlex/en/f?p=NORMLEXPUB:12100:0::NO:12100:P12100_INSTRUMENT_ID:312359:NO
61. ERA, f 31, n 3, s 5271, l 14.
62 ERA, f 31, n 3, s 5271, l 27.
63 Mihkelson, J. Tööliste puhkeaja korraldused Põhjamaades. – Töö ja Tervis, 1939, 7, 167.
64 Metslang, L. Uue puhkeaja seaduse tulekul, 65–67.
65 Trükitööliste puhkekodu Aegviidus. – Töö ja Tervis, 1936, 12, 282.
66 T. B. Tööliste suvepuhkuse võimalusi. – Päevaleht, 1940, 14. aprill.
67 RT 1936, nr 50, art 423.
68 Töölised lähevad puhkusele. – Uus Eesti, 1936, 21. juuni.
69. ERA, f 969, n 6, s 215, pagineerimata. O. Kilgase kiri majandusministeeriumi tööstusosakonnale 1.06.1938.
70. „Puhkekodu“ 10-aastane. – Postimees, 1937, 24. september.
71. Nerman, R. Kopli seltsielu süda tuksus rahvamajas. Enne II maailmasõda kerkis Koplisse kaunis klassikaline hoone rahvamajaks. – Päevaleht, 2002, 7. november.
72 Nerman, R. Kopli miljöö, olustik, kultuurilugu 1918–1940. Tallinna Raamatutrükikoda, 1995, 169–172, 185.
73. Töölised asutasid haridusseltsi. – Postimees, 1939, 14. september.
74. Organiseerimine ja kultuuritegevus Narva Tekstiilitööliste Kutseühingus. – Tööliskoja Teataja, 1940, 4, 121.
75. Hiiumaalt. Kärdla tahab rahvamaja. – Postimees, 1936, 21. september.
76. T. B. Tööliste suvepuhkuse võimalusi. – Päevaleht, 1940, 14. aprill.
77. A Resolution of the Committee on Recreation: Facilities for workers’ holidays during their holidays with pay. – International Labour Review, 1939, 39 , 4, 490–495.
78 1930. aastal asutatud Sihtasutuse Turismi Keskkorraldus Eestis ülesanne oli korraldada ja arendada turismi Eestis.
79 Sotsiaalministeeriumi Loodushoiu- ja Turismiinstituut moodustati 1938. aastal. Instituudi ülesandeks oli looduskaitse korraldamine ja teostamine; järelevalve avalike parkide korraldamise üle; instituudi valitsemisele antud riigiparkide valitsemine ja korraldamine; suvituskohtade korraldamise üldjuhtimine ja igakülgne kaasaaitamine suvituskohtade väljaarendamisele ning järelevalve nende tegevuse üle; sise- ja välisturismi juhtimine ja korraldamine ning sel alal järelevalve teostamine. Instituut andis välja ajakirja Loodushoid ja Turism.
80 P. [aul] R.[andpõld] Tööliskonna vaba- ja puhkeaja kasutamine. – Loodushoid ja Turism, 1940, 1, 51.
81. P. R. Turismi Nõukogu koosolek 18. jaanuaril s. a. – Loodushoid ja Turism, 1940, 1, 50
