ESTONIAN ACADEMY
PUBLISHERS
eesti teaduste
akadeemia kirjastus
PUBLISHED
SINCE 1997
 
Acta cover
Acta Historica Tallinnensia
ISSN 1736-7476 (Electronic)
ISSN 1406-2925 (Print)

FOORUM: Milline on Eesti ajalooteaduse tulevik?; pp. 190–208

Full article in PDF format | 10.3176/hist.2020.1.08

Authors
Liisi Esse, Andres Kasekamp, Jüri Kivimäe, Mart Kuldkepp, Anu Mai Kõll, Kristo Nurmis, Kristjan Toomaspoeg

Abstract

Kui teemanumbri seitse artiklit võtsid tagasivaatavalt vaagida Eesti ajalooteaduse arengusuundi vii­ masel kahel kümnendil, siis siinse foorumi seitse lühiesseed heidavad vastukaaluks pilgu ettepoole, arutledes Eesti ajalooteaduse võimalike suundumuste üle järgmisel kahel aastakümnel. Ettepanek foo­ rumisse panustada sai tehtud teadlikult vaid nendele eri põlvkondade Eesti ajaloolastele – doktorandist emeriitprofessoriteni –, kes on mõnda aega tegutsenud või tegutsevad praegu välismaa ülikoolides. Selle valiku taga on lihtne soov pakkuda avaramat vaadet, n­ö kõrvalt pilku, mida teises ühiskonnas töötamine eelduspäraselt pakub. Ühtlasi võib valikut käsitada tunnismärgina sellest, et uuel sajandil on üha enam Eesti ajaloolasi leidnud rakendust nimekates ülikoolides üle ilma. Tänan siinkohal toi­ metuse nimel kõiki, kes leidsid võimaluse ettepanek vastu võtta. Mõtteliselt võib siinse foorumi siduda kahekümne aasta taguse katsetusega ajakirjas Vikerkaar, kus palusin kümmekonnal Eesti ajaloolasel arutleda lühiessee vormis küsimuse üle „Kuidas kirjutada Eesti ajalugu“.1 Jääb vaid loota, et hiljemalt 2040. aastal saab see mõtteline traditsioon uue järje.

 


References

1. Jaanson, K., Jansen, E., Piirimäe, E. ja P., Pirsko, P., Rebas, H., Rosenberg, T., Ruutsoo, R., Undusk, J., T[amm], M. Foorum: Kuidas kirjutada Eesti ajalugu? ‒ Vikerkaar, 2000, 8‒9, 178‒190. 

2. Vt Vello Pettai, Eva-Clarita Pettai, Raivo Vetiku, Juhan Kivirähki, Andres Kasekampi, Marju Lauristini, Peeter Vihalemma, Mati Heidmetsa ja Ene Kõresaare uurimusi ja kogumikke taasiseseisvunud Eesti (mälu)poliitilisest, majanduslikust ja ühiskondlikust arengust. Ajalookäsitlusi ja -kogumikke on ilmunud näiteks Marek Tamme ja Pille Petersoo, Reigo Loki, Mati Grafi jt sulest. 

3. Vt nt Tarmo Vahteri, Enno Tammeri, Tiit Made, Edgar Savisaare, välisministeeriumi ja välisesinduste, mitmete seltside jpt kogumikke, mälestusi ning allika- ja juubelipublikatsioone. 

4. Vt ka: Tannberg, T. Lähiajalugu ja arhiivid: milliseid uurimisvõimalusi pakuvad Eesti iseseisvuse taastamisprotsessi uurimisel arhiiviallikad. – Meie vabaduse mitu nägu: Konverents Tartus 29. septembril 2012 lähiajaloost, selle uurimisest ja kajastamisest. Koost ja toim L. Hainsalu, R. Järlik. 20. Augusti Klubi, Tartu, 2013, 149–158. 

5. Vt ka: Ant, J.  Kaks algust: võrreldavus ja võrreldamatus. – Kaks algust: Eesti Vabariik – 1920. ja 1990. aastad. Koost ja toim J. Ant. Umara, Tallinn, 1998, 138–143. 

6. Vt nt Aliide Naylori, Samuli Haataja, Susan W. Brenneri, Mary Hamptoni ja M. Donald Hancocki, Brian M. Mazaneci, Licia Cianetti, Jennie Schulze, Ksenia Maksimovtsova, Josep Soleri, Gundar J. Kingi ja David E. McNabbi, Nicole Lindstromi, Meike Wulfi, Inge Melchiori, Francisco Martínezi jt uurimusi ja kogumikke. 

7. Gornischeff, F.  Venemaa suhted Preisimaaga Napoleoni sõdade ajal baltisaksa päritolu diplomaatide tegevuse näitel (1806–1812). Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 2020. 

8. Raudsepp, A. Pääsemine ja häving: Demokraatia mõju Soome ja Eesti julgeolekule aastatel 1918–1948. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, (ilmumas). 

9. Tamm, M.  Ajalugu, antropoloogia ja imaginaarsus: Intervjuu Jacques Le Goffiga. – Le Goff, J. Raha või elu: Majandus ja religioon keskajal. (Ajalugu. Sotsiaalteadused.) Varrak, Tallinn, 2001, 124. 

10. Kivimäe, J. Re-writing Estonian history? – National history and identity: Approaches to the writing of national history in the north-east Baltic region nineteenth and twentieth centuries. Ed. by M. Branch. (Studia Fennica: Ethnologica, 6.) Finnish Literature Society, Helsinki, 1999, 205–212. 

11. Baberowski, J.  Brauchen Historiker Theorien? Erfahrungen beim Verfassen von Texten. – Arbeit an der Geschichte: Wieviel Theorie braucht die Geschichtswissenschaft? Hrsg. v. J. Baberowski. Campus, Frankfurt, New York, 2009, 117–127. 

12. Piirimäe, E. Keeleline pööre. – Keel ja Kirjandus, 2008, 8–9, 589–603. 

13. Iggers, G. G.  Geschichtswissenschaft im 20. Jahrhundert. 2. Aufl. Vandenhoeck & Ruprecht, Göttingen, 1996, 87. 

14. Kaplinski, J. Eesti, estoranto ja teised keeled. (Bibliotheca controversiarum.) Tallinna Ülikooli Kirjastus, Tallinn, 2020, 39. 

15. Vt nt Annus, E.  Sotskolonialism Eesti NSV-s: Võim, kultuur, argielu. (Heuremata.) Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, Tallinn, 2019. 

16. Väga hea sissejuhatav ülevaade: Tamm, M. Euroopa rahvuslik ajalookirjutus võrdlevas vaatluses. – Tuna, 2017, 2, 128–138. 

17. Väga hariv selles seoses on tutvuda kogumikuga „Debating new approaches to history“ (Ed. by M. Tamm, P. Burke. Bloomsbury Academic, London, 2019). 

18. Tamm, M.  Pildikesi kadunud maailmast. – Postimees, 11.01.2019. 

19. Salupere, M. Eesti rahva ja Eesti Üliõpilaste Seltsi auvõlg Jannseni ees jäi lunastamata. – Keel ja Kirjandus, 2020, 6, 539. 

20. Putin, V. The real lessons of the 75th Anniversary of World War II. – The National Interest, 2020, 168, loetav veebis: 
https://nationalinterest.org/feature/vladimir-putin-real-lessons-75th-anniversary-world-war-ii-162982  (02.08.2020). 

21. Semper, J.  Päevaraamatud. Toim K. Ligi. Ilmamaa, Tartu, 2013, 384–385. 

22. See kõik ei tähenda muidugi Eesti ajaloo pikema perspektiivi ja sotsiaal-kultuurilise kontinuiteedi ignoreerimist. Vastupidi, eesti rahvuse formeerumise n-ö pika kaare uurimisel oleks väga viljakas analüüsida lisaks nõukogude korra põhjustatud katkestusele ka nõukogude perioodi loovat ja kureerivat rolli nüüdse eesti rahvus(lus)e kujunemisel. Uurimise all poleks siin üksnes rahvuslus kitsas mõttes, vaid see, kuidas ühiskondlikud vaated, hoiakud ja käitumisviisid on muutunud. Kuidas teisenes (või jäi samaks) tavainimese arusaam näiteks majandusest, omandist, perekonnast, soolisusest, seksuaalsusest, töökultuurist, vaba aja veetmisest, sotsiaalsest õiglusest, linna-maa ja noorte-vanade vahekordadest, inimese-looduse ja riigi-kodaniku suhetest, tehnoloogiast ja progressist. 

23. Viola, L.  Stalinist perpetrators on trial: Scenes from the Great Terror in Soviet Ukraine. Oxford University Press, New York, 2017. 

24. Cohn, E. A Soviet theory of broken windows: Prophylactic policing and the KGB’s struggle with political unrest in the Baltic republics. – Kritika: Explorations in Russian and Eurasian History, 2018, 19, 4, 769–792; 
https://doi.org/10.1353/kri.2018.0044
Cohn, E. Coercion, reeducation, and the prophylactic chat: Profilaktika and the KGB’s struggle with political unrest in Lithuania, 1953–64. – The Russian Review, 2017, 76, 2, 272–293.
https://doi.org/10.1111/russ.12131


Back to Issue