ESTONIAN ACADEMY
PUBLISHERS
eesti teaduste
akadeemia kirjastus
PUBLISHED
SINCE 1997
 
Acta cover
Acta Historica Tallinnensia
ISSN 1736-7476 (Electronic)
ISSN 1406-2925 (Print)

ESTONIAN MODERN HISTORY IN THE TWENTY­-FIRST CENTURY; pp. 79–102

Full article in PDF format | 10.3176/hist.2020.1.04

Authors
Karsten Brüggemann, Bradley D. Woodworth

Abstract

This article presents a short overview of Estonian and international research on the nineteenth century in Estonia during the decades since the re­establishment of independence in 1991, with a focus on work published in the twenty­first century. The authors discuss the most important directions of re­ search – socioeconomic history in rural and urban environments, Estonian nationalism and the devel­ opment of ethnic milieus of Baltic Germans and Russians, the history of Estonia as part of a larger empire and, albeit very briefly, also cultural history. The authors also identify a number of topics still in need of attention by scholars.


References

1. For an older historiographical overview, see Брюггеман, K. Новейшая историография истории Прибалтийских губерний в составе Российской империи (XVIII–начало XX вв.): Oт старых стереотипов к новому осмыслению. – Россия и Балтия (3): Остзейские губернии и Северо-Западный край в политике Российской империи. 2-я половина XVIII в.–XX в. Отв. ред. А. О. Чубарьян. Институт всеобщей истории РАН, Москва, 2004, 220–245. 

2. On Estonian history specifically Raun, T.U. Estonia and the Estonians. Stanford University Press, Stanford, 2001, 37–81; Zetterberg, S. Eesti ajalugu. Tlk H. Laanpere jt. Tänapäev, Tallinn, 2009, 226–355; books by Rein Taagepera, David J. Smith and Neil Taylor have a clear focus on the twentieth century. On Baltic history see, e.g., Garleff, M. Die baltischen Länder. Pustet, Regensburg, 2001, 73–86; Kasekamp, A . A History of the Baltic States. 2nd edition. Macmillan, London, 2018, 62–83; Plakans, A. A concise history of the Baltic states. Cambridge University Press, Cambridge, 2011, 170–265; Angermann, N.; Brüggemann, K. Geschichte der baltischen Länder. Reclam, Stuttgart, 2018, 181–222. With a focus on Baltic Germans Pistohlkors, G. v. Die Ostseeprovinzen unter russischer Herrschaft (1710/95–1914). – Baltische Länder. Hrsg. v. Idem. Siedler, Berlin, 2002, 265–450. Currently in preparation: Das Baltikum: Geschichte einer europäischen Region. Bd. 2: Vom Beginn der Frühen Neuzeit bis zur Gründung der modernen Staaten. Hrsg. v. K. Brüggemann, D. Henning, R. Tuchtenhagen. Hiersemann, Stuttgart, 2021. 

3. See, especially, Федосова, Э. П. Россия и Прибалтика: культурный диалог. Вторая половина XIX–начало XX века. Институт российской истории, Москва, 1999, and, from a contemporary imperial point of view Воробьева, Л. В. Прибалтика на разломах международного соперничества. ФИВ, Москва, 2013, 190–344. 

4. Eesti ajalugu V. Pärjusorjuse kaotamisest Vabadussõjani. Peatoim S. Vahtre, tegevtoim T. Karjahärm, T. Rosenberg. Ilmamaa, Tartu, 2010. An early publication covering the period: Eesti ajalugu ärkamisajast kuni tänapäevani. Toim S. Õispuu. Koolibri, Tallinn, 1992. See the collection of documents: Ajalooarhiivi varasalvest. Dokumente Eesti ajaloost Rootsi ja Vene ajal (17.–20. sajandi algul). Toim K. Lust, E. Küng, T. Tannberg, T. Türna. Eesti Ajalooarhiiv, Tartu, 2011. 

5. Tarvel, E. Eesti rahva lugu. Varrak, Tallinn, 2018, 148–170 (on nineteenth century). 

6. Seltsid ja ühiskonna muutumine: Talupojaühiskonnast rahvusriigini. Artiklite kogumik. Toim E. Jansen, J. Arukaevu. Eesti Ajalooarhiiv, Eesti TA Ajaloo Instituut, Tartu, Tallinn, 1995; Estland und Russland: Aspekte der Beziehungen beider Länder. Hrsg. v. O. Mertelsmann. Kovač, Hamburg, 2005; Vene aeg Eestis: Uurimusi 16. sajandi keskpaigast kuni 20. sajandi alguseni. Koost T. Tannberg. (Eesti Ajalooarhiivi toimetised, 14 (21).) Eesti Ajalooarhiiv, Tartu, 2006; Vene impeerium ja Baltikum: Venestus, rahvuslus ja moderniseerimine 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi alguses, I. Toim T. Tannberg, B. Woodworth. (Eesti Ajalooarhiivi toimetised, 16 (23).) Eesti Ajalooarhiiv, Tartu, 2009; Vene impeerium ja Baltikum: Venestus, rahvuslus ja moderniseerimine 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi alguses, II. Toim T. Tannberg, B. Woodworth. (Eesti Ajalooarhiivi toimetised, 18 (25).) Eesti Ajalooarhiiv, Tartu 2010; Eesti ajaloost 19.–20. sajandil: Uurimusi historiograafiast, allikaõpetusest ja institutsioonidest. Toim T. Tannberg. (Eesti Ajalooarhiivi toimetised, 19 (26).) Eesti Ajalooarhiiv, Tartu, 2012; Russland an der Ostsee: Imperiale Strategien der Macht und kulturelle Wahrnehmungsmuster (16. bis 20. Jahrhundert) = Russia on the Baltic: Imperial strategies of power and cultural patterns of perception (16th–20th centuries). Ed. by K. Brüggemann, B. Woodworth. (Quellen und Studien zur baltischen Geschichte, 22.) Böhlau, Cologne et al., 2012; Wandel und Anpassung in der Geschichte Estlands: 16.–20. Jahrhundert. Hrsg. v. K. Brüggemann. (Nordost-Archiv, 22/2013.) Nordost-Institut, Lüneburg, 2014; Uutmoodi ja paremini: Ühiskondlikest muutustest 18. sajandil ja 19. sajandi algul. Toim K. Kaju. (Rahvusarhiivi toimetised, (33).) Eesti Ajalooarhiiv, Tartu, 2018. 

7. Jansen, E. Eestlane muutuvas ajas: Seisusühiskonnast kodanikuühiskonda. Eesti Ajalooarhiiv, Tartu, 2007. 

8. Jansen’s approach is criticized by Kersti Lust. See Lust, K.  Rahvuse saamiseks lugu. – Sirp: Eesti kultuurileht, 19.10. 2007. 

9. Jansen, E. Eestlane muutuvas ajas, 453, 457. Johan Eellend has drawn attention to the merging of interests of German manor owners and the growing number of Estonian farmers during the 1890s, especially concering problems in marketing products and finding farm workers. The ideal circumstances of an Estonian farmer as envisioned by Estonian agrarian journals of that period were markedly different from the perceived reality on manorial estates: he would have “tilled the soil by himself and had a relationship to his workers characterized by mutual respect and honour.” Eellend, J. Unity through modernity: The agrarian media and the national question at the turn of the 20th century. – Nordost-Archiv 2009, 18, 25–43 (quote 40); Eellend, J. Cultivating the rural citizen: Modernity, agrarianism and citizenship in late Tsarist Estonia. (Södertörn Doctoral Dissertations, 18; Studia Baltica, 2.) Stockholm University, Stockholm, 2007. 

10. Such as Lust, K. The impact of the Baltic emancipation reforms on peasant-landlord relations: A historiographical survey. – Journal of Baltic Studies, 2013, 44, 1, 1–18;
https://doi.org/10.1080/01629778.2012.744610
Lust, K. Pärisorjast päriskohaomanikuks: talurahva emantsipatsioon eestikeelse Liivimaa kroonukülas 1819–1915, Eesti Ajaloo­arhiiv, Tartu, 2005; Lust, K. Kiselev’s reforms of state peasants: The Baltic perspective. – Journal of Baltic Studies, 2008, 39, 1, 57–71;
https://doi.org/10.1080/01629770801908713
Lust, K. Die Innovationsbereitschaft der livländischen Bauern und die Agrarreformen im 19. Jahrhundert. – Zeitschrift für Ostmitteleuropa-Forschung, 2006, 55, 4, 510–-525. More specifically on famine relief: Lust, K. Feeding the landless in post-emancipation Livland during times of famine (1840s–1860s) – Slavonic and East European Review, 2014, 92, 1, 81–106;
https://doi.org/10.5699/slaveasteurorev2.92.1.0081
Lust, K. Kui suured näjahädad tabasid Eesti talurahvast 19. sajandil? – Tuna 2017, 2, 139–145; Lust, K. Die Rolle der Gutshöfe bei der Hungerhilfe für die livländischen Bauern in den Krisenjahren 1841–1847. – Zeitschrift für Ostmitteleuropa-Forschung, 2012, 61, 2, 219–246; Lust, K. Providing for the hungry? Famine relief in the Russian Baltic province of Estland, 1867–9. – Social History, 2015, 40, 1, 15–37; 
https://doi.org/10.1080/03071022.2014.991196
Võitlus näljaga. 19. sajandi näljahädad Eesti külas. Dokumentide kogumik. Toim K. Lust. Rahvusarhiiv, Tartu, 2015. See also Seppel, M.  Vene keskvalitsuse kartulikampaania Eesti- ja Liivimaal 1840 aastatel. – Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat 2013, 121–166. 

11. Tarkianen, Ü. Vaestehoolekanne Põhja-Liivimaa külaühiskonnas 19. sajandil. – Ajalooline Ajakiri, 2016, 2 (156), 215–244; Tarkianen, Ü.  Estland and Livland as test areas for agricultural innovation. – Russland an der Ostsee, 345–364. 
https://doi.org/10.12697/AA.2016.2.04

12. Laur, M., Lust, K., Pirsko, P., Tarkiainen, Ü.  Talude päriseksostmine: Pärnumaa andmestiku põhjal. Eesti Ajalooarhiiv, Tartu, 2014. 

13. Tarkiainen, Ü. Varaühisus või varaühendus? Abikaasade varalised suhted ja naiste maaomand Järvamaal 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses. – Eesti ajaloost 19.–20. sajandil, 113–143; Tarkiainen, Ü. Talude pärimine Eesti agraarühiskonnas 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses. – Vene impeerium ja Baltikum I, 255–282; Lust, K. Bitter fruits of “a merry life?” Survival chances of children born out of wedlock in nineteenth-century rural Estonia. – Journal of Family History, 2020, 45, 1, 20–38; Lust, K. A not so undesirable status? Widowhood options and widows’ living conditions in post-emancipation rural Estonia. – The History of the Family (publ. so far online https://doi.org/10.1080/1081602X.2020.1796749). On Baltic Germans see Plath, U. Stille im “Haus”: Hausvater, Verwalter und transnationale Gesellung auf dem baltischen Gutshof zwischen 1750 und 1850. – Ehe. Haus. Familie: Strategien und Inszenierungen häuslichen Lebens 1750−1850. Hrsg. v. I. Schmidt-Voges. Böhlau, Köln, 2010, 179–207. 

14. On the history of Tartu see Tartu: Ajalugu ja kultuurilugu. Toim H. Pullerits, U. Tõnisson, A. Liim, A. Andresen. Tartu Linnamuuseum, Tartu, Ilmamaa, 2005. Continuing the tradition of demographic historian Heldur Palli (1928–2003), who produced valuable studies in Soviet times on urban demographics, see Berendsen, V., Maiste, M. Esimene ülevenemaaline rahvaloendus Tartus 28. jaanuaril 1897. Eesti Ajalooarhiiv, Tartu, 1999. A doctoral dissertation has been written based on this collection of data: Jaadla, H. Mortality in the Lutheran population of Tartu at the end of the 19th century. (Sotsiaalteaduste dissertatsioonid, 109.) Tallinn, Tallinn University, 2016; see also Gortfelder, M., Puur, A. Demograafiline nüüdisajastumine Eestis: 1850–1899 sündinud naiste emaduslugude analüüs. – Tuna, 2019, 1, 19–38. 

15. Brüggemann, K., Tuchtenhagen, R.  Tallinna ajalugu. Tlk K. Kaugver, T. Vassiljeva. Varrak, Tallinn, 2013. 

16. Tallinna ajalugu. III, 1710–1917. Toim T. Kala, L. Kõiv, O. Liivik. Tallinna Linnaarhiiv, Tallinn, 2019. 

17. Woodworth, B . Civil society and nationality in the multiethnic Russian empire: Tallinn / Reval, 1860–1914. Indiana University dissertation, 2003. 

18. Schönfelder, A.  Deutsche Bürger “contra homines novi”: Die städtischen Wahlkämpfe in Estland 1877–1914. (Hamburger Beiträge zur Geschichte des östlichen Europa, 22.) Dr. Kovač, Hamburg, 2016. 

19. Karjahärm, T., Sirk, V. Eesti haritlaskonna kujunemine ja ideed 1850–1917. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn, 1997; Sirk, V. Haritud eestlased Eesti linnades 1850.–1880. aastatel. – Acta Historica Tallinnensia, 1998, 2, 3–34. 

20. Leppik, L. Kalefaktoripojast professoriks: Tartu ülikooli teenistujate sotsiaalne mobiilsus 1802–1918. Kleio, Tartu, 2011. 

21. Woodworth, B. Multiethnicity and Estonian Tsarist state officials in Estland province, 1881–1914. – Russian bureaucracy and the state: Officialdom from Alexander III to Putin. Ed. by D. K. Rowney, E. Huskey. Palgrave-Macmillan, Basingstoke, 2009, 72–88; 
https://doi.org/10.1057/9780230244993_5
interesting insights in the archival holdings is provided by Davõdov, I. Ametnike teenistuslehed kui ajalooallikas Eestimaa kubermanguvalitsuse arhiivifondi näitel. – Tuna, 2016, 1, 20–41. 

22. Kivimäe, J.  Re-writing Estonian history? – National history and identity: Approaches to the writing of national history in the North-East Baltic region, nineteenth and twentieth centuries. Ed. by M. Branch. (Studia Fennica, 6.) Finnish Literary Society, Helsinki, 1999, 209. 

23. On the rural proletariat, see Lust, K. Agricultural labourers and their wages in Estland in 1885–1913. – Ajalooline ajakiri, 2007, 3/4  (121/122), 393–409. 

24. Another case in point is the history of foreign trade; see the dissertations Värä, E. Kaubandus­sidemed Soome suurvürstiriigi ja Eesti alade vahel aastail 1809–1865. (Tallinna Ülikool. Humanitaarteaduste dissertatsioonid, 15.) Tallinna Ülikool, Tallinn, 2013; Vinnal, H. Turusidemed: Kaubandus, kommunikatsioon ja lõimumine Lääne- ja Põhjamere regioonis, c. 1730–1830. (Dissertationes historiae Universitatis Tartuensis, 42.) Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 2019. 

25. An outsider in the field, a German maritime historian, produced a story of the Tallinn port and its need for ice-breakers: Ostersehlte, C. Eisbrecher vor Reval: Die Flotte des Revaler Börsenkomitees. (Schriften der Baltischen Historischen Kommission, 23.) LIT, Berlin, 2020. On maritime history see also Vunk, A.  Puust laevad ja rauast mehed: Pärnu ja Liivi ranna purjelaevad. Argo, Tallinn, 2018. 

26. Pihlamägi, M . Eesti industrialiseerimine 1870–1940. Teaduste Akadeemia Kirjastus, Tallinn, 1999. 

27. Pihlamägi, M. Tsaari-Venemaa sotsiaalpoliitika Kreenholmi ja Nikolski puuvillamanufaktuuri näitel. – Acta Historica Tallinnensia, 2007, 11, 48–70; Pihlamägi, M.  Tööliste osalemine seltsielus 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi algul. – Seltsid ja ühiskonna muutumine, 136–151. 

28. Zelnik, R. Law and disorder on the Narova river: The Kreenholm strike of 1872. University of California Press, Berkeley, 1995. 
https://doi.org/10.1525/9780520914605

29. Leppik, L. Das Geschäft mit der Poudrette: Zur sanitären Frage in Dorpat im späten 19. und frühen 20. Jahrhundert. – Forschungen zur baltischen Geschichte, 2016, 11, 113–128. 

30. Kivimäe, J., Kriiska, I., Põltsam, I., Vunk, A. Merelinn Pärnu. Pärnu Linnavalitsus, Pärnu, 1998; Kask, T. Der Kurort Pärnu (Pernau) Ende des 19. und Anfang des 20. Jahrhunderts: Die “kollektive Strandschwärmerei” oder Die Entdeckung der Meeresstrände an der Ostküste der Ostsee. – Tourismus im Ostseeraum. Hrsg. v. K. Brüggemann. (Nordost-Archiv, 20/2011.) Nordost-Institut, Lüneburg, 2012, 53–84; Haapsalu kuurort 185 = Haapsalu resort 185. Toim A. Lepp. Läänemaa Muuseum, Haapsalu, 2011; Стрельков, В. В. Золотое кольцо Гунгербурга. Курорт Нарва- Йыэсуу. Сотис, Санкт-Петербург 2007. General contributions include Wilhelmi, A. Badekulturen für Männer und Frauen. Strandleben in den Ostseeprovinzen des Russischen Reichs im 19. und 20. Jahrhundert. – Seebäder an der Ostsee im 19. und 20. Jahrhundert. Hrsg. v. O. Kurilo. (Colloquia Baltica, 18.) Meidenbauer, München, 2009, 151–167; Brüggemann, K.  Einleitende Überlegungen zu einer Geschichte des Tourismus im Ostseeraum am Beispiel der russischen Revalreise in der ersten Hälfte des 19. Jahrhunderts. – Tourismus im Ostseeraum, 9–33. 

31. Saar, T. Reisilaevaliiklus Tallinna sadamas aastatel 1837–1860. – Tuna, 2019, 3, 22−43. 

32. Laul, E., Elango, A., Liim, A., Sirk V. Eesti kooli ajalugu: Kaugemast, minevikust, tänapäevani. Kd 2: 1860. aastaist 1917. aastani. Teaduste Akadeemia Kirjastus, Tallinn, 2010. 

33. Andresen, L. Eesti rahvakooli ja pedagoogika ajalugu, III: Koolireformid ja venestamine. Avita, Tallinn, 2002. See also Andresen, L. Eesti kooli ajalugu: Algusest kuni 1940. aastani. Avita, Tallinn, 1995, 2003. About the early decades of the nineteenth century Andresen, A. Die kirchliche Schulpolitik im Gouvernement Estland im 18./19. Jahrhundert. – Schulwesen im Baltikum. Hrsg. v. D. Kühn. (Baltische Seminare, 8.) Carl-Schirren-Gesellschaft, Lüneburg, 2005, 67–73. 

34. Sirk, V . Balti talurahvakoolist rahvuskooli lävele: Terminoloogilisi ja tüpoloogilisi vaatlusi. – Acta Historica Tallinnensia, 2010, 15, 51–72; 
https://doi.org/10.3176/hist.2010.1.03
Sirk, V . Venemaa haridusministeerium kui müüt ja möödapääsmatus: Haridustemaatikast eestlaste 1864. ja 1881. aasta suurmärgukirjades. – Tuna, 2016, 2, 32–41; Sirk, V . Rahvakooli juhtimise ja järelvalve probleem eesti ühiskondliku liikumise põhidokumentides ning pedagoogilises kirjasõnas (ärkamisajast esimese maailmasõjani). – Acta Historica Tallinnensia, 2013, 19, 3–26; Sirk, V . Rahvakoolisüsteemi institutionaalsed probleemid ärkamisaja eesti mõtteloos (1860.–1880. aastad). – Acta Historica Tallinnensia, 2011, 16, 86–108; 
https://doi.org/10.3176/hist.2011.1.04
Sirk, V . Radikalisierung und Ethnisierung: Bildungspolitische Strategien der Esten und Deutschbalten in Reaktion auf die Reformen unter Alexander III. (Mitte der 1880er Jahre bis 1914). – Wandel und Anpassung, 112–139. 

35. Kiverik, I. Der politische Kampf um das Bildungswesen der Esten im 19. Jahrhundert. – Schulwesen im Baltikum, 51–66; Kiverik, I.  Baltisakslased ja Vene riigivõim 19. sajandi teisel poolel: Vene keele kasutuselevõtmisest Balti kubermangude ametiasutustes ja koolides. – Vene impeerium ja Baltikum I, 11–68. 

36. Leppik, L. Kõrgharidus sotsiaalse mobiilsuse tegurina pikal 19. sajandil. – Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat 2012, 232–256; Leppik, L. Über Bildungsmöglichkeiten von Frauen im Russischen Reich. Das Beispiel der Universität Dorpat bis 1905. – Bildungskonzepte und Bildungsinitiativen in Nordosteuropa (19. Jahrhundert). Hrsg. v. A. Wilhelmi. (Veröffentlichungen des Nordost-Instituts, 13.) Harrassowitz, Wiesbaden, 2011, 323–338; Leppik, L.  Die Universität Dorpat im livländischen Stilleben: Ihre sozialpolitische Rolle im ersten Drittel des 19. Jahrhunderts. – Zwischen Aufklärung und baltischem Biedermeier, 131–164. 

37. Universitas Tartuensis 1632–2007. Toim H. Piirimäe, T. Hiio. Tartu Ülikooli kirjastus, Tartu, 2007, 109–253 (on the nineeteenth century). See also the dissertations Дубьева, Л. Историческая наука в Тартуском университете в конце XIX–начале XX вв. (Dissertationes historiae Universitatis Tartuensis, 12.) Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 2006; Tamul, S.  Eraalgatuslikest stipendiumidest Tartu Ülikoolis 1802–1918. (Dissertationes historiae Universitatis Tartuensis, 14) Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 2007. 

38. Tohvri, E. Georges Frédéric Parrot: Tartu Keiserliku Ülikooli esimene rektor. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 2019; Leppik, L.  Rektor Ewers: Monograafia. Eesti Ajalooarhiiv, Tartu, 2001. 

39. Leppik, L. The multicultural urban space and the University of Tartu in the 19th century. – The Baltic as a multicultural world: Sea, region and peoples. Ed. by M. Lehti. BWV, Berlin, 2005, 131–153; Leppik, L. Võim ja vaim Tartu tudengite duellidest. – Tuna, 1999, 3, 11–15; Hiio, T. Vene üliõpilaskorporatsioonist venestamiseni: Tartu saksa korporatsioonid ning üliõpilaskonna seisuslikud, ideelised ja rahvuslikud vähemusrühmad 1820.–1890. aastatel. – Vene impeerium ja Baltikum I, 127−203; Hiio, T.  Tartu ülikooli üliõpilaskond 1802–1855: Päritolu ja sotsiaalne koosseis. – Eesti ajaloost 19.–20. sajandil, 9−58. 

40. Tammiksaar, E.  The contribution of Karl Ernst von Baer to the study of ethnic minorities in the Russian empire, 1819–1878. A case study. – Defining self: Essays on emergent identities in Russia seventeenth to nineteenth centuries. Ed. by M. Branch. (Studia Fennica. Ethnologica, 10.) Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, Helsinki, 2009, 139–151. 

41. Luts-Sootak, M. Der lange Beginn einer geordneten Juristenausbildung an der deutschen Universität zu Dorpat (1802–1893), and Anepaio, T. Die russische Universität in Jur’jev (1889–1918). – Juristenausbildung in Osteuropa bis zum Ersten Weltkrieg. Hrsg. von Z. Pokrovac. (Studien zur europäischen Rechtsgeschichte, Bd. 225; Rechtskulturen des modernen Osteuropa. Traditionen und Transfers, Bd. 3.) V. Klostermann, Frankfurt am Main, 2007, 357–390 and 391–425. On the level of Baltic legal science in European context see Luts-Sootak, M. Die baltische Privatrechtswissenschaft im 19. Jahrhundert zwischen deutscher Rechtswissenschaft und russischer Politik. – Rechtswissenschaft in Osteuropa. Studien zum 19. und frühen 20. Jahrhundert. Hrsg. von Z. Pokrovac. (Studien zur europäischen Rechtsgeschichte, Bd. 248.) Vittorio Klostermann, Frankfurt am Main, 2010, 165–209; Luts-Sootak, M. Zur Verortung des Baltischen Privatrechts (1864/65) unter den europäischen Privatrechtskodifikationen. – Rechtstransfer in der Geschichte. Internationale Festschrift für Wilhelm Brauneder zum 75. Geburtstag. Hrsg. v. G. Hamza, M. Hlavačka, K. Takii. Peter Lang, Berlin, 2019, 219–243. 

42. Rosenberg, T. Eestlaste väljaränne 19. sajandil – 20. sajandi algul. Taust ja võrdlusjooni naabritega. – Eesti kultuur võõrsil: Loode-Venemaa ja Siberi asundused. Toim A. Tuisk. Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu, 1998, 34–59. 

43. Jürgenson, A . Siberiga seotud: Eestlased teisel pool Uuraleid. Argo, Tallinn, 2006. See also Must, A. Siber ja Eesti: Jalaraua kõlin. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 2012; Must, A. Eesti jälg Siberi agraarajaloos: Eesti kolonistide majanduselust 19. sajandi lõpul–20 sajandi algul. – Ajalooline ajakiri, 2007, 3/4 (121/122), 411–442. 

44. Jürgenson, A . On the formation of the Estonians’ concepts of homeland and home place. – Culture and environments. Ed. by T. Anepaio. Eesti Rahva Muuseum, Tartu, 2004, 97–114. Jürgenson, A . Vaterlandsliebe und rollende Steine: Die öffentliche Rezeption der Auswanderung in Estland (zweite Hälfte des 19. und Anfang des 20. Jahrhunderts). – Wandel und Anpassung, 175–197. See also Jürgenson, A . Assimilatsionistidest transnatsionalistideni – rände ja integratsiooni uurimine 20. ja 21. sajandil. – Tuna, 2016, 2, 91–105; Jürgenson, A . Vabatahtliku ja sunniviisilise migratsiooni dihhotoomiast migratsiooni makro- ja mikroteooriate taustal. – Acta Historica Tallinnensia, 2008, 13, 92–117. 
https://doi.org/10.3176/hist.2008.2.05

45. Leppik, L. Social mobility and career patterns of Estonian intellectuals in the Russian empire. – Historical Social Research, 2008, 33, 2, 42–62. 

46. Pullat, R. Lootuste linn Peterburi ja eesti haritlaskonna kujunemine kuni 1917. Estopol, Tallinn, 2004; see also on Estonians in Petersburg Province: Zaseckaja, M. L. Estnische Übersiedler im Gouvernement St. Petersburg von der zweiten Hälfte des 19. Jahrhunderts bis zum Anfang des 20. Jahrhunderts. – Nordost-Archiv, 1995, 4, 2, 533–549. 

47. Krimmi kogumik. [I] Konverentsi “140 aastat eestlust Krimmis” ettekanded. Toim J. Viikberg. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2002; Krimmi kogumik. II: Konverentsi “Eestlased XIX–XXI sajandil Krimmis” ettekanded. Toim T. Tender, L. Viitol. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2005; Krimmi kogumik. III. Toim H. Allik, T. Tender, Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2011; Eestlaste unistuste ja mälestuste Krimm. Pühendatud eestlaste Krimmi asumise 150. aastapäevale. Toim H. Treimann, P. Pääsuke, T. Toomet. SE & JS, Tallinn, 2010. 

48. Seltsid ja ühiskonna muutumine. 

49. For instance, see the essays in Vereinskultur und Zivilgesellschaft in Nordosteuropa. Regionale Spezifik und europäische Zusammenhänge. Hrsg. v. J. Hackmann. (Quellen und Studien zur baltischen Geschichte, 20.) Böhlau, Cologne, 2011. 

50. Hackmann, J. Geselligkeit in Nordosteuropa: Studien zu Vereinskultur, Zivilgesellschaft und Nationalisierungsprozessen in einer polykulturellen Region. (Veröffentlichungen des Nordost-Instituts, 19.) Harrassowitz, Wiesbaden, 2020. 

51. Jansen, E. Sotsiaalne mobiilsus ja rahvuslik indentiteet. – Acta Historica Tallinnensia, 2003, 7, 15–30; see her collected articles: Jansen, E. Vaateid eesti rahvusluse sünniaegadesse. Ilmamaa, Tartu, 2004. 

52. Laar, M. Äratajad. Rahvuslik ärkamisaeg Eestis 19. sajandil ja selle kandjad. Eesti Ajalooarhiiv, Tartu, 2005. See the popular-scientific version Idem. Rahvuse sünd. Eesti Rahva Muuseum, Tartu, 2016. See the critique on Laar’s theoretical approach in Piirimäe, E. Eesti rahvuslus Euroopa kontekstis. – Ajalooline Ajakiri, 2007, (119), 93–109. 

53. Jansen, E. “Baltlus”, baltisakslased, eestlased. – Tuna, 2005, 2, 25–44; 3, 31–42. 

54. Kukk, K.  Väikerahvuste ajalookäsitluste genees ja narratiivid: Eesti võrdluses teiste Põhjala ja Baltikumi mittedominantsete rahvustega 19. sajandist kuni Teise maailmasõjani. (Dissertationes historiae Universitatis Tartuensis, 32.) Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 2013. 

55. Petersoo, P. Reconsidering otherness: constructing Estonian identity. – Nations and Nationalism, 2007, 13, 1, 117–133; Piirimäe, E. Patriotism, rahvuslus, liberalism: Sissejuhatus. – Rahvuslus ja patriotism: Valik kaasaegseid filosoofilisi võtmetekste. Toim E. Piirimäe. Eesti Keele Sihtasutus, Tartu, 2009, 9–53; Piirimäe, E. Teoreetilisi perspektiive 19. sajandi eesti rahvuslusele. – Vene Impeerium ja Baltikum I, 167−191; Tamm, M. Rahvuste tegemine: Humanitaarteaduslik vaade. – Keel ja Kirjandus, 2018, 1–2, 15–29. 

56. See, e.g., Kaljundi, L., Kreem, T.-M. Ajalugu pildis – pilt ajaloos: Rahvuslik ja rahvusülene minevik eesti kunstis = History in images – image in history: National and transnational past in Estonian art. Eesti Kunstimuuseum, Tallinn, 2018; Rahvuskultuur ja tema teised. Toim R. Undusk. Underi ja Tuglase kirjanduskeskus, Tallinn, 2008; Jansen, E. Die Landschaft Estlands in der Auffassung estnischer Patrioten der Zeit des nationalen Erwachens. – Literatur und nationale Identität, Bd. 4: Landschaft und Territorium: Zur Literatur, Kunst und Geschichte des 19. und Anfang des 20. Jahrhunderts im Ostseeraum. Finnland, Estland, Lettland, Litauen und Polen. Hrsg. v. Y. Varpio, M. Zadencka. Almkvist & Wiksell, Stockholm, 2004, 21–31. Latest research on the popular example of song festivals: Brüggemann, K., Kasekamp, A. ‘Singing oneself into a nation’? Estonian song festivals as rituals of political mobilization. – Nations and Nationalism, 2014, 20, 2, 259–276; Hackmann, J. Sängerfeste in den russländischen Ostseeprovinzen vor 1914: Symbolische Ordnungen zwischen kulturellen Verflechtungen und Abgrenzungen. – Forschungen zur baltischen Geschichte, 2017, 12, 131–161. 

57. Besides Laar, M. Raamat Jakob Hurdast. Ilmamaa, Tartu 1995, see Laar, M. Äratajad, and the collected edition Geisteswissenschaften und Publizistik im Baltikum des 19. und frühen 20. Jahrhunderts. Hrsg. v. N. Angermann, W. Lenz, K. Maier. (Schriften der Baltischen Historischen Kommission, 11.) LIT, Berlin, 2011; Salupere, M. Postipapa. Mitmes peeglis, mitmes rollis. Raamat J. W. Jannsenist (1819–1890). Tallinn, Tänapäev, 2006; Salupere, M.  Koidula: Ajastu taustal, kaasteeliste keskel, Tänapäev, Tallinn, 2017. 

58. Jaan Poska oma ja meie ajas: Artikleid ja mälestusi. Toim K. Arjakas. Tallinna Linnaarhiiv, Tallinn, 2010; Karjahärm, T. Konstantin Päts: Poliitiline biograafia. I osa, Vabameelne opositsionäär (1874–1916). Rahvusarhiiv, Tartu, 2018; Aru, K.  Jaan Tõnisson – rahvajuht ja riigivanem. 1. kd. Rahvusarhiiv, Tartu, 2019. 

59. Angermann, N. Die Deutschbalten – eine Oberschicht? – Mythen der Vergangenheit. Realität und Fiktion in der Geschichte. Jörgen Bracker zum 75. Geburtstag. Hrsg. v. O. Pelc. V & R unipress, Göttingen, 2012, 247–263. 

60. Zahra. T. Imagined non-communities: National indifference as a category of analysis. – Slavic Review, 2010, 69, 1, 93–119. 
https://doi.org/10.1017/S0037677900016715

61. Bolin, P., Douglas, C. ‘National indifference’ in the Baltic territories? A critical assessment. – Journal of Baltic Studies, 2017, 48, 1, 13–22, here: 15. 
https://doi.org/10.1080/01629778.2016.1269432

62. Wezel, K. Introduction: German community – German nationality? Baltic German perceptions of belonging in the nineteenth and twentieth century. – Journal of Baltic Studies, 2017, 48, 1, 1–11, here 7. 
https://doi.org/10.1080/01629778.2016.1269427

63. Brüggemann, K., Wezel, K. Nationally indifferent or ardent nationalists? On the options for being German in Russia’s Baltic provinces, 1905–17. – Kritika: Explorations in Russian and Eurasian History, 2019, 20, 1, 39−62; discussing also a very fragmented understanding of belonging Plath, U. Heimat: Rethinking Baltic German spaces of belonging. – Kunstiteaduslikke Uurimusi, 2014, 23, 3–4, 55–78. 
https://doi.org/10.1353/kri.2019.0002

64. Whelan, H . Adapting to modernity: Family, caste and capitalism among the Baltic German nobility. Böhlau, Cologne, 1999. 
https://doi.org/10.7788/boehlau.9783412322342

65. Wilhelmi, A. Lebenswelten von Frauen der deutschen Oberschicht im Baltikum (1800–1939): Eine Untersuchung anhand von Autobiografien. (Veröffentlichungen des Nordost-Instituts, 10.) Harrassowitz, Wiesbaden, 2008; Wilhelmi, A. Attempts of political participation versus loyalty manifestations? German women in the process of nationalization in the Baltic provinces of the Russian empire (1880–1920). – Journal of Baltic Studies, 2017, 48, 1, 23–37. 
https://doi.org/10.1080/01629778.2016.1269433

66. Plath, U.  Esten und Deutsche in den baltischen Provinzen Russlands: Fremdheitskonstruktionen, Lebenswelten, Kolonialphantasien 1750–1850. (Veröffentlichungen des Nordost-Instituts, 11.) Harrassowitz, Wiesbaden, 2011. 

67. Friedrich Ludwig von Maydelli pildid Baltimaade ajaloost. Toim L. Kaljundi, T.-M. Kreem. Eesti Kunstimuuseum, Tallinn, 2013; Kaljundi, L., Kreem, T.-M. Friedrich Ludwig von Maydells Fünfzig Bilder aus der Geschichte der deutschen Ostsee-Provinzen Russlands: Zur Erforschung baltischer Geschichtsbilder. – Zeitschrift für Ostmitteleuropa-Forschung, 2017, 66, 4, 493–516. Valuable contributions can also be found in Kunstnik ja Kleio: Ajalugu ja kunst 19. sajandil = The artist and Clio: History and art in the 19th century = Der Künstler und Klio: Geschichte und Kunst im 19. Jahrhundert. Toim. T.-M. Kreem. Eesti Kunstimuuseum, Tallinn, 2015. 

68. Kiverik, I. Die Deutschbalten und die jungen Nationalbewegungen in den Ostseeprovinzen des Russischen Reiches 1885–1914/17. – Nordost-Archiv, 2010, 19, 13–38; Rosenberg, T . Die Rezeption Carl Schirrens in der estnischen Historiographie. – Carl Schirren als Gelehrter im Spannungsfeld von Wissenschaft und politischer Publizistik. Hrsg. v. M. Garleff. (Baltische Seminare, 20.) Carl-Schirren-Gesellschaft, Lüneburg, 2013, 165–176; see also Pistohlkors, Gert v. “Restituierung der alten Zustände” oder zukunftsweisende Neuerungen? Schulbildung und der soziale Aufstieg von Esten und Letten vornehmlich in Livland im kontroversen öffentlichen Diskurs (1860 bis 1914). – Zeitschrift für Ostmitteleuropa-Forschung, 2018, 67, 1, 32–66; Kurilo, O. Deutschbalten und ihr Blick auf Russland und das Balitkum. – Russland an der Ostsee, 365–399; Karjahärm, T. The Image of Russia according to Estonian national movement leaders (until 1917). – Ethnic images and stereotypes – where is the border line? (Russian-Baltic cross-cultural relations): Proceedings of the III International Scientific Conference on Political and Cultural Relations between Russia and the States of the Baltic region (Narva, October 20-22, 2006). Ed. by J. Nõmm. (Studia humaniora et paedagogica Collegii Narovensis, 2.) Tartu Ülikooli Narva kolledž, Narva, 2007, 189–204. 

69. Tammiksaar, E. Alexander Theodor von Middendorff und die Entwicklung der livländischen Gesellschaft in den Jahren 1860 bis 1885. – Zeitschrift für Ostmitteleuropa-Forschung, 2010, 59, 2, 147−185; Tammiksaar, E. Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet ning teadmiste areng Eesti ala kõrgussuhete kohta 19. sajandil. – Teadusinnovatsioon tee praktikasse. Toim L. Leppik. (Tartu ülikooli ajaloo küsimusi, 41.) Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseum, Tartu, 2013, 130–145; Luts-Sootak, M. Das Prinzip der Öffentlichkeit in den baltischen Justizreformdebatten in den sechziger Jahren des 19. Jahrhunderts. – Judiciary and society between privacy and publicity: 8th conference on legal history in the Baltic Sea area, 3rd–6th September 2015. Ed. by D. Janicka. Wydawnictwo naukowe Univerytetu Mikołaja Kopernika, Toruń, 2016, 433–462. 

70. Recent biographies: Бибиков, Г. А. Х. Бенкендорф и политика императора Николая. Три квадрата, Москва, 2009 and Cromwell, J. L. Dorothea Lieven: A Russian Princess in London and Paris, 1785–1857. McFarland & Co., Jefferson, N.C., 2007. See the descriptive and rather uncritical works: Гаврилов, С. Л. Остзейские немцы в Санкт-Петербурге. Российская империя между Шлезвигом и Гольштейном, 1710–1918. Центрполиграф, Москва, 2011; Илляшевич, В. Н. Прибалтийцы на российской дипломатической службе. Тарбеинфо, Таллинн, 2005; Илляшевич, В. Н. Прибалтийцы на российской государственной службе. Тарбеинфо, Таллинн, 2009. 

71. Tammiksaar, E. The Russian Antarctic Expedition under the command of Fabian Gottlieb von Bellingshausen and its reception in Russia and the world. – Polar Record, 2016, 52, 5, 578−600; Tammiksaar, E., Stone, I. A. Alexander von Middendorff and his expedition to Siberia (1842–1845). – Polar Record, 2007, 43, 3, 193–216; Сухова, Н. Г., Таммиксаар, Э. Александр Федорович Миддендорф. К двухсотлетию со дня рождения. Нестор-История, Санкт-Петербург, 2015; Tammiksaar, E. Carl von Ditmar – ein Geologe aus Livland in russischen Diensten. –Reisen an den Rand des Russischen Reiches: Die wissenschaftliche Erschließung der nordpazifischen Küstengebiete im 18. und 19. Jahrhundert. Hrsg. von E. Kasten. Kulturstiftung Sibirien, Fürstenberg, 2013, 223−241; Tammiksaar, E. Gerhard Baron von Maydell (1835–1894) und die Bedeutung seiner Forschungen in Nordost-Sibirien. – Reisen an den Rand des Russischen Reiches, 243−267. 

72. The conqueror’s eye: Lisa Reihana’s in pursuit of Venus. Tallinn, KUMU, 16.9.2019–26.1.2020. 

73. See the call for an integration of a (post)colonial concept into Estonian historiography Kaljundi, L., Plath, U. Eesti ajalookirjutus põimitud perspektiivist. – Tuna, 2017, 1, 2−6; Kaljundi, L., Plath, U. Serfdom as entanglement: Narratives of a social phenomenon in Baltic history writing. – Journal of Baltic Studies, 2020, 51, 3, 349–337. 
https://doi.org/10.1080/01629778.2020.1776349

74. Исаков, С. Г. Путь длиною в тысячу лет. Русские в Эстонии. История культуры. Часть I. Ingri, Tallinn, 2008; Исаков, С. Г. Очерки русской культуры в Эстонии, Aleksandra, Tallinn 2005. See the comment Brüggemann, K. Baltimaade venelaste mälu ja identiteet: Ühe rahvusvähemuse ajaloo konstrueerimisest. – Tuna, 2012, 3 , 30−37 and on Russians in Estonia in general Karjahärm, T. Ida ja Lääne vahel. Eesti-Vene suhted 1850–1917. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn, 1998, 19–61. In contrast to the academic approach of Isakov, another work on the topic by a Russian cannot hide the imperial nostalgia of its author: Илляшевич, В. : Русские судьбы Эстонии. Integratsiooni Toetuse Fond, Таллин 2007 (transl. as Iljaševitš, V.  Eestimaa venelaste saatused. Tarbeinfo, Tallinn, 2013). 

75. Recent works in this spirit include Kisseljova, L. Eesti-vene kultuuriruum. Tlk M. Salupere jt. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 2017; Салупере, М. Ф. В. Булгарин в Лифляндии и Эстляндии. – Русские в Эстонии на пороге XXI века. Прошлое, настоящее, будущее. Сборник статей. Сост. В. Бойков, Н. Бассель. Ingri, Tallinn, 2000, 146–161. Bulgarin’s feuiletons and letters on the Baltic provinces have recently been translated into Estonian: Bulgarin, F.  Kirjad Karlova mõisast. Tlk M. Salupere. Ilmamaa, Tartu, 2019. 

76. Issakov, S. Дачные места на Нарвском взморье (конец XIX – начало XX в.): отражение в литературе и искусстве. – The dacha kingdom: Summer dvellers and dwellings in the Baltic area. Ed. by N. Baschmakoff, M. Ristolainen. Aleksanteri Institute, Helsinki, 2009, 299–322; see also Меймре, А ., Белобровцева, И., Кузмин, Д., Пономарева, Г. Топография культуры: Деятели русской культуры – дачники в Эстонии. Флинта, Москва, 2011. 

77. Православие в Прибалтике: Религия, политика, образование 1840-е–1930-е гг. Отв. ред. И. Пярт.  Издательство Тартуского университета, Тарту, 2018; PaertI.  Orthodox education in the Lutheran environment 1840–1917. – Reformation in Nordosteuropa. Ed. by S. Rimestad (Nordost-Archiv 25/2016.) Nordost-Institut, Lüneburg, 2017, 74−91. 

78. See especially Гаврилин, А. Очерки истории Рижской епархии. ХIХ век. Filokalija, Riga, 1999. 

79. Ryan, D. C. Religious conversion and the problem of commitment in Livland Province, 1850s–1860s. – Ajalooline ajakiri, 2007, 3/4 (121/122), 369–392; Ryan, D. C. Rumor, belief and contestation amid the conversion movement to Orthodoxy in Northern Livonia, 1845–1848. – Folklore, 2004, 28, 7–23. See Brüggemann, K. Ein Fall von “Verschmelzung” mit Russland? Zur nationalen Frage in der Orthodoxen Kirche der Ostseeprovinzen im späten Zarenreich. – Wandel und Anpassung, 89–111. Research on the peasants in this decade benefits from a rich publication of documents: Talurahvaliikumine Eestis aastail 1845–1848. Dokumentide kogumik. Kd 1–2. Toim A. Traat Eesti Vabariigi Arhiiviamet, Eesti Ajalooarhiiv, Tallinn, 1991. 
https://doi.org/10.7592/FEJF2004.28.livonia

80. Brüggemann, K., Woodworth, B.  Entangled pasts – Russia and the Baltic region. – Russland an der Ostsee, 3–26. 

81. See first and foremost the two monographs Karjahärm , Ida ja Lääne vahel; Karjahärm, T. Vene impeerium ja rahvuslus: Moderniseerimise strateegiad. Argo, Tallinn, 2012, and the articles Karjahärm, T. Aleksei Miller ja “uus impeeriumi ajalugu”. – Tuna, 2011, 3, 136–141; Karjahärm, T. Terminology pertaining to ethnic relations as used in late Imperial Russia. – Acta Historica Tallinnensia, 2010, 15, 24–50; Karjahärm, T. Venelased ja mittevenelased: terminoloogiline ekskurss Vene impeeriumi rahvussuhetesse. – Eesti ajaloost 19.–20. sajandil, 163−211; see the comment Brüggemann, K. Der imperial turn in Estland: Anmerkungen zu Toomas Karjahärms “Das Russische Imperium und der Nationalismus”. – Forschungen zur baltischen Geschichte, 2013, 8, 228–235. Worth mentioning for its broader discussion of the “nationalization” of the Russian empire is a collected edition produced by Estonian scholars Indrek Jääts and Erki Tammiksaar: Проникновение и применение дискурса национальности в России и СССР в конце XVIII – первой половине XX вв. Ред. И. Яатс, Э. Таммиксаар. Эстонский национальный музей, Тарту, 2011. 

82. Venestamine Eestis 1880–1917: Dokumente ja materjale. Toim T. Karjahärm. Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus, Tallinn, 1997; Имперская политика России в Прибалтике в начале XX века: Cборник документов и материалов. Сост. T. Карьяхярм. Eesti Ajalooarhiiv, Tartu, 2000. 

83. Luts-Sootak, M.  The Swedish court and appeal system in the Russian empire: The case of Livland in 1710–1889. – Suum cuique tribuere: Legal contexts, judicial archetypes and deep-structures regarding courts of appeal and judiciaries from early modern to late modern Europe. Ed. by K. Å. Modéer, M. Sunnqvist. (Rättshistoriska studier, 27.) Olin Foundation, Stockholm, 2018, 217–243. 

84. See fn 21; Leppik, L. Die Generalgouverneure im Baltikum – Instrumente zur Vereinheitlichung des Russischen Imperiums oder ein Schutz der baltischen Sonderordnung? – Estland und Russland, 53–76; Brüggemann, K. Representing empire, performing nation? Russian officials in the Baltic provinces (late 19th/early 20th centuries). – Ab Imperio, 2014, 15, 3, 231–266; Brüggemann, K. Imperiale und lokale Loyalitäten im Konflikt: Der Einzug Russlands in die Ostseeprovinzen in den 1840er Jahren. – Jahrbücher für Geschichte Osteuropas, 2014, 62, 3, 321–344. 
https://doi.org/10.1353/imp.2014.0079

85. As an instructive exception to this rule, see the collected edition Eliten im Vielvölkerreich. Imperiale Biographien in Russland und Österreich-Ungarn (1850–1918) = Elites and empire: Imperial biographies in Russia and Austria-Hungary (1850–1918). Hrsg. v. T. Buchen, M. Rolf. De Gruyter Oldenbourg, Berlin, 2015. 

86. Tannberg, T. Eesti ala Venemaa sõjaväesüsteemi integreerimise tagajärjed. Kas “kahesaja-aastane rahuaeg” või verekümnis impeeriumi altarile? – Tuna, 2010, 3, 52–67; Tannberg, T.  Eesti mees Vene kroonus. Ilmamaa, Tartu, 2011. 

87. Tannberg, T. Maakaitseväekohustus Balti kubermangudes 19. sajandi 1. poolel (1806–1856). Eesti Ajalooarhiiv, Tartu, 1996; Tannberg, T. Warten auf Napoleon: Die Landmiliz der Jahre 1806–1807 in den baltischen Gouvernements des Zarenreichs (Tartuer historische Studien, 4.) Dr. Kovač, Hamburg, 2015; Tannberg, T. “Numerus clausus” Vene armees. Usulistest ja rahvuslikest piirangutest tsaariarmee komplekteerimisel 19. sajandi teisel poolel. – Ajalooline ajakiri, 2000, 3 (110), 35–42; Tannberg, T. The Baltic Provinces during the Crimean War. – Sõnasse püütud minevik. In honorem Enn Tarvel. Koost P. Raudkivi, M. Seppel. Argo, Tallinn, 2009, 252–282; Tannberg, T.  Das Imperium und sein Grenzgebiet: Hauptzüge und Eigenarten der Rekrutenordnung in den baltischen Gouvernements 1796–1874. – Festschrift für Vello Helk zum 75. Geburtstag: Beiträge zur Verwaltungs-, Kirchen- und Bildungsgeschichte des Ostseeraumes. Hrsg. v. E. Küng, H. Tamman. Eesti Ajalooarhiiv, Tartu, 1998, 297–332. 

88. Helme, R. 1812. aasta Eestis ja Lätis: Monograafia. Olion, Tallinn, 1990, and (posthumously published) Helme, R. Kindralfeldmarssal Barclay de Tolly. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn, 2006; see also Helme, R. Unter siegreichen Fahnen: Die deutschbaltischen Offiziere in den Kriegen unter Katharina II., Paul I. und Alexander I. – Zwischen Aufklärung und Baltischem Biedermeier. Hrsg. v. O.-H. Elias. (Baltische Seminare, 12.) Carl-Schirren-Gesellschaft, Lüneburg, 2007, 99–130. Only recently, new research on the Napoleonic era was initiated by the collected edition: 200 aastat Napoleoni sõjakäigust Venemaale ja selle mõju Läänemere maadele = Napoleonic Wars and the Baltic Sea region: 200 years since French invasion of Russia. Toim T. Hiio. (Estonian Yearbook of Military History, 3.) Tallinna Ülikooli Kirjastus, Tallinn, 2013. See also the very recent dissertation Gornischeff, F.  Venemaa suhted Preisimaaga Napoleoni sõdade ajal baltisaksa päritolu diplomaatide tegevuse näitel (1806–1812). Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu 2020 (Dissertationes historiae Universitatis Tartuensis, 49.) 

89. Kröönström, M. Tsaariarmees teeninud eesti soost kaadriohvitseride sotsiaalsest päritolust. – Ajalooline Ajakiri 2000, 3 (110), 43–50; Kröönström, M.  Eesti rahvusest kaadriohvitserid Vene armees aastail 1870–1917. – Vene aeg Eestis, 317–344. 

90. http://publications.tlu.ee/index.php/eymh

91. This is briefly dealt with in Tannberg, T. Tallinna garnison. – Tallinna ajalugu. III, 125–135. 

92. Jansen, E. Aleksander III venestusreformid ja Eesti avalikkus. – Acta Historica Tallinnensia, 1999, 3, 39–66; Jansen, E. Tsaristlik tsensuur ja eesti ajakirjandus venestamisajal (1880.–1890. aastad). – Tuna, 2000, 2, 42–60; Jansen, E. Eesti seltside saadikute audients Vene keisri juures 1881. aastal ja nende märgukiri kui katse osaleda “suures poliitikas”. – Acta Historica Tallinnensia, 1997, 1, 93–116. 

93. Laar, Rahvuse sünd. 

94. See. e.g., Kappeler, A. Hiliskeiserlik Vene impeerium moderniseerumise ja traditsiooni vahel. – Vene impeerium ja Baltikum I, 51–92; Miller, A. Venestus või venestused. – Vene impeerium ja Baltikum I, 33–50; Miller, A. Identiteet ja lojaalsus Vene impeeriumi keelepoliitikas. – Vikerkaar, 2012, 10/11, 102–116; Weeks, T. Russification: Word and practice 1863–1914. – Proceedings of the American Philosophical Society, 2004, 148, 471–489; Brüggemann, K. Lõpp venestusele: Ühe vaieldava uurimisparadigma kriitika. – Vene Impeerium ja Baltikum II, 360–374; Brüggemann, K. Als Land und Leute “russisch” werden sollten: Zum Verständnis des Phänomens der “Russifizierung” am Beispiel der Ostseeprovinzen des Zarenreichs. – Kampf um Wort und Schrift: Russifizierung in Osteuropa im 19.–20. Jahrhundert. Hrsg. v. Z. Gasimov. Vandenhoeck & Ruprecht, Göttingen, 2012, 27–49. 

95. Luts-Sootak, M. Die baltischen Kapitulationen von 1710 und die Gesetzbücher des 19. Jahrhunderts. – Die baltischen Kapitulationen von 1710. Kontext – Wirkungen – Interpretationen. Hrsg. v. K. Brüggemann, M. Laur, P. Piirimäe. (Quellen und Studien zur baltischen Geschichte, Bd. 23.) Böhlau Verlag, Köln et al., 2014, 153–182; on the development of this private law see her dissertation: Luts-Sootak, M. Juhuslik ja isamaaline: F. G. v. Bunge provintsiaalõigusteadus. (Dissertationes iuridicae Universitatis Tartuensis, 3.) Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 2000. 
https://doi.org/10.7788/boehlau.9783412211615.153

96. Brüggemann, K. Licht und Luft des Imperiums: Legitimations- und Repräsentationsstrategien russischer Herrschaft an der Ostsee im 19. und frühen 20. Jahrhundert. (Veröffentlichungen des Nordost-Instituts, 21.) Harrassowitz, Wiesbaden, 2018; Brüggemann, K. The Baltic provinces and Russian perceptions in late imperial Russia. – Russland an der Ostsee, 111–141. 
https://doi.org/10.2307/j.ctv11sn5f4

97. Rosenberg, T. Die russische baltische Historiographie in der zweiten Hälfte des 19. und zu Beginn des 20. Jahrhunderts. – Estland und Russland, 77–108. 

98. For the field of German-Baltic cultural entanglements see e.g. Baltisch-deutsche Kulturbeziehungen vom 16. bis 19. Jahrhundert. Hrsg. v. R. Bičevskis, J. Eickmeyer, A. Levans et al. Bd. 1: Zwischen Reformation und Aufklärung. (Akademie-Konferenzen, 28.) Universitätsverlag Winter, Heidelberg, 2017; Bd. 2: Zwischen Aufklärung und nationalem Erwachen. (Akademie-Konferenzen, 29.) Uni-versitätsverlag Winter, Heidelberg 2019. See also Umweltphilosophie und Landschaftsdenken im baltischen Kulturraum = Environmental philosophy and landscape thinking. Hrsg. V. L. Lukas, U. Plath, K. Tüür. (Collegium litterarum, 24.) Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, Tallinn, 2011; Eestimaa Provintsiaalmuuseum ja muuseumitraditsiooni algus Eestis. (Varia historica, 7.) Toim T. Liibek, Eesti Ajaloomuuseum, Tallinn, 2013. 

99. For example, see Politische Dimensionen der deutschbaltischen literarischen Kultur. Hrsg. V. L. Lukas, M. Schwidtal, J. Undusk. (Schriften der Baltischen Historischen Kommission, 22.) LIT, Berlin, 2018; Das Baltikum als Konstrukt (18.–19. Jahrhundert): Von einer Kolonialwahrnehmung zu einem nationalen Diskurs. Hrsg. v. A. Sommerlat-Michas. Königshausen & Neumann, Würzburg, 2015; Autogenees ja ülekanne: Moodsa kultuuri kujunemine Eestis. Toim R. Undusk. Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, Tallinn, 2014. 

100. See the general works including chapters on architecture in Eesti kunsti ajalugu, 3: 1770–1840. Toim J. Maiste. Eesti Kunstiakadeemia, Tallinn, 2017; Eesti kunsti ajalugu, 4: 1840–1900. Toim J. Keevallik. Eesti Kunstiakadeemia, Tallinn, 2019. 

101. Musikleben des 19. Jahrhunderts im nördlichen Europa: Strukturen und Prozesse. Hrsg. v. T. Siitan, K. Pappel, A. Sõõro. (Studien und Materialien zur Musikwissenschaft, 60.) Georg Olms Verlag, Hildesheim, 2010; Musik im Baltikum. Hrsg. v. H. Scheunchen. (Baltische Seminare, 21.) Carl-Schirren-Gesellschaft, Lüneburg, 2019. See also the journal Res Musica (https://resmusica.ee). 

102. See, e.g., Hein, A. Eesti mõisaarhitektuur. Historitsismist juugendini = Gutsarchitektur in Estland. Vom Historismus bis zum Jugendstil. Hattorpe, Tallinn, 2003; Tohvri, E. Valgustusideede mõju Tartu arhitektuurikultuurile 19. sajandi alguses. (Dissertationes historiae Universitatis Tartuensis, 18) Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 2009; Kreem, T.-M.  Viisipäraselt ehitatud. Luterlik kirikuehitus, -arhitektuur ja -kunst Eestis Aleksander II ajal (1855–1881). Eesti Kunstiakadeemia, Tallinn, 2010. 

103. Liibek, T. Fotograafiakultuur Eestis 1839–1895. (Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste dissertatsioonid, 24.) Tallinna Ülikool, Tallinn, 2010; Liibek, T. Die Fotografie als Spiegel des Alltagslebens in Estland im 19. Jahrhundert. – Zeitschrift für Ostmitteleuropa-Forschung, 2017, 66, 4, 558−575. 

104. Antons, K., Voolaid, K. Eesti spordi lugu. Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum, Tartu, 2018 (19–57 on nineteenth century); more specifically Brüggemann, K.  Imperial careers and national recollection: Baltic wrestlers and the organization on national sports in the late Tsarist empire (using the example of Estonia). – Euphoria and exhaustion: Modern sport in Soviet culture and society. Ed. by N. Katzer, S. Budy, A. Köhring, M. Zeller. Campus, Frankfurt am Main, 2010, 133–157. 

105. T. Tannberg and K. Brüggemann are connected to the book series “Россия и Балтия” published regularly by the Institute of General History at the Russian Academy of Science since 2000; a ninth number is currently in preparation.


Back to Issue