ESTONIAN ACADEMY
PUBLISHERS
eesti teaduste
akadeemia kirjastus
PUBLISHED
SINCE 1997
 
Acta cover
Acta Historica Tallinnensia
ISSN 1736-7476 (Electronic)
ISSN 1406-2925 (Print)

EESTI VARAUUSAJA UURIMINE 21. SAJANDIL; pp. 62–78

Full article in PDF format | 10.3176/hist.2020.1.03

Authors
Aivar Põldvee, Marten Seppel

Abstract

Viimased veerandsada aastat on andnud Eesti ajalookirjutusele „varauusaja“ – selline periodiseeriv mää­ ratlus eestikeelsetes uurimustes enne 1990. aastaid puudus. Laias laastus hõlmab varauusaja ajalooperiood kolme sajandit (1500‒1800). 1990. aastatest alanud põlvkonnavahetuse esimeseks oluliseks tulemuseks võib pidada kolme mitmeköitelise üldkäsitluse ilmumist. Alates millenniumivahetusest on ajalooalaste doktoritööde arv, sh varauusajast (kokku üle 30), plahvatuslikult kasvanud. Käsikäes avastusliku ja uuen­ dusliku uurimistööga on käinud temaatiline avardumine ja jõudsalt laienenud allikaline baas. Lagunenud on distsipliine eraldavad barjäärid ning muutunud ka kirjutusviisid ja vaatlusnurgad. Viimase paarikümne aasta 16.‒18. sajandi uurimise teemavalikus ei domineeri enam poliitiline ajalugu, agraarajalugu ega ajalooline demograafia, vaid kultuuriajalugu, seda kõige laiemas tähenduses.


References

1. Ingliskeelses ajalookirjutuses on levinumaks varauusaja dateeringuks 1500‒1800 või 1450‒1750, aga varauusaja alguseks on pakutud ka renessansiajastut või nn musta surma ehk u 1350. aastat. Kesk-Euroopas ja Saksa aladel dateeritakse varauusaega valdavalt 1500‒1800. Nt Scott, H. Introduction: ‘early modern’ Europe and the idea of early modernity. ‒ The Oxford handbook of early modern European history, 1350‒1750, vol. I: Peoples and place. Ed. by H. Scott. Oxford University Press, Oxford, 2015, 1–33; Neuhaus, H. Die Frühe Neuzeit als Epoche. ‒ Die Frühe Neuzeit als Epoche. Hrsg. v. H. Neuhaus. (Historische Zeitschrift, Beihefte, N.F., 49.) Oldenbourg, München, 2009, 1. 
https://doi.org/10.1515/9783110650839-001

2. Vt näiteks: Duindam, J. Early modern Europe: Beyond the strictures of modernization and national historiography. ‒ European History Quarterly, 2010, 40, 4, 607; Interpreting early modern Europe. Ed. by C. S. Dixon, B. Kümin. Routledge, London, 2019. 
https://doi.org/10.1177/0265691410376368

3. Vt Nipperdey, J.  Die Institutionalisierung des Faches Geschichte der Frühen Neuzeit. ‒ Praktiken der Frühen Neuzeit: Akteure, Handlungen, Artefakte. Hrsg. v. A. Brendecke. Böhlau, 2015, 696‒714. 

4. Rexroth, F. Geschichte erforschen oder Geschichte schreiben? Die deutschen Historiker und ihr Spätmittelalter 1859‒2009. ‒ Historische Zeitschrift, 2009, 289, 111. 
https://doi.org/10.1524/hzhz.2009.0036

5. Johansen, P., Zur Mühlen, Heinz v. Deutsch und undeutsch im mittelalterlichen und früh­neuzeitlichen Reval. Böhlau, Köln, Wien, 1973. 

6. Kirby, D.  Northern Europe in the early modern period: The Baltic world 1492‒1772. Longman, London, New York, 1990, 50‒52. 

7. Berendsen, V. Eesti ajaloo periodiseerimisest maailma ajaloo taustal: Uusaegne, modernne, kapitalistlik. ‒ Looming, 1994, 11, 1531‒1552. 

8. Piirimäe, P. Riik, maaisand ja seisused: Varauusaegsete võimustruktuuride kujunemisest Vana-Liivi­maa piiskopkondades. ‒ Kleio, 1995, 3  (13), 16‒25. Pärtel Piirimäe koostatud uusaja õpikus 8. klassile (2014) on pakutud, et varauusaja alguseks Eestis võib pidada reformatsiooni ja sümboolseks lõpuks pärisorjuse kaotamist. 

9. Laur, M.  Eesti ajalugu varasel uusajal 1550‒1800. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn, 1999, 11‒25 (historiograafia). 

10. Vt Vierhaus, R.  Vom Nutzen und Nachteil des Begriffs „Frühe Neuzeitˮ. ‒ Frühe Neuzeit ‒ Frühe Moderne? Forschungen zur Vielschichtigkeit von Übergangsprozessen. Hrsg. v. R. Vierhaus. Vandenhoeck & Ruprecht, Göttingen, 1992, 13‒25. 

11. Eckert, G., Walther, G. Die Geschichte der Frühneuzeitforschung in der Historischen Zeitschrift 1859‒2009. ‒ Historische Zeitschrift, 2009, 289, 149. 
https://doi.org/10.1524/hzhz.2009.0037

12. Die baltischen Länder und Europa in der Frühen Neuzeit. Hrsg. v. N. Angermann, K. Brüggemann, I. Põltsam-Jürjo. Böhlau, Köln, 2015, 1 (vt sealsamas: Oberländer, E. Das Konzept der Frühen Neuzeit und die Geschichte Estlands, Livlands und Kurlands 1561‒1795, 11‒35);
https://doi.org/10.7788/9783412502690-001
Die baltischen Lande im Zeitalter der Reformation und Konfessionalisierung: Livland, Estland, Ösel, Ingermanland, Kurland und Lettgallen: Stadt, Land und Konfession 1500‒1721. Teil 1‒4. Hrsg. v. M. Asche, W. Buchholz, A. Schindling. Aschendorff, Münster, 2009‒2012. Vt ka Põldvee, A. Die langsame Reformation: Luthertum, Schrifttum und die estnischen Bauern im 16.–17. Jahrhundert. ‒ Nordost-Archiv: Zeitschrift für Regionalgeschichte, 2014, 22, 56−88. 
https://doi.org/10.12775/BPMH.2013.017

13. Eesti kunsti ajalugu 2: 1520‒1770. Koost ja toim K. Kodres. Eesti Kunstiakadeemia, Tallinn, 2005, 9. 

14. Põltsam-Jürjo, I.  Viin, vein ja vesi: Joogikultuur Eestis kesk- ja varauusajal. Argo, Tallinn, 2020, 7. 

15. Vt Keel ja Kirjandus, 2008, 8‒9, erinumber „Humanitaarteadused pöördes“; Humanitaarteaduste metodoloogia: Uusi väljavaateid. Koost M. Tamm. Tallinna Ülikooli Kirjastus, Tallinn 2011. 

16. Jaanson, K., Jansen, E., Piirimäe, E. ja P., Pirsko, P. Rebas, H., Rosenberg, T., Ruutsoo, R., Undusk, J., T[amm], M. Foorum: Kuidas kirjutada Eesti ajalugu? ‒ Vikerkaar, 2000, 8‒9, 178‒190. 

17. Tarvel, E. Lahemaa ajalugu. Eesti Raamat, Tallinn, 1983, eriti 7‒8. 

18. Vrd Ginzburg, C. Juust ja vaglad: Ühe 16. sajandi möldri maailm. Varrak, Tallinn, 2000. Vt ka Liivimaa 17. sajandi libahundijuhtumi käsitlust: Ginzburg, C. The night battles: Witchcraft and agrarian cults in the sixteenth and seventeenth centuries. Johns Hopkins University Press, Baltimore, 1966; Ginzburg, C., Lincoln, B. Old Thiess, a Livonian eerewolf: A classic case in comparative perspective. University of Chicago Press, Chicago, London, 2020. Eesti ajaloolastest tegelesid liba­hunditeemaga Maia Madar ja Juhan Kahk 1980. aastatel, hiljem folklorist Merili Metsavahi. Mikroajaloo võimalustega allikaid on kasutanud: Põldvee, A. Pakri rootslaste kaebused Karl XI-le 1684. aastal: Muutuste aeg Harju-Madise ja Risti kihelkonnas. Harjumaa Muuseum, Keila, 2001. 

19. Pullat, R. Tallinlase asjademaailm valgustussajandil. Estopol, Tallinn, 2016; lisaks rohkelt allikapublikatsioone. 

20. Undusk, J. Eesti ajaloo kotkaperspektiivist: Minu vaidlus Brüggemanniga. ‒ Tuna, 2002, 3, 104. 

21. Eesti ajalugu III: Rootsi ja Poola aeg. Toim O. Liiv, H. Kruus. Eesti Kirjanduse Selts, Tartu, 1940, V. 

22. Eesti NSV ajalugu I: Kõige vanemast ajast XIX sajandi 50-ndate aastateni. Peatoim G. Naan, toim A. Vassar. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn, 1955. 

23. Eesti talurahva ajalugu I. Peatoim J. Kahk, tegevtoim E. Tarvel. Olion, Tallinn, [1992], 7. 

24. Eesti ajalugu IV: Põhjasõjast pärisorjuse kaotamiseni. Peatoim S. Vahtre, tegevtoim M. Laur. Ilmamaa, Tartu 2003. 

25. Eesti ajalugu III: Vene-Liivimaa sõjast Põhjasõjani. Koost ja peatoim E. Küng, kaastoim M. Seppel. Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut, Tartu, 2013. Teised autorid: M. Laidre, I. Leimus, A. Põldvee, A. Selart, K. Tafenau, Ü. Tarkiainen ja E. Tarvel. 

26. Frost, R. I. The northern wars: War, state and society in northeastern Europe 1558‒1721. Longman, Harlow, New York, 2000 (ee: Põhjasõjad: Sõda, riik ja ühiskond Kirde-Euroopas 1558–1721. Tlk K. Hein. Kunst, Tallinn, 2005). 

27. Laur, M. „Unter den drei Kronen ließ sich’s gemählich wohnen“: Die „gute alte Schwedenzeit“ in der neuesten estnischen Geschichtsschreibung. ‒ Ene vruntlike tohopesate: Beiträge zur Geschichte Pommerns, des Ostseeraums und der Hanse. Festschrift für Horst Wernicke zum 65. Geburtstag. Hrsg. v. S. Birli et al . Dr. Kovač, Hamburg, 2016, 302−311. 

28. Eesti kunsti ajalugu 2, 7. 

29 Kodres, K. Esitledes iseend: Tallinlane ja tema elamu varauusajal. Tallinna Ülikooli Kirjastus, Tallinn, 2014. 

30. Washingtoni Rahvusgaleriis ja Kumus toimunud näitus: „Michel Sittow: Eesti maalikunstnik Euroopa õukondades“ (2018). Kataloog: Hand, J. O., Koppel, G., Borchert, T.-H., Mänd, A., Suchtelen, A. van, Weniger, M.  Michel Sittow: Estonian painter at the courts of Renaissance Europe. Yale University Press, New Haven, London, 2017. 

31. Tallinna ajalugu II: 1561‒1710. Koost L. Kõiv, peatoim T. Kala, toim T. Tamla. Tallinna Linnaarhiiv, Tallinn, 2019; Tallinna ajalugu III: 1710‒1917. Koost T. Kala, L. Kõiv, O. Liivik, peatoim T. Kala, toim T. Tamla. Tallinna Linnaarhiiv, Tallinn, 2019. II köite autoriteks on veel E. Küng, R. Nurk, K. Mäeorg, I. Põltsam-Jürjo, K. Kodres, M. Kurisoo, T. Kröönström, T. Reimo, K. Pappel, E. Russow ja A. Pajur. III köitesse kaasati varauusajast kirjutama M. Luts-Sootak, H. Vinnal, T. Tannberg, I. Leimus, J. Maiste ja J. Keevallik; käsikirju retsenseerisid K. Tafenau, A. Põldvee, A. Andresen, T. Karjahärm. 

32. Tarkiainen, K., Tarkiainen, Ü. Provinsen bortom havet: Estlands svenska historia 1561–1710. Atlantis, Stockholm, 2013; Tarkiainen, K., Tarkiainen, Ü. Meretagune maa: Rootsi aeg Eestis 1561–1710. Tlk I. Rüütli. Varrak, Tallinn, 2014. Vt ka arvustust: Küng, E. Käsitlus Rootsi võimu ajajärgust Eestis. ‒ Akadeemia, 2015, 8, 1491‒1499 ja väitlust „Vastuseks eelolevale“ ja „Vastuseks vastusele“, 1500‒1503. 

33. Zetterberg, S. Viron historia. SKS, Helsinki, 2007; Zetterberg, S. Eesti ajalugu. Tlk H. Laanpere jt. Tänapäev, Tallinn, 2010; Zeterbergs, S. Igaunijas vēsture. Tlk A. Velēda Žīgure. Latvijas Mediji, Rīga, 2018; Tarvel, E. Eesti rahva lugu. Varrak, Tallinn, 2018; Adamson, A. Mida koolis ei õpetatud: Eesti ajaloost viha, eelarvamuste ja valehäbita. Argo, Tallinn, 2018. 

34. Lepajõe, M. 17. sajandi Eesti kirjakultuuri teoloogilised aspektid: märkmeid uurimise hetke­seisust. ‒ Konfessioon ja kirjakultuur. Koost P. Lotman. Eesti Rahvusraamatukogu, Tallinn, 2016, 193‒194. 

35. Nt Aleksander Loit Stockholmi ülikooli Balti uurimiskeskuse juhatajana oli üks Rootsi Riigpanga juubelifondi finantseeritud uurimisprojekti „Riik, kirik, ühiskondˮ algatajaid: Stat – kyrka – samhälle: Den stormaktstida samhällsordningen i Sverige och Östersjöprovinserna. Utg. av T. Jansson, T. Eng. Almqvist & Wiksell, Stockholm, 2000 (koostajatele lisaks autorid: L. Oja, P. Lotman, J. Naber, A. Loit, A. Põldvee, E. Küng, E. Tarvel). 

36. Helk, V. Jesuiidid Tartus 1583‒1625: Vastureformatsiooni eelpost Põhja-Euroopas. Tlk K. Piirimäe. Ilmamaa, Tartu, 2003. 

37. Piirimäe, H. Rootsi riigimajandus Eesti- ja Liivimaal XVII sajandil. EÜS Kirjastus, Tartu, 2009. 

38. Festschrift für Vello Helk zum 75. Geburtstag: Beiträge zur Verwaltungs-, Kirchen- und Bildungsgeschichte des Ostseeraumes. Hrsg. v. E. Küng, H. Tamman. Eesti Ajalooarhiiv, Tartu, 1998; Muinasaja loojangust omariikluse läveni: Pühendusteos Sulev Vahtre 75. sünnipäevaks. Koost A. Andresen. Kleio, Tartu, 2001; Die baltischen Länder und der Norden: Festschrift für Helmut Piirimäe zum 75. Geburtstag. Hrsg. v. M. Laur, E. Küng, S. Ö. Ohlsson. Akadeemiline Ajalooselts, Tartu, 2005; Sõnasse püütud minevik: In honorem Enn Tarvel. Koost P. Raudkivi, M. Seppel. Argo, Tallinn, 2009. 

39. Tering, A. Eesti-, liivi- ja kuramaalased Euroopa ülikoolides 1561‒1798. Eesti Ajalooarhiiv, Tartu, 2008. 

40. Tering, A. Album academicum der Universität Dorpat (Tartu) 1632‒1710. Valgus, Tallinn, 1984; Tering, A.  Lexikon der Studenten aus Estland, Livland und Kurland an europäischen Universitäten 1561‒1800. Unter Mitarbeit v. J. Beyer. Böhlau, Köln, 2018. 

41. Sel sajandil: Laidre, M. Sõnumitooja või salakuulaja? Nüüdisaegse diplomaatia lätted 1454‒1725. Varrak, Tallinn, 2003; Laidre, M. Dorpat 1558‒1708: Linn väe ja vaenu vahel. Argo, Tallinn, 2008; Laidre, M. The Great Northern War and Estonia: The trials of Dorpat 1700‒1708. Argo, Tallinn, 2010; Laidre, M. Domus belli : Põhjamaade Saja-aastane sõda Liivimaal 1554‒1661. Argo, Tallinn, 2015. 

42. Laidre, M. Lõpu võidukas algus: Karl XII Eesti- ja Liivimaal 1700‒1701. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 1995; Laidre, M. Segern vid Narva: Början till en stormakts fall. Natur och Kultur, Stockholm, 1996 (1998, 2001); Laidre, M.  Bitwa pod Narwą 1700: Początek upadku szwedzkiego mocarstwa. Inforteditions, Zabrze, 2015. 

43. Küng, E. Rootsi majanduspoliitika Narva kaubanduse küsimuses 17. sajandi teisel poolel. Eesti Ajalooarhiiv, Tartu, 2001. 

44. Läänemere provintside arenguperspektiivid Rootsi suurriigis 16/17. sajandil. I‒III. Koost E. Küng. Eesti Ajalooarhiiv, Tartu, 2002, 2006, 2009. 

45. Liitoja-Tarkiainen, Ü. Hajatalud ja külad Põhja-Liivimaal 17. sajandil. Eesti Ajalooarhiiv, Tartu, 2000. 

46. Laur, M. Eesti ala valitsemine 18. sajandil (1710–1783). Eesti Ajalooarhiiv, Tartu, 2000. 

47. Põltsam-Jürjo, I. Liivimaa väikelinn varase uusaja lävel: Uurimus Uus-Pärnu ajaloost 16. sajandi esimesel poolel. Tallinna Ülikooli Kirjastus, Tallinn, 2008. 

48. Laidre, M. Üks hä tru ja öige sullane: Elust Rootsi sõjaväes Eesti- ja Liivimaal 1654‒1700. Eesti Ajalooarhiiv, Tartu, 1999. Vt ka Kroon, K. Kolme lõvi ja greifi all Põhjasõjas: Eestlased ja lätlased Rootsi armees, nähtuna sotsiaal-majanduslike muutuste taustal 17. sajandi lõpul ‒ 18. sajandi alguses. Argo, Tallinn, 2007. 

49. Tannberg, T. 1999. a parima ajalooraamatu preemiaga pärjati Margus Laidre. ‒ Tuna, 2000, 2, 147‒148. 

50. Klöker, M. Literarisches Leben in Reval in der ersten Hälfte des 17. Jahrhunderts (1600‒1657): Ins­titutionen der Gelehrsamkeit und Dichten bei Gelegenheit, Teil 1: Darstellung; Teil 2: Bibliographien der Revaler Literatur. Drucke von den Anfängen bis 1657. Niemeyer, Tübingen, 2005; Klöker, M. Tallinna kirjanduselu 17. sajandi esimesel poolel (1600–1657): Haridusinstitutsioonid ja juhuluuletamine. Tlk ja eessõna K. Viiding, toim K. Kaju. TA Kirjastus, Tallinn, 2014; Plath, U. Esten und Deutsche in den baltischen Provinzen Russlands: Fremdheitskonstruktionen, Lebenswelten, Kolonialphantasien 1750‒1850. Harrassowitz, Wiesbaden, 2011; Heyde, J. Bauer, Gutshof und Königsmacht: Die estnischen Bauern in Livland unter polnischer und schwedischer Herrschaft 1561‒1650. Böhlau, Köln, 2000; Hormuth, D. Livonia est omnis divisa in partes tres: Studien zum mental mapping der livländischen Chronistik in der Frühen Neuzeit (1558–1721). Steiner, Stuttgart, 2012; Donecker, S. Origines Livonorum: Frühneuzeitliche Hypothesen zur Herkunft der Esten und Letten. Böhlau, Köln, 2017. 

51. Jürjo, I. Liivimaa valgustaja August Wilhelm Hupel 1737‒1819. Riigiarhiiv, Tallinn, 2004; Jürjo, I. Aufklärung im Baltikum: Leben und Werk des livländischen Gelehrten August Wilhelm Hupel (1737‒1819).  Böhlau, Köln, 2006; Jürjo, I.  Ideed ja ühiskond: Balti provintside mõtte- ja kultuuri­loost 18.–19. sajandil. Koost I. Põltsam-Jürjo, T. Tannberg; toim K. Kaju. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv, 2011. 

52. Kroonikast kantaadini; Muusade kunstid kesk- ja varauusaegsel Eesti- ja Liivimaal. Koost K. Kaju. Eesti Ajalooarhiiv, Tartu, 2013; Kroonikast epitaafini; Eesti- ja Liivimaa varauusaegsest haridus- ja kultuurielust. Koost K. Kaju. Rahvusarhiiv, Tartu, 2017; Balti kirjasõna ja kultuurielu valgustusajastu peeglis. Koost K. Kaju. Eesti Ajalooarhiiv, Tartu, 2014; Uutmoodi ja paremini! Ühiskondlikest muutustest 18. sajandil ja 19. sajandi algul. Koost K. Kaju. Rahvusarhiiv, Tartu, 2018. 

53. Vt Keel ja Kirjandus, 2011, 8‒9, erinumber „Baltisaksa kirjakultuurˮ; teoreetilistest lähtekohtadest: Undusk, J.  Baltisaksa kirjakultuuri struktuurist: Ärgituseks lugejale, 561‒571. 

54. Vt Gothards Frīdrihs Stenders (1714‒1796) un apgaismība Baltijā Eiropas kontekstā: Kolektīvā monogrāfija = Gotthard Friedrich Stender (1714‒1796) und die Aufklärung im Baltikum im europäischen Kontext [...]. Sast. un zinātn. red. M. Grudule. LU Literatūras, folkloras un mākslas institūts, Riga, 2018. 

55. Wistinghausen, H. v.  Freimaurer und Aufklärung im Russischen Reich: Die Revaler Logen 1773–1820: Mit einem biographischen Lexikon. Bd. 1–3. Böhlau, Köln, 2016. 
https://doi.org/10.7788/9783412502676

56. Tohvri, E. Georges Frédéric Parrot: Tartu Keiserliku Ülikooli esimene rektor. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 2019. 

57. Ajalooline Ajakiri / The Estonian Historical Journal, 2009, 3/4, teemanumber „Communication in the early modern Baltic Sea region / Kommunikatsioon varauusaegses Läänemereruumis“ (koost E. Küng, M. Laur, K. Lust). 

58. Die baltischen Kapitulationen von 1710: Kontext–Wirkungen–Interpretationen. Hrsg. v. K. Brüg­geman, M. Laur, P. Piirimäe. Böhlau, Köln, 2014. 

59. Stiernhielm 400 år: Föredrag vid internationellt syposium i Tartu 1998. Red. S. Ö. Ohlsson, B. Olsson. Tartu universitet, Stockholm, 2000; Den otidsenlige Urban Hiärne: Föredrag från det internationella Hiärne-symposiet i Saadjärve [...] 2005. Red. S. Ö. Ohlsson, S. Tomingas-Joandi. Nordistica Tartuensia, Tartu, 2008. 

60. Paul Fleming und das literarische Feld der Stadt Tallinn in der Frühen Neuzeit: Studien zum Sprach, Literatur- und Kulturkontakt einer Region. Hrsg. v. M. Tarvas. Königshausen & Neumann, Würzburg, 2011; Von Kotzebue bis Fleming: Literatur-, Kultur- und Sprachkontakt im Baltikum. Hrsg. v. M. Tarvas. Königshausen & Neumann, Würzburg, 2012. 

61. Nt Hellenostephanos: Humanist Greek in early modern Europe learned communities between Antiquity and contemporary culture Ed. by J. Päll, I. Volt. University of Tartu Press, Tartu, 2018. 

62. Early modern disputations and dissertations in an interdisciplinary and European context. Ed. by M. Friedenthal, H. Marti, R. Seidel. Brill, Leiden (ilmumas). 

63. Ajalooline Ajakiri, 2012, 3/4: teemanumber „Religiooni ja ateismi ajaloost Eestis“ (koost M. Friedenthal, A. Remmel); Konfessioon ja kirjakultuur. Koost P. Lotman. Eesti Rahvusraamatukogu, Tallinn, 2016. 

64. Common roots of the Latvian and Estonian literary languages. Ed. by K. Ross, P. Vanags. Peter Lang, Frankfurt am Main, 2008; Piiblikonverentsid ja keelevaidlused: Põhjaeestikeelse Piibli tõlkimise ajaloost (1686‒1690): Allikapublikatsioon. Koost L. Pahtma, K. Tafenau; toim J. Beyer. Eesti Ajalooarhiiv, Tartu, 2003. 

65. Vt vana kirjakeele korpus. Väljaanded: https://vakk.ut.ee/valjaanded.php. 

66. Vt: Images and objects in ritual practices in medieval and early modern Northern and Central Europe. Ed. by K. Kodres, A. Mänd. Cambridge Scholars Publishing, Newcastle upon Tyne, 2013. 

67. Die baltischen Lande im Zeitalter der Reformation und Konfessionalisierung: Reformation und Ethnizität: Sorben, Letten und Esten im 16. und 17. Jahrhundert. Hrsg. v. S. Hose, M. Mahling, F. Pollack. Domowina-Verlag, Bautzen, 2019. 

68. Reformatsioon – tõlkeid ja tõlgendusi. Koost P. Lotman. Eesti Rahvusraamatukogu, Tallinn, 2020. Vt ka Reformatsioon 500 ‒ vaimsus, kultuurimõjud, perspektiivid. Koost R. Tasmuth, A. Burghardt, T.-A. Põder. EELK Usuteaduse Instituut, Tallinn, 2017. Vt ka Lotman, P. Reformatsiooni saadikud. ‒ Sirp, 02.03.2018. 

69. Nt Saard, R. Ristitud eestlane: Kristluse ajalugu Eestis keskajast tänapäevani. Argo, Tallinn, 2018; Eesti kiriku- ja religioonilugu: Õpik kõrgkoolidele. Koost ja toim R. Altnurme. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 2018. 

70. Nt Tartu Ülikooli trükikoda 1632‒1710: Ajalugu ja trükiste bibliograafia. Toim M. Rand. Tartu Ülikooli Raamatukogu, Tartu, 2000. 

71. Lisaks Saagale vt: Ehrensvärd, U. Topographica Estoniæ : Handritade kartor och ritningar över Estland i svenska offentliga samlingar. ‒ Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis aastaraamat XII, 1991–1999. Stockholm, 2001, 5‒289. 

72. Vt https://www.ackermann.ee/ (07.07.2020). 

73. Vrd nt Jones, G., van Leeuwen, M. H. D., Broadberry, S. The future of economic, business, and social history. ‒ Scandinavian Economic History Review, 2012, 60, 3, 225‒253. Varauusaja võrdleval uurimisel on tähtis koht kirjastuse Brill ajakirjal Journal of Early Modern History, alatiitliga „Contacts, Comparisons, Contrasts. Early Modernity Viewed from a World-Historical Perspective“. 
https://doi.org/10.1080/03585522.2012.727766

74. Vt ka Rosenberg, T.  Eesti ajalugu – kas rahvusajalugu, maa-ajalugu või regionaalajalugu? – Rahvusvahelised rahvusteadused: Artiklikogumik rahvusülikooli 95. juubeliks. Toim T. Hennoste. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 2014, 19–39.

 

 


Back to Issue