ESTONIAN ACADEMY
PUBLISHERS
eesti teaduste
akadeemia kirjastus
PUBLISHED
SINCE 1997
 
Acta cover
Acta Historica Tallinnensia
ISSN 1736-7476 (Electronic)
ISSN 1406-2925 (Print)

EESTI KESKAJA UURIMINE 21. SAJANDIL; pp. 46–61

Full article in PDF format | 10.3176/hist.2020.1.02

Authors
Inna Põltsam-Jürjo, Anti Selart

Abstract

Artikkel annab ülevaate Eesti keskaja ajaloo uurimise tähtsamatest tulemustest ja suundumustest vii­ masel kahel kümnendil. Vaadeldakse, millised uurimisvaldkonnad on osutunud selle aja jooksul kõige viljakamateks ning millised on loonud sobiva platvormi nii Eesti­siseseks kui ka rahvusvaheliseks koostööks. Samuti tuuakse välja teemad, mis on varasemaga võrreldes jäänud tagaplaanile või mille potentsiaali pole suudetud uurimistöös realiseerida. Artiklis tutvustatakse aktiivseid uurimisasutusi ja uurimistöö rahastamist, ühtlasi esitatakse joonealustes asjakohaste publikatsioonide rikkalik biblio­ graafia.


References

1. Vt ka Kala, T. Eesti vanem ja uuem medievistika. – Kõnetav kultuur. Toim R. Veidemann, Õ. Kepp. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2011, 163–178. Siinne artikkel keskendub kirjalikele allikatele tuginevale ajaloouurimisele ega sea oma eesmärgiks käsitleda samavõrra põhjalikult keskaja kunstiajalugu ja arheoloogiat. Vt Randla, A., Mänd, A. Keskaja visuaalkultuuri uurimisseisust Eestis ja Lätis. – Kunstiteaduslikke Uurimusi, 2016, 25, 1–2, 7–22; Archaeological research in Estonia 1865–2005. Ed. by V. Lang, M. Laneman. (Estonian Archaeology 1.) Tartu University Press, Tartu 2006. 

2. Vt nt Ars Estoniae medii aevi grates Villem Raam viro doctissimo et expertissimo. Toim K. Alttoa. Eesti Muinsuskaitse Selts, Tallinn, 1995. 

3. Kreem, J. Jüri Kivimäe, uurija ja õpetaja. – Vana Tallinn, 2017, 28 (32), 11–28. 

4. Berendsen, V. Eesti ajaloo periodiseerimisest maailma ajaloo taustal: Uusaegne, moderne, kapitalistlik. – Looming, 1994, 11, 1531–1552. 

5. Raffensperger, C. Reimagining Europe: An outsider looks at the medieval East-West divide. – The medieval networks in East Central Europe: Commerce, contacts, communication. Ed. by B. Nagy et al. Routledge, London, 2019, 11–24. 
https://doi.org/10.4324/9781315149219-2

6. Kaljundi, L. Püha sõja otsinguil: Ristisõdade uuemast historiograafiast Euroopas ja Läänemeremaades. – Ajalooline Ajakiri, 2007, 2, 193–223. 

7. Lind, J. H., Jensen, C. V., Jensen, K. V., Bysted, A. L. Taani ristisõjad – sõda ja misjon Läänemere ääres. Tlk I. Rüütli, K. Kroon. Argo, Tallinn, 2007. 

8. Crusade and conversion on the Baltic frontier 1150–1500. Ed. by A. V. Murray. Ashgate, Aldershot, 2001; The clash of cultures on the medieval Baltic frontier. Ed. by A. V. Murray. Ashgate, Farnham, 2009. 

9. Vt nt Kreem, J. The town and its lord: Reval and the Teutonic Order (in the fifteenth century). Ilo, Tallinn, 2002; Kreem, J. Wie landfremd war der Deutsche Orden in Livland? Regionale und interregionale Beziehungen des Deutschen Ordens im 16. Jahrhundert. – Herrschaft, Netzwerke, Brüder des Deutschen Ordens in Mittelalter und Neuzeit. Hrsg. v. K. Militzer. (Quellen und Studien zur Geschichte des Deutschen Ordnes, 72.) VDG, Weimar, 2012, 149–158. 

10. Crusading and chronicle writing on the medieval Baltic frontier: A Companion to the Chronicle of Henry of Livonia. Ed. by M. Tamm, L. Kaljundi, C. S. Jensen. Ashgate, Farnham, 2011. 

11. Tamm, M. How to justify a crusade? The conquest of Livonia and new crusade rhetoric in the early thirteenth century.  – Journal of Medieval History, 2013, 39, 431–455; 
https://doi.org/10.1080/03044181.2013.833541
Selart, A. Livonia, Rus’ and the Baltic crusades in the thirteenth century. (East Central and Eastern Europe in the Middle Ages, 450–1450, 29.) Brill, Leiden, Boston, 2015; 
https://doi.org/10.1163/9789004284753
Kaljundi, L.  Livonia as a Mariological periphery: A comparative look at Henry of Livonia’s representations of the mother of God. – Livland – eine Region am Ende der Welt? Forschungen zum Verhältnis zwischen Zentrum und Peripherien / Livonia – a Region at the End of the World? Studies on the Relations between Centre and Periphery in the Later Middle Ages. Ed. by A. Selart, M. Thumser. (Quellen und Studien zur baltischen Geschichte, 27.) Böhlau, Köln, 2017, 431–460. 
https://doi.org/10.7788/9783412510480.431

12. Selart, A. Post hoc oder propter hoc? Eroberung, Einwanderung und Gesellschaftswandel im mittelalterlichen Livland. – Blätter für deutsche Landesgeschichte, 2018, 154, 429–453 

13. Kreem, J. Crusading traditions and chivalric ideals: The mentality of the Teutonic Order in Livonia at the beginning of the sixteenth century. – Crusades, 2013, 12, 234. 

14. Eihmane, E. Livonia and the Holy See in 13th – early 15th centuries: Centre and periphery of Christendom.  – The image of the Baltic: A Festschrift for Nils Blomkvist. Ed. by M. F. Scholz. Gotland University Press, Visby, 2012, 23–40; Raudkivi, P. Tracing social change: The case of Old Livonia. – Nordost-Archiv: Zeitschrift für Regionalgeschichte, 2014, 22, 15–36; 

15. Mäesalu, M. King Wenceslas’ relations with the Teutonic Order in light of the dispute over the Archbishopric of Riga (1392–1397). – Journal of Baltic Studies, 2016, 47, 3, 369–383; 
https://doi.org/10.1080/01629778.2016.1178656
Mäesalu, M. Liivimaa ja Püha Rooma keisririik 1199–1486. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 2017. 

16. Kreem, J. Mobility of the Livonian Teutonic knights. – Making Livonia: Actors and networks in the medieval and early modern Baltic Sea region. Ed. by A. Mänd, M. Tamm. Routledge, New York, London, 2020, 158–169; Tamm, M. Mission and mobility: The travels and networking of Bishop Albert of Riga (c. 1165–1229). – Making Livonia, 17–47; Tamm, M. Tallinna Püha Katariina konvent 13. sajandi dominiiklaste võrgustikes. – Vana Tallinn, 2017, 28 (32), 170–201. 
https://doi.org/10.4324/9780429296000-9

17. Leimus, I. Iura christianorum – Läti Henriku sõnakõlks või nõks paganate alistamiseks? – Tuna, 2011, 1, 9–19. 

18. Selart, A. Muistne vabadusvõitlus. – Vikerkaar, 2003, 10–11, 108–120. 
https://doi.org/10.1093/philmat/11.1.108

19. Eesti ajalugu II: Eesti keskaeg. Toim A. Selart. Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut, Tartu, 2012. 

20. Tarvel, E. Eesti rahva lugu. Varrak, Tallinn, 2018, 31–32. 

21. Vahtre, L. Tünnitäis koos kulbitäiega. – Akadeemia, 2013, 4, 722. 

22. Kaljundi, L. Muinasmaa sünd. – Vikerkaar, 2008, 7–8, 98–112. 

23. Vt Jonuks, T., Oras, E., Veldi, M. Mix and match, old and new – material remains of religious practices by Estonian pagans. – Archaeological sites as space for modern spiritual practice. Ed. by J. Leskovar, R. Karl. Cambridge Scholars Publishing, Newcastle upon Tyne, 2018, 90–109; Jonuks, T. Domesticating Europe – Novel cultural influences in the Late Iron Age Eastern Baltic (ilmumas). 

24. Kala, T. Gab es eine „nationale Frage“ im mittelalterlichen Reval? – Forschungen zur baltischen Geschichte, 2012, 7, 11–34; Selart, A.  Non-German literacy in medieval Livonia. – Uses of the written word in medieval towns: Medieval urban literacy II. Ed. by M. Mostert, A. Adamska. (Utrecht Studies in Medieval Literacy, 28.) Brepols, Turnhout, 2014, 37–63. 
https://doi.org/10.1484/M.USML-EB.1.101944

25. Vt Lenz, W. Undeutsch: Bemerkungen zu einem besonderen Begriff der baltischen Geschichte. – Aus der Geschichte Alt-Livlands: Festschrift für Heinz von zur Mühlen zum 90. Geburtstag. Hrsg. v. B. Jähnig, K. Militzer. (Schriften der Baltischen Historischen Kommission, 12.) Lit, Münster, 2004, 169–184. 

26. Vt nt Mänd, A.  Käsitööliste ühiskondlik seisund ja päritolu. – Tallinna ajalugu I: 1561. aastani. Toim T. Kala, T. Tamla. Tallinna Linnaarhiiv, Tallinn, 2019, 249–251. 

27. Vt nt Lang, V. Vakus ja linnusepiirkond Eestis: Lisandeid muistse haldusstruktuuri uurimisele peamiselt Harjumaa näitel. – Keskus – tagamaa – ääreala. Toim V. Lang. Teaduste Akadeemia Kirjastus, Tallinn, Tartu, 2002, 125–169; Valk, H. Estland im 11.–13. Jahrhundert: Neuere Aspekte aus Sicht der Archäologie. – Forschungen zur baltischen Geschichte, 2008, 2, 57–87; Laul, S., Valk, H. Siksälä: A community at the trontiers: Iron Age and medieval. University of Tartu, Institute of History and Archaelogy, Tallinn, Tartu, 2007; Valk, H. Die ethnischen Identitäten der undeutschen Landbevölkerung Estlands vom 13. bis zum 16. Jahrhundert: Ergebnisse der Archäologie. Estnisches Mittelalter. – Sprache – Gesellschaft – Kirche. Hrsg. v. K.-R. Hahn, M. Thumser, E. Winkler. (Schriften der Baltischen Historischen Kommission, 20.) Lit, Berlin, 2015, 55–91. 

28. Kadakas, V. Keskaegne maja Kõue-Triigi mõisa keldrites. – Muinsuskaitse aastaraamat, 2013, 20–21; Hein, A. Stenhus ’id, arx ’id, torne ’d ...: Eesti mõisaarhitektuuri vanim kihistus. Õpetatud Eesti Selts, Tartu, 2016. 

29. Mäesalu, M. Die Steuerforderungen des Heiligen Römischen Reiches an die Kirchenprovinz Riga im 15. Jahrhundert. – Livland – eine Region am Ende der Welt?, 259–282; Maasing, M . Livland und die Reichstage (1520–1555). – Livland – eine Region am Ende der Welt?, 283–312. 
https://doi.org/10.7788/9783412510480.259

30. Selart, A. Sie kommen, und sie gehen: Zentrale Orte, Randgebiete und die Livländer im Mittelalter. –Livland – eine Region am Ende der Welt?, 27–60. 
https://doi.org/10.7788/9783412510480.27

31. Kreem, J.  Eine Peripherie mit Zentrumsambitionen? Zum Selbstverständnis des Deutschen Ordens in Livland im 16. Jahrhundert – Livland – eine Region am Ende der Welt?, 415–428. 

32. Leimus, I. Läänemere kristlikud paganad. – Tuna, 2009, 4, 5–22; Jonuks, T., Kurisoo, T. To be or not to be ... a Christian: Some new perspectives on understanding the Christianisation of Estonia. – Folklore: Electronic Journal of Folklore, 2013, 55, 69–97; 
https://doi.org/10.7592/FEJF2013.55.jonuks_kurisoo
Kala, T. Verkündigung und Kreuzpredigt in und für Livland im 13. Jahrhundert. – Leonid Arbusow (1882–1951) und die Erforschung des mittelalterlichen Livland. Hrsg. v. I. Misāns, K. Neitmann. (Quellen und Studien zur baltischen Geschichte, 24.) Böhlau, Köln, Weimar, Wien, 2014, 187–207. 
https://doi.org/10.7788/boehlau.9783412216856.187

33. Valk, H. Estonian popular religion c. 1250–1700: Sources, research and problems. – Estland, Lettland und westliches Christentum / Eestimaa, Liivimaa ja Lääne kristlus. Hrsg. v. S. Rutiku, R. Staats. Friedrich Wittig Verlag, Kiel, 1998, 91–102; Kala, T. Rural society and religious innovation: Acceptance and rejection of Catholicism among native inhabitants of medieval Livonia. – The clash of cultures on the medieval Baltic frontier, 169–190; Põltsam-Jürjo, I. Ein Beitrag zur Kenntnis des religiösen Lebens der autochthonen Bevölkerung Estlands im 13.–16. Jahrhundert. – Die Kirche im mittelalterlichen Livland. Hrsg. v. R. Biskup, J. Götz, A. Radziminski. (Ecclesia clerusque temporibus medii aevi, 5.) Wydawnictwo Naukowe Uniwersytetu Mikolaja Kopernika, Toruń, 2019, 197–216. 

34. Saare-Lääne piiskopkond: Artiklid Lääne-Eesti keskajast / Bistum Ösel-Wiek: Artikelsammlung zum Mittelalter in Westestland. Toim Ü. Paras. Läänemaa Muuseum, Haapsalu, 2004. 

35. Tamm, M. Communicating crusade: Livonian mission and the Cistercian network in the thirteenth century. – Ajalooline Ajakiri, 2009, 3 – 4, 341–372; Kala, T. Jutlustajad ja hingede päästjad: Dominiiklaste ordu ja Tallinna Püha Katariina konvent. (Acta Universitatis Tallinnensis: Humaniora; Tallinna Linnaarhiivi toimetised, 13). Tallinna Ülikooli Kirjastus, Tallinn, 2013; Tamm, M. Tallinna Püha Katariina konvent. 

36. Valk, H. On the origins of churches and churchyards in Southern Estonia: The evidence from early grave finds. – Baltic Journal of Art History, 2017, 13, 99–129; 
https://doi.org/10.12697/BJAH.2017.13.06
Selart, A. Miks on Eesti kihelkonnad nõnda suured? –  Humanitaarteadused ja kunstid 100-aastases rahvusülikoolis. Toim R. Altnurme. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 2019, 58–66. 

37. Maasing, M. Liivimaa toomhärrad reformatsiooniajastu alguskümnendeil (1523–1566). – Reformatsioon – tõlked ja tõlgendused. Toim P. Lotman. (Eesti Rahvusraamatukogu toimetised, 16.) Eesti Rahvusraamatukogu, Tallinn, 2019, 11–50; Maasing, M. Saare-Lääne toomhärrad piiskop Peter Wetbergi ajal (1471–1491). – Läänemaa Muuseumi toimetised, 2019, 22, 37–73. 

38. Alttoa, K. Tartu Jaani kirik. Muinsuskaitseamet, Tallinn, 2011; Tartu toomkirik: Katedraal. Raamatukogu. Muuseum. Toim M. Raisma, K. Andreson. Tartu Ülikooli muuseum, Tartu, 2018. Vt ka Markus, K., Kreem, T.-M., Mänd, A. Kaarma kirik. Muinsuskaitseamet, Tallinn, 2003. 

39. Kreem, J. Die livländische Reformation im Spiegel der estnischen Geschichtswissenschaft. – Die Baltischen Lande im Zeitalter der Reformation und Konfessionalisierung: Livland, Estland, Ösel, Ingermanland, Kurland und Lettgallen: Stadt, Land und Konfession 1500–1721. (Katholisches Leben und Kirchenreform im Zeitalter der Glaubensspaltung, 72.) Aschendorff, Münster, 2012, 99–121. 

40. Põltsam, I. Reformatsiooni mõju argielule Liivimaal. – Tuna, 2003, 3, 13–24; Kala, T. Kirikuelu ümberkorraldamine Tallinnas 1520. aastatel ning selle majanduslikud ja sotsiaalsed tagamaad. – Tuna, 2007, 3, 10–26; Kreem, J. Liivimaa ja Augsburgi Interim 1548: Lisandusi teadmistele reformatsiooni levikust Baltikumi. – Tuna, 2011, 4, 6–16; Kreem, J. Die Religionsfrage auf den livländischen Stände­versammlungen 1522–1558. – Preussen und Livland im Zeichen der Reformation. Hrsg. v. A. Mentzel-Reuters, K. Neitmann. (Tagungsberichte der Historischen Kommission für ost- und westpreussische Landesforschung, 28.) Verlag fibre, Osnabrück, 2014, 183–197; Maasing, M. Die Reformationsversuche im Erzbistum Riga in den 1540er und 1560er Jahren. – Die Kirche im Mittelalterlichen Livland, 245–272; Kala, T. Mõnda reformatsioonimuutuste eeldustest Tallinnas: jutlustajad, ametnikud ja raamatud. – Reformatsioon – tõlked ja tõlgendused, 51–70. 

41. Kivimäe, J. Eestikeelsest trükisest anno 1525. – Eesti vanimad raamatud Tallinnas / Die ältesten estnischen Bücher in Tallinn (Reval). Toim L. Kõiv jt. Eesti Rahvusraamatukogu, Tallinn, 2000, 13–61. 

42. Kala, T. Keeled ja nende kõnelejad keskaegses Tallinnas: edenemine või taandareng? – Tuna, 2004, 2, 8–22. 

43. Nt 2000. aastal Carl-Schirren-Gesellschafti korraldatud Balti linnaajaloo seminari kajastab kogumik: Städtisches Leben im Baltikum zur Zeit der Hanse. Hrsg. v. N. Angermann. (Baltische Seminare, 10.) Carl-Schirren-Gesellschaft, Lüneburg, 2003; 2012. aastal Riias toimunud Balti linnaajaloo konverentsi kajastab kogumik: Stadtgeschichte des Baltikums oder baltische Stadtgeschichte? Annäherung an ein neues Forschungsfeld zur baltischen Geschichte. Hrsg. v. H. Hein-Kircher, I. Misāns. (Tagungen zur Ostmitteleuropaforschung, 33.) Herder-Institut, Marburg, 2015. 

44. Leimus, I. Eesti majandusajaloo historiograafiast: Keskaja kaubandus. – Ajalooline Ajakiri, 2001, 1–2, 25–45; Eesti majandusajaloo historiograafiast II: Keskaja käsitöö. – Ajalooline Ajakiri, 2002, 3, 5–20; Eesti majanduse historiograafiast III: Keskaja linnade mündindus, finantsid ja majandamine. – Ajalooline Ajakiri, 2007, 1, 75–91; Leimus, I. The Baltic region. – Survey of numismatic research 2008–2013. Ed. by C. Arnold-Biucchi, M. Caccamo-Caltabiano. (International Association of Professional Numismatists, Special Publication, 16.) International Association of Professional Numismatists, Taormina, 2015, 436–441. 

45. Russow, E. Quo vadis, Eesti linnaarheoloogia? – Vana Tallinn, 2012, 23, 12–60; Pärn, A. Die Gründungsstädte am Beispiel Estlands – Problemstellungen. – Mitteilungen der Deutschen Gesellschaft für Archäologie des Mittelalters und der Neuzeit, 2014, 27, 105–112; Kreem, J. Was ist Stadtgeschichte in Estland. – Stadtgeschichte des Baltikums oder baltische Stadtgeschichte? 61–74. 

46. Valk, H. The genesis of Viljandi (Fellin): Archaeological data. – Riga und der Ostseeraum: Von der Gründung 1201 bis in die Frühe Neuzeit. Hrsg. v. I. Misāns, H. Wernike. (Tagungen zur Ostmitteleuropa-Forschung, 22.) Herder Institut, Marburg 2005, 95–108; Haak, A. Viljandi linna kujunemisest peamiselt arheoloogiliste allikate põhjal. – Narva Muuseumi toimetised, 2005, 5, 17–28; Haak, A., Russow, E. On the development of the town of Viljandi in the light of earliest archaeological find complexes. – Estonian Journal of Archaeology, 2013, 17, 57–86. 
https://doi.org/10.3176/arch.2013.1.04

47. Russow, E., Randoja, K., Bernotas, R., Tvauri, A., Rammo, R., Reppo, M., Ratas, J., Kreem, J., Lõugas, L.  A late medieval treasure trove of Tallinn: Salvage excavations of the 15th-century landfill between the Jahu and Väike-Patarei streets. – Archaeological Fieldwork in Estonia 2018. Ed. by E. Russow, A. Haak.  Muinsuskaitseamet, Tallinn, 2019, 185–218. 

48. Eesti linnaehituse ajalugu: Keskajast tsaariaja lõpuni. Peatoim ja koost L. Hansar. Eesti Kunstiakadeemia, Tallinn, 2019. Vt ka Pärn, A. Visandeid keskaegse Lihula vanemast kodanikumajast ja vanemast linnaehitusest. – Vana-Läänemaa ajaloo radadel. Toim M. Mandel. Vana-Läänemaa Ajaloo Selts, Lihula, 2012, 40–53; Kadakas, V. Tallinna Dunkri tänava hävinud kivihoonestusest. – Vana Tallinn, 2015, 26 (30), 11–45; Pärn, A., Russow, E. Kohalik või võõras? Ühe Haapsalu keskaegse hoone tõlgendusest. – Läänemaa Muuseumi toimetised, 2015, 18, 53–70. 
https://doi.org/10.3176/arch.2014.2.05

49. Kivimäe, J. Iuravit iuxta formam prescriptam: Zur Rechtslage der Kleinstädte des Bistums Ösel-Wiek am Ausgang des Mittelaters. – Festschrift für Vello Helk zum 75. Geburtstag: Beiträge zur Verwaltungs-, Kirchen- und Bildungsgeschichte des Ostseeraumes. Hrsg. v. E. Küng, H. Tamman. Eesti Ajalooarhiiv, Tartu, 1998, 119–137; Kivimäe, J. Medieval Narva: Featuring a small town between East and West. – Narva und die Ostseeregion / Narva and the Baltic Sea region. Hrsg. v. K. Brüggemann. TÜ Narva Kolledž, Narva, 2004, 17–29; Põltsam-Jürjo, I.  Liivimaa väikelinn Uus-Pärnu 16. sajandi esimesel poolel. Argo, Tallinn, 2009. 

50. Pärn, A. Über die Hausbauentwicklung in Westestland im 13. bis 15. Jahrhundert. – Lübecker Kolloquium zur Stadtarchäologie im Hanseraum III: Der Hausbau. Hrsg. v. M. Gläser.  Schmidt-Römhild, Lübeck, 2001, 595–604; Mäesalu, A., Haak, A.  Über die Entstehungsgeschichte des mittelalterlichen Dorpats (Tartu). – Lübecker Kolloquium zur Stadtarchäologie im Hanseraum X: Vorbesiedlung, Gründung und Entwicklung. Hrsg. v. M. Gläser, M. Schneider. Schmidt-Römhild, Lübeck, 2016, 507–518. 

51. „Hansisch“ oder „nicht-hansisch“: Das Beispiel der kleinen Städte und Livlands in der Hanse. Hrsg. v. J. Kreem, J. Sarnowsky. (Hansische Studien, 27.) Callidus, Wismar, 2019. 

52. Vt nt: Tallinna ajalugu I: 1561. aastani. Toim T. Kala. Tallinna Linnaarhiiv, Tallinn, 2019. Aastapäeva tähistamisega seoses ilmus 2019. aastal ajalehes Stilus, Tallinna vanemast ajaloost artiklisari, mille põhjal valmis ka raamat, vt: Russow, E.  Lood ja leiud Tallinna algusest. Stilus, Tallinn, 2020. 

53. Mänd, A. Tallinna Kanuti gild ja selle oldermannid keskajal. – Vana Tallinn, 2005, 16 (20), 129–158; Mänd, A. Suurgildi liikmeskonnast ja kaupmehe sotsiaalsest karjäärist hiliskeskaegses Tallinnas. – Acta Historica Tallinnensia, 2005, 9, 165–187; Mänd, A. Kaupmees Hans Vianti sotsiaalne karjäär, perekond ja kinnisvara. – Vana Tallinn, 2017, 28 (32), 83–114. 

54. Kala, T., Kreem, J., Mänd, A. Kümme keskaegset tallinlast (Tallinna Linnaarhiivi toimetised, 10). Tallinna Linnaarhiiv, Varrak, Tallinn, 2006. 

55. Jansen, E. Kultuuriajalugu ja tänapäev. – Kleio, 1989, 1, 19. 

56. Aarelaid, A., Jansen, E.  Rahva kultuurielust minevikus ja tänapäeval. Eesti Raamat, Tallinn, 1982. 

57. Noorte eesti medievistide esimesi sellealaseid uurimusi koondas artiklikogumik: Quotidianum estonicum: Aspects of daily life in medieval Estonia. Ed. by J. Kivimäe, J. Kreem. (Medium Aevum Quotidianum.) Institut für mittelalterliche Realienkunde Österreichs, Krems, 1996. Vt ka Tamm, M. Imeteod ristiusustamisaegsel Liivi- ja Eestimaal (XII sajandi lõpp – XIII sajandi algus). (Tallinna Linnaarhiivi toimetised, 1.) Tallinna Linnaarhiiv, Tallinn, 1996; Vahtre, L.  Eestlase aeg: Uurimus eesti rahvapärase ajaarvamise ajaloost. 2. tr. Varrak, Tallinn, 2000. 

58. Põltsam-Jürjo, I. Söömine-joomine keskaegses Tallinnas. Argo, Tallinn, 2002; Mänd, A. Pidustused keskaja Liivimaa linnades 1350–1550. (Tallinna Linnaarhiivi toimetised, 7.) Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2004; Mänd, A. Urban carnival: Festive culture in the Hanseatic cities of the Eastern Baltic, 1350–1550. Brepols, Turnhout, 2005. 

59. Mänd, A. Linlased ja rüütlikultuur: kaupmeeste võitlusmängud keskaegses Tallinnas ja Riias – Vana Tallinn, 2002, 13 (17), 141–158; Põltsam, I. Vaeste hoolekanne Tallinnas (1346–1561) – Vana Tallinn, 2002, 13 (17), 174–190; Põltsam-Jürjo, I. Vakupeost keskaja Liivimaal. – Tuna, 2007, 4, 11–28; Russow, E. Baden im kalten Wasser im Sommer und Schneeballwerfen im Winter streng verboten: Kindheit und Jugend in Reval (Tallinn) nach mittelalterlichen und frühneuzeitlichen Quellen. – Lübecker Kolloquium zur Stadtarchäologie im Hanseraum: Kindheit und Jugend. Hrsg. v. M. Gläser. Schmidt-Römhild, Lübeck, 2012, 419–432; Põltsam-Jürjo, I. Kellele kuulub öö? Elust pimedal ajal 13.–16. sajandi Liivimaal. – Tuna, 2014, 4, 14–32; Mänd, A. Horses, stags and beavers: Animals as presents in late-medieval Livonia – Acta Historica Tallinnensia, 2016, 22 , 3–17; 
https://doi.org/10.3176/hist.2016.1.01
Põltsam-Jürjo , I. Siga, seapidamine ja sealiha toiduks tarvitamine Eestis 13.–16. sajandil. – Tuna, 2017, 4, 8–24; 
https://doi.org/10.3176/hist.2018.1.01
Põltsam-Jürjo, I. Lastest ja lapsepõlvest 13.–16. sajandi Eestis. – Vana Tallinn,  2017, 28 (32), 115 –146. 

60. Vunk, A. Jeesus läks maal kõndimaile: Ristisõjad ja palverännakud Eesti keskajal. Argo, Tallinn, 2005; Kala, T. Keskaegse Tallinna väikekorporatsioonid ja nende usuelu normatiivsed vormid. – Tuna, 2010, 2, 6–24; Jonuks, T., Joosu, L. Pendants of St. Anthony cross with the crucifixion from Estonia: Possible badges of a folk pilgrimage. – Estonian Journal of Archaeology, 2013, 17, 123–138; 
https://doi.org/10.3176/arch.2013.2.02
Selart, A. Ristiinimese ristinimi: „Kristlikest“ nimedest 13. sajandi Eestis. – Läänemaa Muuseumi toimetised, 2016, 19, 2–22. 

61. Vunk, A. Mentaliteedi peegeldus Pärnu kahlileidudel: Linnaarheoloogia teoreetilisi aspekte. – Eesti Arheoloogia Ajakiri, 2000, (2),151–174; Russow, E. Haruldane habemik Toompealt. – Linnusest ja linnast: Uurimusi Vilma Trummali auks. Toim A. Haak, E. Russow, A. Tvauri. (Muinasaja Teadus, 14.) Eesti Teaduste Akadeemia Kirjastus, Tartu, Tallinn, 2004, 317–331; Russow, E. Importkeraamika Lääne-Eesti linnades 13.–17. sajandil. Tallinna Ülikooli ajaloo instituut, Tallinn, 2006; Bome, H. The „marginal“ motifs of Karja church – magical or mystical. – Bilder i marginalen: Nordiska studier i medeltidens konst / Images in the margins: Nordic studies in medieval art. Ed. by K. Markus. Argo, Tallinn, 2006, 223–234; Mänd, A. Kirikute hõbevara: Altaririistad keskaegsel Liivimaal. (Eesti kirikute sisustus, 1.) Muinsuskaitseamet, Tallinn, 2008; Kurisoo, M. Ristimise läte: Ristimiskivid keskaegsel Liivimaal. (Eesti kirikute sisustus, 2.) Muinsuskaitseamet, Tallinn, 2009; Jonuks, T., Friedenthal, M., Haak, A. Värtnakeder, talisman või nõiaese – märkidega kiviketas Viljandimaalt. – Ilusad asjad. Toim Ü. Tamla. (Muinasaja Teadus, 21.) Tallinna Ülikooli ajaloo instituut, Tallinn, 2010, 2, 269–286; Kunstiteaduslikke Uurimusi, 2016, 25, 1–2, erinumber „Keskaegse Liivimaa visuaalkultuur“. Koost A. Randla; Mänd, A. Keskaegsed altarid ja retaablid. (Eesti kirikute sisustus, 4.) Muinsuskaitseamet, Tallinn, 2019. 

62. Mänd, A. Naised, memoria ja sakraalruum hiliskeskaegsel Liivimaal – Tuna, 2012, 3, 6–29; Mänd, A. Visuaalne mälestamine: Liivimaa ordumeistrite ja käsknike hauaplaadid (14.–16. sajand). – Kunstiteaduslikke Uurimusi, 2019, 28, 3–4, 60–93; Mäesalu, M. Historical memory as the cause of conflict in medieval Livonia. – Vestnik of Saint Petersburg University. History, 2019, 64, 3, 1014–1030. 
https://doi.org/10.21638/11701/spbu02.2019.312

63. Kala, T. Euroopa kirjakultuur hiliskeskaegsetes õppetekstides: Tallinna dominiiklase David Sliperi taskuraamat. Tallinna Linnaarhiiv, Tallinn, 2001; Tamm, M. Kloostriraamatud keskaegses Euroopas ja Eestis. – Kloostrist Internetini. Toim T. Tender. Eesti Raamatu Aasta Peakomitee, Tartu, 2001, 46–83; Friedenthal, M. Millisest kontekstist pärineb Tallinna Linnaarhiivi käsikiri Cm3? – Ajalooline Ajakiri, 2008, 1–2, 5–28; Kivimäe, J. Eesti keele kaja Helmich Ficke kaubaraamatus 1536–1542. – Keel ja Kirjandus, 2009, 8-9, 583–594; Kala, T. Keskaegse Liivimaa kirikliku kirjasõna hulgast ja laadist. – Konfessioon ja kirjakultuur. Toim P. Lotman. (Acta Bibliothecae Nationalis Estoniae, 15.) Eesti Rahvusraamatukogu, Tallinn, 2016, 13–40; Kala, T. Eesti keel pärisnimede ja etnonüümide näitel mõnedes varauusaegsetes Tallinna allikates. – Vana Tallinn, 2017, 28 (32), 57–82; Kolk, K. Eesti kloostrite raamatud enne ja pärast reformatsiooni. – Reformatsioon – tõlked ja tõlgendused, 71–112. 

64. Nt Estnisches Mittelalter: Sprache – Gesellschaft – Kirche. Hrsg. v. K.-R. Hahn, M. Thumser, E. Winkler. (Schriften der Baltischen Historischen Kommission, 20.) Lit, Berlin 2015. 

65. Vt nt Selart, A., Mänd, A. Livonia – a region without local saints? – Symbolic identity and the cultural memory of saints. Ed. by N. H. Petersen, A. Mänd, S. Salvadó, T. R. Sands. Cambridge Scholars Publishing, Newcastle upon Tyne, 2018; Kala, T. Regional und trans-regional traditions in saints’ cults: A Dominican calendar from late medieval Tallinn. – Symbolic identity and the cultural memory of saints, 123–144 

66. Mänd, A. Michel Sittow and Reval (Tallinn): A new look at records in the Tallinn City Archives. – Michel Sittow 1469–1525: The artist connecting Estonia with the Southern Netherlands. Ed. by T. Abel. The Art Museum of Estonia, Tallinn, 2001, 3–13. Vrd ka: Mänd, A. Bernt Notke – uuenduste ja traditsioonide vahel / Bernt Notke – between innovation and tradition. Eesti Kunstimuuseum, Tallinn, 2010; Michel Sittow: Estonian painter at the courts of Renaissance Europe. Ed. by J. Strand. National Gallery of Art, Washington, and the Art Museum of Estonia, Washington, 2017. 

67. Nt Mänd, A. Kirikute hõbevara, 180–224. 

68. Vt nt Leimus, I. Kalakaupleja ja tema naine: Pilguheit ühe Tallinna mittesaksa paari elujärge 1550. aastal. – Ajalooline Ajakiri, 2014, 2/3 (148/149), 251–264. 
https://doi.org/10.12697/AA.2014.2-3.05

69. Kaupmees Matheus Spielmanni arveraamatud 1568–1570 / Rechnungsbücher des Kaufmanns Matheus Spielmann von 1568–1570. Toim I. Leimus. (TLA toimetised, 15.) Tallinna Linnaarhiiv, Tallinn, 2017. 

70. Pärnu linna ajaloo allikad 13.–16. sajandini / Quellen zur Geschichte der Stadt Pernau 13.–16. Jahrhundert. Toim I. Põltsam, A. Vunk. Pärnu Muuseum, Pärnu, 2001. 

71. Liivimaa vanem riimkroonika. Tlk U. Eelmäe. Argo, Tallinn, 2003; Tallinna ajaloo lugemik: Dokumente 13.–20. sajandini. Toim L. Kõiv jt. (TLA toimetised, 14.) Tallinna Linnaarhiiv, Tallinn, 2014. 

72. Vt Liv-, Est- und Kurländisches Urkundenbuch, Erste Abteilung, Bd. 13: 1472–1479. Hrsg. v. K. Neitmann, M. Thumser. Böhlau, Köln, 2018; Liv-, Est- und Kurländisches Urkundenbuch, Erste Abteilung, Bd. 14: 1480–1483. Hrsg. v. K. Neitmann, M. Thumser. Böhlau, Wien, 2020; vrd Thumser, M. Die Quellen. – Das Baltikum: Geschichte einer europäischen Region, Bd. 1: Von der Vor- und Frühgeschichte bis zum Ende des Mittelalters. Hrsg. v. K. Brüggemann, R. Tuchtenhagen, D. Henning, K. Maier. Anton Hiersemann, Stuttgart, 2018, 145–158. 

73. Vrd Kala, T. Friedrich Georg von Bunges Quelleneditionen zur Geschichte der russischen Ostseeprovinzen und das Revaler Ratsarchiv. – Blätter für deutsche Landesgeschichte, 2017, 152, 343–367. 

74. Nt Markus, K.  Visual culture and politics in the Baltic Sea region, 1100–1250. (East Central and Eastern Europe in the Middle Ages, 450–1450, 63.) Brill, Leiden, 2020. 
https://doi.org/10.1163/9789004426177

75. Vt nt Valk, H. Vasalles or seniores? The old nobility and new power structures in post-conquest Estonia. – Viking Heritage Magazine, 2002, 1, 22–24; Russow, E. Moest, mugavusest ja veendumustest kesk- ja varauusaja Soomes. – Estonian Journal of Archaeology, 2011, 15, 73–79. 
https://doi.org/10.3176/arch.2011.1.05

76. Nt 2019. aasta märtsis ilmus keskaja keskuse liikmete ühistöö viljana ajakirja Horisont erinumber, mis on pühendatud Eesti keskaegsele linnakultuurile. 

77. Nt SA Haapsalu ja Läänemaa muuseumid (Läänemaa Muuseumi toimetised). 

78. Kreem, J., Misāns, I. Der Blick aus dem Baltikum: Estland, Lettland und die Baltische Historische Kommission. – Blätter für Deutsche Landesgeschichte, 2017, 153, 387–404. 

79. Vt SF0130019s08 „Kristianiseerimine, koloniseerimine ja kultuurivahetus: Eesti Euroopa-identiteedi ajaloolised lätted (13.–17. sajand)“ (2008–2013); PUT107 „Keskaegne Liivimaa: Euroopa ääremaa ja tema keskused (12.–16. sajand)“ (2013–2016); PUT1422 „Ühiselu, eraldatus ja kultuuriline vastasmõju keskaegsel Liivimaal (1200–1550)“ (2017–2020). 

80. Eesti ajalugu II, 15. 

81. Jansen, E. Hajamõtteid Eesti ajaloo uurimisest. – Kleio, 1997, 1 (19), 38.


Back to Issue