ESTONIAN ACADEMY
PUBLISHERS
eesti teaduste
akadeemia kirjastus
PUBLISHED
SINCE 1997
 
Acta cover
Acta Historica Tallinnensia
ISSN 1736-7476 (Electronic)
ISSN 1406-2925 (Print)

RAHVAKOOLISÜSTEEMI INSTITUTSIONAALSED PROBLEEMID ÄRKAMISAJA EESTI MÕTTELOOS (1860.–1880. AASTAD); pp. 86–108

Full article in PDF format | doi: 10.3176/hist.2011.1.04

Author
Väino SIRK

Abstract

Artiklis on käsitletud 1880. aastate venestusreformide eelset Läänemere provintside haridus­süsteemi kui suure, üle riigipiiride ulatuva saksa haridusruumi eripärast mitmekeelset osa, mis püüdis säilitada autonoomsust Vene seadusandluse ja suurriikliku poliitika raames. Nii koolide kui õpilaste arvult domineeris selles süsteemis eesti- või lätikeelne balti talurahvakool, kus 1860.–1880. aastatel ilmnesid rahvusluse mõjud ja mille oleviku ning tuleviku ümber puhkenud poleemika õhutas eestlaste poliitikasse pürgimist. On vaadeldud kaht põhilist ärkamisaja koolikorralduslikku, institutsioone puudutavat haridusprobleemi. Esiteks talurahvakooli alluvuse küsimust, toetudes ees­kätt Jakob Hurda ja Carl Robert Jakobsoni kirjatöödele ning kõnedele, samuti 1864. ja 1881. aastal tsaarivõimudele esitatud suurmärgukirjade tekstidele. Teiseks on analüüsitud rahvakoolisüsteemi eestlaste huvides arendamise ideestikku.


References

1. Haridusinstitutsioonid Eestis keskajast kuni 1917. aastani. Koost A. Liim. Rahvusarhiiv, Tartu, 1999, 15.

2. Полное Собрание Законов Российской Империи (ПСЗ). T. XXVIII, 1804–1805. СПб., 1830, № 21220, 220–223.

3. Vt lähemalt Cooper, D. L. Creating the Nation. Identity and Aesthetics in Early Nineteenth-century Russia and Bohemia. Northern Illinois University Press, DeKalb, Illinois, 2010, 231–250.

4. Lukas, L. Baltisaksa kirjandusväli 1890–1918. Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, Tartu Ülikooli kirjanduse ja rahvaluule osakond, Tartu, 2006, 26.

5. Andresen, A. jt. Eesti ajalugu, V. Pärisorjuse kaotamisest Vabadussõjani. Ilmamaa, Tartu, 2010, 281.

6. Haridusinstitutsioonid Eestis, 15.

7. Каптерев П. Ф. История русской педагогии. (Библиотека Русской Педагогики.) Алтейя, Санкт-Петербург, 2004, 203, 287, 291.

8. Eesti kooli ajalugu, 1. köide. 13. sajandist 1860. aastateni. Tegevtoim E. Laul. Valgus, Tallinn, 1989, 303, 305–307.

9. 1884. aastal kirjutas keisrile esitatud aruandes slavofiilist senaator Nikolai Manassein kibes­tu­nult: “В Лифляндской губернии по крестьянским положениям 1819 и 1860 годов евангелическо-лютеранские народные и приходские школы вовсе изъяты из ведения и контроля правительства” (Manaseina revizija. Materiali Latvijas PSR vēstures pētīšanai. Toim A. Drīzulis. Latvijas Valsts Izdevniecība, Rīga, 1949, 185).

10. ПСЗ. Собрание второе. Т. XIII, отделение второе, 1838, № 11534, 119.

11. Haridusinstitutsioonid Eestis, 19, 30–33, 53–56.

12. Andresen, L. Eesti rahvakooli ja pedagoogika ajalugu, III. Koolireformid ja venestamine (1803–1918). Avita, Tallinn, 2002, 187, 192, 203.

13. Vt lähemalt Sirk, V. Balti talurahvakoolist rahvuskooli lävele. Terminoloogilisi ja tüpoloogilisi vaatlusi. – Acta Historica Tallinnensia, 2010, 15, 51–72.

14. Manaseina revizija, 199, 211.

15. Каптерев П. Ф. История русской педагогии, 287.

16. Jansen, E. Carl Robert Jakobson muutuvas ajas. Märkmeid, piirjooni, mõtteid. Eesti Raamat, Tallinn, 1987, 137–142.

17. Elango, A. jt. Eesti kooli ajalugu 1860. aastaist 1917. aastani. Teaduste Akadeemia Kirjastus, Tallinn, 2010, 299.

18. Paralleelsus talurahva kohtusüsteemi ümberkorraldamisega on silmanähtav. Vt lähemalt Anepaio, T. Vallakohus – kas ainult talurahva kohus? – Ajalooline Ajakiri, 2007, 3/4, 343–368.

19. Vt lähemalt: Kreutzwald Koidulale 27.4.1869 ja 1.10.1869 (Fr. Kreutzwaldi kirjavahetus, V. Fr. Kreutzwaldi ja L. Koidula kirjavahetus 1867–1873. Toim M. Lepik. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn, 1962, 251, 309).

20. Vt lähemalt Daukšte, V. Die “Geschichte der Livländischen Volksschulwesens” von Johann Heinrich Guleke im Gesamtbild der lettischen Schulgeschichte. – Rmt: Guleke, J. H. Geschichte des livländischen Volksschulwesens herausgegeben von Detlef Kühn und Vija Daukšte. Beiträge zur Schulgeschichte. Bd. 6. Institut Nordostdeutsches Kulturwerk, Lüneburg, 1997, 12–17.

21. Haridusinstitutsioonid Eestis, 22, 26, 32.

22. Kruus, H. Eesti ajaloo lugemik, III. Valitud lugemispalad Eesti ajaloo alalt XVIII ja XIX sajandil. Eesti Kirjanduse Seltsi Kirjastus, Tartu, 1929, 199.

23. Kruus, H. Eesti talupoegade palvekirjade-aktsioonid 1860-ndail aastail. – Rmt: Kruus, H. Eesti ajaloost XIX sajandi teisel poolel. 60.–80-ndad aastad. Lühiuurimusi. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn, 1957, 75.

24. “Rahvalik-rahvuslik liikumine” on Friedebert Tuglase kasutatud mõiste: Tuglas, F. Eesti Kirjameeste Selts. Kogutud teosed, 13. Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, Tallinn, 2009, 25.

25. Kruus, H. Eesti talupoegade palvekirjade-aktsioonid, 75.

26. Samas.

27. Vt viide 51.

28. Laar, M. Raamat Jakob Hurdast. Ilmamaa, Tartu, 1995, 43.

29. Jakobson, C. R. Valitud teosed, II. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn, 1959, 80–84.

30. Vt lähemalt Põldmäe, R. C. R. Jakobsoni “suur sulesõda”. – Rmt: Põldmäe, R. C. R. Jakobsoni teedest ja töödest. Eesti Raamat, Tallinn, 1985, 161–183.

31. Jakobson, C. R. Valitud teosed, II, 97.

32. Samas, 98.

33. Jakobson, C. R. Valitud teosed, I. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn, 1959, 272.

34. Hurt, J. Mis keeles ja mis ulatuses tuleb meie eesti rahvakoolides õpetada? Kõne pedagoogilisel õhtul Tartus (1. novembril 1869). – Rmt: Jakob Hurda kõned ja avalikud kirjad. Toim H. Kruus. Eesti Kirjanduse Selts, Tartu, 1939, 55.

35. Hurt, J. Eesti Aleksandri-kool. Üks tähtis kuulutus ja palve kõigele Eestirahvale. – Rmt: Hurt, J. Looja ees. Koost H. Runnel. Ilmamaa, Tartu, 2005, 195.

36. O’Day, R. Social change in the history of education: perspectives on the emergence of learned professions in England, c. 1500–1800. – Rmt: Social Change in the History of British Education. Toim J. Goodman, G. McCulloch, W. Richardson. Routledge, London, 2008, 14–15.

37. Jansen, E. Eestlane muutuvas ajas. Seisusühiskonnast kodanikuühiskonda. Kirjastus Eesti Ajaloo­arhiiv, Tartu, 2007, 223–234.

38. Daukšte, V. Probleme des lettischen Schulwesens im 19. Jahrhundert bis 1918 – Ergebnisse und Aufgaben der historischen Forschung. – Rmt: Nord-Ost Archiv. Zeitschrift für Regional­geschichte. Bildung und Nationalismus. Die Schule in etnischen Mischgebieten (19. und 20. Jahrhundert). Neue Folge. Bd. I. 2. Heft. Toim E. Matthes. Institut Nordostdeutsches Kulturwerk, Lüneburg, 1992, 341.

39. Raftery, D., McDermid, J., Jones, G. E. Social change and education in Ireland, Scotland and Wales: historiography on nineteenth-century schooling. – Rmt: Social Change in the History of British Education, 61.

40. Jansen, E. Eestlane muutuvas ajas, 281.

41. Vt nt Jansen, E. Eestlane muutuvas ajas, 417.

42. Rahvusliku liikumise radikaalse suuna programm. – Rmt: Venestamine Eestis 1880–1917. Doku­mente ja materjale. Koost T. Karjahärm. Tallinn, 1997, 138.

43. Jansen, E. Eestlane muutuvas ajas, 417.

44. Jansen, E. Carl Robert Jakobson muutuvas ajas, 149.

45. Laar, M. Raamat Jakob Hurdast, 118.

46. Karjahärm, T. Moderniseerimise strateegiad hilises Vene impeeriumis: semstvo ja Balti maa­omavalitsus 1880–1917. – Rmt: Vene impeerium ja Baltikum: venestus, rahvuslus ja moderni­seerimine 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi alguses, II. Koost T. Tannberg, B. Woodworth. Eesti Ajalooarhiiv, Tartu, 2010, 330.

47. Каптерев П. Ф. История русской педагогии, 335, 555.

48. Rahvusliku liikumise radikaalse suuna programm, 136–140.

49. Kruus, H. Eesti ajaloo lugemik, III, 286–300.

50. Reiman, W. Kolm ajaloohallikat venestamise päivilt. – Eesti Kirjandus, 1910, 1, 3.

51. Nikolai Manassein kirjutas oma revisjoniaruandes: “В многочисленных письменных прошениях, /.../ как лифляндские, так и курляндские крестьяне постоянно выражали усердные ходатайства о подчинении лютеранских сельских школ, /.../ Министерству народного просвещения и об усилении преподавания русского языка” (Manaseina revizija, 197).

52. Eestimaalt. Koolivalitsuse muutmine. – Olevik, 23.12.1885.

53. Eelmises viites osundatud kirjutises avaldati soovi, et Läänemere provintsides loodaks etnilisel alusel eesti ja läti kooliringkonnad, ning lisati: “Üks pääasi on see, kui palju võimust meie rahva enese kätte antakse tema koolivalitsuses.”

54. Jansen, E. C. R. Jakobsoni “Sakala”. Eesti Raamat, Tallinn, 1971, 188.

55. Hurt Kölerile 7.1.1864. Dr. J. Hurt’i ja professor J. Köhleri kirjavahetus. – Eesti Kirjandus, 1910, 11, 452.

56. Hurt, J. Esimene aruanne tööst Aleksandri-kooli kasuks. – Rmt: Hurt, J. Looja ees, 257–258.

57. Roos, J. Jakob Hurt. Eesti vanavara kuningas. – Rmt: Eesti rahvuslikud suurmehed. Elulooline kirjastik noorsoole. K.-Ü. “Kooli-Kooperatiivi” kirjastus, Tallinn, 1936, 225.

58. Tuglas, F. Eesti Kirjameeste Selts. Kogutud teosed, 13. Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, Tallinn, 2009, 123.

59. Jansen, E. Eesti seltside saadikute audients Vene keisri juures 1881. aastal ja nende märgukiri kui katse osaleda “suures poliitikas”. – Acta Historica Tallinnensia, 1997, 1, 98; E. Jansen viitab M. Laari väitele: Laar, M. Raamat Jakob Hurdast, 118.

60. Reiman, W. Kolm ajaloohallikat venestamise päivilt, 3.

61. Laar, M. Raamat Jakob Hurdast, 118.

62. Hurt, J. Kiri “Sakala” väljaandjale. – Rmt: Jakob Hurda kõned ja avalikud kirjad, 202.

63. Hurt, J. Tõine aruanne tööst Aleksandri-kooli kasuks. – Rmt: Hurt, J. Looja ees, 309.

64. J. Hurda arusaamu eesti rahvakooli tollasest seisundist illustreerib E. Janseni lause, millega viimane iseloomustas küll baltisakslaste mõtteummikut: “Ohutunne tekitas konservatiivsust ja tõkestas paljude Euroopas üldlevinud ideede omaksvõttu” (Jansen, E. Veel kord ärkamisaja kultuurimurrangust. – Rmt: Jansen, E. Vaateid eesti rahvusluse sünniaegadesse. Ilmamaa, Tartu, 2004, 93).

65. Hurt, J. Eesti päevaküsimused (1874). – Rmt: Jakob Hurda kõned ja avalikud kirjad, 153; Jansen, E. Veel kord ärkamisaja kultuurimurrangust. – Rmt: Jansen, E. Vaateid eesti rahvus­luse sünniaegadesse, 89.

66. Balti luteri kiriku etniseerumise, sh eestistumise protsess oli aeglane, aga näiteks õigeusu propa­geerijad seda isegi ei märganud: Брюггеманн К. Православные эстонцы и латыши как фактор сближения Прибалтийского края с Россией, 3. Käsikiri autori valduses.

67. Hurt, J. Eesti päevaküsimused (1874), 155.

68. Tuglas, F. Eesti Kirjameeste Selts, 121–124.

69. Laar, M. Raamat Jakob Hurdast, 41, 60.

70. J. V. Jannsenil on huvitav mõtteavaldus, et Eestis on piisavalt saksakeelseid “ülemaid koolisid”, kuid need kasvatavad targemaid inimesi, mitte aga targemat rahvast: Schmidt, H. J. V. Jannseni pedagoogilised vaated. – Eesti Kirjandus, 1925, 3, 98.

71. Reiman, V. J. V. Jannseni elutöö. – Rmt: Reiman, V. Mis meist saab? Ilma­maa, Tartu, 2008, 155–156.

72. Andresen, L. Eesti rahvakooli ja pedagoogika ajalugu, III, 168–174.

73. Hurt, J. “Mis Aleksandri-koolile vasta pannakse ja mis selle pääle kosta” (1872). – Rmt: Jakob Hurda kõned ja avalikud kirjad, 134.

74. Hurt, J. Kõne pedagoogilisel õhtul. – Rmt: Hurt, J. Looja ees, 184.

75. Samas, 185.

76. Rahva aktiviseerumise pinnal tärkas teisigi omaalgatuslikke üritusi, näiteks kogukondlike mere­koolide asutamine riigi toel 1864. aasta merekoolide seaduse alusel. Eesti ja Läti rannakülades ning väikelinnades rahva ühisjõul asutatud merekoole on Bruno Pao nimetanud “rahvuslikeks merekoolideks”: Pao, B. Ants Piibu noorusaeg ja Kuressaare periood. – Oma Saar, 28.3.2009.

77. Hurt, J. Esimene aruanne tööst Aleksandri-kooli kasuks. – Rmt: Hurt, J. Looja ees, 251.

78. Hurt, J. Kõne pedagoogilisel õhtul, 186–187.

79. Vt lähemalt Kruus, H. Eesti Aleksandrikool. Noor-Eesti Kirjastus, Tartu, 1939, 138–140.

80. Hurt, J. Eesti päevaküsimused. – Rmt: Hurt, J. Looja ees, 288.

81. 1863. aastal pidasid Eesti Aleksandrikooli mõtte algatajad piisavaks, kui suurendatakse eesti õpilaste arvu Cimze seminaris: Kruus, H. Eesti Aleksandrikool, 20.

82. Seejuures olid baltisakslased ja Vene valitsus pedagoogikahariduses ägedad konkurendid. Riikliku Balti Õpetajate Seminari avamist Riias (1870) nimetas Liivimaa koolinõunik Johann Heinrich Guleke avalikuks sõjakuulutuseks: Guleke, J. H. Geschichte des livländischen Volks­schulwesens, 138.

83. Liiwimaa Lutheri usu Maakoolide õpetuse plaanid. Viljandi, 1877, § 34, 11.

84. Hurt, J. Kõne pedagoogilisel õhtul, 186.

85. Hurt, J. Eesti päevaküsimused. – Rmt: Hurt, J. Looja ees, 287.

86. Jakobson, C. R. Meie tütarlaste kasvatamine, I. – Rmt: Jakobson, C. R. Valitud teosed, II, 126.

87. Samas, 126, 127.

88. Jakobson, C. R. Meie tütarlaste kasvatamine, II. – Rmt: Jakobson, C. R. Valitud teosed, II, 130.

89. Undla-Põldmäe, A. Lilli Suburgi tütarlastekool. – Looming, 1990, 4, 560–566.

90. Elango, A. jt. Eesti kooli ajalugu, 2. köide, 368.

91. Laar, M. Äratajad. Rahvuslik ärkamisaeg Eestis 19. sajandil ja selle kandjad. Kirjastus Eesti Ajaloo­arhiiv, Tartu, 2005, 386.

92. Venestuseelsete aastate meeleolusid kajastavas Viljandi- ja Tartumaa eesti seltside ning mõnede valdade märgukirjas N. Manasseinile on linnades asuvate koolide probleeme just keeleküsimuse aspektist käsitletud ja soovitud, “...et kõrge kroonu ka naisterahva kasvatamist ja harimist oma hoole alla võtaks”: Kruus, H. Eesti ajaloo lugemik, III, 294–295.

93. Venestamine Eestis 1880–1917. Dokumente ja materjale, 135.

94. Jakobson, C. R. Valitud teosed, II, 134–135.

95. Samas.

96. Hurt, J. Looja ees, 185.

97. Schmidt, H. J. V. Jannseni pedagoogilised vaated, 97.

98. Reiman, W. Kolm ajaloohallikat, 3. Õppekeele lähem vaatlus ei mahu käesoleva artikli raamidesse.


Back to Issue