ESTONIAN ACADEMY
PUBLISHERS
eesti teaduste
akadeemia kirjastus
PUBLISHED
SINCE 1997
 
Acta cover
Acta Historica Tallinnensia
ISSN 1736-7476 (Electronic)
ISSN 1406-2925 (Print)

EESTI KODANIKE SUNDMIGRATSIOON ITTA AASTAIL 1941–1951: MÕNINGAID VÕRDLUSJOONI LÄÄNDE PÕGENENUTE LOOGA; pp. 72–94

Full article in PDF format | doi: 10.3176/hist.2011.2.05

Author
Aigi RAHI-TAMM

Abstract

Sõja ja okupatsioonide karistuspoliitika tagajärjel aeti tuhanded Eesti kodanikud oma kodudest välja. Sõjapõgenike ja vangilaagritesse ning asumisele määratute elukäiku on meie ajalookirjutuses enamasti lahus käsitletud, ometi on nende inimeste eluteed jälgides võimalik välja tuua teatud võrdlusi ja seoseid. Need on lõhutud perekondade lood, mis leidsid aset kas idas või läänes. Artikli teljeks on küüditatutega toimuv, samas on küsimused individuaalsetest valikutest ja nende taga­järgedest, toimetulekust võõrastes oludes, erinevatest suhtumistest ning kohanemisest ka põgenike jaoks olulised.


References

1. Rieber, A. Civil wars in the Soviet Union. Kritika: Explorations in Russian and Eurasian History, 2003, 4, 1, 158–162.

2. ENSV poliit-majanduslik ülevaade 1949. a. Eesti Riigiarhiivi Filiaal (ERAF), f 17/1, n 1, s 141, l 59. Repatrieeritute arvudest vt Vseviov, D. Kirde-Eesti urbaanse anomaalia kujunemine ning struk­tuur pärast Teist maailmasõda. Tallinna Pedagoogikaülikool, Tallinn, 2002, 80–83.

3. Repatrieerimispoliitika kohta vt Jürjo, I. Pagulus ja Nõukogude Eesti. Vaateid KGB, EKP ja VEKSA arhiividokumentide põhjal. Unara, Tallinn, 1996, 7–24; Kase, E. Repatrieerimine Eesti NSV-s. Bakalaureusetöö. Tartu, 2005. Käsikiri Tartu Ülikooli ajaloo osakonnas; Kuusk, A. Repat­riee­rimispropaganda Eesti NSV-s repatriantide kaasamise näitel aastatel 1945–1953. Bakalaureuse­töö. Tartu, 2008. Käsikiri Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudis.

4. ENSV poliit-majanduslik ülevaade 1949. a. ERAF, f 17/1, n 1, s 141, l 40.

5. Seda küsimust on ülekuulamistel paljudele korduvalt esitatud, sh nt prof Paul Aristele. ERAF, f 130SM, n 1, s 3090.

6. Vägivaldsest rahuajast vt: Warlands: Population Resettlement and State Reconstruction in the Soviet–East European Borderlands, 1945–50. Koost P. Gatrell, N. Baron. Palgrave Macmillan, Basingstoke, New York, 2009.

7.Rahvustevastaste puhastusaktsioonide kohta vt Corni, G., Stark, T. Population movements at the end of the war and in its aftermath. – Rmt: People on the Move. Forced Population Movements in Europe in the Second World War and its Aftermath. Koost P. Ahonen, G. Corni, J. Kochanowski jt. Berg, Oxford, 2008, 61–110.

8. Rahi-Tamm, A. Deportation of individuals of German nationality from Estonia in 1945. – Rmt: Estonia since 1944: Report of the Estonian International Commission for the Investigation of Crimes Against Humanity. Koost T. Hiio, M. Maripuu, I. Paavle. Tallinn, 2009, 415–427.

9. Skriinimine ehk põgenikelaagris teostatud sobivuskontroll, mille käigus tuli isikul vastata küsi­mustele tema mineviku, meelsuse jm kohta. 

10. Stelzl-Marx, B. Forced labourers in the Third Reich. – Rmt: People on the Move. Forced Population Movements in Europe in the Second World War and its Aftermath. Koost P. Ahonen, G. Corni, J. Kochanowski jt. Berg, Oxford, 2008, 185.

11. Jürjo, I. Pagulus ja Nõukogude Eesti, 10.

12. Haller, S. Reevakueerimine ENSV-sse. Magistritöö. Tartu, 2011. Käsikiri Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudis.

13. Mertelsmann, O. Alatoitumuse tekitamine põllumajanduslikult rikkas piirkonnas: stalinistlik toidu­ainetega varustamise poliitika 1940. aastate Eestis. – Ajalooline Ajakiri, 2010, 2 (132), 201.

14. Eesti Rahva Muuseum (ERM), korrespondentide vastused (KV), Helle Viir.

15. ERM KV, Helle Viir.

16. Katus, K., Puur, A., Põldmaa, A. Eesti põlvkondlik rahvastikuareng. (RU Sari D, 2.) Eesti Kõrg­koolidevaheline Demouuringute Keskus, Tallinn, 2002, 46–50.

17. Lisan siinkohal näite ühe perekonna saatusest: “Seoses Eesti okupeerimisega Nõukogude võimu poolt ja seoses sõjaga mobiliseeriti vanem vend (oli sunnitud, et kaitsta peret). Ta langes 1944. a Kuramaal. Järgmine vend läks saksa väkke, sattus läände ja sealt edasi Austraaliasse. Vanuselt kolmas vend mobiliseeriti sõja lõppedes Nõukogude armeesse ja vabanes alles peale küüdi­ta­mist. Isa oli arreteeritud seoses kuulumisega Omakaitsesse ja vabanes vanglast peale küüdi­ta­mist. Vanem õde oli arreteeritud seoses Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamisega (noored heiskasid Voore vallas Tuulavere vahitorni Eesti lipu, üks reetis nad) ja suri 1947. a vanglas. 1946–47. a arreteeriti ka ema seoses metsavendadele korraldatud haaranguga. Jäime viis last üksi. Küüdi­tamise ajal olid meie vanused järgmised: vend 17, õde 14, vend 11, mina 8 ja vend 5-aastane.” ERM KV, Luule Porkanen (Karu).

18. Jürgenson, A. Vabatahtliku ja sunniviisilise migratsiooni dihhotoomiast migratsiooni makro- ja mikroteooriate taustal. – Acta Historica Tallinnensia, 2008, 13, 101–116.

19. Kodumaa kaotuse valu Siberisse viidute ja läände põgenenute lugudes on soouurimuslikust aspektist analüüsinud kirjandusloolane Leena Kurvet-Käosaar: Kurvet-Käosaar, L. Naistega juhtus teisi asju: Teine maailmasõda, vägivald ja rahvuslik identiteet Käbi Laretei teoses “Mineviku heli” ja Agate Nesaule teoses “Naine merevaigus”. – Ariadne Lõng, 2000, 1/2, 84–96.

20. Meike Wulff, kes on küsitlenud eestlasi nii Eestis kui läänes, on rõhutanud, et küsimus sellest, “kes kannatas rohkem”, on esile kerkinud paljudes intervjuudes: Wulff, M. Locating Estonia: perspectives from exile and the homeland. – Rmt: Warlands: Population Resettlement and State Reconstruction in the Soviet–East European Borderlands, 1945–50. Koost P. Gatrell, N. Baron. Palgrave Macmillan, Basingstoke, New York, 2009, 249.

21. Rieber, J. A. Repressive population transfers in Central, Eastern and South-Eastern Europe:
a historical overview. – Rmt: Forced Migration in Central and Eastern Europe, 1939–1950. Koost A. J. Rieber. Frank Cass, London, 2000, 1–2.

22. Benmayor, R., Skotnes, A. Some reflections on migration and identity. – Rmt: Migration and Indentity. Memory and Narrative Series. Koost R. Benmayor, A. Skotnes. Transaction Publishers, New Brunswick, 2005, 1–18; Pedersen, T. When Culture Becomes Politics. European Identity in Perspective. Aarhus University Press, 2008; Collective Memory and European Identity. The Effects of Integration and Enlargement. Toim K. Eder, W. Spohn. Ashgate, Aldershot, 2005; eest­laste identiteedi probleemidest vt Valk, A., Karu-Kletter, K. Rootsi eestlaste Eesti-identiteet. – Rmt: Suur põgenemine 1944. Eestlaste lahkumine läände ja selle mõjud. Koost K. Kumer-Hauka­nõmm, T. Rosenberg, T. Tammaru. Tartu Ülikooli Välis-Eesti uuringute keskus, Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 2006, 147–169; Kanada Balti põgenike identiteediprobleeme analüüsib kogu­mik: Home and Exile. Selected Papers from the 4th International Tartu Conference on Canadian Studies. Koost E. Rein, K. Vogelberg. (Cultural Studies Series, 7.) Tartu, 2006.

23. Põgenemise temaatika kajastamine tugineb mitmetele üldistavatele käsitlustele: Suur põge­nemine 1944. Eestlaste lahkumine läände ja selle mõjud; Rändlindude pesad: eestlaste elulood võõrsil. Koost T. Kirss. Eesti Kirjandusmuuseum, Toronto Ülikooli Eesti õppetool, Tartu, 2006; Sõna jõul. Diasporaa roll Eesti iseseisvuse taastamisel. Koost K. Anniste, K. Kumer-Hauka­nõmm, T. Tammaru. (Tartu Ülikooli Välis-Eesti uuringute keskuse toimetised.) Tartu, 2008; Eestlaste põgenemine Läände Teise maailmasõja ajal. Artiklid ja elulood. Koost T. Hallik, K. Kukk, J. Laidla, R. Reinvelt. Korp! Filiae Patriae, Tartu, 2009; Jürgenson, A. Katkestatud paigaseosed: Argentina eestlaste laagrimälestused. – Acta Historica Tallinnensia, 2010, 15, 121–145; Jürgenson, A. Vabatahtliku ja sunniviisilise migratsiooni dihhotoomiast; küüditamise teema puhul on tuginetud peamiselt autori varasematele uurimustele.

24. Eesti Rahva Muuseumi korrespondentide kogu, ERM KV. Käesolevas artiklis kasutatud mater­jal on kogutud peamiselt küüditamisteemalise küsimustiku alusel (nr 201).

25. Eesti Kirjandusmuuseumi kultuurilooline arhiiv, KM EKLA, fond 350 Eesti elulood.

26. Naimark, N. Stalin’s Genocides. Princeton University Press, 2010, 88–98.

27. Rahi-Tamm, A. Küüditamised Eestis. – Rmt: Kõige taga oli hirm. Koost S. Oksanen, I. Paju. Eesti Päevaleht, Tallinn, 2010, 63–94.

28. ERM KV, Astrid Usin.

29. Küüditamisest pääsemiste kohta vt Rahi, A. 1949. aasta märtsiküüditamine Tartu linnas ja maa­konnas. Kleio, Tartu, 1998, 57–61.

30. ERM KV, Uudo Suurtee.

31. Rahi, A. 1949. aasta märtsiküüditamine, 51.

32. ERM KV, Maie Kuusik (Kaldvee).

33. Erinevalt Leedust, kus 10.–20. aprillini toimus märtsiküüditamise eest varjunud perekondade püüdmine ja viidi ära 2927 isikut, ei toimunud Eestis 1949. a järelküüditamist: Anušauskas, A. Soviet genocide and its consequences. – Lithuanian Historical Studies, 1999, 4, 325.

34. Tammela, H. Kuulujutud eelseisvast küüditamisest kui mentaliteediajalooline nähtus. – Rmt: Uuemaid aspekte märtsiküüditamise uurimisest. Koost O. Liivik, H. Tammela. (Varia Historica, IV.) Eesti Ajaloomuuseum, Tallinn, 2009, 117–129.

35. Märt Kraavi intervjuu Leelo Kõlariga 1997. a detsembris. http://www.temuki.ee/arhiiv/arhiiv_vana/ Muusika/0029.htm [18.6.2011].

36. ERM KV, Hilda Sits.

37. Rahi, A. 1949. aasta märtsiküüditamine, 46.

38. KM EKLA, f 350, 2358.

39. Peil, T. Kodu maastikus. – Vikerkaar, 2008, 7/8, 146–147; lapsepõlvekodu kaotuse mõjudest, kodukogemuse muutustest ja kodumõiste ahenemisest pöördeliste 1940. aastate sündmuste tulemusel vt Paadam, K. Constructing Residence as Home: Homeowners and Their Housing Histories. (Tallinna Pedagoogikaülikool. Sotsiaalteaduste dissertatsioonid, 6.) Tallinn, 2003, 119–140.

40. Katus, K., Puur, A., Põldmaa, A. Eesti põlvkondlik rahvastikuareng, 76.

41. Jürgenson, A. Vabatahtliku ja sunniviisilise migratsiooni dihhotoomiast, 111–114.

42. Jaago, T. Perepärimus ajaloo peegeldajana. Eesti materjali põhjal mõningate viidetega naabrite pärimusele. – Rmt: Pärimuslik ajalugu. Koost T. Jaago. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 2001, 264–280.

43. Pranka, M. Migratsioon versus kodu: vaateid ühele uurimisprojektile. – Mäetagused, 2009, 43, 85–104.

44. Vt käesolevast numbrist Kumer-Haukanõmm, K. Teise maailmasõjaaegne eestlaste sund­migratsioon läände.

45. Taagepera, R. Väliseestlus võrdlevas raamistikus. – Möte. Eesti Päevalehe ühiskondlik-poliitiline ajakiri, 3.7.2007.

46. ERM KV, Arvo Puurand.

47. Merle Karusoo meetodi kohaselt läbi viidud eluloo-intervjuu “Sügis 1944” käigus kogutud pärimuse kohta vt: Rändlindude pesad, 662.

48. Kahar, A. Kuidas toimus väljasaadetavate kindlaksmääramine? – Rmt: Uuemaid aspekte märtsi­küüditamise uurimisest. Koost O. Liivik, H. Tammela. (Varia Historica, IV.) Eesti Ajaloo­muuseum, Tallinn, 2009, 44–47.

49. ERM KV, Helje Metsalo.

50. ERM KV, Alja Saster. Mari Tursk, sünd 1873, suri 1954. aastal Novosibirski oblasti Tatarski rajoonis.

51. Inimeste väärtushinnangute mõistmise lõppematule protsessile viitab Rokeach, M. Understanding Human Values. Individual and Societal. Free Press, New York, Collier Macmillan, London, 1979, 1.

52. KM EKLA, f 350, 2330.

53. Tartumaa märtsiküüditatute ankeetküsitluse vastus nr 274 (autori valduses).

54. KM EKLA, f 350, 1573. Aino abikaasa, lendur-nooremleitnant Martin Terts, hukkus 13. juulil 1941 tulevahetuses Nõukogude piirivalveüksustega. 27. juunil sai Eesti laskurkorpuse lennu­eskadrill korralduse Nõukogude Venemaale evakueerimiseks, üks osa meestest põgenes metsa­desse, nende tabamiseks korraldati massilisi haaranguid.

55. Rändlindude pesad, 634–642.

56. Tartumaa märtsiküüditatute ankeetküsitluse vastus nr 119 (autori valduses).

57. Demograafide hinnangul tuleb 1924–28 sünnikohordi kõrge kooselulagunemuse põhjusi otsida sõja- ja terroriaastatest, mis muu kurja kõrval purustas hulgaliselt ka perekondi: Katus, K., Puur, A., Põldmaa, A. Eesti põlvkondlik rahvastikuareng, 131.

58. KM EKLA, f 350, 462; vangistusele järgnenud perede taasühinemise võimalikkusest ja või­matusest vt Adler, N. The Gulag Survivor: Beyond the Soviet System. Transaction Publishers, New Brunswick, 2004, 139–146; peresuhetest meeste elulugudes ja ühe arreteeritud mehe võit­lu­sest pere püsimajäämise eest vt Anepaio, T. Heinrich Uustalu – between the cogwheels: stigmatised family relations in the life story of a repressed man. – Rmt: Soldiers of Memory. World War II and Its Aftermath in Estonian Post-Soviet Life Stories. Koost E. Kõresaar. Rodopi, Amsterdam, 2011, 385–408.

59. Vaizey, H. Surving Hitler’s War. Family Life in Germany, 1939–48. CPI Antony Rowe, Chippenham, 2010, 98–101.

60. Rändlindude pesad, 642.

61. Raag, R. Eesti sõjapõgenike saabumine Ojamaale 1944. aasta sügisel kohaliku ajakirjanduse kajastuses. – Rmt: Suur põgenemine 1944. Eestlaste lahkumine läände ja selle mõjud. Koost
K. Kumer-Haukanõmm, T. Rosenberg, T. Tammaru. Tartu Ülikooli Välis-Eesti uuringute keskus, Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 2006, 93.

62. Vt ka kapten Julius Laasi kirjeldusi põgenemisest ja Saksa võimude suhtumisest põgenemisse: Kumer-Haukanõmm, K. Julius Laasi mälestusi 1944. aasta põgenemisest. – Tuna, 2009, 3, 95–100.

63. Raag, R. Eesti sõjapõgenike saabumine Ojamaale, 88–90; vt ka: Põgenemine kodumaalt 1943–1944. Koost U. Eelmäe. (Harjumaa uurimusi, 7.) Harjumaa Muuseum, Keila, 2005.

64. Katke ÜK(b)P Narõmi Ringkonnakomitee ettekandest ÜK(b)P Novosibirski Oblastikomitee sekretärile Kulaginile väljasaadetute vastuvõtmise kohta 19.07.1941; Makšejev, V. Narõmi kroo­nika 1930–1945. Küüditatute tragöödia. Dokumendid ja mälestused. Varrak, Tallinn, 2011, 134.

65. KM EKLA, f 350, 1802.

66. Ernits, E. Põgenikud sõjajärgsel Saksamaal. – Rmt: Eesti saatusaastad 1945–1960, IV. Toim
R. Maasing jt. EMP, Stockholm, 1966, 9.

67. KM EKLA, f 350, 1737.

68. Jürgenson, A. Katkestatud paigaseosed, 125–126, 130–131; Balti põgenikelaagrites valitsenud hirmude kohta vt Balkelis, T. Living in the displaced persons camp: Lithuanian war refugees in the West, 1944–45. – Rmt: Warlands: Population Resettlement and State Reconstruction in the Soviet–East European Borderlands, 1945–50. Koost P. Gatrell, N. Baron. Palgrave Macmillan, Basingstoke, New York, 28–31.

69. Makšejev, V. Narõmi kroonika, 226.

70. Raag, R. Suur põgenemine 1944, l76.

71. Raag, R. Eestlaste põgenemine Rootsi Teise maailmasõja ajal. – Rmt: Eestlaste põgenemine Läände Teise maailmasõja ajal. Artiklid ja elulood. Koost T. Hallik, K. Kukk, J. Laidla, R. Reinvelt. Korp! Filiae Patriae, Tartu, 2009, 59–62; Raag, R. Eesti sõjapõgenike saabumine Ojamaale, 94–104; Saar, E. Põgenemine Rootsi 1944. aasta hilissuvel ja sügisel. – Tuna, 2004, 3, 65–78.

72. Jürgenson, A. Katkestatud paigaseosed, 123–124.

73. Raag, R. Eestlane väljaspool Eestit. Ajalooline ülevaade. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 1999, 70.

74. Jürgenson, A. Katkestatud paigaseosed, 132–144; Tiina Kirss on rõhutanud, et Läände põge­nenud eestlased teadvustasid endid saatusekaaslastena algusest peale, kuigi nende vahel esines mitmeid lahkarvamusi. Oma kogukonna organiseerimine algas kohe, esmalt eluvajadusteks vaja­liku praktilise info hankimiseks, omaste otsimiseks, meelelahutuseks ja hingehoolduseks, hiljem hakati endid teadvustama laiemalt poliitilise pagulaskonnana. Isiklikku elutunnetust võõr­sil vormis kogukondlik ühtekuuluvustunne: Rändlindude pesad, 626.

75. Balkelis, T. Living in the displaced persons camp, 32–35.

76. Kool, F. DP kroonika. Eesti pagulased Saksamaal 1944–1951. Eesti Arhiiv Ühendriikides, Lakewood, 1999, 52.

77. Kumer-Haukanõmm, K. Eestlaste põgenemine Saksamaale, 34.

78. Samas, 50; edasirändel USA-sse, Kanadasse, Austraaliasse jm on põgenike elus sümboolne tähen­dus: Jürgenson, A. Katkestatud paigaseosed, 139.

79. Aivar Jürgenson on viidanud ka Idabloki riikide süüdistustele, et lääneriigid kasutavad põgenike­laagreid orjaturuna: Jürgenson, A. Katkestatud paigaseosed, 137.

80. Jürgenson, A. Katkestatud paigaseosed, 124.

81. ERM KV, Helle Viir.

82. Samas, Uudo Suurtee.

83. Samas, Helmi Übius.

84. Eleonore Kivi mälestused. Käsikiri autori valduses.

85. Makšejev, V. Narõmi kroonika 1930–1945, 163.

86. Jürgenson, A. Katkestatud paigaseosed, 124, 128–129.

87. Munslow, A. Narrative and History. Palgrave Macmillan, 2007, 101–102.

88. Hall, S. Who needs identity? – Rmt: Identity: A Reader. Toim P. du Gay, J. Evans, P. Redman. Thousand Oaks, London, 2003, 15–19; Skultans, V. The Testimony of Lives: Narrative and Memory in Post-Soviet Latvia. Routledge, London, 1998; Kõresaar, E. Elu ideoloogiad. (Eesti Rahva Muuseumi sari, 6.) Tartu, 2005, 8–16; Rändlindude pesad, 623–624.

89. Omski oblasti uuema ajaloo dokumendikeskus, TSDNIOO, f 955, n 9, s 5, l 9–10.

90. Vene Föderatsiooni Riigiarhiiv (GARF), f R-9479, n 1, s 464, l 91p. Lätis siiski uut küüditamist ei toimunud, küll aga toodi inimesi pidevalt kuni 1952. aastani juurde Leedust.

91. Lazda, M. Women, nation and survival: Latvian women in Siberia. – Journal of Baltic Studies, 2005, 1, 1–12; Kirss, T. Survivorship and the Eastern exile: Estonian women’s life narratives of the 1941 and 1949 Siberian deportations. – Journal of Baltic Studies, 2005, 1, 13–38.

92. ERAF, f 3-N, n 1, s 1601. Perekond Tross Aino jt.

93. Kõll, A.-M. Eesti põgenike toimetulekust Rootsis naiste perspektiivist. – Rmt: Eestlaste põge­nemine Läände Teise maailmasõja ajal. Artiklid ja elulood. Koost T. Hallik, K. Kukk, J. Laidla, R. Reinvelt. Korp! Filiae Patriae, Tartu, 2009, 82.

94. Katus, K., Puur, A., Põldmaa, A. Eesti põlvkondlik rahvastikuareng, 253; Narusk, A. Eesti naised ja ratsionaalsed valikud. – Ariadne Lõng, 2000, 1/2, 52; Nakachi, M. Gender, marriage, and reproduction in the postwar Soviet Union. – Rmt: Writing Stalin Era. Sheila Fitzpatrick and Soviet Historiography. Koost G. Alexopoulos, J. Hessler, K. Tolmoff. Palgrave Macmillan, 2011, 101–116; Vaizey, H. Surving Hitler’s War, 150–155.

95. GARF, f R-9479, n 1, s 464, l 114.

96. Jürgenson, A. Katkestatud paigaseosed, 129–132; Andræ, C. G. Rootsi ja suur põgenemine Eestist 1943–1944. Olion, Tallinn, 2005, 148–166. 

97. Saksamaa DP-laagritest lahkus ülemeremaadesse üle 27 000 eestlase, Saksamaale jäi kuni 4000 eestlast: Ernits, E. Põgenikud sõjajärgsel Saksamaal, 8–9; Rootsist lahkus 1952. a lõpuks 8000, Rootsi jäi 15 500 eestlast: Reinans, A. Eesti põgenikud Rootsi statistikas. – Rmt: Suur põge­nemine 1944. Eestlaste lahkumine läände ja selle mõjud. Koost K. Kumer-Haukanõmm,
T. Rosenberg, T. Tammaru. Tartu Ülikooli Välis-Eesti uuringute keskus, Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 2006, 144.

98. Jürgenson, A. Katkestatud paigaseosed, 139.

99. ERM KV, Ilmar Paunmaa.

100. Samas, Arne Välja.

101. Rahi-Tamm, A. Küüditamised Eestis, 85.

102. Gatrell, P., Baron, N. Violent peacetime: reconceptualising displacement and resettlement in the Soviet–East European borderlands after the Second World War. – Rmt: Warlands: Population Resettlement and State Reconstruction in the Soviet–East European Borderlands, 1945–50. Koost P. Gatrell, N. Baron. Palgrave Macmillan, Basingstoke, New York, 2009, 259.

103. Valk, A., Karu-Kletter, K. Rootsi eestlaste Eesti-identiteet, 147–169.

104. Naimark, N. Ethnic cleansing between war and peace. – Rmt: Landscaping the Human Garden. Twentieth-Century Population Management in a Comparative Framework. Koost A. Weiner. Stanford University Press, 2003, 233–235.

105. Smith, A. The Ethnic Origins of Nations. Basil Blackwell, Oxford, 1986, 22–24; Siberis kuju­nes välja eriline subkultuur, mis oli mõjutatud nii kohalike siberlaste kui ka erinevate represseeritud rahvuste kultuurisugemetest.

106. ERM KV, Helle Viir.

107. Asumiskeskkonna ja isiku vahelistest sidemetest ning inimeste hinnanguid mõjutavatest tegu­ritest on kirjutanud paljud migratsiooniuurijad, psühholoogid, sotsioloogid jt; Jürgenson, A. Vaba­taht­liku ja sunniviisilise migratsiooni dihhotoomiast, 99–100; Williams, R., Jr. Change and stability in values and value systems: a sociological perspective. – Rmt: Understanding Human Values. Individual and Societal. Koost M. Rokeach. The Free Press, New York, Collier Macmillan, London, 1979, 15–46; Burr, V. The Person in Social Psychology. Psychology Press, Taylor & Francis Group, 2002, 133–151; Turner, H. J., Stets, E. J. The Sociology of Emotions. Cambridge University Press, 2009, 261–283; The Self and Others. Positioning Individuals and Groups in Personal, Political, and Cultural Contexts. Toim R. Harré, F. Moghaddam. Praeger Publishers, 2003.

108. Tõlgenduse kui vahelüli alahindamine ei tühista ajaloo teadusliku käsitlemise üldreeglit, mille kohaselt pole ebausaldusväärseid allikaid ja tunnistusi lubatud minevikuasjade üle otsustamisel kasutada: vt Kivimäe, M. Kirjandus ja teaduslik objektiivsus ajaloos. – Sirp, 23.9.2005.

109. Peter Burke soovitusel oleks alternatiivsete mälestuste (perekonnamälestused, paikkondlikud mälestused, klassimälestused, rahvuslikud mälestused jne) koosesinemisel viljakas välja aren­dada pluralistlik käsitlus: Burke, P. Kultuuride kohtumine. Esseid uuest kultuuriajaloost. Varrak, Tallinn, 2006, 65.


Back to Issue