ESTONIAN ACADEMY
PUBLISHERS
eesti teaduste
akadeemia kirjastus
PUBLISHED
SINCE 1997
 
Acta cover
Acta Historica Tallinnensia
ISSN 1736-7476 (Electronic)
ISSN 1406-2925 (Print)

SIBERI EESTLASTE MÄLESTUSED EMAMAALE NAASMISEST JA SIIN KOHANEMISEST: ISIKLIK NING KOGUKONNA KOGEMUS; pp. 150–165

Full article in PDF format | doi: 10.3176/hist.2011.2.10

Author
Anu KORB

Abstract

Artiklis käsitlen Siberisse väljarännanud ja tsaarivalitsuse ajal väljasaadetud eestlaste järglaste naasmist Eestisse pärast Eesti Vabariigi annekteerimist (ajavahemikul 1944–1976) ning kohanemist Eestis. Allikmaterjalina olen kasutanud eestlaste elu- ja külaloolisi mälestusi, mida kogusin pea­asjalikult intervjuude ning vestlustena ajavahemikul 2003–2009, asjaosaliste endi kirjapanekuid aastatest 2002–2005 ja Eestis Siberi eestlaste kokkutulekutel tehtud tähelepanekuid. Jälgin, kuivõrd Siberi eestlaste Eestisse naasmine ühtib Nõukogude Liidust Eestisse suundunud immigratsiooni tinglike rändeetappidega ja kuidas see sobitub teiste maade migratsioonikogemusega.


References

1. Vt küsitluskava “Ümberasujad” http://www.folklore.ee/era/kysitlus/index.html. Küsitluskava koostasin 2004. aasta märtsikuus abiks mälestuste talletajatele. Aastatel 2004–2005 toimunud kogumisaktsiooni käigus laekus Eesti Rahvaluule Arhiivi (ERA) fondidesse 50 käsikirjalist või arvutil vormistatud lugu Venemaal sündinud eestlastelt, sealhulgas olid vaid nelja töö autorid Siberis sündinud. Arhiiviviited Siberi materjalile: Eesti folklooriarhiivi rahvaluulekogu (EFA), Korb I, 5–7. Tartu maakond, Rannu < Kemerovo obl, Jurjevi k (2003); EFA, Korb II, 272–287. Ida-Viru maakond, Purtse < Tomski obl, Kaseküla (2004); EFA, Korb III, 227–272. Räpina l < Tomski obl, Kaseküla < Vambola k (2005); Eesti Rahvaluule Arhiivi käsikirjade kogu (ERA, KK) 319, 113 lk. Artur Kergand. Estono-Semenovka küla sünd ja häving. Otepää l < Novosibriski obl, Estono-Semenovka k (2002).

Samadest teemadest lähtusin ka oma küsitluste-vestluste läbiviimisel. Lühemad intervjuud kest­sid 1,5 tundi, mõne inimesega vestlesin korduvalt, ühtekokku kuni 9 tundi. Helisalvestiste (kokku u 165 t) arhiiviviited: Eesti Rahvaluule Arhiivi helisalvestised minidiskidel (ERA, MD) 232–260. Salvestised A. Korb 14.10.2003–8.01.2004. HA: Keila, Loo, Harku, Laagri, Salutaguse; TA: Tartu, Vehendi; PÕ: Räpina, Tilsi; VA: Otepää; ERA, MD 400–406. Salvestised A. Korb oktoober 2004. Tallinn ja Tartu.

Eesti Rahvaluule Arhiivi digitaalsalvestised arvuti kõvakettal (ERA, DH) 26–31. Salvesti­sed A. Korb 2007. HA: Tallinn, Turba; PÄ: Lavassaare; TA: Tartu, Elva; ERA, DH 186–216. Salvestised A. Korb ja M. Aigro 2009. Ida-VM: Kohtla-Järve, Puru k; Lääne-VM: Sõmeru, Väike-Maarja; HA: Tallinn, Keila, Rapla, Turba, Laagri; JÕ: Põltsamaa, Võduvere, Kaarepere; TA: Tartu.

2. Selts koondab Venemaalt, Ukrainast jm idaaladelt pärit eestlasi.

3. Tammaru, T. Venelased Eestis: ränne ja kohanemine. Sisekaitseakadeemia, Tallinn, 1999, 27, 43.   

4. Kulu, H. Eestlaste tagasiränne 1940–1989 Lääne-Siberist pärit eestlaste näitel. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 1997, 141–142.

5. Katus, K., Sakkeus, L. Foreign-born Population in Estonia. (Series B, RU.) Mehis, Tallinn, 1993, 19; Мянгель Т. Некоторые аспекты миграционной политики в Эстонской ССР за послевоенный период. – Rmt: Подходы к управлению миграционным развитием. Valgus, Tallinn, 1989, 29–47; Tammaru, T. Venelased Eestis: ränne ja kohanemine, 17–18.

6. Vt Roos, A. Pagulaste missioon. – Rmt: Eestlane ja tema maa. Konverentsi “Kodumaa ja kodu­paik: eestlaste territoriaalne identiteet” (16.–17. november 1999) materjale. Koost ja toim A. Jürgenson. Tallinn, 2000, 91.

7. Reinvelt, R. Ingeri elud ja lood. Kultuurianalüütiline eluloouurimus. (Studia Ethnologica Tartuensia, 5.) Tartu, 2002, 6–7.

8. Jaago, T. Pere- ja suguvõsalood pärimuses. – Rmt: Mälu kui kultuuritegur: etnoloogilisi perspektiive. Koost ja toim E. Kõresaar, T. Anepaio. (Studia Ethnologica Tartuensia, 6.) Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 2003, 35.

9. Aarelaid-Tart, A. Ajakategooriast tänase Eesti kultuurimuutuste mõistmisel. – Acta Historica Tallinnensia, 2009, 14, 172, 179.

10. Kõresaar, E. Elu ideoloogiad. Kollektiivne mälu ja autobiograafiline minevikutõlgendus eest­laste elulugudes. (Eesti Rahva Muuseumi Sari, 6.) Tartu, 2005, 21.

11. Humphrey, R., Miller, R., Zdravomyslova, E. Introduction: biographical research and historical watersheds. – Rmt: Biographical Research in Eastern Europe. Altered Lives and Broken Biographies. Toim R. Humphrey, R. Miller, E. Zdravomyslova. Ashgate, Aldershot, 2003, 1–24.

12. Tammaru, T., Kumer-Haukanõmm, K., Anniste, K. Eesti diasporaa kujunemise kolm lainet. – Rmt: Eestlased ja eesti keel välismaal. Koost K. Praakli, J. Viikberg. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2010, 44.

13. Kalmre, E. Hirm ja võõraviha sõjajärgses Tartus. Pärimuslooline uurimus kannibalistlikest kuulu­juttudest. (Tänapäeva folkloorist, 7.) EKM Teaduskirjastus, Tartu, 2008, 71.

14. Vt Kõiva, M. Lugu suurest lumesajust. Rootsieestlaste lood nõukogude Eestist. – Mäetagused, 2003, 23, 56.

15. Michel, G. Biographisches Erzählen – zwischen individuellem Erlebnis und kollektiver Geschichts­tradition. Untersuchung typischer Erzählfiguren, ihrer sprachlichen Form und ihrer interaktiven und identitätskonstruierenden Funktion in Geschichten und Lebensgeschichten. (Reihe Germanistische Linguistik, 62.) Max Niemeyer Verlag, Tübingen, 1985, 86.

16. Vt Stahl, S. Interpreting personal narrative text. – Rmt: Literacy, Folkloristics and Personal Narrative Text. Toim S. Stahl. Indiana University Press, Bloomington, Indiana, 1989, 29–49.

17. Hosking, G. A History of the Soviet Union. Fontana Press, London, 1985, 169.

18. Vt nt Roinila, M. Finland-Swedes in Canada. Migration, Settlement and Ethnic Relations. (Migration Studies, C 14.) Institute of Migration, Turku, 2000; Kulu, H. Eestlaste tagasiränne.

19. Vt Siberi eestlaste elud ja lood. Koost ja toim A. Korb. EKM Teaduskirjastus, Tartu, 2010.

20. Mariinski pedagoogiline kool (vene k).

21. Aarelaid, A. Kaks mudelit eestlaste kohanemisel Teise maailmasõja tagajärjel aset leidnud kultuurireaalsuse kontekstuaalsete muutustega. – Rmt: Kultuur ja mälu. Konverentsi materjale. Toim T. Anepaio, E. Kõresaar. (Studia Ethnologica Tartuensia, 4.) Tartu Ülikooli etnoloogia õppe­tool, Tartu, 2001, 189–190.

22. Vt võrdlevalt Eino Viire lugu. Tema saatuse määras samuti sünniaasta: Rändlindude pesad. Eestlaste elulood võõrsil. Koost T. Kirss. Eesti Kirjandusmuuseum, Toronto Ülikooli Eesti õppe­tool, Tartu, 2006, 66–88.

23. Kõresaar, E. Elu ideoloogiad, 11.

24. Vt ka Kulu, H. Eestlaste tagasiränne, 170–171.

25. Vrd Kõresaar, E. Hea elu normatiivsus. Nõukogudeaegse defitsiidikogemuse kujutamisest elulugudes. – Rmt: Mälu kui kultuuritegur: etnoloogilisi perspektiive. (Studia Ethnologica Tartuensia, 4.) Tartu Ülikooli etnoloogia õppetool, Tartu, 2003, 150–178.

26. Korb, A. Remigration and telling about it: stories of Estonians from Russia. – Folklore, 2008, 39, 39–62.

27. Vt Rändlindude pesad.

28. Soysal, Y. N. Limits of Citizenship. Migrants and Postnational Membership in Europe. The University of Chicago, Chicago, 1994, 30.

29. Ward, C., Kennedy, A. Acculturation strategies, psychological adjustment, and sociocultural competence during cross-cultural transitions. – International Journal of Intercultural Relations, 1994, 18, 3, 329–343.
http://dx.doi.org/10.1016/0147-1767(94)90036-1

30. MEK – nõukogudeaegne ehitusorganisatsioon.

31. Vt nt Kalmre, E. Hirm ja võõraviha sõjajärgses Tartus, 84–85.

32. Сергеева А. В. Русские стереотипы поведения традиции ментальность. Наука, Москва, 2007, 40–47.

33. Kulu, H. Eestlaste tagasiränne, 189.

34. Tammaru, T. Venelased Eestis: ränne ja kohanemine, 21.

35. Vt Hiiemäe, M. Küüditatuna Siberis. – Rmt: Eestlane ja tema maa. Konverentsi “Kodumaa ja kodupaik: eestlaste territoriaalne identiteet” (16.–17. november 1999) materjale. Koost ja toim A. Jürgenson. Tallinn, 2000, 136.

36. Smolicz, J. J. The three types of multiculturalism. – Rmt: Community Languages. Their Role in Education. Toim M. Garner. River Seine Publications, Melbourne, 1981, 1–12.

37. Kõiva, M. Lugu suurest lumesajust,  23, 56–94.

38. Kas teil mees on? (vene k).

39. Ümbrikut (vene k).

40. Kulu, H. Eestlaste tagasiränne, 202.

41. Gellner, E. Rahvused ja rahvuslus. – Akadeemia, 1995, 1, 197–222; 2, 419–446; 3, 643–670.

42. Ojamaa, T., Valk, A. Pilootuurimus kanadaeestlaste etnilise identiteedi ja muusika seostest. (Paar sammukest, XXIV.) Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus, Tartu, 2008, 60.

43. Tsuda, T. From ethnic affinity to alienation in the global ecumene: the encounter between the Japanese and Japanese-Brazilian return migrants. – Diaspora, 2001, 10, 1, 56.

44. Samas, 70.

45. Bönisch-Brednich, B. Migratsioon ja jutustamine. – Mäetagused, 2003, 23, 121.


Back to Issue