eesti teaduste
akadeemia kirjastus
SINCE 1997
Acta cover
Acta Historica Tallinnensia
ISSN 1736-7476 (Electronic)
ISSN 1406-2925 (Print)


Full article in PDF format | doi: 10.3176/hist.2009.1.05


This article presents memories and interpretations of the mass escape of 1944 based on the experiences of Estonians in Argentina. The aim is, first and foremost, to analyse how people remember the events they experienced and what influence historical, social and psychological contexts could have had in interpreting these memories. A further aim is to open the functions of the escape story: The reasons why people talked about the escape and also the reasons why they might remain silent about it. Attention is also paid to intrapersonal processes, emotions that triggered traumatic events and the influence these could have had on narrative interaction in the Argentinean immigrant community.

1. E.g., Jürjo, I. Pagulus ja Nõukogude Eesti. Vaateid KGB, EKP ja VEKSA arhiividokumentide põhjal. Umara, Tallinn, 1996, 7.

2. Kumer-Haukanõmm, K. Eestlaste Teisest maailmasõjast tingitud põgenemine läände. – In: Suur põgenemine 1944. Eestlaste lahkumine läände ning selle mõjud. Eds K. Kumer-Haukanõmm,
T. Rosenberg, T. Tammaru. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 2006, 18.

3. Ernits, E. Põgenikud sõjaaegsel Saksamaal. – In: Eesti saatusaastad, IV. EMP, Stockholm, 1966, 7.

4. Laar, M. Eesti Teises maailmasõjas. Grenader, Tallinn, 2005, 67.

5. Laurits, K. Eestlased Lõuna-Ameerikas 20. sajandi algusest kuni II maailmasõjani. BA thesis. Tartu Ülikool, 2003, 82.

6. J. Madise gives 201 as the number of Estonian war refugees who had officially arrived in Argentina from Germany (Madise, J. Emigratsioon Saksamaalt. – In: Eesti saatusaastad, IV (1945–1960). Poliitilised põgenikud. EMP, Stockholm, 1966, 188). It is not known whether the above figure also includes refugees from Denmark and Austria – as is known, one Germany was occupied, the other ‘united’. Surely this number does not include those who had resettled in Argentina from Sweden, who were a considerable number. According to P. Poljan, there were 42 Estonians in Argentina on 1 January 1952 (Полян П. Жертвы двух диктатур: жизнь, труд, унижение и смерть советских военнопленных и остарбайтеров на чужбине и на родине. Москва, 2002, 824). This figure is surely too low.

7. Kulu, H. Eestlased maailmas. Ülevaade arvukusest ja paiknemisest. Tartu Ülikool, Tartu, 1992, 100.

8. The majority of the s.c. ‘old Estonians’ have assimilated.

9. Kirss, T. Eessõna. – In: Rändlindude pesad. Ed. T. Kirss. Eesti Kirjandusmuuseum, Toronto Ülikooli Eesti Õppetool, Tartu, 2006, 11; Kirss, T. Põgenemisteekonnad ja põgenemislood. – In: Rändlindude pesad. Ed. T. Kirss. Eesti Kirjandusmuuseum, Toronto Ülikooli Eesti Õppetool, Tartu, 2006, 617, 624.

10. Liiv, E. Põhjast lõunasse. Mälestusi ja kommentaare. Kirjastus Välis-Eesti & EMP, Stockholm, 1992, 8.

11. See Jürgenson, A. Vabatahtliku ja sunniviisilise migratsiooni dihhotoomiast migratsiooni makro- ja mikroteooriate valguses. – Acta Historica Tallinnensia, 2008, 13, 92–117.

12. Richmond, Anthony H. Sociological theories of international migration: the case of refugees. – Current Sociology, 1988, 36, 2, 17; Lucassen, J., Lucassen, L. Migration, migration history, history: old paradigms and new perspectives. – In: Migration, Migration History, History. Comp. J. Lucassen, L. Lucassen. Peter Lang, Bern, 1997, 16.

13. Jürgenson, A. Vabatahtliku ja sunnviisilise migratsiooni dihhotoomiast, 112–113.

14. Liiv, E. Põhjast lõunasse, 11.

15. For young German men and women a six-month alternative service was compulsory, for the youth of occupied nations, voluntary. In invitations to the state alternative service it was emphasised that the service teaches the youth necessary discipline, gives an experience for a responsible life and adds a possibility to meet people of the same age from all social strata. Also, excursions to places of natural beauty in Germany were used as an attraction. Most girls who completed the alternative service (RAD) also completed a nursing course, they were appointed to hospitals and field hospitals (see Vainomäe, A. Eessõna. – In: Labida ja relvaga. Eestlastest tööl ja võitluses II maailmasõjas. Comp. L. Kosenkranius. Esto RADi Ajaloo toimkond, Tartu, 2005, 7–8).

16. See Freund, A. Aufbrüche nach dem Zusammenbruch. Die deutsche Nordamerika-Wanderung nach dem Zweiten Weltkrieg. V&R Uniperss, Göttingen, 2004, 105.

17. For more detail, see Jürgenson, A. Vabatahtliku ja sunniviisilise migratsiooni dihhotoomiast, 99–100.

18. There were also people who saw a business opportunity in transporting refugees. As German ‘Ost Marks’ were considerred worthless, travellers were charged in gold, silver or other valuables. In Swedish currency, the price for a trip was between 300 and 1200 crowns (Andræ, C. G. Rootsi ja suur põgenemine Eestist 1943–1944. Olion, Tallinn, 2005, 97–98).

19. Mettus, W. Soovimata külalised. Pagulaspõlve mälestusi Saksast ja Taanist. Eesti Kirjanike Kooperatiiv, Lund, 1971, 9.

20. Liiv, E. Põhjast lõunasse, 15 f.

21. Ibid., 19.

22. Lehmann, A. Erzählstruktur und Lebenslauf. Autobiographische Untersuchungen. Campus Verlag GmbH, Frankfurt am Main, 1983, 26.

23. Jürgenson, A. Vabatahtliku ja sunniviisilise migratsiooni dihhotoomiast, 110.

24. See, e.g., Anepaio, T. Trauma ja mälu. Mineviku ületamisest represseeritute kogemuses. – In: Kultuur ja mälu: konverentsi materjale. Ed. E. Kõresaar. Tartu Ülikool, Tartu, 2001, 202.

25. Svashek, M. Gewähltes Trauma: der erinnerten (wieder-)erfahrenen Emotion. – In: Zur Ikonographie des Heimwehs. Hrsg. von E. Fendl. Johannes-Künzig-Institut für ostdeutsche Volkskunde, Freiburg, 2002, 59–60.

26. Ibid., 60.

27. According to Mart Laar, during 1940–1941 52,750 people were repressed in Estonia (Laar, M. Punane terror. Nõukogude okupatsioonivõimu repressioonid Eestis. Grenader, Tallinn, 2005, 35).

28. Under, M. Punane aasta. –In:Eesti riik ja rahvas II Maailmasõjas, III. Punane aasta.EMP, Stockholm, 1956. Title page.

29. Siegel, D.J. Entwicklungspsychologische, interpersonelle und neurobiologische Dimensionen des Gedächtnisses. Ein Überblick. – In: Warum Menschen sich erinnern können. Hrsg. von H. Welzer, H. J. Markowitsch. Klett-Cotta, Stuttgart, 2006, 42; Nelson, K. Über Erinnerungen reden: Ein soziokultureller Zugang zur Entwicklung des autobiographischen Gedächtnisses. – In: Warum Menschen sich erinnern können. Hrsg. von H. Welzer, H. J. Markowitsch. Klett-Cotta, Stuttgart, 2006, 88 f.; Assmann, A. Wie wahr sind unsere Erinnerungen? – In: Warum Menschen sich erinnern können. Hrsg. von H. Welzer, H. J. Markowitsch. Klett-Cotta, Stuttgart, 2006, 106.

30. Nelson, K. Über Erinnerungen reden, 86.

31. For example in a sermon during a service for the deported, held on 15 June 1958 in EELK Buenos Aires Reformation Congregation, the pastor Karl Laantee likened the deportations of Estonians to the deportation of the Israelites during the reign of the Assyrian King Sargon II (721 BC) and the Babylonian King Nebuchadnezzar II (586 b. Chr.) (see Laantee, K. Lootus vabaduse taevavõlvi ülalhoidjana: kõnesid ja kirjutisi vabaduse, inimõiguste, iseseisvuse, rah­vus­likel ja rahvusvaheliste suhete teemadel ajadokumentidena aastatest 1948–1994. Greif, Tartu, 1994, 48).

32. Kirss, T. Eessõna; Kirss, T. Põgenemisteekonnad ja põgenemislood, 624.

33. Liiv, E. Põhjast lõunasse, 157–158.

34. A month before that, on August 19, 1944, the German ship “Wartheland” had brought to Estonia 200 fighters from the infantry regiment who were returning from Finland (see Laar, M. Eesti Teises maailmasõjas, 57).

35. Mettus, W. Mask ja nägu. Mälupilte kahest okupatsioonist. Eesti Kirjanike Kooperatiiv, Lund, 1969, 265.

36. See Freund, A. Aufbrüche nach dem Zusammenbruch, 266–267.
37. See Freund, A. Aufbrüche nach dem Zusammenbruch, 266–267.
Back to Issue