ESTONIAN ACADEMY
PUBLISHERS
eesti teaduste
akadeemia kirjastus
PUBLISHED
SINCE 1997
 
Acta cover
Acta Historica Tallinnensia
ISSN 1736-7476 (Electronic)
ISSN 1406-2925 (Print)
AUGUST ANNI(STI) RAHVUSLIK-DEMOKRAATLIK KULTUURIIDEAAL EESTI VABARIIGI ALGUSAASTAIL JA VAIKIVAL AJASTUL; pp. 18–34
PDF | doi: 10.3176/hist.2008.1.02

Author
Helena SEPP
Abstract
Rahvaluuledoktor August Anni(st) (1899–1972) oli 1920.–1930. aastail nii akadeemilise kui ka populaarteadusliku mõtteloo arendaja, kes proovis Eesti omariikluse tingimustes leida sobivat rahvuslikku kultuurinägemust ja paika panna sellega kooskõlas olevad välisorientatsioonid. Artiklis on uuritud tema uue kultuurinägemuse ja -visiooni sisu ning selle suhtumist natsionalismi, sotsialismi ja demokraatiasse. Allikatena on kasutatud Anni(sti) artikleid, mis ilmusid vaadeldava perioodi kogumikes ja ajakirjanduses.
References

1. August Anni vahetas oma nime eestipärasema Annisti vastu 1936. a: Eesti biograafilise leksikoni täiendusköide. (Akadeemilise Ajaloo-Seltsi toimetised, X.) Loodus, Tartu, 1940, 14. Artiklis on kasutatud läbivalt nimevarianti Annist, v.a allikaviidetes.

2. Vt selleaegseid tekste ja hilisemaid mälestusi, nt: Anni, A. Meie ilmast ja ilmavaatest. – Rmt: Mõtteid valmivast intelligentsist. E. Yliõp. S. “Veljesto” väljaanne. Odamees, Tartu, 1923, 8–13, 24–27; Annist, A. Mälestuskilde Emakeele Seltsi sünniajast. – Rmt: Annist, August. Elu ja luule. Artik­leid ja mälestusi. Koost H. Puhvel. Eesti Raamat, Tallinn, 1987, 255–263; Oras, A. “Tegude hämara” hetki. – Rmt: EÜS Veljesto 1920–1975. Koguteos 55. aastapäeva tähistamiseks. Lund, 1975, 34–38.

3. Karjahärm, T., Sirk, V. Vaim ja võim. Eesti haritlaskond 1917–1940. Argo, Tallinn, 2001, 245–250.

4. Seda kinnitab Annisti kirjatööde bibliograafia: Mirov, R. August Annisti tööd 1919–1985. – Rmt: Annist, August. Elu ja luule. Artikleid ja mälestusi. Koost H. Puhvel. Eesti Raamat, Tallinn, 1987, 278–301.

5. Album “Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944”, I. Tartu, 1994, 195.

6. Annisti tööde mittetäieliku bibliograafia (1919–1985) pikkuseks on 40 lehekülge: Mirov, R. August Annisti tööd 1919–1985, 278–318. Annisti erudeeritust ja vaimseid võimeid näitab ka see, et ta tõlkis eepose “Ilias” vaid poole aastaga: Salokannel, J. Sielunsilta. Suomen ja Viron kirjallisia suhteita 1944–1988. (Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia, 680.) Gummerus, Jyväskylä, 1998, 44–45.

7. Tedre, Ü. Sada aastat August Annistit. – Keel ja Kirjandus, 1999, 1, 1–5.

8. Vt Mirov, R. August Annisti tööd 1919–1985, 278–301.

9. Vt nt Parek, E. Tartu – minu ülikoolilinn 1922–1926. (Litteraria, 14.) Eesti Kirjandus­muuseum, Virgela, Tartu, 1998, 50–51, 69–71.

10. Olesk, S. Uus põlvkond hõimutöös. – Rmt: Kultuurisild üle Soome lahe. Eesti-Soome akadee­milised ja kultuurisuhted 1918–1944. Koost S. Olesk. Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu, 2005, 40, 46, 48; Olesk, S. Kultuurisaadikud Elsa-Enajärvi-Haavio ja August Annist. – Rmt: Kultuuri­sild üle Soome lahe. Eesti-Soome akadeemilised ja kultuurisuhted 1918–1944. Koost S. Olesk. Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu, 2005, 323–324, 335–342; Sepp, H. Kultuurisild või kaitseliin? Üks vaatenurk Soome-Eesti üliõpilassuhete arengule 1920.–1930. aastatel. – Rmt: Kultuurisild üle Soome lahe. Eesti-Soome akadeemilised ja kultuurisuhted 1918–1944. Koost S. Olesk. Eesti Kirjandus­muuseum, Tartu, 2005, 164–168, 239–240. 

11. Eesti biograafilise leksikoni täiendusköide, 14. Vt Annisti 25. juunil 1940 ilmunud seeria kokku­võtet ““Elav teadus” 1–100”: Annist, A. jt. Eesti populaarteaduslik kirjandus. Kuidas see on are­nenud ja mida pakub see praegu. – Rmt: Elav Teadus, 1940, 101/102, 153–237.

12. Eesti biograafilise leksikoni täiendusköide, 14.

13. Seda perioodi Annisti elus on käsitletud: Kippar, P. August Annisti vangla-aastad. – Rmt: Eesti kultuur 1940. aastate teisel poolel. (Humaniora, A 9.) Toim K. Kirme, M. Kirme. Tallinna Peda­googikaülikool, Tallinn, 2001, 84–104. 

14. OleskS. Kultuurisaadikud Elsa-Enajärvi-Haavio ja August Annist, 342. Vt nt Annisti publi­kat­sioonide pealkirju alates 1955. a-st: Mirov, R. August Annisti tööd 1919–1985, 303–318. Annistit on uurinud ja temast on kirjutanud peamiselt rahvaluuleteadlased, nt Ruth Mirov ja Ülo Tedre.

15. Laitinen, K. Soome ja Eesti kirjanduslikest kontaktidest 1920. ja 1930. aastatel. – Rmt: Kultuuri­sild üle Soome lahe. Eesti-Soome akadeemilised ja kultuurisuhted 1918–1940. Koost S. Olesk. Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu, 2005, 57, 61, 62.

16. Mirovi koondnimekirjast puuduvate Annisti poliitilistel põhjustel delikaatsete teoste kohta vt Olesk, S. Kultuurisaadikud Elsa-Enajärvi-Haavio ja August Annist, 340–341; Sepp, H. Kultuuri­sild või kaitseliin?, 134.

17. Sepp, H. Kultuurisild või kaitseliin?, passim.

18. Teatavasti on Annisti kogumiku väljaandmine olnud toimetuse töökavas algusest peale. Arva­ta­vasti on Annisti produktiivsus ja loomingu mitmetahulisus teinud kogumiku toimeta­misest väga keerulise ülesande.  

19. Eesti biograafilise leksikoni täiendusköide, 15. Artikli kirjutaja initsiaalid A. P. kuulusid August Palmile (1902–1972), vt samas lk XII.

20. Sõna kultuuritahteline on Annisti loodud termin: Parek, E. Tartu – minu ülikoolilinn 1922–1926, 51; Soom, A. Mälestusi. Artikleid. Eesti Ajalooarhiiv, Tartu, 1996, 84. 

21. Anni, A. Meie ilmast ja ilmavaatest, 7.

22. Samas, 8–53; Annist, A. Rahvalähedane haritlaskond ja selle kasvatus. – Rmt: Võim ja vaim. Album Eesti Üliõpilaste Selts “Veljesto” 20-ks aastapäevaks. EÜS Veljesto Kirjastus, Tartu, 1940, 15–39. 1937. a konstateeris Annist luuleliselt suhet ümbrusega järgmiselt: “…meie teame, et isiksuski võib oma kõrgeimat elu elada ainult siis, kui ta end kõigi oma südame soontega liidab oma rahva suure südame külge ja sellega aktiivselt kaasa elab elu igaveste sääduste järgi”: Annist, A. Vabaduspüha ja demokraatia kriis. – Akadeemia, 1937, 1, 36. Stalinismi ajastu vangla-aastatel konsta­teeris Annist oma “Vangi maksiimides”, et tuleb leida ühiskohti enda soovide ja ümbritseva tegelikkuse vahel, millega oli vaja ennast kohandada. “Elu tähendab kaasatöötamist oma ühis­konnaga; saad elada ainult nii”:Kippar, P. August Annisti vangla-aastad, 102.

23. Annist, A. Vabaduspüha ja demokraatia kriis, 19.

24. Anni, A. Mitä on Virossa tapahtunut? – Suomalainen Suomi, 1934, 3, 138–139. 

25. Vt nt Soom, A. Mälestusi. Artikleid, 84–85.
26. Eesti biograafilise leksikoni täiendusköide, 14.

27. Annist oli selles suhtes haruldane kultuuritegelane, et ta (tänu eelkõige gigantsele töövõimele ja produktiivsusele, vähem vist kommertskoolis omandatule) sai ka majanduslikult kenasti hak­kama. Juba 1933. a ehitas ta endale Tähtveres Tartus suure funktsionalistlikus stiilis maja, kus osa ruumidest anti üürile (enamik haritlastest elas tollal üürikorteris). Kuna esimene maja konfiskeeriti nõukogude võimu poolt, ehitas ta pärast vanglast vabanemist endale uue eramaja (luuletaja Saima Harmaja päevik 4.12.1933): Harmaja, S. Kootut runot sekä runoilijakehitys päiväkirjojen ja kirjeiden valossa. Yhdestoista painos. WSOY, Porvoo, 1966, 245; Kippar, P. August Annisti vangla-aastad, 102; Salokannel, J. Sielunsilta, 44.

28. Annist, A. Niisugusena tunnen Johannes Aavikut. – Rmt: Üheksa aastakümmet. Pühendusteos Johannes Aavikule. Valgus, Tallinn, 1971, 257–259.

29. Jänes, H. Uute tüvisõnade loomisest eesti keeles. – Rmt: Pühendusteos Johannes Aavikule 70. sünni­päeva puhul 8. detsembril 1950. Lund, 1951, 40; Mägiste, J. Johannes Aaviku elust ja tööst, eriti tema keeleuuendusest. – Rmt: Pühendusteos Johannes Aavikule 70. sünnipäeva puhul 8. detsembril 1950. Lund, 1951, 28.

30. Annist, A. Niisugusena tunnen Johannes Aavikut, 258–259. NB! Tsitaadi teatud sõnade rõhuta­mine on Annisti enda poolt tehtud. 

31. Anni, A. Mälestusi Hõimuklubi algusest ja nüüdsusest. – Üliõpilasleht, 1935, 10, 383.

32. Annist, A. Niisugusena tunnen Johannes Aavikut, 261.

33. Anni, A. Mälestusi Hõimuklubi algusest ja nüüdsusest, 383; Mäelo, H. Talutütar. Mälestusi. Eesti Kirjanike Kooperatiiv, Lund, 1959, 217–218; Sepp, H. Kultuurisild või kaitseliin?, 170. Aavik kor­raldas ENRL-i noortele emakeelekursusi: Mägiste, J. Johannes Aaviku elust ja tööst, eriti tema keeleuuendusest, 12, 28.

34. Anni, A. Mälestusi Hõimuklubi algusest ja nüüdsusest, 383; Eesti biograafilise leksikoni täiendus­köide, 14.

35. Album “Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944”, II, 8.

36. Annist, A. Mälestuskilde Emakeele Seltsi sünniajast, 255–263; Sepp, H. Kultuurisild või kaitse­liin?, 175–179.

37. Annist, A. Mälestuskilde Emakeele Seltsi sünniajast, 258.

38. Anni, A. Mälestusi Hõimuklubi algusest ja nüüdsusest, 384; Annist, A. Mälestuskilde Ema­keele Seltsi sünniajast, 258–262; Sepp, H. Kultuurisild või kaitseliin?, 175–282.

39. Mägiste, J. EYS “Veljesto” viiskymmend viis aastat. – Rmt: EÜS Veljesto 1920–1975. Kogu­teos 55-nda aastapäeva tähistamiseks. Lund, 1975, 12–17; Oras, A. “Tegude hämara” hetki, 34–38; Sepp, H. Kultuurisild või kaitseliin?, 172, 178–179.

40. Annist täpsustas Veljesto esimese koguteose “Mõtteid valmivast intelligentsist” (1923) sisse­juhatava artikli “Meie ilmast ja ilmavaatest” esimeses joonealuses märkuses järgmiselt: “Tarvi­tame siin raamatus ja yldse oma edaspidistes kirjutustes -kond liidesõna asemel igalpool -kund, gen. -kunna. /…/ …konna, mis inetult segab kujutlust oma synonyymse “konna” tähendusega ja vahel isegi kahemõttelisusi võimaldab (“yliõpilaskonna teguviis”, “inimkonna pyyded” või­vad olla ka sõimusõnad)”: Anni, A. Meie ilmast ja ilmavaatest, 8. Selline esteetilis-keeleline hinnang põhines muidugi Johannes Aaviku keeleuuendusliikumise põhimõtetel ja soome keele eeskujul: Hakulinen, L. Suomen kunta ja viron kond sukulaisineen. Merkityksen tarkastelua. – Rmt: Pühendus­teos Johannes Aavikule 70. sünnipäeva puhul 8. detsembril 1950. Lund, 1951, passim; Mägiste, J. Johannes Aaviku elust ja tööst, eriti tema keeleuuendusest, 24. Annisti lausest haaras kinni Ants Sopi ehk EÜS-i kuuluv Rihard Janno, kes Üliõpilaslehes ristis Anni koos oma Veljesto jüngritega pilkavalt “Annikunnaks”: Parek, E. Tartu – minu ülikoolilinn 1922–1926, 71; Mirov, R. August Annisti tööd 1919–1985, 281. Vt veel Karjahärm, T., Sirk, V. Vaim ja võim, 245–246.

41. Esimene šarž “Anni ise” üliõpilaslehe Veljesto erinumbris, 1925, 9, 5. Juubelilehe esimeseks artikliks on Anni, A. Veljesto viis aastat. – Üliõpilasleht, 1925, 9, 1–11.

42. Soom, A. Mälestusi. Artikleid, 84.

43. Mägiste, J. EYS “Veljesto” viiskymmend viis aastat, 13.

44. Anni, A. Meie ilmast ja ilmavaatest, 50.

45. Oma retsensiooni avaldasid Loomingu veergudel nt Hans Kruus ja Johannes Semper: Mirov, R. August Annisti tööd 1919–1985, 281. Annist ise arvas, et kriitikale aitas kaasa see, et teose noorte autorite alles kujunemisfaasis iseseisev mõttemaailm ammutas teadmisi lääne mõtte­maailmast, seevastu vanemad arvustajad olid mõisted omandanud omal ajal teisest suunast – Venemaalt: Anni, A. Meie sotsiaal-aatestiku arengust. – Rmt: Dünamis, I. Mõtteid võitlevast vabariigist. Loodus, Tartu, 1928, 26–27. Veljesto kogumiku ja Annisti seisukohti peeti – sõltuvalt kriitiku maailmavaatelistest tõekspidamistest – nii “ilmetuteks” kui ka “käremeelselt-eitavateks” ja järele­andlikult “Tõnissonlikeks”: Anni, A. Veljesto viis aastat, 10. Veljesto albumis kasutati muidugi keeleuuenduslikku keelt: nt ü asemel trükiti soome- ja skandinaaviapärane y. Tänapäeval tundub Annisti 1923. a programmiline artikkel raskepäraselt laialivalguvana: see on 45 lehekülge pikk ja lugemist raskendab ultrakeeleuuenduslik lauseehitus, sõnastus ning kirjaviis. Samas tunduvad artikli pakatav ind ja vaimsus praegugi võluvaina: vt Anni, A. Meie ilmast ja ilmavaatest, 8–53.

46. Anni, A. Meie ilmast ja ilmavaatest, 8.

47. Nt Anni, A. Kas meie elutunne degenereerub? – Rmt: Dünamis, I. Mõtteid võitlevast vaba­riigist. Loodus, Tartu, 1928, 161–167.

48. Anni, A. Meie ilmast ja ilmavaatest, 8–9, 11, 14–15, 21–23, 25–26, 29, 31–36. Oma seisu­kohtade selgitamist vana rahvusluse ja traditsioonilise sotsialismi vahel jätkas Annist viis aastat hiljem: Anni, A. Meie sotsiaal-aatestiku arengust, 17–24.

49. Sõnade nüüd ja tulevikus rõhutamine tekstis on Annisti enda otsus: Anni, A. Meie ilmast ja ilma­vaatest, 9.

50. Anni, A. Meie ilmast ja ilmavaatest, 11.

51. Sellele on tähelepanu pööranud Toomas Karjahärm: Karjahärm, T., Sirk, V. Vaim ja võim, 229–230, 246.

52. Professor Eduard Sprangler (1882–1963) oli saksa psühholoog ja pedagoog. Annisti valgus­tuslikke ja arengut rõhutavaid nägemusi kultuurist mõjutas Sprangleri teostest arvatavasti “Kultur und Erziehung” (1919).

53. Anni, A. Meie ilmast ja ilmavaatest, 14; Anni, A. Meie sotsiaal-aatestiku arengust, 26–28.

54. Anni, A. Meie ilmast ja ilmavaatest, 13–14.

55. Õilis ehk suursugune. Nagu visionäärile kohane, oli teiseks Annisti loodud tehissõnaks ulm (unenägu): Jänes, H. Uute tüvisõnade loomisest eesti keeles, 39.

56. Anni, A. Meie sotsiaal-aatestiku arengust, 26.

57. Karjahärm, T., Sirk, V. Eesti haritlaskonna kujunemine ja ideed 1850–1917. Eesti Entsüklopeedia­kirjastus, Tallinn, 1997, 211–213.

58. Anni, A. Meie ilmast ja ilmavaatest, 12.

59. Anni, A. Meie ilmast ja ilmavaatest, 17. Sõna kultuurküsimus rõhutas Annist ise.

60. Anni, A. Meie ilmast ja ilmavaatest, 27.
61. Samas, 27–32, 37–42, 47–49, 51–52.

62. Anni, A. Meie sotsiaal-aatestiku arengust, 28; Anni, A. Meie asend ja orientatsioon. – Üliõpilas­leht, 1935, 3, 72.

63. Anni, A. Veljesto viis aastat, 11.
64. Anni, A. Meie asend ja orientatsioon, 72.

65. Anni, A. Meie sotsiaal-aatestiku arengust, 18–20.

66. Samas, 21–25.

67. Anni, A. Meie ilmast ja ilmavaatest, 12; Anni, A. Meie sotsiaal-aatestiku arengust, 28, 34–35.

68. Anni, A. Meie sotsiaal-aatestiku arengust, 35.
69. Anni, A. Meie ilmast ja ilmavaatest, 26.
70. Samas, 29–32.
71. Anni, A. Meie asend ja orientatsioon, 72.
72. Anni, A. Meie ilmast ja ilmavaatest, 15–16, 23.

73. Anni, A. Maakundlikkude yliõpilaskogude eeskujudest ja põhimõtteist. – Rmt: Mõtteid valmi­vast intelligentsist. E. Yliõp. S. “Veljesto” väljaanne. Odamees, Tartu, 1923, 87–102; Anni, A. Millised peaksid olema meie yliõpilasühingud? – Rmt: Mõtteid valmivast intelligentsist. E. Yliõp. S. “Veljesto” väljaanne. Odamees, Tartu, 103–126; Annist, A. Rahvalähedane haritlas­kond ja selle kasvatus, 20; Sepp, H. Kultuurisild või kaitseliin?, 177.

74. Annist, A. Rahvalähedane haritlaskond ja selle kasvatus, 20–34, 38.

75. Sõna vaimsete rõhutamine on Annisti enda otsus: Anni, A. Meie asend ja orientatsioon, 72.

76. Annist, A. Vastuseks eelolnule. – Akadeemia, 1939, 4, 281.

77. Annist, A. Lähtekohti meie kultuuriideoloogiale. – Akadeemia, 1939, 2, 81–82, 89–92.

78. Annist, A. Uue aasta ja – uue ajastu alguses. – Akadeemia, 1939, 8, 443–447; Annist, A. Demo­kraatia ja riigisotsialismi vahekorrast. – Akadeemia, 1940, 1, 37–41.

79. Annist, A. Lähtekohti meie kultuuriideoloogiale, 92.

80. Annist, A. Uue aasta ja – uue ajastu algus, 441.

81. Anni, A. Eessõna. – Rmt: Soome, maa, rahvas ja kultuur. Toim A. Anni. Odamees, Tartu, 1924, 3.

82. Anni, A. Meie sotsiaal-aatestiku arengust, 17. Sama arvas Annisti noorusaastate õpetaja Aavik: Aavik, J. Mõtteid rahvusküsimusest ja rahvustundest Eestis. – Olion, 1931, 11, 417–418. Need Aaviku teesid meenutavad paljuski Annisti tõekspidamisi.

83. Vt täpsemalt Sepp, H. Kultuurisild või kaitseliin?, 164–168. Soome kultuurilisest edumaast Eestiga võrreldes: Anni, A. Mõned lisajooned Soome kultuurelust. – Rmt: Soome, maa, rahvas ja kultuur. Toim A. Anni. Odamees, Tartu, 1924, 90–95.

84. Tsitaadi teatud sõnade rõhutamine on Annisti valik: Anni, A. Eesti ja Soome. – Rmt: Soome, maa, rahvas ja kultuur. Toim A. Anni. Odamees, Tartu, 1924, 177.

85. Anni, A. Eesti ja Soome, 178.
86. Sepp, H. Kultuurisild või kaitseliin?, 166.
87. Anni, A. Eessõna, 3.

88. Anni, A. Mälestusi Hõimuklubi algusest ja nüüdsusest, 385.

89. Sillanpää teose tõlkis ta 16 aastat enne Nobeli preemia andmist autorile: Mirov, R. August Annisti tööd 1919–1985, 278–301.

90. Mirov, R. August Annisti tööd 1919–1985, 293, 296, 302–303. 1950. a-tel, kui Annist toimetas “Kalevala” uut, parandatud eestikeelset versiooni, valdas ta nii perfektselt “Kalevala” keelt, et ei vajanud üldse sõnaraamatuid. Heldur Niidu järgi parandatud “Kalevala” read sündisid uskumatu kiirusega “nagu otse ehtsa rahvalauliku hiigelsuurest mäluvarasalvest”: Salokannel, J. Sielun­silta, 44.

91. Anni, A. Kalevala ja Viro. – Suomalainen Suomi, 1935, 1, 20–21.

92. Olesk, S. Kultuurisaadikud Elsa-Enajärvi-Haavio ja August Annist, 337.

93. Anni, A. Meie ilmast ja ilmavaatest, 36.

94. Skandinaavia riigid ja Soome.

95. Anni, A. Mälestusi Hõimuklubi algusest ja nüüdsusest, 385.

96. Anni, A. Meie asend ja orientatsioon, 101.

97. Karjahärm, T., Sirk, V. Eesti haritlaskonna kujunemine ja ideed 1850–1917, 278. Seda motiivi mainis Annist ka ise (Soome puhul): Anni, A. Eessõna, 3.

98. Anni, A. Meie ilmast ja ilmavaatest, 34–36.

99. Anni, A. Meie asend ja orientatsioon, 101.

100. Nt Anni, A. Meie ilmast ja ilmavaatest, 35–36.

101. Anni, A. Meie asend ja orientatsioon, 100–101.

102. Anni, A. Mitä on Virossa tapahtunut? – Suomalainen Suomi, 1934, 3, 138–140.

103. Annist, A. Uue aasta ja uue ajastu alguses. Mõningaid sihtjooni meie ühiskondlikus arengus. – Akadeemia, 1939, 8, 442–443.

104. Teatud sõnade rõhutamine on Annisti enda valik: Anni, A. Meie asend ja orientatsioon, 73.

105. Anni, A. Veljesto viis aastat, 2.

106. Anni, A. Viron sivistyselämä viime vuosina. – Suomalainen Suomi, 1933, 2, 49, 51–52.

107. Anni, A. Mitä on Virossa tapahtunut?, 139–140.

108. Anni, A. Meie asend ja orientatsioon, 72–73.

109. Anni, A. Arvoituksellinen Viro. – Suomalainen Suomi, 1935, 6, 304–305.

110. Annist, A. Rahvalähedane haritlaskond ja selle kasvatus, 20–22, 38.

111. Anni, A. Arvoituksellinen Viro, 306.
112. Annist, A. Vastuseks eelolnule, 281.

113. Annist, A. Rahvalähedane haritlaskond ja selle kasvatus, 21.

114. Sõna kasarmu rõhutamine on Annisti enda valik: Annist, A. Vabaduspüha ja demokraatia kriis, 20, 27–29, 35–36.

115. Teatud lõigu rõhutamine on Annisti enda valik: Annist, A. Vabaduspüha ja demokraatia kriis, 33.

116. Annist, A. Uue aasta ja – uue ajastu alguses, 447.

117. Sõna tähtis rõhutamine on Annisti enda valik: Annist, A. Rahvalähedane haritlaskond ja selle kasvatus, 21.

118. Nt Anni, A. Meie asend ja orientatsioon, 102; Annist, A. Rahvalähedane haritlaskond ja selle kasvatus, 29, 33, 37–39.

Back to Issue