ESTONIAN ACADEMY
PUBLISHERS
eesti teaduste
akadeemia kirjastus
PUBLISHED
SINCE 1997
 
Acta cover
Acta Historica Tallinnensia
ISSN 1736-7476 (Electronic)
ISSN 1406-2925 (Print)
REFLECTING A TRANSITION IN THE GENDER ORDER – CASE OF NÕUKOGUDE NAINE/EESTI NAINE MAGAZINE; pp. 87–102
PDF | doi: 10.3176/hist.2008.1.05

Author
Heidi KURVINEN
Abstract

In my article I analyse how an Estonian women’s magazine, Nõukogude Naine/Eesti Naine, represented gender during the late 1980s and early 1990s. I will argue that although the magazine in question took part in constructing a traditional gender image, there were also articles which questioned the image of a masculine man and a feminine woman.

The theme is relevant because Eesti Naine was the only women’s magazine in Estonia until 1991 and it was one of the most wide-spread women’s magazines throughout the first years of the 1990s. As a result, it can be assumed that the magazine had quite a significant effect on Estonian women.
References

1. Narusk, A. Gender and rationality: the case of Estonian women. – In: Unresolved Dilemmas. Women, Work and the Family in the United States, Europe and the Former Soviet Union. Eds K. Kauppinen, T. Gordon. Ashgate, Aldershot, 1997, 112–113, 115–117; Kaskla, E. The national woman: constructing gender roles in Estonia. – Journal of Baltic Studies, 2003, XXXIV, 3, 305.

2. See e.g. Alenius, K. Viron, Latvian ja Liettuan historia. Atena, Jyväskylä, 2000, 276–277; Lauristin, M. Context of transition. – In: Return to the Western World. Cultural and Political Perpectives on the Estonian Post-Communist Transition. Eds M. Lauristin, P. Vihalemm, K. E. Rosengren, L. Weibull. Tartu University Press, Tartu, 1997, 25, 40; Lauristin, M., Vihalemm, P. The transformation of Estonian society and media: 1987–2001. – In: Baltic Media in Transition. Ed. P. Vihalemm. Tartu University Press, Tartu, 2002, 17–24.

3. See, e.g., Hansson, L., Laidmäe, V.-I. Naine, töö ja perekond Eestis – muutuvad hoiakud ja väärtus­hinnangud. – Ariadne Lõng, 2000, I, 1/2, 62, 66; Narusk, A. Gender and rationality: the case of Estonian women, 113, 124–126.

4. See, e.g., Veispak, T. Homosexuality in Estonia in the 20th century: ideological and juridical aspects. – In: Sexual Minorities and Society: the Changing Attitudes toward Homosexuality in the 20th Century Europe. Eds U. Parikas, T. Veispak. Institute of History, Tallinn, 1991; Nõgel, I. How homosexuality is regarded among students in current Estonia. – In: Sexual Minorities and Society: the Changing Attitudes toward Homosexuality in the 20th Century Europe. Eds U. Parikas, T. Veispak. Institute of History, Tallinn, 1991, 115–116.

5. See, e.g., Alenius, K. Viron, Latvian ja Liettuan historia, 277.

6. Lauristin, M., Vihalemm, P. The transformation of Estonian society and media: 1987–2001, 25–27.

7. See, e.g., Return to the Western World. Cultural and Political Perspectives on Estonian Post-Communist Transition. Eds M. Lauristin, P. Vihalemm, K. E. Rosengren, L. Weibull. Tartu University Press, Tartu, 1997; Baltic Media in Transition. Ed. P. Vihalemm. Tartu University Press, Tartu, 2002.

8. Between the years of 1945–1988 the magazine was published under the name Nõukogude Naine. The name was changed to Eesti Naine in 1989.

9. Narusk, A. Gender and rationality: the case of Estonian women, 113, 124.

10. Scott, J. W. Gender and the Politics of History. Columbia University Press, New York, 1988, 41–50.

11. See, e.g., Östman, A.-C. Joan Scott ja feministinen historiankirjoitus. – In: Feministejä – Aikamme ajattelijoita. Vastapaino, Tampere, 2000, 281, 283.

12. In addition to the media, institutions such as the school, medicine and the legal system are central in reproducing the prevailing gender contract: Pilvre, B. Kes räägib teleekraanil? – In: Sugu telepildis. Ed. B. Pilvre. Tartu, 2004, 30. http://www.jrnl.ut.ee/telesugu/sugutelepildis.php

13. Kurvinen, H. Sosialistisen järjestelmän perinteistä tasavallan ajan ihanteisiin. Sukupuoli virolaisessa Nõukogude/Eesti Naine-lehdessä vuosina 1987–1991. Oulun yliopisto, 2006, 152–157. (Unpublished master’s thesis.)

14. Ibid.

15. “Tahaksin ma natuke naisest rääkida, tänapäeva naisest… Kui ta niimoodi edasi mehestub, siis varsti on ta, nooh, seda peab päris ette näitama, vaat, nii pikk, nii lai ja neljakandiline – nagu kummut. Mehekesel jääb siis lihtsalt küünarnukk kummutile toetada ja elada… Kuidas ma liialdan?”: Üts, J. Kilud à la Kard. – Nõukogude Naine (NN), 1987, 8, 14, 19.

16. “Ühiskonna taaspööramist sooliseks, seda, et räägime meestest ja naistest, mitte inimestest”: Ots, M. Mis on muutunud naise elus. – NN, 1988, 6, 1.

17. “...ennekõike püsivat perekonda, siis alles Rahvarinnet” (Trikkel, I.) – NN, 1988, 12, 1.

18. “Naisest algab kõik ja naiseta läheb ilm hukka”: Paalandi, A. Oma koht päikese all. – Eesti Naine (EN), 1990, 1, 1.

19. “Selle eest tasub olla tänulik ja sellepärast ütlengi tuttavale daamile: tänan sind esteetilise elamuse eest. Ja temakese tuju läheb paremaks. Kui ta enne oli murelik, korts kulmude vahel, siis peale seda lauset poeb silmadesse või suunurka naerukurd”: Suur, K. Suudlen kätt. – EN, 1989, 12, 28.

20. Biological determinism refers to the way of thinking, according to which men and women are supposed to follow culturally accepted conventions of gender in their behaviour. Men are expected to be masculine and women feminine: Liljeström, M. Emansiperade till underordning – Det sovjetiska könssystemets uppkomst och diskursiva reproduktion. Åbo Akademis förlag, Åbo, 1995, 65–66.

21. Watson, P. Eastern Europe’s silent revolution: gender. – Sociology. The Journal of British Sociological Association, 1993, 27, 3, 471–487.

22. “Beebibuumiga kaasaminejate kõrval tuleks sallivalt suhtuda neissegi, kes pere loomise asemel end tööle pühendavad”: Paalandi, P. Feminism maailma val(l)utamas. – EN, 1991, 5/6, 40–41.

23. Kaskla, E. The national woman: constructing gender roles in Estonia, 307.

24. Gapova, E. On nation, gender, and class formation in Belarus… and elswhere in the post-soviet world. – Nationalities Papers, 2002, 30, 4, 653–660.

25. Watson, P. Eastern Europe’s silent revolution: gender, 472–474.

26. Zhurzhenko, T. Free market ideology and new women’s identities in post-socialist Ukraina. – The European Journal of Women’s Studies, 2001, 8, 1, 47.

27. See, e.g., Kivimaa, K. Teise tootmine – Ida-Euroopa ja feminism. – Ariadne Lõng, 2000, I, 1/2, 43; Järviste, L., Mälksoo, M. Feminismist ja selle võimalikkusest tänase Eesti ühiskonnas. – In: Eesti naine sillakohtust võrdõiguslikkuseni. Korp! Filiae Patriae, Tartu, 2001, 50–51; Kurvinen, H. Sosialistisen järjestelmän perinteistä tasavallan ajan ihanteisiin, 72.

28. See, e.g., Kurvinen, H. Sosialistisen järjestelmän perinteistä tasavallan ajan ihanteisiin, 74, 77.

29. See, e.g., Kivimaa, K. Teise tootmine – Ida-Euroopa ja feminism, 43; Kivimaa, K. Naine rahvusliku mõtte ja tunde kujundina 19. sajandi teise poole eesti kunstis. – Ariadne Lõng, 2001, II, 1/2, 62; Järviste, L., Mälksoo, M. Feminismist ja selle võimalikkusest tänase Eesti ühis­konnas, 50.

30. Heteronormativity refers to a societal structure that defines heterosexuality as natural, normal and superior to other sexualities. Heteronormativity has an effect on the way gender is perceived by setting the norms for a “right kind” of masculinity and “right kind” of femininity. See, e.g., Berlant, L., Warren, M. Sex in public. – Critical Inquiry, 1998, 24, 547–566; Rossi, L.-M. Mainonta sukupuolituotantona. – In: Sukupuolishow. Johdatus feministiseen mediatutkimukseen. Eds A. Mäkelä, L. Puustinen, I. Ruoho. Gaudeamus, Helsinki, 2006, 72–74.

31. Ruus, A. Kas oleme frigiidsed? Minu vastus doktorile. – EN, 1989, 1, 18; Mare Lillemäe refereering raamatust “Mann & Frau”. – EN, 1989, 7, 24–25.

32. “Sõbrannad olgu nad nii head ja lähedased kui tahes, ei asenda kunagi mehe sõprust ega meest ennast”: Rammul, H. Seksuaalsus, üks keha vajadusi. – EN, 1991, 3/4, 17, 40.

33. Ma teile kirjutan. – Noorus, 1989, 2, 30–31.

34. Homosexuality seems to have become a trendy topic in the Estonian media from 1990s onwards. The representation of homosexuality it produced was, however, over-sexualized and stereo­typical: Kurvinen, H. Homosexual representations in Estonian printed media during the late 1980s and early 1990s. – In: Beyond the Pink Curtain: Everyday Life of LGBT People in Eastern Europe. Eds R. Kuhar, J. Takacs. Peace Institute, Ljubljana, 2007, 287–301.

35. Nõgel, I. How homosexuality is regarded among students in current Estonia, 115–117.

36. See, e.g., Üts, J. Helsingist Petserisse. – EN, 1990, 1, 13–14; Soomets, A. Soovitud lapsed. – EN, 1991, 10, 10.

37. Märtin, J. Haigus, mille nimi on AIDS. – NN, 1987, 9, 30; Rõigas, E. AIDS ja naised. – NN, 1988, 3, 32.

38. “Eesti Ekspressi on põnev lugeda. Eriti selle kuulutusi. Nende järgi on näha, kui kõrgel meie hullusekraadid juba on. Kortereid, autosid, telereid, seksipartnereid – lesbisid või geisid, keda soovite – ikka valuuta eest!”: Karm, H. Isiklikud lapsed. – EN, 1990, 12, 22–23.

39. Üts, J. Helsingist Petserisse. – EN, 1990, 1, 13–14.

40. “Läksime kord lugu tegema ühest Helsingi vaprast vallasemast. Noh et üksi ja hästi kasvatab. Jutu kirjutaja oli meie toimetuse eriti korralik pereema. Kui kohale jõudsime, tutvustas noorik lahkesti: mina see lesbi olengi… Elasid kolme tüdrukuga kokku. Sel, kelle pärast läksime, oli ka poeg, aga vanaema kasvatas. Meie eriti korralik pereema tegi virilalt selle intervjuukese ära, mina kõigist kolmest ka pildid, aga žurnaali see ei jõudnud. Meil oli lihtsalt muud vaja. Ei, ega sellest, et lesbid…”: Üts, J. Helsingist Petserisse. – EN, 1990, 1, 13–14.

41. Kotter, L. Estonia. – In: IGLHRC Book, 2003, 53. http://www.iglhrc.org/files/iglhrc/reports/ 9UR_Estonia.pdf; Veispak, T. Homosexuality in Estonia in the 20th century: ideological and juridical aspects, 110.

42. See, e.g., Chauncey, G. Gay New York. Gender, Urban Culture, and the Making of the Gay Male World, 1890–1940. BasicBooks, New York, 1994, 26.

43. It is important to take into account that a positive development in the number of homosexual media representations does not automatically mean that attitudes towards homosexuality were more positive. However, the limited number of homosexual representations tells at least about the hidden nature of same-sex love.

44. Mizielińska, J. The rest is silence… Polish nationalism and the question of lesbian existence. – The European Journal of Women’s Studies, 2001, 8, 3, 282.

45. Veispak, T. Homosexuality in Estonia in the 20th century: ideological and juridical aspects, 108–109.

46. Kurvinen, H. Homosexual representations in Estonian printed media, 291.

47. Among others, Joanna Mizielińska has written about this. According to her, the invisibility of lesbianism in the public discourse affects the opinions towards lesbianism among Polish people: Mizielińska, J. The rest is silence… Polish nationalism and the question of lesbian existence, 282.

48. See, e.g., Töyry, M. Käytösoppaasta naistenlehteen. – In: Sukupuolishow. Johdatus feministiseen mediatutkimukseen. Eds A. Mäkelä, L. Puustinen, I. Ruoho. Gaudeamus, Helsinki, 2006, 214.

49. Uuesoo, R. Eesti naisteajakirjad aastatel 1975–1993. Tartu, 1993, 47. (Unpublished master’s thesis.)

50. Nikunen, K. Ruudun sukupuoli: Kuohuntaa pinnan alla. – In: Nainen viihteenä, Mies viihdyttäjänä – viihtyykö Katsoja? (Yleisradion tasa-arvotoimikunnan julkaisuja sarja, 1996, A: 1.) Yleisradio Oy, Helsinki, 1996, 27, 38–41; Pilvre, B. Kes räägib teleekraanil?, 30; Rossi, L.-M. Hetero­tehdas – televisiomainonta sukupuolituotantona. Gaudeamus, Tampere, 2003, 11.

51. Butler, J. Gender Trouble. Feminism and Subversion of Identity. Routledge, London, 1990, 134–141.

52. Koivunen, A. Mihin katse kohdistuu? Feministisen elokuvatutkijan metodologinen itsereflektio. – In: Feministinen tietäminen. Keskustelua metodologiasta. Ed. M. Liljeström. Vastapaino, Tampere, 2004, 246.

53. Paikre, T. Hakkmasinat saab ise teritada. – NN, 1987, 5, 31; Paikre, T. Esmaabi kanalisat­sioonile. – NN, 1987, 9, 18.

54. See, e.g., the photos in NN, 1987, 1, 5; the cover image of NN, 1987, 9.

55. Heiskala, R., Luhtakallio, E. Sukupuolen julkisivu – sukupuoli suomalaisten aikakauslehtien kansissa 1950-luvulta 1990-luvulle. – Naistutkimus–Kvinnoforskning, 2000, 13, 3, 11.

56. Feminine features among Soviet men are, for instance, interpreted to be due to the fact that the Soviet system did not allow men to construct their identities surrounding the traditional masculinity: Gapova, E. On nation, gender, and class formation in Belarus… and elsewhere in the post-soviet world, 653.

57. Pihlak, E. Majesteetlik meri. – NN, 1987, 10, 22, 29.

58. “Tavaliselt on naiselikuks jooneks peetud lüürilisust, kuid Aili Vindi teoste emotsionaalne kude on siiski teiselaadne. Tema tundeskaala on jõulisem, suurejoonelisem ja miks mitte näha ka selles teatavat mehelikku haaret”: Pihlak, E. Majesteetlik meri. – NN, 1987, 10, 22, 29.

59. “Kui poiss pole kasvatatud mehelikuks, tuleb tast naiselik mees, ja puudused naiselikkuse kas­va­­tamises annavad tulemuseks meheliku naise. Võib-olla tulevik harjub selliste olenditega, praegu on see aga valus küsimus”: Ots, T. Sündinud meheks või naiseks. Vestlusi sooerinevustest. – NN, 1987, 2, 26–27.

60. See, e.g., Noort peret märgates. – NN, 1988, 8, 9; Innos, S. Perekonna planeerimine. – EN, 1989, 5, 19; ENi perepilt. Kullavalguses. – EN, 1990, 1, 9.

61. Kaik, M. Lummus. – EN, 1989, 3, 6–7.

62. See, e.g., Eestimaa naistele. Eesti naiste V kongressi eel. – EN, 1989, 2, 2.

63. See, e.g., Jagomägi, J. Elamiseks on vaja eluruumi. – EN, 1989, 1, 14; Paalandi, A. Kes me täna oleme? – EN, 1990, 4, 1.

64. “Kui küsimus on iseseisvuses, vabaduses ja püsima jäämises, siis peavad ka naised olema poliitikud. Peame seisma oma meeste kõrval. Arukalt, targalt, alalhoidvalt ja ometi edasiviivalt, laste tulevikku loovalt”: Paalandi, A. Kes me täna oleme? – EN, 1990, 4, 1.

65. Mayer, T. Gender ironies of nationalism: setting the stage. – In: Gender Ironies of Nationalism. Sexing the Nation. Ed. T. Mayer. Routledge, London, 2000, 14.

66. Sulkunen, I. Naisten järjestäytyminen ja kaksijakoinen kansalaisuus. – In: Kansa liikkeessä. Eds R. Alapuro, I. Liikanen, K. Smeds, H. Stenius. Kirjayhtymä, Helsinki, 1987, 157, 162–164; Sulkunen, I. The mobilization of women and the birth of civil society. – In: The Lady with the Bow. The Study of Finnish Women. Eds M. Manninen, P. Setälä. Otava, Helsinki, 1990, 50–51.

67. See, e.g., Zupping, E.-K. Muutused raseda organismis. – EN, 1990, 8, 14; Soomets, A. Argi­juttu haridusministriga. – EN, 1990, 9, 5; Karm, H. Mehed ise vajavad teist vahetust. – EN, 1990, 11, 9.

68. Pihlaja, O. See esimene hetk, kui tütar ilmale tuli, oli võrratu. – EN, 1990, 11, 6–8.

69. “Kohe selline nagu korralik eesti ema”: Pihlaja, O. See esimene hetk, kui tütar ilmale tuli, oli võrratu. – EN, 1990, 11, 6–8.

70. “Mitu meelt nagu heal emal”: Pihlaja, O. See esimene hetk, kui tütar ilmale tuli, oli võrratu. – EN, 1990, 11, 6–8.

71. According to Marjorie Ferguson, women’s magazines are culture-bounded as well as category-bounded publications which affect the contents of the articles published in those magazines: Ferguson, M. Forever Feminine. Women’s Magazines and the Cult of Femininity. Heinemann, London, 1983, 158.

72. See, e.g., Kulda väärt nõuandeid närvide säästmiseks. – EN, 1989, 11, 22–23.

73. It is argued that a feminine image of a man started to be produced among Western advertise­ments as well as magazines during the 1980s. See, e.g., Rossi, L.-M. Heterotehdas – televisio­mainonta sukupuolituotantona, 88.

74. Raitar, I. Jonne. – EN, 1990, 1, 6–7.

75. “Sportlik tarmukus”: Raitar, I. Jonne. – EN, 1990, 1, 6–7.

76. “üllatavalt aval ja südamlik daam”: Raitar, I. Jonne. – EN, 1990, 1, 6–7.

77. See, e.g., Narusk, A. Gendered Outcomes of the Transition in Estonia. – Idäntutkimus, 1996, 3, 3–4, 28.

78. Buckley, M. Introduction: women and perestroika. – In: Perestroika and Soviet Women. Ed. M. Buckley. Cambridge University Press, Cambridge, 1992, 7.

79. Narusk, A. Gendered Outcomes of the Transition in Estonia, 32.

80. See, e.g., Kauppinen, K. Women’s coping strategies in social change: positive life control and well-being. – Idäntutkimus, 1996, 3, 3–4, 52; Kivimaa, K. Teise tootmine, 41–43.

81. Liljeström, M. Emansiperade till underordning, 347; Ashwin, S. Introduction, 16.

82. Ferguson, M. Forever Feminine, 185, 188; Töyry, M. Varhaiset naistenlehdet ja naisen elämän ristiriidat. Neuvotteluja lukijasopimuksesta. Helsingin yliopisto, Helsinki, 2005, 82–86.

Back to Issue