ESTONIAN ACADEMY
PUBLISHERS
eesti teaduste
akadeemia kirjastus
PUBLISHED
SINCE 1997
 
Acta cover
Acta Historica Tallinnensia
ISSN 1736-7476 (Electronic)
ISSN 1406-2925 (Print)
EESTI KULTUURIPOLIITIKA AJALOOLISEST PERIODISEERIMISEST; pp. 120–144
PDF | doi: 10.3176/hist.2008.1.07

Author
Egge KULBOK-LATTIK
Abstract
Artiklis on esitatud Eesti kultuuripoliitika üks võimalikke periodiseeringuid. Sissejuhatavas osas on arutletud periodiseerimise kui ajalookirjutuses kasutatava meetodi sisu ja põhjendatuse üle. Seejärel on avatud kultuuripoliitikaga seotud mõisteid selle artikli kontekstis ja kirjeldatud üle­vaat­likult Eesti kultuuripoliitika erinevaid perioode. Artikli kokkuvõttes on esile toodud seosed prae­guse Eesti kultuuripoliitika ja varasemate perioodide ajaloolise kogemuse vahel.
References

1. Tarvel, E. Eesti lähiajaloo periodiseerimisest. – Rmt: Ajaloolise tõe otsinguil. 20.1.1999 Tallinnas toimunud konverentsi “Eesti lähiajaloo allikakriitilisi probleeme” materjalid. Toim E. Tarvel. Tallinn, 1999, 105.

2. Valge, J. Kuidas periodiseerida Eesti aega? – Tuna, 2004, 1, 122.

3. Samas.

4. Biti, V. Periodization as a technique of cultural identification. – Rmt: Cultural History after Foucoult. Toim J. Neubauer. New York, 1999, 177–184.

5. Kivimäe, M. Kirjandus ja teaduslik objektiivsus ajaloos. Meie ajalooteaduses pidamata dia­looge. – Sirp, 2005, 23. sept.

6. Tarvel, E. Eesti lähiajaloo periodiseerimisest, 107.

7. Samas, 109.

8. Blackburn, S. Oxfordi filosoofialeksikon. Vagabund, Tallinn, 2002, 242.

9. McRobbie, A. Cultural studies for the 1990s. Innovation. – The European Journal of Social Sciences, 1993, 6, 3, 269.

10. Burke, P. Kultuuriajaloo ühtsus ja mitmekesisus. – Tuna, 2004, 4, 102–117.

11. McGuigan, J. Cultural analysis and policys in the information age. – Rmt: Construction of Cultural Policy. Toim P. Ahponen, A. Kangas. Minerva Kustannus Oy, Jyväskylä, 2004, 125–147.

12. Palmaru, R. Eesti kultuuripoliitika teelahkmel. – Riigikogu Toimetised, 2005, 12, 4.

13. Lagerspetz, M. Eesti kultuuripoliitikast. Avaldamata materjal. 2004.

14. McGuigan, J. Cultural analysis and policys in the information age, 132.

15. Foucault, M. The means of correct training. – Rmt: Discipline and Punish: The Birth of Prison. Penguin Books, London, 1991, 194.

16. Blackburn, S. Oxfordi filosoofialeksikon, 177.

17. Duelund, P. Cultural policy: an overview. – Rmt: The Nordic Cultural Model. Toim P. Duelund. Nordic Cultural Institute, Copenhagen, 2003, 16.

18. Gellner, E. Rahvused ja rahvuslus. – Akadeemia, 1994, 10, 2223.

19. Samas.

20. McGuigan, J. Cultural analysis and policys in the information age, 132.

21. Heiskanen, I. Cultural Policy in Finland. National Report. Arts Council of Finland, Helsinki, 1995, 29.

22. McGuigan, J. Cultural analysis and policys in the information age, 134.

23. Jansen, E. Vaateid eesti rahvusluse sünniaegadesse. Ilmamaa, Tartu, 2004, 20.

24. Uljas, J. Eesti Kultuurkapital 1921–1994. Eesti Kultuurkapital, Tallinn, 2005, 6–34.

25. Karjahärm, T. Konstantin Pätsi poliitilised ideed. – Rmt: Konstantin Pätsi tegevusest. Artiklite kogu­mik. Koost K. Arjakas, toim A. Velliste. MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum, Tallinn, 2002, 75.

26. Aru, K. Konstantin Päts ja “Teatajad”. – Rmt: Konstantin Pätsi tegevusest. Artiklite kogumik. Koost K. Arjakas, toim A. Velliste. MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum, Tallinn, 2002, 41.

27. Karjahärm, T. Konstantin Pätsi poliitilised ideed, 78.

28.Elango, Õ., Ruusmann, A., Siilivask, K. Eesti maast ja rahvast. Maailmasõjast maailmasõjani. Olion, Tallinn, 1998, 283.

29. Karjahärm, T., Sirk, V. Vaim ja võim. Eesti haritlaskond 1917–1940. Argo, Tallinn, 2001, 306.

30. Karjahärm, T. Konstantin Pätsi poliitilised ideed, 86–87.

31. Uljas, J. Eesti Kultuurkapital 1921–1994, 37.

32. Laak, M. Kultuurkapitali lugu 1920. aastate kirjanduskriitika mõistmiseks. (Eesti Kirjandus­muuseumi aastaraamat. Paar sammukest, XII.) Tartu, 1996.

33. Uljas, J. Eesti Kultuurkapital 1921–1994, 40.

34. Uljas, J. Rahvamajad Eestis 1920–1940. Õppematerjal. E. Vilde nim. Tallinna Pedagoogi­line Insti­tuut, Tallinn, 1990, 9–15.

35. Kiis, R. Kohalikud omavalitsused ja kultuur. Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskus, Tallinn, 998, 115–120.

36. Aru, K. Milleks, millest ja kuidas tervendati “Postimeest” 1935. aastal. (Eesti Kirjandus­muuseumi aastaraamat. Paar sammukest, XII.) Tartu, 1996.

37. Karjahärm, T. Konstantin Pätsi poliitilised ideed, 94.
38. Samas, 88.55.
39. Samas, 88–90.
40. Samas, 91–92.

41. Kangilaski, J. Okupeeritud Eesti kunstiajaloo periodiseerimine. – Ajalooline Ajakiri, 1999, 1, 23–29.

42. Kuuli, O. Sula ja hallad Eesti NSV-s. Kultuuripoliitikast aastail 1953–1969. AS Ühiselu, Tallinn, 2002, 13.

43. Karjahärm, T., Luts, H. Kultuurigenotsiid Eestis. Kunstnikud ja muusikud 1940–1953. Argo, Tallinn, 2005, 145.

44. Samas, 144.
45. Samas, 152.
46. Kuuli, O. Sula ja hallad Eesti NSV-s, 16.
47. Karjahärm, T., Luts, H. Kultuurigenotsiid Eestis, 151.

48. Kangilaski, J. Okupeeritud Eesti kunstiajaloo periodiseerimine, 27.

49. Kuuli, O. Sula ja hallad Eesti NSV-s, 22.
50. Karjahärm, T., Luts, H. Kultuurigenotsiid Eestis, 152.

51. Lepik, P. Nõukogude kultuur ja ideoloogia. – Rmt: Acta Humaniora A19, TPÜ Toimetised. Eesti kultuur 1940. aastate teisel poolel. Toim K. Kirme, M. Kirme. Tallinn, 2001, 9–16.

52. Lepik, P. Nõukogude kultuur ja ideoloogia, 14.
53. Kuuli, O. Sula ja hallad Eesti NSV-s, 154.

54. Kangilaski, J. Okupeeritud Eesti kunstiajaloo periodiseerimine, 27.

55. Kuuli, O. Sula ja hallad Eesti NSV-s, 156.
52. Samas, 157.

53. Lagerspetz, M. Institutsionaliseeritus ja avatus kultuuripoliitikas. – Looming, 2003, 7, 1227–1228.

54. Tarvel, E. Eesti lähiajaloo periodiseerimisest, 105–116.

55. Lagerspetz, M., Raud, R. Eesti kultuuripoliitika Euroopa Nõukogu kultuurikomitees: riiklik ülevaade Eesti kultuuripoliitikast ja selle mõjust aastatel 1988–1995. Ettekanne Euroopa Nõukogu kultuurikomiteele. Kultuuriministeerium, Akadeemia Trükk, Tallinn, 1995, 157.

56. Lagerspetz, M. Estonian identity entering the post-modern world: the role of national culture. – Rmt: Management of Change: Cultural Aspects of European Enlargement and the Enlargement of the EU. KulturKontakt, Graz, 1998, 55–59.

57. Juske, A. Mure-ideoloogia. – Looming, 1994, 4, 559–560.

58. Lagerspetz, M. Institutsionaliseeritus ja avatus kultuuripoliitikas, 1227.

59. Heinapuu, A. Hõimusolidaarsus aitab jääda iseendaks. – Horisondi lisaväljaanne, 2007, Fenno-Ugria, MTÜ Loodusajakiri, Tallinn, 2007, 1.

Back to Issue