ESTONIAN ACADEMY
PUBLISHERS
eesti teaduste
akadeemia kirjastus
PUBLISHED
SINCE 1997
 
Acta cover
Acta Historica Tallinnensia
ISSN 1736-7476 (Electronic)
ISSN 1406-2925 (Print)
Impact Factor (2022): 0.3
Research article
Kes kellega kohut käis? Vallakohtuprotokollide analüüs; pp. 35–64
PDF | https://doi.org/10.3176/hist.2023.1.02

Authors
Kersti Lust, Siim Orasmaa, Maarja-Liisa Pilvik
Abstract

Artiklis kaardistatakse nelja Põhja-Eesti valla kohtulugude näitel vallarahva konflikte, selgitamaks, kes kellega, kui sageli ja mis asjus aastatel 1867–1891 kohtulaua ees käis, ning hindamaks, kuivõrd kohtulembene Eesti külainimene oli. Kohtulugude sagedusanalüüs ja võrgustikuanalüüs kinnitavad, et kohtusse pöörduti harva ja juhuslikult: sõltuvalt vallast hages üks isik keskmiselt vähem kui 1,5 korda ja kostis 1,4–1,9 korda. Võrgustike struktuurid on pigem hajusad: korduvate konfliktide lahendamise asemel tegelesid kohtud pigem üksikjuhtumite ning paljude erinevate hagejate-kostjate paaridega. Sagedaste hagejate seas paistsid silma karja- ja poolmõisate pidajad, kõrtsmikud, vallaametnikud, üks mõisnik ja mõned talumehed.

References

1. Ka mitme väiksema valla protokollid on täielikult sisestatud, kuid neis polnud kohtul piisavalt juhtumeid, mida „seletada“. Seetõttu jäid kõrvale näiteks Ridala khk Kiideva ja Mäemõisa vallakohtu materjalid. Üks vallakohturingkond hõlmas mitme mõisa talupoegi. Võnnu vallakohus menetles Jõesse ja Võnnu mõisa, Kiltsi vallakohus Kiltsi, Asuküla ja Haapsalu kirikumõisa ning Parila vallakohus Parila, Käpla ja Ridala kirikuvalla talupoegade asju.

2. Kiltsi mõisa krundipiiridega kaardid pärinevad 1868. aastast (RA, EAA, f. 2486, n. 1, s. 3298). Võnnus toimus kruntimine 1879 (RA, EAA, f. 2486, n. 1, s. 3300, l. 168–173, Võnnu, Jõesse ja Keskvere mõisa hindamisakt, 1879). Kirna kohta vt: Ü. Tarkiainen. Talude päriseksostmine Türi kihelkonnas. – Türi: Kilde kihelkonna ja linna arengust, IV osa. Kuma, Paide, 2008, 64.

3. Kindralkuberneri korralduse kohta vt: Estländische Gouvernements-Zeitung, 25.03.1868; 06.05.1868; RA, EAA, f. 2486, n. 1, s. 3300, l. 168–173, Võnnu, Jõesse ja Keskvere mõisa hindamisakt, 1879. Terminit „abitegu“ kasutab hindaja von Maydell. Vaevalisest üleminekust raharendile vt:Läänemaa: Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus ١. Toim. H. Haberman jt. EKS, Tartu, 1938, 302.

4. Virulane, 06.07.1882. Nälja ja puuduse all peetakse silmas jätkuvat sõltuvust magasilaenudest.

5. Kiltsis (ühendatud Parilaga) osteti 1871.–1883. a-ni 13 talu; Võnnus 1879 kolm talu ja rohkem uuritaval perioodil talukohti ei ostetudki. Kirnas osteti esimene talu 1873, kuid järgmised alles 1888: RA, EAA, f. 2486, n. 1, s. 1283; EAA, f. 2486, n. 1, s. 1433; EAA, f. 2486, n. 1, s. 1434.

6. A. Traat. Vallakohus Eestis. Eesti Raamat, Tallinn, 1980; Vald: Talurahva omavalitsus 1866–1918. Koost. Ü. Tarkiainen. Rahvusarhiiv, Tartu, 2021.

7. J. Kahk. Moraalipildikesi Eesti külast. – Looming, 1972, 6, 1006–1017; M. Kaaristo. Peksmine ja löömine Eesti külas 1868–1911 Nursi vallakohtu protokollide näitel: Õigusetnoloogiline perspektiiv. – Mäetagused, 2004, 27, 31–46; 
https://doi.org/10.7592/MT2004.27.kaaristo
A. Kalkun, K. Lust. Külahoorad folkloori ja kohtumaterjalide peeglis. – Keel ja Kirjandus, 2021, 3, 187–210.
https://doi.org/10.54013/kk759a1

8. Kohanemine vallakohtutega võttis Põhja-Eestis aega ja juhtus ka nii, et kohus käis küll koos, kuid arutamiseks esitati vaid mõni üksik asi aastas.

9. Provincialrecht der Ostseegouvernements 3: Th., Liv-, Est- und Curlaendisches Privatrecht. St. Petersburg, 1864 Einleitung, Art. XII. 

10. E. Hiio. Vallakohtute asutamisest Eestimaa kubermangus. – Ajalooline Ajakiri, 1998, 3, 87. 

11. A. Traat. Vallakohus, 143; T. Anepaio. Vallakohus – kas ainult talurahva kohus? – Ajalooline Ajakiri, 2007, 3–4, 360–361.

12. Liiwlandi Marahwa Säedus. Tarto-linan 1820, § 101; Liiwlandima Tallorahwa Seäduse-ramat. Tartu, 1850, § 371; Livländische Bauer-Verordnung, am 13. November 1860 Allerhöchst bestätigt. Riga, 1861, § 329. Mõisniku sekkumist kohtupidamisse see siiski täielikult ei välistanud, sest politseiasjades oli mõisal olnud kogukonna üle suur võim: E. Hiio. Vallakohtute asutamisest, 85.

13. K. Lust, T. Türna. Valdade iseseisvumise raske algus: Vallakirjutajad 1866–1891. – Tuna, 2021, 3, 10–32.

14. A. Traat. Vallakohus, 127, 164–165, 212.

15. J. Liiv. Vari: Lugu lähemast minevikust. Mixi Kirjastus, Tallinn, 2002, 39.

16. J. Kahk. Murrangulised neljakümnendad. Eesti Raamat, Tallinn, 1978, 38. 

17. RA, EAA, f. 1249, n. 1, s. 163, snd 1.02.1840 Kiltsis. 

18. RA, EAA, f. 2826, n. 1, s. 1, lk. 25, Kiltsi vallakohtu protokoll, 03.12.1873.

19. K. Must. Tori vallakohtu protokollid ajalooallikana. – Ajalooline Ajakiri, 1998, 3, 106.

20. Reformile eelnenud ajal erinesid Lõuna-Eesti vallad ja mõisatüübid juhtumite sageduselt suuresti: A. Traat Vallakohus, 204–207.

21. M. Kaaristo. Peksmine ja löömine, 31–32.

22. Nt Kiltsis 10.05.1880: „Ette ei tulnd ühtegi kohto asjo selletada, kohto mehed pidawad issekeskis arro et enni mitte aia wiitmisseks kokko tulla, kui kaebtussi on, ja siis Kirjotaja sadab käsk kokko tullemisseks.“

23. Personaalraamatute ülesehitus järgis mõisa piire.

24. Nt Võnnus Kirikumäe tüdruk, Krusiaugo poiss, kaks Liko meest, Vainu sauna Anna, Sepa Jaan, Tänava Ado, Kömmi Jüri jt.

25. Nt Võnnus Aruvere Hans > Aruvere peremees Hans Arro; Soone Jaan > Jaan Jög, Liko Mihkel > Mihkel Lik (Ridala koguduse personaalraamatu järgi elas samanimelisel vabadikukohal).

26. Vallatalitaja, -politsei, -kohus, talitaja abi, külatalitaja, magasiülevaataja.

27. Protokollide pidamise korra järgi tuli protokolli märkida iga hageja ja kostja sotsiaalne seisund: K. Must. Tori vallakohtu, 94.

28. Näiteks kui vallakirjutaja oli esitanud hagi ametiülesannete väliselt, on see analüüsi kaasatud kui talumehe hagi.

29. Liigitamine pole alati lihtne. Näiteks vallaslaste juhtumid, kui vallapolitsei vanemaid noomis, on liigitatud üleastumiste alla, seevastu elatisenõuded varaliste suhete alla. Varaliste suhete alla on liigitatud ka lapsendamised ja toitja määramised.

30. Temaatilise jaotuse puhul on ühisloomes märgitud teemasid kontrollitud ja parandatud. Osa juhtumeid liigitub kahe kategooria alla korraga (joonis 3).

31. Kahjuks ei võimalda puudulik andmestik kaebajate ja hagejate staatuse kohta süstemaatiliselt uurida seoseid indiviidi sotsiaalse staatusega (peremees-vabadik-talusulane-mõisatööline). Külarahvast kõrgemale tõusnud vahekihid (kõrtsmikud, karja-, kõrval- ja poolmõisa rentnikud jt) joonistuvad nii andmetes kui ka uurimuses siiski selgelt välja. 

32. M. Mets, K. Praakli. Suhtlusvõrgustikud võrukeste keelelise käitumise tõlgendajaina. – Keel ja Kirjandus, 2007, 10, 799–817.

33. C. Lemercier. Formal Network Methods in History: Why and How? – Social Networks, Political Institutions and Rural Societies. Ed. by G. Fertig. Brepols, Turnhout, 2015, 281–310.
https://doi.org/10.1484/M.RURHE-EB.4.00198

34. M. Tamm, H. Pagi. Digiajaloo ja -arheoloogia uurimismeetodid. – Kuidas mõista andmestunud maailma? Metodoloogiline teejuht. Toim. A. Masso, K. Tiidenberg, A. Siibak. Tallinna Ülikooli Kirjastus, Tallinn, 2020, 415–416. Hea ülevaate võrgustikuanalüüsi kasutusvõimalustest annab: K. Davison. Early Modern Social Networks: Antecedents, Opportunities, and Challenges. – American Historical Review, 2019, 124, 2, 456–482.
https://doi.org/10.1093/ahr/rhz253

35. Sugulussuhete uurimisest vallaelanike ja taluelanike vahel Riia linnamõisa Piņķi näitel vt: C. Wetherell. Historical Social Network Analysis. – International Review of Social History, 1998, S6, 125–144; 
https://doi.org/10.1017/S0020859000115123
C. Wetherell, A. Plakans, B. Wellman. Social Networks, Kinship, and Community in Eastern Europe. – The Journal of Interdisciplinary History, 1994, 4, 639–663. Vt ka B. Wellman, C. Wetherell. Social Network Analysis of Historical Communities: Some Questions from the Present for the Past. – The History of the Family, 1996, 1, 97–121. Ühiskondlike liikumiste kohta vt: T. Lintunen, K. Elo. Networks of Revolutionary Workers: Socialist Red Women in Finland in 1918. – International Review of Social History, 2019, 2, 279–307. Võrgustikuanalüüsi rakendamisest talurahva ajaloo uurimisel vt: G. Fertig. Rural History and the Analysis of Social Relations. – Social Networks, Political Institutions and Rural Societies, 13–29. Viimati viidatud kogumikku koondatud uurimused eritlevad suhtlusvõrgustike võimalikku majanduslikku kasu, sotsiaalse kapitali (võrgustikku vaadeldakse kui sotsiaalset kapitali) majanduslikuks kapitaliks muundamist soodustavaid tegureid ning poliitiliste ühenduste teket sotsiaalsete võrgustike baasil. 

36. Tulemused ei ole võrreldavad Reeli Ziuse omadega, sest siinses artiklis on kasutatud kontaktide uurimise jaoks selekteeritud protokolle; Zius arvutas juhtumite temaatilise jaotuse kolme valla protokollide üldmassiivi põhjal: R. Zius. Pärnumaa vallakohtute 1870.–1880. aastate protokollid ajalooallikana. Magistritöö. Juh. A. Must. Tartu Ülikool, Tartu, 2002, 46 (käsikiri TÜ raamatukogus).

37. Erinevused ühelt poolt Kiltsi ja Võnnu ning teiselt poolt Kirna ja Parila üleastumisi ja varaasju (aga mitte töösuhteid) käsitlevate kohtulugude osakaaludes püsivad olulisena ka siis, kui võtta appi statistika ning ennustada kohtuloo kolme põhiteema (üleastumised vs. muud, varaasjad vs. muud, töösuhted vs. muud) esinemise tõenäosust valla kaudu logistiliste binomiaalsete segamudelitega, võttes arvesse juhuslike mõjudena ka individuaalseid hagejaid ja kostjaid. Kuna aga antud uurimuse peamiseks eesmärgiks on kaardistada kohtusuhete mustreid ja aktiivsemaid osalisi, mitte testida statistilisi hüpoteese, kasutame analüüsi ilmestamiseks edaspidi põhiliselt vaid suhteliste sageduste võrdlusi ning ei raporteeri statistiliste mudelite näitajaid. Mustrite valideerimine statistiliste mudelite abil ei oleks selles töös edaspidi kohane ka seetõttu, et kasutatud andmed on hajusad, tasakaalust väljas, enamik hagejatest-kostjatest esineb andmestikus vaid ühe korra ning kõigi tunnuste kombinatsioonide kohta pole andmestikus piisavalt näiteid, selleks et nende mõju (sega)mudelitega hinnata.

38. Keskmise arvutamisel on jäetud välja vallaametnikud, asutused ja mõisahärra (-politsei, -valitseja). Kiltsis algavad protokollid 1872. aastast.

39. RA, EAA, f. 2826, n. 1, s. 1, lk. 25, Kiltsi vallakohtu protokoll, 03.12.1873.

40. RA, EAA, f. 2826, n. 1, s. 1, lk. 25–26.

41. S.o vallakohturingkonnas. 

42. Endine karjamõis, mis 1867. a muudeti poolmõisaks.

43. RA, EAA, f. 1109, n. 1, s. 2, pag-ta.

44. Kokku jõuti kohtus käia vaid kolm korda, kaks korda hages Jõg ja korra Prussak. Kokku hages Jõg seitse korda, neist viiel juhul eri isikuid. Lisaks loomade tekitatud kahjudele, mis talle põhiliselt meelehärmi valmistas, käis ta kaebamas ka luhtunud ostutehingu ja saamata raha pärast.

45. Mihkel Lieni nimelisi oli mitu ja mõnel juhul polnud (talu nime vms järgi) isikusamasust võimalik tuvastada.

46. K. Lust, T. Türna. Pärisperemees ja pärishärra moderniseeruvas Eestis: Kargova Fritz Karro ja Saverna Jaak Kissa. – Ajalooline Ajakiri, 2011, 3/4, 307–345; K. Lust, T. Türna. Matsid mõisaladvikus: Eesti päritolu mõisavalitsejad ja -rentnikud ärkamisajal (II). – Tuna, 2023, 1, 38. Taevere mõisa rentnikuks end üles töötanud talumees Jaan Kuldkepp olnud protsessidega nii harjunud, et ütles: „Minul on ükskõik, kas ma istun kõrtsilauas või kohtulauas.” (Jaan Kuldkepi kroonika, 
http://jupiter.aai.ee/~tarmo/txt/Kuld.html, 03.08.2022)

47. RA, EAA, f. 2826, n. 1, s. 1, lk. 69–70.

48. RA, EAA, f. 2611, n. 1, s. 2, lk. 157–158, Parila vallkohtu protokoll, 08.03.1882.

49. Üleastumiste osakaal varieerub kostjate puhul vallati 42–63%. Üleastumiste alla kuuluvate tegude kohta vt lähemalt: A. Traat. Vallakohus, 193–200.

50. K. Lust. How Permanent Were Farms in the Manorial System? Changes of Farm Occupancy in the Nineteenth-century Russian Baltic Provinces of Estland and Livland. – Continuity and Change, 2020, 35, 221, 230–234.
https://doi.org/10.1017/S0268416020000144

51. Jooniste loomise lähtekood ja jooniste täissuuruses versioonid on saadaval repositooriumis: 
https://bitbucket.org/utDigiHum/public/src/master/vorgustikuanalyys/vorgustikud_python/ (25.01.2023).

52. Tipu horisontaalse paigutuse joonisel määrab sisenevate ja väljuvate kaarte arv ehk siis see, kui paljude erinevate isikute vastu konkreetne isik hages ning kui palju erinevaid isikuid tema vastu hages. Täheldame, et joonisel 5 toodud hagemissagedus näitab isikuga seotud kohtulugude arvu ning pole seetõttu sama näitaja kui väljuvate kaarte arv graafis (ühe kohtuloo raames võidi hageda mitut isikut).

53. D. J. Watts, S. H. Strogatz. Collective Dynamics of ‘Small-world’ Networks. – Nature, 1998, 393 (6684), 440–442.
https://doi.org/10.1038/30918

54. Keskmised lokaalse klasterdatuse koefitsiendi väärtused valdade kaupa: Kirna 0,0064; Kiltsi 0,009; Parila 0,0071 ja Võnnu 0,005.

55. R. A. Hanneman, M. Riddle. Introduction to Social Network Methods. University of California, Riverside, Riverside, CA, 2005, 154–163. 
http://faculty.ucr.edu/~hanneman/nettext/ (23.01.2023).

Back to Issue