1. Vt nt artiklikogumikke: Information Flows: New Approaches in the Historical Study of Business Information. Ed. by L. Müller, J. Ojala. Finnish Literature Society, Helsinki, 2007; Towns and Communication, Vol. 2: Communication between Towns: Proceedings of the Meetings of the International Commission for the History of Towns (ICHT), London 2007 – Lecce 2008. Ed. by H. Houben, K. Toomaspoeg. Congedo, Galatina, 2011. Hispaania, Prantsuse ja Inglise diplomaatilise kullerteenistuse kohta vt: E. J. B. Allen. Post and Courier Service in the Diplomacy of Early Modern Europe. Martinus Nijhoff, The Hague, 1972.

2. J. Kreem. Seasonality of Transport Network in the Eastern Baltic. – Towns and Communication, Vol. 2, 259–269; J. Kreem. Kulleri teekond. – Horisont, 2020, 4, 28–29; J. Kreem. Zu Briefbeförderung des Deutschen Ordens in Livland im 15. und 16. Jahrhundert: Die Eilbriefe (käsikiri autori valduses). Võrreldes Liivimaaga on Saksa ordu postikorraldusele rohkem tähelepanu pööratud, vt nt: E. Rotter. Die Organisation des Briefverkehrs beim Deutschen Orden. – Deutsche Postgeschichte: Essays und Bilder. Hrsg. von W. Lotz. Nicolai, Berlin, 1989, 23–42; H. Boockmann. Die Briefe des Deutschordenshochmeisters. – Kommunikationspraxis und Korrespondenzwesen im Mittelalter und der Renaissance. Hrsg. von H.-D. Heimann, in Verbindung mit I. Hlaváček. Schöning, Paderborn, München, Wien, Zürich, 1998, 103–111.

3. H. Veckinchusen. Briefwechsel eines deutschen Kaufmanns im 15. Jahrhundert. Hrsg. von W. Stieda. Hirzel, Leipzig, 1921; G. Mickwitz. Aus Revaler Handelsbüchern: Zur Technik des Ostseehandels in der ersten Hälfte des 16. Jahrhunderts. Akademische Buchhandlung, Helsingfors, 1938, 155–157, 186–187. Vt samuti: M. Puhle. Das Gesandten- und Botenwesen der Hanse im späten Mittelalter. – Deutsche Postgeschichte, 48–53. Hildebrand Veckinchuseni kaubakontaktidele ja kommunikatsioonile on senises ajalookirjutuses palju tähelepanu pööratud, üks värskemaid käsitlusi puudutab mh Veckinchuseni informatsioonivahetust Veneetsiaga: K. Toomaspoeg. “La societe de Venise” du marchand hanseatique Hildebrand Veckinchusen (1401–1425). – Towns and Communication, Vol. 2, 227–244.

4. M. Mahling. Raum und Zeit im Briefverkehr der livländischen Hansestädte mit Lübeck (1450–1500). – Livland – eine Region am Ende der Welt? = Livonia – a Region at the End of the World? Hrsg. von A. Selart, M. Thumser. Böhlau, Köln, Weimar, Wien, 2017, 91–140. Oma artikli eessõnas viitab Mahling Fernand Braudeli Vahemere regiooni kohta käivale uurimusele, mille raames Braudel uuris mh 16. sajandi kommunikatsiooni, mere- ja maanteid ning kirjade liikumiskiirust: F. Braudel. The Mediterranean and the Mediterranean World in the Age of Philip II, Vol. 1. Fontana, Glasgow, 1978, 276–282; 355–365. 
https://doi.org/10.7788/9783412510480.91

5. Rootsi postiajaloo klassikaks on: T. Holm. Sveriges allmänna postväsen: Ett försök till svensk posthistoria, I (1620–1624). Norstedt, Stockholm, 1906. Uuematest käsitlustest: M. Bladh. Posten, staten och informationssamhället. Kommunikationsforskningsberedningen, Stockholm, 1999; M. Linnarsson. Postgång på växlande villkor: Det svenska postväsendets organisation under stormaktstiden. Nordic Academic Press, Lund, 2010. Huvipakkuv on ka sama autori litsentsiaaditöö varasema perekonnanime all: M. Olsson. Från kungliga kurirer till organiserad post: Utvecklingen av det svenska postväsendet som en del i modernisering av den karolinska staten. Lunds Universitet, Lund, 2005 (käsikiri autori valduses). 

6. N. Forssell. Svenska postverkets historia, I. Postverkets tryckeri, Stockholm, 1936, 13–21.

7. Connecting the Baltic Area: The Swedish Postal System in the Seventeeth Century. Ed. by H. Droste. Södertörns högskola, Huddinge, 2011. Vt selle kohta kogumikust: Ö. Simonson. The Swedish Empire and Postal Communications: Speed and Time in the Swedish Postal Office, c. 1680–1720, 49–97; E. Küng. Johan Lange’s Inspection of the Estonian and Livonian Postal Systems, 1687–88, 99–122.

8. J. Bleyer. Postiajaloolisi katkendeid Rootsi ajastust, seoses Eesti- ja Liivimaaga. – Eesti-Rootsi posti juubelialbum, 1636–1936. Postivalitsus, Tallinn, 1936, 29–74; G. Jensch. Das Postwesen in Livland zur Schwedenzeit. – Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Altertumskunde zu Riga. Riga, 1934, 1–9; P. Pētersone. Entstehung und Modernisierung der Post- und Verkehrsverbindungen im Baltikum im 17. Jahrhundert. – Liber Annalis Instituti Baltici. Acta Baltica, 35. Königstein im Taunus, 1997, 199–218; P. Pētersone. Riga als bedeutender Knotenpunkt im schwedischen Post- und Verkehrssystem des 17. Jahrhunderts. – 1. Symposium zur Postgeschichte Lettlands, Riga 11. August 2001. Von Hoffman, Hamburg, 2001, 3–11; E. Küng. Kullerposti ja reisijateveo sisseseadmine Eesti- ja Liivimaal 17. sajandi esimesel poolel. – Läänemere provintside arenguperspektiivid Rootsi suurriigis 16/17. sajandil. Koost. E. Küng, toim. L. Pahtma, H. Tamman. Eesti Ajalooarhiivi toimetised, 8 (15). Eesti Ajalooarhiiv, Tartu, 2002, 205–238; E. Küng. The Attempts to Establish Private Postal System in the Swedish Baltic Sea Provinces in the Beginning of the 1630s. – Sõnasse püütud minevik: In honorem Enn Tarvel. Koost. P. Raudkivi, M. Seppel. Argo, Tallinn 2009, 178–189.

9. V. Seresse. Des Königs “arme weit abgelegenne Vntterthanen”: Oesel unter dänischer Herrschaft 1559/84–1613. Peter Lang, Frankfurt am Main, 1996, 54–60.

10. Eesti alalt, sh Tallinnast lähtuvalt on mereteid ja reisiaegu käsitlenud: L. Tiik. Keskaegsest mereliiklusest Balti merel ja Soome lahel. – Eesti Geograafia Seltsi aastaraamat 1957. Eesti NSV Teaduste Akadeemia, Tallinn, 1957, 207–224; A. Tering. Ülikoolidesse sõitvate eesti- ja liivimaalaste reisioludest 17.–18. sajandil. – Eesti Ajalooarhiivi toimetised, 6 (13). Kultuuriloolised ekskursid. Eesti Ajalooarhiiv, Tartu, 2000, 67–117.

11. enspännare – rootsi keeles ühehobusesõiduk, varem ka ratsasõdur, siin kuller, käskjalg, teadetetooja.

12. N. Forssell. Svenska postverkets historia, 13–15; M. Bladh. Posten, staten och informationssamhället, 33; M. Olsson. Från kungliga kurirer till organiserad post, 29; M. Linnarsson. Postgång på växlande villkor, 60.

13. T. Holm. Sveriges allmänna postväsen, I, 14–15, 77–82; N. Forssell. Svenska postverkets historia, 15–21; M. Bladh. Posten, staten och informationssamhället, 40; M. Linnarsson. Postgång på växlande villkor, 51–56. 1636. aasta postimäärus on publitseeritud väljaandes: T. Holm. Sveriges allmänna postväsen, I, 89–93. Sama eestikeelses tõlkes: J. Bleyer. Postiajaloolisi katkendeid Rootsi ajastust, 35–36.

14. E. Küng. Kullerposti ja reisijateveo sisseseadmine Eesti- ja Liivimaal 17. sajandi esimesel poolel, 208–216.

15. Liivimaa aadelkonna vastus hertsog Karli nõudmistele, Tallinnas 28. mail 1601, § 10: Svenska Riksarkivet, Livonica II, vol. 148. Viide vabatalupoegadele on huvitav, sest teadaolevalt on nn maavabad juba hiliskeskajal mõnikord pidanud ka käskjalaks olema. Kuidas käskjala, resp. kullerikohustus Rootsi võimu perioodil edasi arenes, on praeguse uurimisseisu juures ebaselge: E. Blumfeldt. Über die Freibauern in Jerwen zur Ordens- und Schwedenzeit. – Commentationes Balticae, 3. Bonn, 1957, 5; H. Ligi. Eesti talurahva olukord ja klassivõitlus Liivi sõja algul 1558–1561. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut, Tallinn, 1961, 66, 71. Näiteks on Koguva Antsu (Hanskeni) 1532. aastal saadud vabaduskirja mh seostatud ratsakäskjalateenistusega: E. Tarvel. Koguva vabaduskiri. – Keel ja Kirjandus, 1972, 2, 111–112; L. Tiik. Koguva külast ja Smuulidest. – Keel ja Kirjandus, 1977, 2, 102. Sellele on vastu vaielnud Andres Parve, kes leiab, et Ants (Hansken) pidi Maasilinna foogti käsul osalema sõjategevuses kergeratsanikuna: A. Parve. Koguva maavabad Liivimaa vasalliteenistuse ja 16. sajandi sõdade kontekstis. – KVÜÕA toimetised, 2010, 13, 96.

16. Kullerpostiteenistuse sisseseadmist Eestimaal Gustav II Adolfi initsiatiivil 1620. aastate teisel poolel on käsitletud: E. Küng. Kullerposti ja reisijateveo sisseseadmine Eesti- ja Liivimaal 17. sajandi esimesel poolel, 208–212.

17. Vt näiteks 22. augustil 1622 Narva asehaldurile Anders Eriksson Hästehufvudile väljastatud ametijuhendi 13. punkti: Svenska Riksarkivet, riksregistraturet, vol. 141, l 282. Hiljem muutus selline asjaajamiskord Eestimaa asehaldurite/kuberneride ametijuhendites püsivaks.

18. M. Linnarsson. Postgång på växlande villkor, 61.

19. Philipp Scheidingi ametijuhend 8. juulist 1637, § 5, 11 ja 12: Svenska Riksarkivet, riksregistraturet, vol. 191, l 450–451.

20. Tallinna lossifoogtide arveraamatud aastatest 1599–1604 ja 1612–1621: Svenska Riksarkivet, Baltiska fogderäkenskaper, vol. 16–19. Tallinna 15. sajandi arveraamatute järgi on kirjakäskjalale enamasti jootraha antud. Selle kohta vt: S. Striegler. Raumwahrnehmung und Orientierung im südöstlichen Ostseeraum vom 10. bis 16. Jahrhundert: Von der kognitiven zur physischen Karte. J. B. Metzler, Berlin, 2018, 96–98.

21. Eestimaa kuberneri Per Banéri reisipass kuller Lasse Månssonile, Tallinnas 5. mail 1624: Rahvusarhiiv, Eesti Ajalooarhiiv, f 1, n 2, s 45, l 129–129p.

22. Näiteks maksti 19. veebruaril 1603 kirjakandjale, kes läks rae kirjaga hertsog Karli juurde, 80 marka: Tallinna Linnaarhiiv, f 230, n 1, s Ad 66, l 188p.

23. Tallinna raad Karl IX-le, Tallinnas 5. juunil 1605: Svenska Riksarkivet, Livonica II, vol. 43; Karl IX Tallinna raele, Stockholmis 4. augustil 1605: Tallinna Linnaarhiiv, f 230, n 1, s BF 44, l 62–63. Tallinna rae memoriaal Adam Schrapferile 9. juunist 1621: Svenska Riksarkivet, Livonica II, vol. 44.

24. Gustav II Adolf Tallinna raele, Stockholmis 22. juulil 1619: Tallinna Linnaarhiiv, f 230, n 1, s BF 55, l 95. Ernst Gierlich on samuti toonud paar näidet persoonidest, kellele Tallinna raad andis nende sõidul Stockholmi kaasa kirju kuningale: E. Gierlich. Reval 1621 bis 1645: Von der Eroberung Livlands durch Gustav Adolf bis zum Frieden von Brömsebro. Kulturstiftung der deutschen Vertriebenen, Bonn, 1991, 95.

25. Philipp Scheiding Axel Oxenstiernale, Tallinnas 16. oktoobril 1627: Svenska Riksarkivet, Oxenstiernas brevväxling, E 710.

26. Berent von Gerten Tallinna raele, Stockholmis 10. jaanuaril 1609: Tallinna Linnaarhiiv, f 230, n 1, s BF 49, l 130–130p.

27. Hertsog Karl Tallinna raele, Stockholmis 31. märtsil 1590: Tallinna Linnaarhiiv, f 230, n 1, s BF 4, l 162.

28. Eestimaa kuberner Per Banér Tallinna asehaldurile Evert Bremenile, Valmieras 18. detsembril 1623 ja 15. jaanuaril 1624: Rahvusarhiiv, Eesti Ajalooarhiiv, f 1, n 2, s 164, l 68, 74; Evert Bremen Eestimaa kubernerile Per Banérile, Tallinnas 23. detsembril 1623: Rahvusarhiiv, Eesti Ajalooarhiiv, f 1, n 2, s 165, l 48.

29. L. W. Fagerlund. Antekningar rörande samfärdseln emellan Sverige och Finland öfver Ålands haf och de åländska öarna. – Åland, VIII. Bidrag till kännedom af hembygden. Utgifna av föreningen Ålands Vänner. Helsingfors, 1925, 87; Rudbeck, J. Svenska postverkets fartyg och sjöpostförbindelser under tre hundra år. Stockholm, 1933, 205–207; L. Tiik. Keskaegsest mereliiklusest Balti merel ja Soome lahel, 210–211.

30. 22. jaanuaril 1616 on antud kolmele tüürimehele, kes tulid Eestimaa kubernerile mõeldud kirjadega Helsingist üle jää Tallinna, töötasuks toiduaineid: Svenska riksarkivet, Baltiska fogderäkenskaper, vol. 19.

31. 1625. aasta detsembris külmus Muhu väinas kinni kuninglik postiveobojort „Postreuter”, mistõttu kohalikel võimudel tuli hoolt kanda nii meeskonna kui ka laeva eest: Gustav II Adolf riiginõunik Gabriel Bengtsson Oxenstiernale ja Eestimaa kubernerile Per Banérile, Biržais 26. detsembril 1625: Svenska Riksarkivet, Livonica II, vol. 241.

32. Perioodist 1561–1646 on teada vähemalt 22 Tallinna rae ametlikku delegatsiooni Rootsi, kuid kuninga või teiste riigivõimuesindajate juures on linna esindajaid viibinud veelgi: E. Gierlich. Reval 1621 bis 1645, 95.

33. Tallinna saadikute aruanne sõidust Stockholmi 1607. aastal: Tallinna Linnaarhiiv, f 230, n 1, s Aa 21/b, l 78p–79.

34. Tallinna saadikute aruanne sõidust Stockholmi 1617. aastal: Tallinna Linnaarhiiv, f 230, n 1, s Aa 21/b, l 180p.

35. Tallinna saadikute aruanne sõidust Stockholmi 1620. aastal: Tallinna Linnaarhiiv, f 230, n 1, s Aa 21/b, l 228p–229.

36. L. W. Fagerlund. Antekningar rörande samfärdseln emellan Sverige och Finland öfver Ålands haf och de åländska öarna, 87–89; J. Bleyer. Postiajaloolisi katkendeid Rootsi ajastust, 37–38.

37. Tallinna saadikute aruanne sõidust Stockholmi 1623. aastal: Tallinna Linnaarhiiv, f 230, n 1, s BL 7, l 35p–37p.

38. E. Gierlich. Reval 1621 bis 1645, 99.

39. Hansa Liidu linnades hakati kirjaümbrisele saabumisaega märkima 15. sajandil, kasutades kõige sagedamini lühendit R: M. Mahling. Raum und Zeit im Briefverkehr der livländischen Hansestädte mit Lübeck (1450–1500), 96–97.

40. Tallinna Linnaarhiiv, f 230, n 1, s BF 50, l 9.

41. Karl IX Tallinna raele, Stockholmis 3. veebruaril 1607: Tallinna Linnaarhiiv, f 230, n 1, s BF 44, l 157p; Tallinna raeprotokoll 6.–8. aprillini 1607: Tallinna Linnaarhiiv, f 230, n 1, s Ab 33, lk 87.

42. Selles osas erineb varauusaegne kiri keskaegsest kirjast, kus kirja ümbrisele võidi kanda punktid, kustkaudu kuller liikus, ja kuupäevad, mõnikord isegi kellaaeg, ning nii mõnelgi kirjal leidub märge „kiire”: J. Kreem. Zu Briefbeförderung des Deutschen Ordens in Livland im 15. und 16. Jahrhundert.

43. B. Federley. Kunglig majestät, svenska kronan och furstendömet Estland 1592–1600. Societas Scientiarum Fennica, Helsingfors, 1946, 29.

44. Philipp Scheiding Axel Oxenstiernale, Tallinnas 10. ja 24. augustil 1627: Svenska Riksarkivet, Oxenstiernas brevväxling, E 710.

45. Karl IX Tallinna raele 23. ja 30. novembril ning 14. detsembril 1604: Tallinna Linnaarhiiv, f 230, n 1, s BF 44, l 1114, 117; Tallinna Linnaarhiiv, f 230, n 1, s BF 49, l 13p.

46. Tallinna Linnaarhiiv, f 230, n 1, s BF 26, l 16 jj.

47. Hea tuulega oli purjelaeva keskmine kiirus 4 sõlme ehk u 7400 meetrit tunnis: L. Tiik. Keskaegsest mereliiklusest Balti merel ja Soome lahel, 217. Teoreetiliselt sai soodsa tuule püsides ööpäevas läbida u 170–180 km. Arvo Teringu väitel võis Tallinnast Stockholmi jõuda isegi nelja-viie päevaga: A. Tering. Ülikoolidesse sõitvate eesti- ja liivimaalaste reisioludest 17.–18. sajandil, 77–78. Madlena Mahling on andnud, viidates Henryk Samsonowiczi andmetele, hea tuule korral laeva maksimaalseks liikumiskiiruseks 185 km ööpäevas: M. Mahling. Raum und Zeit im Briefverkehr der livländischen Hansestädte mit Lübeck (1450–1500), 109.

48. W.-R. Rühe. Revals Seehandel 1617–1624. – Zeitschrift für Ostforschung, 38, 2, 1989, 196–198.

49. 15. sajandil koostati Liivimaa linnade ja Lübecki vahelises korrespondentsis 82,5% kirjadest kevad- ja suvekuudel ning 17,5% oktoobri ja märtsi vahel: M. Mahling. Raum und Zeit im Briefverkehr der livländischen Hansestädte mit Lübeck (1450–1500), 114. Ka Kuressaare ja Kopenhaageni vahelises korrespondentsis saadeti 17. sajandi esimesel poolel enamik kirju märtsist-aprillist oktoobrini; seejärel kirjavahetus linnade vahel seisis praktiliselt kolmandiku aastat: V. Seresse. Des Königs „arme weit abgelegenne Vntterthanen”, 55–58.