1. Goldstone, J. Revolution. – Rmt: The Blackwell Dictionary of Twentieth Century Social Thought. Toim W. Outhwaite, T. Bottomore, E. Gellner, R. Nisbet, A. Touraine. Blackwell Publishers, Oxford, 1995, 561.
2. Põhjalikum eestikeelne revolutsiooni marksistlik käsitlus kuulub prof Rem Blumile ja on avaldatud ligi neli aastakümmet tagasi: Blum, R. Sotsiaalse revolutsiooni teooria. Eesti Raamat, Tallinn, 1969.
3. Tilly, C. From Mobilization to Revolution. Random House, Reading, Mass., 1978.
4. Sztompka, P. The Sociology of Social Change. Blackwell Publishers, Oxford, 1993.
5. Skocpol, T. States and Social Revolutions: A Comparative Analysis of France, Russia, and China. Cambridge University Press, Cambridge, 1979.
6. Sztompka, P. The Sociology, 305.
7. Siinkohal on kasutatud ideeallikatena: Marshall, G. Oxford Dictionary of Sociology. Oxford University Press, Oxford, 1998, 553–554; Goldstone, J. Revolution; Sztompka, P. Society in Action. The Theory of Social Becoming. University of Chicago Press, Chicago, 1992, 175–180.
8. Lauristin, M., Vihalemm, P., Rosengren, K. E., Weibull, L. (toim). Return to the Western World: Cultural and Political Perspectives on the Estonian Post-Communist Transition. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 1997; Aarelaid, A. (toim).Kodanikualgatus ja seltsid Eesti muutuval kultuurimaastikul. Jaan Tõnissoni Instituut,Tallinn, 1996; Ruutsoo, R. Civil Society and Nation Building in Estonia and the Baltic States. Lapin yliopisto, Rovaniemi, 2002.
11. Aarelaid, A., Kannike, A. The End of Singing Nationalism as Cultural Trauma. – Acta Historica Tallinnensia, 2004, 8, 77–98.
13. Ruutsoo, R. Civil Society, 198–211.
14. ORAS – omandireformi aluste seadus, mis oli oma loomult restitutiivne ja jättis tagastamisele kuuluvate majade elanikud ilma õigusest erastada senine elamispind.
17. Revolutsiooni kui sündmuse ja kui protsessi eristamisest kõneleb ka Goldstone, J. Revolution, 560.
18. Tilly, C. From Mobilization to Revolution, 198.
21. Väärtuskonstellatsiooni all mõistame ühiskonnas toimiva kindla hulga väärtusnormatiivsete hoiakute omavahelise suhestatuse mustrit. Ühiskondliku arengu käigus tekib kindlasti juurde uusi väärtusi, kuid põhilisem on siiski seniste väärtuste hierarhiline ümberpaiknemine.
22. Vt nt Joas, H. The Genesis of Values. University of Chicago Press, Chicago, 2000.
23. Inglehart, R., Welzel, C. Modernization, Cultural Change, and Democracy. Cambridge University Press, Cambridge, 2005.
24. Rokeach, M. The Nature of Human Values. Free Press, New York, 1973; Schwartz, S. H. Basic human values: their content and structure across countries. – Rmt: Valores e comportamento nas organizações. Toim A. Tamayo, J. B. Porto. Vozes, Petrópolis, 2005, 21–55.
25. Lauristin, M., Vihalemm, T. Changing value systems: civilizational shift and local differences. – Rmt: Lauristin, M., Vihalemm, P., Rosengren, K. E., Weibull, L. (toim). Return to the Western World, 243–263; Kalmus, V., Vihalemm, T. Eesti siirdekultuuri väärtused. – Rmt: Kalmus, V., Lauristin, M., Pruulmann-Vengerfeldt, P. (toim). Eesti elavik 21. sajandi algul: ülevaade uurimuse “Mina. Maailm. Meedia” tulemustest. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 2004, 231–250.
26. Szakolczai, A., Füstös, L. Value systems in axial moments. – European Sociological Review, 1998, 14, 211–229.
27. Kummagi koosluse ja iga valitud ajavahemiku jaoks järjestatakse vastava küsitluse kõik 25 väärtust aritmeetiliste keskmiste alusel nii, et eelistatuim saab väärtuse 1,0 ning viimane 25,0. Keskmiste suure läheduse korral võetakse neid jagatuina ja näiteks 1,5 tähendab teisel-kolmandal kohal.
28. Lähteallikaina on kasutatud andmestikke Tartu sotsioloogide (projektijuht professor Marju Lauristin) kaasabil teostatud projektidest “Balticom” (1991–1995) ja “Mina. Maailm. Meedia” (2003 ja 2005), mis sisaldavad Eesti väärtusorientatsioonide andmestikku nn laiendatud Rokeachi küsimustiku baasil, samuti 2004. aasta meedia- ning 2005. aasta väärtusküsitlustest (projektijuhid vastavalt professor Göran Bolin ja vanemteadur Indrek Tart).
29. Siin on saadud järjestuste alusel keskmistatud ja omakorda uuesti järjestatud neli küsitlust (2003, 2004 ning kaks aastast 2005). Antud artikli maht ei võimalda analüüsikäigu detailset kirjeldust.
30. Autorite arvutused 2002. ja 2004. aasta Rootsi meediaküsitluste väärtusplokkide põhjal.
31. Puohiniemi, M. Arvot, asenteet ja ajankuva. Limor Kustannus, Vantaa, 2002.
32. Haller, M., Hadler, M. How social relations and structures can produce happiness and unhappiness: an international comparative analysis. – Social Indicators Research, 2006, 75, 169–216.
doi:10.1007/s11205-004-6297-y
33. Schivelbusch, W. The Culture of Defeat: On National Trauma, Mooring, and Recovery. Metropolitan Books, London, 2003.
34. Giesen, B. Triumph and Trauma. Paradigm Publishers, Boulder, 2004.
35. Eespool nimetatud seitsmest revolutsioonilise eetosega seotud väärtusest leiab meie poolt kasutatud väärtusküsitluste andmestikes kajastamist vaid mainitud kolmik.
