Artikkel annab ülevaate Eesti ajalooteaduse uutest uurimissuundadest, keskendudes rahvusülesele aja loole, mäluuuringutele ning teadus ja keskkonnaajaloole. Need valdkonnad võimaldavad ühelt poolt tõsta fookusesse seni marginaliseeritud ühiskonnagruppe ja tegutsejaid, teisalt toovad need esile aja looteaduse olemusliku poliitilisuse. Käsitledes ajalooteaduse kõrval ka teisi humanitaarteadusi, rõhu tame vajadust võtta tõsiselt ajaloolise materjali käsitlemist kõrvaldistsipliinides. Väidame, et Eesti ajalooteaduses on tugevalt esindatud kultuuriliste representatsioonide uurimine, mida saaks senisest ulatuslikumalt ühendada sotsiaal ja majandusajalooga ning võimusuhete uurimisega.
1. Vt Rancière, J. Esteetika kui poliitika: Valik esseid. Tlk A. Saar. Eesti Kunstiakadeemia Kirjastus, Tallinn, 2017.
2. Eesti ajalugu II: Eesti keskaeg. Toim A. Selart. Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut, Tartu, 2012.
3. Nt Tarvel, E. Eesti rahva lugu. Varrak, Tallinn, 2018.
4. Raun, T. Nineteenth ‐ and early twentieth ‐ century Estonian nationalism revisited. – Nations and Nationalism, 2003, 9, 129–147;
https://doi.org/10.1111/1469-8219.00078
Piirimäe, E. Teoreetilisi perspektiive 19. sajandi eesti rahvuslusele. – Vene impeerium ja Baltikum: Venestus, rahvuslus ja moderniseerimine 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi alguses. Toim T. Tannberg, B. Woodworth. (Eesti Ajalooarhiivi toimetised, 16 (23).) Eesti Ajalooarhiiv, Tartu, 2009, 167–191.
5. Jansen, E. Eestlane muutuvas ajas: Seisuseühiskonnast kodanikuühiskonnani. Eesti Ajalooarhiiv, Tartu, 2007.
6. Nt Põhjamaadega seotud võrgustikud ja identiteedid. Kuldkepp, M. The Scandinavian connection in early Estonian nationalism. – Journal of Baltic Studies, 2013, 44, 313–338.
https://doi.org/10.1080/01629778.2012.744911
7. Selart, A. Eestlaste oma ajalooteadus. – Keel ja Kirjandus, 2018, 1–2, 41–49.
8. Nt projekti „Representations of the past: The writing of national histories in nineteenth and twentieth century Europe“ (2003–2008) väljannetes; Hackmann, J. Narrating the building of a small nation: Divergence and convergence in the historiography of the Estonian „national awakening“, 1868–2005. – Nationalizing the past: Historians as nation builders in modern Europe. Ed. by S. Berger, C. Lorenz. Palgrave Macmillan, Basingstoke, 2010, 170–191. Vt ka Tamm, M. Euroopa rahvuslik ajalookirjutus võrdlevas vaatluses. – Tuna, 2017, 2, lk 128–138. Selle projektiga seotud ideedest on kantud ka väitekiri: Kukk, K. Väikerahvuste ajalookäsitluste genees ja narratiivid: Eesti võrdluses teiste Põhjala ja Baltikumi mittedominantsete rahvustega 19. sajandist kuni Teise maailmasõjani. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 2013.
https://doi.org/10.1057/9780230292505_9
9. A socialist realist history? Writing art history in the post-war decades. Ed. by K. Kodres, K. Jõekalda, M. Marek. Böhlau, Köln etc., 2019.
10. Kaljundi, L., Plath, U. Eesti ajalookirjutus põimitud perspektiivist. – Tuna, 2017, 1, 2–6.
11. Kaljundi, L. Mis on rahvusülene ajalugu? Intervjuu Karsten Brüggemanni ja Ulrike Plathiga. – Sirp, 19.08.2016.
12. Vt Woodworth, B. D., Tannberg, T. „Imperiaalne pööre“ paljurahvuselise Vene impeeriumi uurimisel. – Vene impeerium ja Baltikum: Venestus, rahvuslus ja moderniseerimine 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi alguses II. Toim T. Tannberg, B. D. Woodworth. (Eesti Ajalooarhiivi toimetised, 18 (25).) Eesti Ajalooarhiiv, Tartu, 2010, 5–15; Woodworth, B. D. Civil society and nationality in the multiethnic Russian Empire: Tallinn/Reval, 1860–1914. Ph. D. dissertation. Indiana University, Bloomington, 2003; Brüggemann, K. Licht und Luft des Imperiums: Legitimations- und Repräsentationsstrategien russischer Herrschaft in den Ostseeprovinzen im 19. und frühen 20. Jahrhundert. Harrassowitz, Wiesbaden, 2018; Karjahärm, T. Vene impeerium ja rahvuslus: Moderniseerimise strateegiad. Argo, Tallinn, 2012.
13. Brüggemann, K. Lõpp venestusele: Ühe vaieldava uurimisparadigma kriitika. – Vene impeerium ja Baltikum, 360–374.
14. Vereinskultur und Zivilgesellschaft in Nordosteuropa: Regionale Spezifik und europäische Zusammenhänge. Hrsg. v. J. Hackmann. (Quellen und Studien zur baltischen Geschichte, 20.) Böhlau, Wien, 2012.
15. Võistlevad õnned – elukeskkond külma sõja perioodil = Constructed happiness – domestic environment in the cold war era. Toim M. Kalm, I. Ruudi. Eesti Kunstiakadeemia, Tallinn, 2005; Russland an der Ostsee: Imperiale Strategien der Macht und kulturelle Wahrnehmungsmuster (16. bis 20. Jahrhundert). Hrsg. v. K. Brüggemann, B. D. Woodworth. Böhlau, Köln, 2012.
16. Tourismus im Ostseeraum: Tourism in the Baltic Region. Hrsg. v. K. Brüggemann. (Nordost-Archiv: Zeitschrift für Regionalgeschichte, 20.) Harrassowitz, Wiesbaden, 2012; Rattus, K., Järs, A. Narrated Soviet tourist landscapes during late socialism. – International Journal of Culture, Tourism and Hospitality Research (ilmumas 2020).
17. Velmet, A. The blank slate e-state: Estonian information society and the politics of novelty in the 1990s. – Engaging Science, Technology, and Society, 2020, 6, 162–184;
https://doi.org/10.17351/ests2020.284
Annist, A. Otsides kogukonda sotsialismijärgses keskuskülas: Arenguantropoloogiline uurimus. Tallinna Ülikooli Kirjastus, Tallinn, 2011.
18. Zahra, T. Imagined noncommunities: National indifference as a category of analysis. – Slavic Review, 2010, 69, 1, 93–119.
https://doi.org/10.1017/S0037677900016715
19. German community – German nationality? Baltic German perceptions of belonging in the nineteenth and twentieth century. Ed. by K. Wezel, S. Donecker. Journal of Baltic Studies, 2017, 48, 1 (ajakirja erinumber).
https://doi.org/10.1080/01629778.2016.1269427
20. Brüggemann, K., Wezel, K. Nationally indifferent or ardent nationalists? On the options for being German in Russia’s Baltic provinces, 1905–17. – Kritika: Explorations in Russian and Eurasian history, 2019, 20, 1, 39–62;
https://doi.org/10.1353/kri.2019.0002
Plath, U.,Vanamölder, K. Kui Liisa kirjutas kirja... – Tuna, 2016, 3, 95–108.
21. Undusk, J. Ajalootõde ja metahistoorilised žestid: Eesti ajaloo mitmest moraalist. – Tuna, 2000, 2, 114–130
22. Brüggemann, K. Rahvusliku vaenlasekuju demontaažist ehk Carl Schirren kui Eesti iseseisvuse rajaja? – Tuna, 2002, 3, 93–98; Jansen, E. Tagasi ajalukku. – Tuna, 2003, 2, 131–136; Undusk, J. Eesti ajaloo kotkaperspektiivist: Minu vaidlus Brüggemanniga. – Tuna, 2002, 3, 99–116.
23. Entangled cultures in the Baltic region. Ed. by E. Laanes. Journal of Baltic Studies, 2020, 51, 3 (ajakirja erinumber).
24. Undusk, J. Kolm võimalust kirjutada eestlaste ajalugu: Merkel – Jakobson – Hurt. – Keel ja Kirjandus, 1997, 11, 721–734; 12, 797–811.
25. Kaljundi, L.; Plath, U. Eesti ajalookirjutus põimitud perspektiivist. – Tuna, 2017, 1, 2–6.
26. Markus, K. Visual culture and politics in the Baltic Sea region, 1100–1250. Brill, Leiden, 2020.
27. Nugin, R., Jaago, T., Kannike, A., Kull, K., Palang, H., Printsmann, A., Siim, P. M., Lindström, K. A plurality of pasts and boundaries: evidence from Estonia’s last one hundred years. – Interdisciplinary approaches to cultural theory. Ed. by A. Kannike, K. Pärn, M. Tasa. (Approaches to Culture Theory, 8.) University of Tartu Press, Tartu, 2020, lk 334–373; Palang, H., Sooväli, H., Printsmann, A., Peil, T., Kaur, E.; Lang, V., Konsa, M., Külvik, M., Alumäe, H., Sepp, K. Püsivad ja muutuvad maastikud Eestis: Kultuurigeograafiline käsitlus. – Akadeemia, 2005, 10, 2209–2227.
28. Plath, U. Esten und Deutsche in den baltischen Provinzen Russlands: Fremdheitskonstruktionen, Lebenswelten, Kolonialphantasien 1750–1850. Harrassowitz, Wiesbaden, 2011; Monticelli, D., Peiker, P., Mits, K. Jamaicast Pariiisi ning sealt Tartusse tagasi: Lydia Koidula maailmavaatest ja mugandamisstrateegiatest tema saksa eeskujude valguses. – Keel ja Kirjandus, 2018, 12, 915–941.
29. Kirss, T.-A. Rändavad piirid: postkolonialismi võimalused. – Keel ja Kirjandus, 2001, 10, 673–682.
30. Jääts, I., Metslaid, M. Eesti etnograafia ja eesti rahvuslus. – Keel ja Kirjandus, 2018, 1–2, 118–135. Põldvee, A. Vanemuise sünd: Lisandusi eesti pseudomütoloogia ajaloole. – Tuna, 2013, 1, 10–31; Kivimaa, K. Rahvuslik ja moderne naiselikkus. Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus, 2009.
31. Küng, E., Loit, A., Kroon, K., Põldvee, A., Seppel, M. Eesti- ja Liivimaa talurahva olukorrast Rootsi aja lõpus. – Ajalooline Ajakiri, 2013, 3, 375–403;
https://doi.org/10.12697/AA.2013.3.04
Seppel, M. The semiotics of serfdom: How serfdom was perceived in the Swedish conglomerate state, 1561–1806. – Scandinavian Journal of History, 2020, 45, 1, 48–70;
https://doi.org/10.1080/03468755.2019.1612466
Seppel, M. Mis on pärisorjus? – Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat 2007. Õpetatud Eesti Selts, Tartu, 2008, 179–191.
32. Plath, U. „Euroopa viimased metslased”: eestlased saksa koloniaaldiskursis 1770–1870. – Rahvuskultuur ja tema teised. Toim R. Undusk. (Collegium litterarum, 22.) Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, Tallinn, 2008, 37–64.
33. A Postcolonial view on Soviet era Baltic cultures. Ed. by E. Annus. Journal of Baltic Studies, 2016, 47, 1 (ajakirja erinumber); Baltic postcolonialism. Ed. by V. Kelertas. Rodopi, Amsterdam, 2006.
34. Annus, E. Soviet postcolonial studies: A view from the western borderlands. Routledge, London, 2018;
https://doi.org/10.4324/9781315226583
Annus, E. Sotskolonialism Eesti NSV-s: Võim, kultuur, argielu. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 2019.
35. Brüggemann, K. Wie postkolonial ist der Poststalinismus Oder „Let the Hegemon Speak“: Anmerkungen zu zwei Neuerscheinungen. – Forschungen zur baltischen Geschichte, 2019, 14, 213–223.
36. A new imperial history: Culture, identity and modernity in Britain and the empire, 1660–1840. Ed. by K. Wilson. Cambridge University Press, Cambridge, 2004; Hall, C. Civilising subjects: Metropole and colony in the English. imagination, 1830–1867. Polity Press, Cambridge, 2002; Cooper, F. Colonialism in question: Theory, knowledge, history. University of California Press, Berkeley, 2005.
https://doi.org/10.1525/9780520938618
37. Annus, E., Peiker, P., Lukas, L. Colonial regimes in the Baltic states. – Interlitteraria, 2013, 18, 2, 545–554.
https://doi.org/10.12697/IL.2013.18.2.19
38. ERC grant „Tõlkides mälusid: Ida-Euroopa minevik globaalsel areenil“, Tallinna Ülikool, 2020–2024.
39. Narratives of exile and identity: Soviet deportation memoirs from the Baltic countries. Ed. by V. Davoliūtė, T. Balkelis. Central European University Press, Budapest, 2018; Kattago, S. Memory and representation in contemporary Europe; The persistence of the past. Ashgate, Farnham, 2012; Contested and shared places of memory: History and politics in North Eastern Europe. Ed. by J. Hackmann, M. Lehti. Journal of Baltic Studies, 2008, 39, 4 (ajakirja erinumber); Velmet, A. Occupied identities: Constructing national identity in Baltic museums of occupations. – Journal of Baltic Studies, 2011, 42, 2, 189–211.
40. Astrov, A. States of sovereignty. – Russian Politics and Law, 2009, 47, 5, 66–79. Smith, D. J. ‘Woe from stones’: Commemoration, identity politics and Estonia’s ‘war of monuments’. – Journal of Baltic Studies, 2008, 39, 4, 419–430. Brüggemann, K., Kasekamp, A. The politics of history and the “war of monuments” in Estonia. – Nationalities Papers, 2008, 36, 3, 425–448; Monumentaalne konflikt: Mälu, poliitika ja identiteet tänapäeva Eestis. Toim P. Petersoo, M. Tamm. Varrak, Tallinn, 2008.
https://doi.org/10.1080/00905990802080646
41. Kõresaar, E. Elu ideoloogiad: Kollektiivne mälu ja autobiograafiline minevikutõlgendus eestlaste elulugudes. Tartu: Eesti Rahva Muuseum, 2005; Tamm, M. In search of lost time: Memory politics in Estonia, 1991–2011. – Nationalities Papers, 2013, 41, 4, 651–674.
https://doi.org/10.1080/00905992.2012.747504
42. Pettai, V. The construction of state identity and its legacies: Legal restorationism in Estonia. – Ab Imperio, 2007, 3, 1–23.
https://doi.org/10.1353/imp.2007.0022
43. Pettai, E.-C. Establishing „holocaust memory“: A comparison of Estonia and Latvia. – Historical memory culture in the enlarged Baltic Sea region and its symptoms today. Ed. by O. Rathkolb, I. Sooman. Vandenhoeck & Ruprecht, Göttingen, 2011, 159–174; Pettai, E.-C., Pettai, V. Transitional and retrospective justice in the Baltic states. Cambridge University Press, Cambridge, 2015.
44. Nt artiklid ajakirjas Vikerkaar (2003, 10/11); vt samuti Tamm, M. Monumentaalne ajalugu: Esseid Eesti ajalookultuurist. Kultuurileht, Tallinn, 2012.
45. Erll, A. Travelling memory. – Parallax, 2011, 17, 4, 4–18.
https://doi.org/10.1080/13534645.2011.605570
46. Jõesalu, K., Kõresaar, E. Continuity or discontinuity: On the dynamics of remembering „mature socialism“ in Estonian post-Soviet remembrance culture. – Journal of Baltic Studies, 2013, 44, 2, 177–203; Soldiers of memory: World War II and its aftermath in Estonian post-Soviet life stories. Ed. by E. Kõresaar. Rodopi, New York, Amsterdam, 2011.
https://doi.org/10.1080/01629778.2013.775849
47. Nt Baltic socialism remembered: Memory and life story since 1989. Ed. by E. Kõresaar. Journal of Baltic Studies, 2016, 47, 4 (ajakirja erinumber).
48. Talvoja, K. Karm stiil eesti kunstiajalookirjutuse kontekstis = Severe style in the context of Estonian art history writing. Eesti Kunstiakadeemia, Tallinn, 2019; Kurg, A. Boundary disruptions: Late-Soviet transformations in art, space and subjectivity in Tallinn 1968–1979. Eesti Kunstiakadeemia, Tallinn, 2014. Ülevaatlikult vt: Annus, E. Rahvuslik, mitterahvuslik: Mõtestades Eesti NSV aegseid protsesse kunstide valdkonnas. – Kunstiteaduslikke Uurimusi, 2020, 30, 1/2, 185–194.
49. Jõesalu, K. Dynamics and tensions of remembrance in post-Soviet Estonia: Late socialism in the making. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 2017.
50. Kurvet-Käosaar, L. „Is that hunger haunting the stove?“ Thematization of food in the deportation narratives of Baltic women. – Journal of Baltic Studies, 2015, 46, 3, 337–352; She who remembers survives: Interpreting Estonian women’s post-Soviet life stories. Ed. by T. Kirss, E. Kõresaar, M. Lauristin. Tartu University Press, Tartu, 2004.
https://doi.org/10.1080/01629778.2015.1073951
51. Kaljundi, L., Kreem, T.-M. Ajalugu pildis – pilt ajaloos: Rahvuslik ja rahvusülene minevik eesti kunstis. Kumu kunstimuuseum, Tallinn, 2018. Kruuspere, P. Eesti näitekirjandus ja teater kultuurimälu meediumidena. – Philologia Estonica Tallinensis, 2017, 2, lk 35–58; Novels, histories, novel nations: Historical fiction and cultural memory in Finland and Estonia. Ed. by L. Kaljundi, E. Laanes, I. Pikkanen. Finnish Literature Society, Helsinki, 2015; Tamm, M. Monumentaalne ajalugu.
https://doi.org/10.21435/sfh.19
52. Craps, S. Introduction: Memory studies and the anthropocene: A roundtable. – Memory Studies, 2017, 11, 4, 498–515.
https://doi.org/10.1177/1750698017731068
53. Oreskes, N., Conway, E. Merchants of doubt: How a handful of scientists obscured the truth on issues from tobacco smoke to global warming. Bloomsbury, New York, 2010.
54. Jasanoff, S. Designs on nature: Science and democracy in Europe and the United States. Princeton University Press, Princeton, NJ, 2005.
https://doi.org/10.1515/9781400837311
55. Chakrabarthy, D. The climate of history: Four theses. – Critical Inquiry, 2009, 35, 2, 197–222.
https://doi.org/10.1086/596640
56. Degroot, D. The frigid golden age: Climate change, the little ice age, and the Dutch Republic, 1560–1720. Cambridge University Press, Cambridge, 2018; Demuth, B. Floating coast: An environmental history of the Bering Strait. W. W. Norton, New York, 2019.
https://doi.org/10.1017/9781108297639
57. Malm, A. Kes süütas selle tulekahju? – Vikerkaar, 2019, 1–2, 129–165.
58. Tamm, M., Kull, K. Eesti teooria – Akadeemia, 2015, 4, 579–625.
59. Plath, U. Environmental history in Estonia. – Environment and History, 2012, 18, 2, 1–4; Tüür, K. The Estonian environmental history scene: Publications, exhibitions, outreach. – Environment and History, 2016, 22, 4, 665–668
60. Keskkonnaajaloo eri. Horisont, 2015, 5; Tähelepanu: antropotseen. Vikerkaar, 2016, 6; vt ka: Ökovisioonid. Vikerkaar, 2019, 9; Plath, U., Lindström, K. Singing on the submarine: Conference review for ESEH 2019, „Boundaries in/of environmental history“, Tallinn. – Environment and History, 2020, 26, 1, 140–142.
61. Ülevaate konverentsidest leiab veebist:
http://www.bahps.org/acta-baltica
62. Raudkivi, P. Paar seletust KAJAKu asjus. – Tuna, 2012, 15, 4, 141–143.
63.Kalling, K., Tammiksaar, E. Descent versus Extinction: The reception of Darwinism in Estonia. – The reception of Charles Darwin in Europe. Ed. by E.-M. Engels, T. F. Glick. Continuum, London, 2008, 217–229; Undusk, J. Das baltische Pantheon in der Naturphilosophie: Baer, Uexküll, Ostwald und das Problem der Zeit. – Umweltphilosophie und Landschaftsdenken im baltischen Kulturraum: Environmental Philosophy and Landscape Thinking. Hrsg. v. L. Lukas, U. Plath, K. Tüür. (Collegium litterarum, 24.) Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, Tallinn, 2011, 112–136.
64. Tohvri, E. Georges Frédéric Parrot: Tartu Keiserliku Ülikooli esimene rektor. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 2019.
65. Pullat, R. Danzigi Tehnikaülikool Eesti tehnikaharitlaskonna kujunemisloos 1904–1939. Estopol, Tallinn, 2015; Tallinna Tehnikaülikool 1918–2018. Toim T. Liibek, L. Suurmaa. TTÜ Kirjastus, Tallinn, 2018; Pullat, R., Liibek, T. Oma alma mater ’it otsimas: Enne Teist maailmasõda Euroopa tehnikakõrgkoolides võsunud insenerid ja arhitektid. Estopol, Tallinn, 2020; Küberneetikainstituut muutuvas ajas. Toim M. Kutser. TTÜ Kirjastus, Tallinn, 2000.
66. Tamm, M., Kull, K. Eesti teooria, 584. Vt ka Tamm, M., Kull, K. Toward a reterritorialization of cultural theory: Estonian theory from Baer via Uexküll to Lotman. – History of the Human Sciences, 2016, 29, 1, 75–98.
https://doi.org/10.1177/0952695115617407
67. Waldstein, M. The Soviet empire of signs: A history of the Tartu school of semiotics. VDM Verlag, Düsseldorf, 2008. Beecher, D. I. Ivory tower of Babel: Tartu University and the languages of two empires, a nation-state, and the Soviet Union. PhD Dissertation. University of California – Berkeley, Berkeley, 2014. Trunin, M., Pilshchikov, I. The Tartu–Moscow school of semiotics: A transnational perspective – Sign Systems Studies, 2016, 44, 3, 368–401.
https://doi.org/10.12697/SSS.2016.44.3.04
68. Coen, D. Climate in motion: Science, empire, and the problem of scale. University of Chicago Press, Chicago, 2019.
69. Kalling K. Karskustöö sünnitab eugeenikaliikumise – Mäetagused, 2007, 36, 59–78, Kalling, K. Application of eugenics in Estonia 1918–1940. – Baltic Eugenics: Bio-Politics, race and nation in interwar Estonia, Latvia and Lithuania. Ed. by B. Felder, P. Weindling. Rodopi, Amsterdam, 2013, 49–82. Kalling, K., Tammiksaar, E. The politization of the temperance movement in pre-independence Estonia. – Explorations in Baltic medical history, 1850–2015. Ed. by N. Hansson, J. Wistrand. Rochester: University of Rochester Press, Rochester, 2019, 113–131.
https://doi.org/10.2307/j.ctvb4bwjq.10
70. Pushaw. B. The global invention of art: Race and visual sovereignty in the colonial Baltic world, 1860–1920. PhD Dissertation. University of Maryland, College Park, 2019.
71. Mertelsmann, O. The economic impact of the early Cold War on the Estonian SSR. – Behind the Iron Curtain: Soviet Estonia in the era of the Cold War. Ed. by T. Tannberg. Peter Lang, Frankfurt, 2015, 119–137.
72. Printsmann, A. Maastiku amneesia: Põlevkivimaa rekultiveerimine. – Maastik ja mälu: Pärandiloome arengujooni Eestis. Toim L. Kaljundi, H. Sooväli-Sepping. Tallinn, Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2014, 365–398.
73. Tammiksaar, E. Põlevkivitööstuse algus Eestis – eeldused ja põhjused: Ajalooline sissevaade I–II. – Akadeemia, 2013, 1, 15–48; 2, 278–310.
74. Mitchell, T. Carbon democracy: Political power in the age of oil. Verso, New York, 2011.
75. Tüür, K. The Estonian environmental history scene.
76. Põltsam-Jürjo, I. Viin, vein ja vesi: Joogikultuur Eestis kesk- ja varauusajal. Argo, Tallinn, 2020; Food culture and politics in the Baltic states. Ed. by D. Mincyte, U. Plath. Journal of Baltic Studies, 2015, 46, 3 (ajakirja erinumber); Põltsam-Jürjo, I. Söömine ja joomine keskaegses Tallinnas. Argo, Tallinn, 2012; Raudkivi, P. Maa meie ema, ilm meie isa: Märkmeid looduse rollist Liivimaa 14. sajandi ajaloos. – Acta Historica Tallinnensia, 2010, 15, 3–23. Mänd, A. Beaver tails and roasted herring heads: Fast as feast in late-medieval Livonia. – Medium Aevum Quotidianum 50. Ed. by G. Jaritz. Gesellschaft zur Erforschung der Materiellen Kultur des Mittelalters, Krems, 2004, 5–12
https://doi.org/10.3176/hist.2010.1.01
77. „Eesti keskkonnaliikumine 20. sajandil: ideoloogia, diskursid, praktikad“ (projekti juht U. Plath), Tallinna Ülikool, 2020–2024.
78. Kull, K. Biosemiootika. – Keel ja Kirjandus, 2008, 51, 8–9, 665–674.
79. Magnus, R., Remm, T. Eesti võõrliikide tähendusväli: kujunemine ja linnaruumi kontekst – Acta Semiotica Estica, 2018, 15, 89–118; Mäekivi, N., Maran, T. Semiotic dimensions of human attitudes towards other animals: A case of zoological gardens. – Sign Systems Studies, 2016, 44, 1/2, 209–230.
https://doi.org/10.12697/SSS.2016.44.1-2.12
80. Kull, K. Biosemiootika.
81. Maran, T. Biosemiotic criticism: Modelling the environment in literature. – Green Letters: Studies in Ecocriticism, 2014, 18, 3, 297–311;
https://doi.org/10.1080/14688417.2014.901898
Tüür, K. Bird sounds in nature writing: Human perspective on animal communication. – Sign Systems Studies, 2009, 37, 3/4, 226–255.
https://doi.org/10.12697/SSS.2009.37.3-4.11
82. Eesti looduskultuur. Toim T. Maran, K. Tüür. Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu, 2005.
83. Cronon W. Uncommon ground: Rethinking the human place in nature. W. W. Norton, New York, 1996.
84. Tüür, K. Semiotics of nature representations: On the example of nature writing. PhD Dissertation. University of Tartu, Tartu, 2017.
85. Magnus, R. The Semiotic grounds of animal assistance: Sign use of guide dogs and their visually impaired handlers. PhD Dissertation. University of Tartu, Tartu, 2015.
86. Maastik ja mälu: Pärandiloome arengujooni Eestis; Umweltphilosophie und Naturdenken im baltischen Kultuurraum.
87. Tüür, K. Bird Sounds in Nature Writing, 252.
88. Tüür, K., Stern, K. Atlantic herring in Estonia: In the transverse waves of international economy and national ideology. – Journal of Baltic Studies, 2015, 46, 3, 393–408.
https://doi.org/10.1080/01629778.2015.1073928
89. Entangled human-animal histories: Practices and imaginaries from the eastern Baltic borderlands. Ed. by L. Kaljundi, A. Mänd, U. Plath, K. Tüür, K. Peter Lang. Berlin (ilmumas).
90. Eesti kliima minevikus ja tänapäeval. Toim J. Jaagus, A. Kallis, A. Tarand. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 2016.
91. Raudkivi, P. Islandi 1783. aasta vulkaanipurske võimalikust mõjust Eestis: Keskkonnaajalooline arutlus. – Acta Historica Tallinnensia, 2014, 20, 1, 51–73;
https://doi.org/10.3176/hist.2014.1.02
Raudkivi P. Ilm teeb ajalugu: Aspekte talurahva ühiskondlikust haavatavusest Eesti- ja Liivimaal 19. sajandi algul – Acta Historica Tallinnensia, 2016, 22, 18–40.
https://doi.org/10.3176/hist.2016.1.02
92. Kaljundi, L. Uusmetsik Eesti – Vikerkaar, 2018, 7/8, 68–80.
93. „Eesti energia-, transpordi- ja telekommunikatsioonisüsteemide ümberkujundamine Teise Suure Siirde lävel“ (projekti juht M. Keller), Tartu Ülikool, 2019–2023.
