1. Nagu Andrus Tool rõhutab, oli marksistliku filosoofia ülesandeks mitte arutlemine, vaid hinnangu andmine. Tool, A. Filosoofiline teadmiskultuur Eestis aastail 1946–1991. – Tagasi mõteldes: Töid filosoofia ajaloost Eestis. Koost Ü. Matjus. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 2016, 279. Vt ka Loone, E. Eesti filosoofia eesti kultuuris pärast II maailmasõda. – Eesti filosoofia: mis see on? Toim H. Eenmaa. SE&JS, Tallinn, 15–42. 

2. Naan, G. Eesti kodanlike natsionalistide ideoloogia reaktsiooniline olemus. Poliitiline Kirjandus, Tallinn, 1947; Naan, G. Proletaarne internatsionalism ja kodanlik natsionalism. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn, 1950. Vt ka Undusk, J.  Retooriline sund eesti nõukogude ajalookirjutuses. – Võim ja kultuur. Koost A. Krikmann, S. Olesk. Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu, 2003, 41–68. 

3. Uurimisteemade valiku ja kinnitamise protsess nõukogude aja teadusasutustes vajaks eraldi uurimist. 

4. Nt Jansen, E. C. R. Jakobsoni „Sakala“. Eesti Raamat, Tallinn, 1971; Jansen, E. Carl Robert Jakobson muutuvas ajas: Märkmeid, piirjooni, mõtteid. Eesti Raamat, Tallinn, 1987; Põldmäe, R. C. R. Jakobsoni teedest ja töödest. Eesti Raamat, Tallinn, 1985. 

5. Nii peab Kreutzwaldi maailmavaadet käsitlev Ea Jansen otsima Kreutzwaldi maailmapildist materialismi, ateismi, dialektika ja klassivõitluse sugemeid ning nentima, et Kreutzwaldi ei jõudnud „järjekindla materialismini“ ja „revolutsioonilise võitluse vajalikkuse mõistmisele“ ( Jansen, E. Kreutzwald kui valgustaja-demokraat. – Fr. R. Kreutzwaldi maailmavaade ja tegevus. Koost G. Naan. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn, 1953, 7–35), samamoodi ei jõudnud Jakobson „teadusliku sotsialismini“ ( Jansen, E.  Carl Robert Jakobson muutuvas ajas, 48).   

6. „Eessõnafilosoofia“ kohta vt: Mölder, B. Marksistlik vaimufilosoofia Nõukogude Eestis. – Tagasi mõteldes, 333; Loone, E. Eesti filosoofia ida ja lääne piiril. – Studia Philosophica, 1993, 1 (37), 129–155. 

7. Nt Laar, M., Vahtre, L., Valk, H. Kodu lugu I–II. (Loomingu Raamatukogu, 40/41–42/43.) Perioodika, Tallinn, 1989. 

8. Ideed olid peamiselt sotsiaalmajanduslike suhete vahetuks peegelduseks ( Naan, G. Friedrich Reinhold Kreutzwald. – Fr. R. Kreutzwaldi maailmavaade ja tegevus, 3–6), aga rõhutati ka „individuaalse loovisiksuse“ rolli ajaloolise progressi kiirendajana ( Jansen, E.  Carl Robert Jakobson muutuvas ajas, 10). 

9. Eesti ajaloolaste koostatud „Eesti ajaloo“ üldkäsitluses on ideede maailm enamasti taandatud „vaimu­eluks“, mis on poliitiliste sündmuste ja sotsiaalmajanduslike tegurite poolt käivitatud ajaloo­protsessi juures justkui garneering, mitte sündmusi endid mõjutanud jõud. Neljandas köites (Eesti ajalugu IV: Põhjasõjast pärisorjuse kaotamiseni. Peatoim S. Vahtre. Ilmamaa, Tartu, 2003) on näiteks pärisorjuse kaotamise küsimust käsitletud enne „vaimuelu“ peatükki, mis jätab mulje ideeliste tegurite sekundaarsusest pärisorjuse teema juures. Viiendas köites (Eesti ajalugu V: Pärisorjuse kaotamisest Vabadussõjani. Peatoim S. Vahtre. Ilmamaa, Tartu, 2010) puuduvad eraldi mõttelugu käsitlevad peatükid. Rahvusliku „ärkamise“ ja „liikumise“ ülevaate fookuses on aktivism, kavad ja programmid, aga mitte neid selgitavad ideed või filosoofiline maailmavaade. 

10. Jansen, E. Vaateid eesti rahvusluse sünniaegadesse: Artiklikogu. Ilmamaa, Tartu, 2004; Jansen, E. Eestlane muutuvas ajas: Seisuseühiskonnast kodanikuühiskonnani. Eesti Ajalooarhiiv, Tartu, 2007. Vt ka Piirimäe, E. Eesti rahvuslus Euroopa kontekstis. – Ajalooline Ajakiri, 2007, 119, 1, 93−109. 

11. Karjahärmi sulest leiab ka ideeajaloo ehk mõtteloo määratluse, mis toetub peamiselt Markku Hyrkkänenile, kes on rõhutanud mõtlemise ja tegutsemise olemuslikku seotust: Karjahärm, T. Vaim ja võim: Eesti haritlaskond 1917–1940. Argo, Tallinn, 2001, 215; Hyrkkänen, M. Ideeajaloo mõte. Tlk M. Kivine. – Akadeemia, 1990, 12, 2555–2576. 

12. Karjahärm, T. Tõuküsimus Eestis iseseisvuse eel: Historiograafiline referaat. – Akadeemia, 1993, 7, 1347–1364; Karjahärm, T. Eurooplus, eestlus ja „Noor-Eesti“. – Akadeemia, 1994, 9, 1795–1821; Karjahärm, T. Eesti liberalismi ajaloost. – Looming, 1995, 12, 1675–1687; Karjahärm, T. Eesti rahvusluse ideed. – Akadeemia, 1995, 10, 2051–2077; Karjahärm, T., Sirk, V. Eesti haritlaskonna kujunemine ja ideed 1850–1917. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn, 1997; Karjahärm, T. Ida ja lääne vahel: Eesti-vene suhted 1850–1917. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn, 1998; Karjahärm, T., Sirk, V. Vaim ja võim: Eesti haritlaskond 1917–1940. Argo, Tallinn, 2001; Karjahärm, T. Eesti intellektuaalide Euroopa identiteet 20. sajandi esimesel poolel. – Acta Historica Tallinnensia, 2001, 5, 45−74; Karjahärm, T. Unistus Euroopast. Argo, Tallinn, 2003; Karjahärm, T., Sirk, V. Kohanemine ja vastupanu: Eesti haritlaskond 1940–1991. Argo, Tallinn, 2007. 

13. Jürjo, I. Liivimaa valgustaja August Wilhelm Hupel 1737–1819. Riigiarhiiv, Tallinn, 2004; Jürjo, I. Ideed ja ühiskond. Balti provintside mõtte- ja kultuuriloost 18.–19. sajandil. Koost I. Põltsam-Jürjo, T. Tannberg. Eesti Ajalooarhiiv, Tartu, 2011. 

14. Tering, A. Descartes ja tema ideede jõudmine Baltimaile 17. sajandil ja 18. sajandi algul. TÜ Raamatukogu, Tartu, 1996; Tering, A. Tartu teadussidemed Saksamaaga 18. sajandil. – Tartu, baltisakslased ja Saksamaa: Artiklite kogumik. Koost H. Piirimäe ja C. Sommerhage. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 1998, 53–72; Tering, A. Heliotsentrilisest maailmasüsteemist ja selle retseptsioonist Baltimail 17. sajandil. – Läänemere provintside arenguperspektiivid Rootsi suurriigis 16/17. sajandil. Koost K. Tafenau. (Eesti Ajalooarhiivi toimetised, 12.) Eesti Ajalooarhiiv, Tartu, 2006, 151–199; Tering, A. Eesti-, liivi- ja kuramaalased Euroopa ülikoolides 1561–1798. Eesti Ajalooarhiiv, Tartu, 2008; Tering, A. Zur frühen Rezeption von Harveys Theorie des Blutkreislaufs im deutschen Sprachraum: Eine apologetische Disputation in Königsberg aus dem Jahre 1651. – Dichtung – Gelehrsamkeit – Disputationskultur: Festschrift für Hanspeter Marti zum 65. Geburtstag. Hrsg. v. R. B. Sdzuj, R. Seidel, B. Zegowitz. Böhlau, Wien, Köln, Weimar, 2012, 461–481; 
https://doi.org/10.7788/boehlau.9783412215675.461
Tering, A. Skorbuudi­teema Baltimaade arstide dissertatsioonides varasel uusajal. – Ajalooline Ajakiri, 2013, 4, 143, 447–464; Tering , A. Uute füsioloogiaideede retseptsioonist Baltimaade meedikute väitekirjades 17. sajandi viimasel veerandil. – Kroonikast epitaafini: Eesti- ja Liivimaa varauusaegsest haridus- ja kultuurielust. Koost K. Kaju. (Acta et commentationes archivi nationalis estoniae, 1 (32).) Rahvusarhiiv, Tartu, 2017, 239–270; Tering, A., Beyer, J. Lexikon der Studenten aus Estland, Livland und Kurland an europäischen Universitäten 1561–1800. Böhlau, Köln, 2018. 

15. SF0180040s08 „Ideede ja teooriate levik ja retseptsioon Baltimaades Rootsi ja Vene võimuperioodil (17. saj – 20. saj algus) (juht Pärtel Piirimäe, 2008–2013)“, ETF8205 „Vesimärgid ja paberi ajalugu varauusaegses Eestis“ (juht Meelis Friedenthal, 2010–2013), ETF8938 „Euroopa ülikoolid Eesti-, Liivi- ja Kuramaa arstide koolitajaina ning arsti- ja loodusteaduslike ideede vahendajaina varasel uusajal“ (juht Pärtel Piirimäe, 2011–2014), MP1RT17012 „Helleno-Nordica: humanistide kreeka keel Rootsi suurrriigis“ (juht Janika Päll, 2017−2020). 

16. Piirimäe, E. Thomas Abbt (1738–1766) and the philosophical genesis of German nationalism. Cambridge University, 2006; Piirimäe, P.  The just war in theory and practice: Legitimations of Sweden’s conflicts during the Great Power period. Cambridge University, 2007. 

17. Keedus, L. Omitted encounters: The early political thought of Hannah Arendt and Leo Strauss. European University Institute, Firenze, 2010. 

18. Savin, K.  Fortunas klädnader: lycka, olycka och risk i det tidigmoderna Sverige. Lund: Sekel, 2011. 

19. Viimase kümne aasta jooksul on loodud vähemalt kolm ametikohta, mille põhisisuks on intellektuaalajaloo uurimine ja õpetamine: Tartu Ülikoolis Johan Skytte instituudi poliitikateooria dotsent (alates 2014, Eva Piirimäe) ning filosoofia ja semiootika instituudi mõtteloo professor (alates 2018, Pärtel Piirimäe); Tallinna Ülikoolis poliitikafilosoofia professor (alates 2018, Liisi Keedus). Lisaks on Tartu Ülikooli raamatukogu teaduskeskuses loodud intellektuaalajaloo vanemteaduri ning filosoofia ja semiootika instituudis mõtteloo vanemteaduri ametikoht (alates 2020, Meelis Friedenthal). 

20. Vt Friedenthal, M., Piirimäe, P. Philosophical disputations at the University of Tartu 1632–1710: Boundaries of a discipline. – Studia Philosophica Estonica, 2015, 8, 2, 65–90. 
https://doi.org/10.12697/spe.2015.8.2.03

21. Nt Mighty Europe 1400–1700: Writing an early modern continent. Ed. by A. Hiscock. Peter Lang, Oxford, Bern, 2007; Warren, C. N.  Literature and the law of nations, 1580–1680. Oxford University Press, Oxford, 2015. 
https://doi.org/10.1093/acprof:oso/9780198719342.001.0001

22. Nt Undusk, J. „Esimene Eesti juudiõgija“: A. Grenzsteini endatapp antisemitismis. – Vikerkaar, 1991, 2, 66–74; 3, 57–68; Undusk, J. Eesti kui Belgia: viimane baltlane Hermann Keyserling. – Tuna, 2003, 2, 48–71; lisa 71–78; Undusk, J. Retooriline sund eesti nõukogude ajalookirjutuses; Undusk, J. Das baltische Pantheon in der Naturphilosophie: Baer, Uexküll, Ostwald und das Problem der Zeit. – Umweltphilosophie und Landschaftsdenken im baltischen Kulturraum = Environmental Philosophy and Landscape Thinking. Hrsg. v. L. Lukas, U. Plath, K. Tüür, J. Undusk. (Collegium litterarum, 24.) Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, Tallinn, 2011, 112–136. Undusk, J. Naturrecht und Naturgeschichte im politischen Denken. G. H. Merkel und C. G. Jochmann als Vertreter der aufklärerischen Naturrhetorik. – Aufklärer im Baltikum: Europäischer Kontext und regionale Besonderheiten. Hrsg. v. U. Kronauer. (Akademiekonferenzen, 12.) Winter Universitätsverlag, Heidelberg, 2011, 57–84. 

23. Lukas, L., Schwidtal, M., Undusk, J. Recht und Gesetz, Herrschaft und politische Partizipation: Zur Einführung. – Politische Dimensionen der deutschbaltischen literarischen Kultur. Hrsg. v. L. Lukas, M. Schwidtal, J. Undusk. LIT Verlag, Berlin, 2018, 7–14. 

24. Herder on Empathy and Sympathy: Einfühlung und Sympathie im Denken Herders. Ed. by E. Piirimäe, L. Lukas, J. Schmidt. (Brill’s studies in intellectual history, 311.) Brill, Leiden, Boston, 2020. 

25. Näited projektidest: „Reassembling the republic of letters, 1500–1800: A digital framework for multi-lateral collaboration on Europes intellectual history“ (juht Kristi Viiding, 2014–2018); „Humanismi kõrgaeg Liivimaal: David Hilcheni epistolaarpärand keele-, kirjandus-, õigus- ning haridusajaloo allikana“ (juht Kristi Viiding, 2016–2019); „Antiigiretseptsioon ja selle osa Eesti keele- ja kultuuriruumi kujunemises 17.–20. saj“ (juht Ivo Volt, 2009–2013). Publikatsioonid: Siimets-Gross, H., Viiding, K. The reflection of the Polish legal system in the beginning of 17th century in the letters and poems of a Livonian humanist David Hilchen. – KUL Journal of Legal Studies (ilmumas); Päll, J.  Greek disputations in German and Swedish universities and academic gymnasia in the 17th and early 18th century. – Early modern disputations and dissertations in an interdisciplinary and European context. Ed. by H. Marti, R. Seidel, M. Friedenthal. (Intersections.) Brill, Leiden, Boston (ilmumas). 

26. Mõned näited teostest, mida saaks paigutada laiemalt defineeritud mõtteajaloo alla: Luts, M. Kui neid kapitulatsioone ees ei oleks ...? ehk: Õiguse moderniseerimise takistused Vene impeeriumi Läänemere-provintsides 19. sajandil. – Vene aeg Eestis: uurimusi 16. sajandi keskpaigast kuni 20. sajandi alguseni. Koost T. Tannberg. (Eesti Ajalooarhiivi toimetised, 14 (21).) Eesti Ajalooarhiiv, Tartu, 2006, 24–80; Mälksoo, L. Rahvusvaheline õigus Eestis: ajalugu ja poliitika. Juura, Tallinn, 2008; Mälksoo, L. The liberal imperialism of Friedrich (Fyodor) Martens (1845–1909). – Select proceedings of the European Society of International Law I: Paris, Sorbonne University, April 2006. Ed. by H. R. Fabri, E. Jouannet, W. Tomkiewicz. Hart Publishing, Oxford, 2008, 173–180; Iganenud või igavene? Tekste kaasaegsest suveräänsusest. Toim H. Kalmo, M. Luts-Sootak. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 2010; Luts-Sootak, M. Die baltischen Kapitulationen von 1710 und die Gesetzbücher des 19. Jahrhunderts. – Die baltischen Kapitulationen von 1710. Hrsg. v. K. Brüggemann, M. Laur, P. Piirimäe. (Quellen und Studien zur baltischen Geschichte, 23.) Böhlau, Köln, Weimar, Wien, 2014, 153−182; Kalmo, H. Iseseisvusdeklaratsioonid 1776–1918. – Methis: Studia humaniora Estonica, 2011, 6 (8), 143−161; Kalmo, H. Enesemääramise saatuslik tund. – Iseseisvusmanifest: Artikleid, dokumente ja mälestusi. Koost T. Tannberg, A. Pajur. Rahvusarhiiv, Tartu, 2014, 163–234; Kello, K., Siimets-Gross, H. Kohtuasjad in puncto libertatis: Isiku staatuse tuvastamise lähtekohad asehaldusaja Eestimaal. – Ajalooline Ajakiri, 2017, 2/3, 257–308; Siimets-Gross, H., Ristikivi, M., Kello, K. Favor libertatis: The ancient regula iuris as an argument for freedom in the courts of the late 18th century in the provinces Estland and Livland of the Russian Empire. – „Ius commune graeco-romanum“: Essays in Honour of Prof. Dr. Laurent Waelkens. Ed. by M. Castelein et al. Peeters Publishers, Leuven, 2019, 209–223; Siimets-Gross, H. A letter from detention: The edition of letters of Livonian humanistic lawyer David Hilchen as an interdisciplinary challenge. – History of law and other humanities: Views of the legal world across the time. Ed. by V. Amorosi et al. Universidad Carlos III de Madrid, Madrid, 2019, 391–405. 

27. Nt Karl Ernst von Baeri maja teadusloo uurimise keskus (juht Erki Tammiksaar); Teadusajaloo ja Teadusfilosoofia Eesti Ühendus (esimees Peeter Müürsepp); Tartu Ülikooli muuseum (Lea Leppik, Janet Laidla jt). 

28. Nt Kalling, K., Tammiksaar, E. Descent versus extinction: the reception of Darwinism in Estonia. – The reception of Charles Darwin in Europe. Ed. by E. M. Engels, T. F. Glick. (The Reception of British and Irish authors in Europe.) Continuum Publishers, London, New York, 2008, 217–229; Kalling , K. Darwin Haeckeli varjus: Evolutsiooniõpetuse retseptsioonist Eestis. – Ajalooline Ajakiri, 2012, 3/4 (141/142), 287–308; Kalling, K. Application of eugenics in Estonia 1918–1940. – Baltic eugenics: Bio-politics, race and nation in interwar Estonia, Latvia and Lithuania. Ed. by B. Felder, P. Weindling. Rodopi, Amsterdam, 2013, 49–82. 
https://doi.org/10.1163/9789401209762_005

29. Mitmed Tartu Ülikooli usuteaduskonna väitekirjad on pigem laia intellektuaalajaloolise kui kitsama usundiloolise fookusega, nt Friedenthal, M. Tallinna Linnaarhiivi Tractatus moralis de oculo . Tartu Ülikool, 2008; Rein, K. Arstiteadus rootsiaegses Tartu gümnaasiumis ja ülikoolis aastatel 1630–1656: Meditsiinialased disputatsioonid ja oratsioonid ning nende autorid. Tartu Ülikool, 2011; Lepajõe, M. Pastorid ja kirjakultuur: Kristliku humanismi variatsioonidest Eesti- ja Liivimaal XVII sajandi esimesel poolel. Tartu Ülikool, 2018; Friedenthal, T.-E. Võitlus ja väitlus teatri üle Eesti- ja Liivimaal 18. sajandi lõpus ja 19. sajandi alguses. Tartu Ülikool, 2020. Vt ka teemanumber „Religiooni ja ateismi ajaloost Eestis“ (koost M. Friedenthal, A. Remmel. Ajalooline Ajakiri, 2012, 3/4, 141/142). 

30. Nt Kaljundi, L., Kreem, T.-M. Ajalugu pildis – pilt ajaloos: Rahvuslik ja rahvusülene minevik eesti kunstis = History in images – Image in history: National and transnational past in Estonian art. Eesti Kunstimuuseum, Kumu kunstimuuseum, Tallinn, 2018; Jõekalda, K. Monuments as a responsibility: Baltic German learned societies and the construction of cultural heritage around 1900. – Zeitschrift für Ostmitteleuropa-Forschung, 2019, 2, 189−222. 

31. Viimased tosin aastat pakuvad palju näiteid kultuuri-, religiooni-, kirjandus- ja mõtteajaloo põimumisest, nt käsitlused Liivimaa „konstrueerimisest“ 13. sajandil: Tamm, M. Inventing Livonia: Religious and geographical representations of the eastern Baltic region in early thirteenth century = Liivimaa leiutamine: Ida-Baltikumi religioosne ja geograafiline kujutamine 13. sajandi esimesel poolel. Doktoritöö. Tallinna Ülikool, Ajaloo Instituut, 2009; Kaljundi, L. Expanding communities: Henry of Livonia on the making of a Christian colony, early thirteenth century. – Imagined communities on the Baltic Rim, from the eleventh to fifteenth centuries. Ed. by W. Jezierski, L. Hermanson. Amsterdam University Press, Amsterdam, 2016, 191–221. Piret Lotmani käsitlus Heinrich Stahli tegevusest ja vaadetest ortodoksse luterluse ideede kontekstis ( Lotman, P. Heinrich Stahli elu ja looming. (Eesti Rahvusraamatukogu toimetised, 14. Raamat ja aeg, 3.) Eesti Rahvusraamatukogu, Tallinn, 2014) ja teised köited Rahvusraamatukogu sarjas „Raamat ja aeg“ (Ajalookirjutaja aeg = Aetas historicorum. Koost P. Lotman. Eesti Rahvusraamatukogu, Tallinn, 2008; Lugemise kunst = The art of reading. Eesti Rahvusraamatukogu, Tallinn, 2011; Konfessioon ja kirjakultuur = Confession and the literary culture. Koost P. Lotman. Eesti Rahvusraamatukogu, Tallinn, 2016; Reformatsioon – tõlked ja tõlgendused = Reformation – translations and interpretations. Koost P. Lotman. Eesti Rahvusraamatukogu, Tallinn, 2019), samuti Katre Kaju koostatud artiklikogumikud Rahvus­arhiivi toimetiste sarjas (Kroonikast kantaadini: Muusade kunstid kesk- ja varauusaegsel Eesti- ja Liivimaal. Koost K. Kaju. Eesti Ajalooarhiiv, Tartu, 2013; Balti kirjasõna ja kultuurielu valgustusajastu peeglis. Koost K. Kaju. Eesti Ajalooarhiiv, Tartu, 2014; Kroonikast epitaafini: Eesti- ja Liivi­maa varauusaegsest haridus- ja kultuurielust. Koost K. Kaju. Rahvusarhiiv, Tartu, 2017), samuti Jürgen Beyeri raamatuajaloolised uurimused (nt Beyer, J. Pietist tracts in Swedish, printed at Reval/Tallinn in the early eighteenth century: Background and bibliographical career. – Ajalooline Ajakiri, 2014, 1 (147), 115−135). 

32. Nt Marten Seppel on viimastel aastatel käsitlenud lisaks sotsiaalajaloolistele teemadele ka majandusliku ja ühiskondliku mõtte ajalugu (Seppel, M. Cameralist population policy and the problem of serfdom, 1680–1720. – Cameralism in practice: State administration and economy in early modern Europe. Ed. by M. Seppel, K. Tribe. Boydell & Brewer, Woodbridge, 2017, 91–110; Seppel, M. The semiotics of serfdom: How serfdom was perceived in the Swedish conglomerate state, 1561–1806. – Scandinavian Journal of History, 2020, 45, 1, 48–70) ning juhib praegu rahvusvahelist teadusprojekti, mille keskmes on poliitökonoomilised ideed varauusajal  (PRG318 „Ümberkorraldustele aluste loomine: Muutuste poliitilised ja majanduslikud argumendid Läänemere ruumis varauusajal“ 2019−2023). Sotsiaalajalugu, mõtteajalugu ja kirjandusajalugu on ühendatud Ulrike Plathi teadustöös (Plath, U. Esten und Deutsche in den baltischen Provinzen Russlands: Fremdheitskonstruktionen, Lebenswelten, Kolonialphantasien 1750–1850. Harrassowitz, Wiesbaden, 2011) ning ka tema juhitav vastne teadusprojekt on tugeva ühiskondliku mõtte ajaloo suunitlusega (PRG908 „Eesti keskkonnaliikumine 20. sajandil: ideoloogia, diskursid, praktikad“ (2020−2024), Ulrike Plath, Tallinna Ülikool, humanitaarteaduste instituut, ajaloo, arheoloogia ja kunstiajaloo keskus). 

33. Matjus, Ü. Eesti mõttelugu 1995–2004: Kataloog. Ilmamaa, Tartu, 2004, v. Põhjalikum ülevaade sarja eesmärkidest: Matjus, Ü.  Uitamisi Eesti mõtteloos. – Rahvusvahelised rahvusteadused: Artikli­kogumik rahvusülikooli 95. juubeliks. Toim T. Hennoste. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 2014, 191–205. 

34. https://www.ilmamaa.ee/mottelugu (20.06.2020). 

35. Vt ka Matjus, Ü. Omad ja võõrad „Eesti mõtteloo“ taustal. – Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi, 2016, 44, 37–48; Piirimäe, P.  Eesti mõttelugu ajas ja ruumis. – Sirp, 23.02.2018. 

36. Mõtteajaloolased on regulaarselt tegelenud valdkondliku sisekaemusega, mida on tinginud kas kriisi­tunnetus või hoopis vastupidine tunne liigsest enesega rahulolust. Nt Modern European intellectual history: Reappraisals and new perspectives. Ed. by D. LaCapra, S. L. Kaplan. Cornell University Press, Ithaca NY, 1982; LaCapra,  D. Rethinking intellectual history: Texts, contexts, languages. Cornell University Press, Ithaca NY, 1983; Richter, M. Begriffsgeschichte and the history of ideas. – Journal of the History of Ideas, 1987, 48, 247–263; Kelley, D. R. What is happening to the history of ideas? – Journal of the History of Ideas, 1990, 51, 3–25; Pocock ,  G. A. Political thought and history: Essays on theory and method. Cambridge University Press, Cambridge, 2009; Skinner, Q. Visions of politics I: Regarding method. Cambridge University Press, Cambridge, 2002; Rethinking modern European intellectual history. Ed. by D. M. McMahon, S. Moyn. Oxford University Press, Oxford, 2014; Whatmore, R. What is intellectual history? Polity Press, Cambridge, 2016; Collini, S. The identity of intellectual history. – A companion to intellectual history. Ed. by R. Whatmore, B. Young. Wiley Blackwell, Chichester, 2016, 7–18. Vt ka Bevir, M. The logic of the history of ideas. Cambridge University Press, Cambridge 1999; Kelley, D. R. The descent of ideas: The history of intellectual history. Ashgate, Aldershot, 2002. 

37. Breckman, W.  Intellectual history and the interdisciplinary ideal. – Rethinking modern European intellectual history, 275–293, 286. 
https://doi.org/10.1093/acprof:oso/9780199769230.003.0014

38. Siinkohal tuleb täpsustada, et filosoofia ajalugu saab mõistagi uurida ka intellektuaalajaloolisel viisil, mida Eestis on ka tehtud, vt nt: Tagasi mõteldes: Töid filosoofia ajaloost Eestis. 

39. Vt Tamm, M.  Kultuuriajalugu. – Kuidas uurida kultuuri? Kultuuriteaduste metodoloogia. Koost ja toim M. Tamm. (Gigantum Humeris.) Tallinna Ülikooli Kirjastus, Tallinn, 2016, 137–167. 

40. Sellesse koolkonda võib lugeda sellised ideedeajaloo suurkujud nagu Isaiah Berlin ja George Sabine. 

41. Skinner, Q. Meaning and understanding in the history of ideas. – History and Theory, 1969, 8, 1, 3–53. Vt ka Piirimäe, E.  Keeleline pööre. – Humanitaarteaduste metodoloogia: Uusi väljavaateid. Koost ja toim M. Tamm. (Gigantum Humeris.) Tallinna Ülikooli Kirjastus, Tallinn, 2011, 33–58. 
https://doi.org/10.2307/2504188

42. Darnton, R. Intellectual and cultural history. – The past before us: Contemporary historical writing in the United States. Ed. by M. Kammen. Cornell University Press, Ithaca, NY, 1980, 327–351. Hiljuti ka: Moyn, S. Imaginary intellectual history. – Rethinking modern European intellectual history, 112–130. Kaitseks elitaarsuse kriitika vastu on: Brett, A.  What is intellectual history now? – What is history now? Ed. by D. Cannadine. Palgrave MacMillan, Houndmills, 2002, 113–131. 

43. Mõni esinduslikum näide: Ginzburg, G. Il formaggio e i vermi: Il cosmo di un mugnaio del ’500. Einaudi, Torino, 1976 (ee: Juust ja vaglad. Varrak, Tallinn, 2000, tlk V. Atkin); Darnton, R. The forbidden best-sellers of pre-revolutionary France. Norton, New York, 1995; Darnton, R. The great cat massacre and other episodes in French cultural history. Vintage Books, New York, 1984. Martin, J.-H.  Le livre français sous l’Ancien Régime. Promodis, Paris, 1987. 

44. Gordon, P. E.  Contextualism and criticism in the history of ideas. – Rethinking modern European intellectual history, 32–55. 
https://doi.org/10.1093/acprof:oso/9780199769230.003.0002

45. Tasub märkida, et naaberrahvastel soomlastel on omakeelne nimetus aatehistoria ja rootslastel poolel­di omakeelne idé- och lärdomshistoria .   

46. Professuuri asutamise ja nimepaneku tausta kohta vt: Matjus, Ü.  Uitamisi Eesti mõtteloos. 

47. Esialgne termin oli „seltskondlik mõte“: Ruubel, P. Intelligentlikust liikumisest meil. – Vaba Sõna, 1914, 1, 25. Hans Kruusil juba „ühiskondlik mõte“: Kruus, H. Oleviku asutamine [1932]. – Kruus, H. Eesti küsimus. Koost T. Karjahärm, H. Runnel. (Eesti mõttelugu, 62.) Ilmamaa, Tartu, 2005. 171. 

48. Filosoofia akadeemilise suletuse paines [Eesti Humanitaarinstituudi filosoofide vestlusring]. – Sirp, 07.03.2003. 

49. Varblane, R.  Feministlikul mõttel on koht meie kunstiajalugudes. – Sirp, 05.11.2004. 

50. Valk, V.  Lihtne ja ühtlasi rikkalik: Arhitektuurimõte Jaapanist. – Eesti Päevaleht, 12.06.2014. 

51. Talts, M.  Teadusmõtte ja teaduse mineviku lood. – Sirp, 30.09.2011. 

52. Samuti leiab näiteid regionaalsetest mõttelugudest, nt: Ida mõtteloo leksikon: Lõuna-, Ida- ja Sise-Aasia. Toim L. Mäll, M. Läänemets, T. Toome. Tartu Ülikool, Tartu, 2006. 

53. Ülo Matjus on kirjutanud mõtteloost kui „mõtlemise ajaloost“, mis mahutab nii teaduslikku kui ka mitteteaduslikku mõtlemist minevikust kaasajani: Matjus, Ü.  Uitamisi Eesti mõtteloos. 

54. Sellised on näiteks ka online -entsüklopeedia jaotused: 
http://entsyklopeedia.ee/kategooria/eesti_kultuuriloolased; 
http://entsyklopeedia.ee/kategooria/eesti_kirjandusloolased (01.07.2020). 

55. Eesti keelde ongi termin jõudnud tõlgete kaudu (nt Latour, B.  Me pole kunagi olnud modernsed: Essee sümmeetrilisest antropoloogiast. Tlk A. Saar. (Bibliotheca controversiarum.) Tallinna Ülikooli Kirjastus, Tallinn, 2014, 41; https://www.ut.ee/et/uudised/klassikalised-filoloogid-loovad-euroopa-intellektuaalajaloo-digitaalset-raamistikku), ent on leidnud kasutust ka ametikohtade nimetustes (Tartu Ülikooli raamatukogu intellektuaalajaloo vanemteadur). 

56. Nt Hyrkkänen, M.  Ideeajaloo mõte. 

57. Mart Kivimäe on kasutanud termineid „mõttelugu“, „intellektuaalajalugu“ ja „vaimuajalugu“, neid rangelt eritlemata: Kivimäe, M. Intellektuaalajaloo orienteerumisrajal Brandes, Jaspers, Lukács – Kierkegaardist Nietzscheni. – Sirp, 04.06.2010. Vt ka tema varasemat arutlust idee-, vaimu- ja intellektuaalajaloo piiritlemise kohta: Kivimäe, M. Georg G. Iggers ajalooteaduse ajaloolasena. – Tuna 2001, 1, 11–14. 

58. Eestis näiteks hiljuti kaitstud doktoriväitekiri: Rajavee, H.  Moodsa kunstnik-geeniuse idee sünd ja kujunemine Prantsuse ja Briti traditsiooni põhjal 17.–18. sajandil ning selle refleksioonid 20. sajandil. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 2019. Ka siinse artikli autor on alates 2007. aastast lugenud Tartu Ülikoolis ainekursust „Euroopa ideede ajalugu“, mille ülesehitus lähtub ühiskonna- ja moraali­filosoofia põhimõistetest. 

59. Armitage, D. Civil wars: A history in ideas. Alfred A. Knopp, New York, 2017, 20–21. Seda meetodit püüab edasi arendada Eestis 2020. aastal alanud teadusprojekt „Rahvaste enesemääramine ajaloolises perspektiivis“ (PRG942, juht Eva Piirimäe), vt ka: Piirimäe, E.  Enesemääramise idee ajalugu. – Sirp, 23.02.2018. 

60. Näiteks märksõnana raamatukogude kataloogides Ester 
(https://www.ester.ee/)
ja Digar 
(https://www.digar.ee/arhiiv/et). 

61. Goering, D.T. Einleitung: Ideen- und Geistesgeschichte in Deutschland – eine Standortbestimmung. – Ideengeschichte heute: Traditionen und Perspektiven. Hrsg. v. D. T. Goering. Transcript Verlag, Bielefeld, 2017, 10, 16, 33. Selle idee historistlike juurte kohta vt: Dilthey, W. Vaimne maailm: Sissejuhatuse elufilosoofiasse. Koost ja tlk A. Tool. (Avatud Eesti raamat.) Ilmamaa, Tartu, 2018, 316–319; Tool, A.  Wilhelm Dilthey akadeemiline elufilosoofia. – Dilthey, W. Vaimne maailm, 358–360. 

62. Nt Nolte, P. Sozialgeschichte und Ideengeschichte: Plädoyer für eine deutsche „Intellectual History“. – Nolte, P. Transatlantische Ambivalenzen: Studien zur Sozial- und Ideengeschichte des 18. bis 20. Jahrhunderts. De Gruyter, Berlin, 2014, 391–414. 
https://doi.org/10.1524/9783110359794

63. Quentin Skinner tõlgendas J. L. Austini keelefilosoofiale tuginedes väiteid kui „kõnetegusid“, mistõttu intellektuaalajaloo eesmärk on kindlaks teha, mida autor oma tekstidega „tegi”. Skinner, Q. Meaning and understanding in the history of ideas. Vt Hamilton-Bleakley, H. Linguistic philosophy and The Foundations . – Rethinking the foundations of modern political thought. Ed. by A. Brett, J. Tully, H. Hamilton-Bleakley. Cambridge University Press, Cambridge, 2006, 20–36. Eksem­plaarne näide Skinneri teadustööst on nüüd ka eesti keelde tõlgitud: Skinner, Q.  Uusaegse poliitilise mõtte alused. Tlk T. Pakk. (Avatud Eesti raamat.) EKSA, Tallinn, 2020. 

64. Tsitaat Stefan Collinilt: Collini, S. What is intellectual history? – History Today, 1985, 35, 10, 47. 

65. Pilk koolkonnaga seotud väljaannetele (ajakirjad History of Political Thought, Intellectual History Review, Modern Intellectual History jt või raamatusari „Ideas in context“) näitavad, et jätkuvalt on peatähelepanu all nn suured mõtlejad (Machiavelli, Hobbes, Locke, Hume, Smith, Hegel, Marx, Arendt jt), kes kuulusid juba varasema ideedeajaloo traditsiooni kaanonisse, ent nende kõrval on koha leidnud ka vähem tuntud autorid. Vt ka Charette, D., Skjönsberg, M.  State of the field: The history of political thought. – History: The Journal of the Historical Association, 26.06.2020, 1–14. 
https://doi.org/10.1111/1468-229X.13013 (20.06.2020). 

66. Annabel Brett on põhjendanud, miks just sellised autorid väärivadki suuremat tähelepanu: Brett, A. What is intellectual history now? 

67. Keedus, L. The crisis of German historicism: The early political thought of Hannah Arendt and Leo Strauss. Cambridge University Press, Cambridge, 2015; 
https://doi.org/10.1017/CBO9781316144558
Keedus, L. The poesis of a disciplinary metamorphosis: Rhetoric and ambition in American political science after World War II. – Trames: Journal of the Humanities and Social Sciences, 2018, 22, 1, 3–23. Keedus, L. The new world of Karl Barth: Rethinking the philosophical and political legacies of a theologian. – The European Legacy, 2019, 25, 2, 167−185. Keedus juhib praegu Tallinna Ülikoolis Euroopa Teadusfondi projekti TAU17149 „Aeg ja kriis: Anti-historism maailmasõdade vahelisel perioodil ja selle mõjud Euroopa mõtteloos“ (2018–2023). 
https://doi.org/10.3176/tr.2018.1.01

68. Piirimäe, E. Jean-Jacques Rousseau „Teine arutlus“ (1755) ajaloolises kontekstis: sissejuhatus. – Akadeemia, 2008, 12, 2765–2785; Piirimäe, E. Dying for the fatherland: Thomas Abbt’s theory of aesthetic patriotism. – History of European Ideas, 2009, 35, 2, 194–208; 
https://doi.org/10.1016/j.histeuroideas.2008.09.003
Piirimäe, E. Philosophy, sociability and modern patriotism: Young Herder between Rousseau and Abbt. – History of European Ideas, 2015, 41, 5, 640–661; 
https://doi.org/10.1080/01916599.2014.987561
Piirimäe, E. Sociability, nationalism, and cosmopolitanism in Herder’s early philosophy of history. – History of Political Thought, 2015, 36, 3, 521–559; Piirimäe, E. State-machines, commerce and the progress of humanität in Europe: Herder’s response to Kant in ideas for the philosophy of history of mankind. – Commerce and peace in the Enlightenment. Ed. by R. Whatmore, I. Nakhimovsky, B. Kapossy. Cambridge University Press, Cambridge, 2017, 155–191; 
https://doi.org/10.1017/9781108241410.007
Piirimäe, E.  Johann Gottfried Herder: Mõtteid inimkonna ajaloo filosoofiast: Saateks. – Herder, J. G. Mõtteid inimkonna ajaloo filosoofiast. Tlk K. Räni. (Avatud Eesti raamat.) Ilmamaa, Tartu, 2019, 955–984. Eva Piirimäe juhib praegu Tartu Ülikoolis ETAg-i teadusprojekti „Rahvaste enesemääramine ajaloolises perspektiivis“ (2020–2024). 

69. Piirimäe, E. Teoreetilisi perspektiive 19. sajandi eesti rahvuslusele. – Vene impeerium ja Baltikum: Venestus, rahvuslus ja moderniseerimine 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi alguses. Toim T. Tannberg, B. Woodworth. (Eesti Ajalooarhiivi toimetised, 16 (23).). Eesti Ajalooarhiiv, Tartu, 2009, 167–191. Üks näide rakendusest: Piirimäe, E. Humanität versus nationalism as the moral foundation of the Russian Empire: Jegór von Sivers’ Herderian cosmopolitanism. – Ajalooline Ajakiri, 2012, 1/2 (139/140), 79–113. 

70. Piirimäe, P. Early modern academic writings and intellectual history: Methods and perspectives of research. – Ajalooline Ajakiri, 2010, 3/4 (133/134), 247–262. Mõni näide sedalaadi uurimustest: Friedenthal, M. Senses and perception in seventeenth-century Academia Gustaviana and Gustavo-Carolina. – Ajalooline Ajakiri, 2010, 3/4 (133/134), 323–346; Friedenthal, M. Etümoloogia stiihiad. – Lugemise kunst, 272–285; Friedenthal, M. Ramism ja metafüüsika Academia Gustavianas. – Raamat ja aeg, 98–117; Friedenthal, M. Nominal definition in the seventeenth-century university disputations of the German cultural space. – History of Universities, 29. Oxford University Press, Oxford, 2016, 65–87; Friedenthal, M. Ramism, metaphysics and pneumatology in the Swedish universities of the first half of the 17th century. – Early modern disputations and dissertations in an interdisciplinary and European context (ilmumas); Tering , A. Skorbuuditeema Baltimaade arstide dissertatsioonides varasel uusajal. – Ajalooline Ajakiri, 2013, 4 (146), 447–464; Tering, A. Uute füsioloogiaideede retseptsioonist Baltimaade meedikute väitekirjades 17. sajandi viimasel veerandil. – Kroonikast epitaafini, 239–270. 

71. Nt artiklid kogumikus „Iseseisvusmanifest: Artikleid, dokumente ja mälestusi“. 

72. Piirimäe, P. Just war in theory and practice: The legitimation of Swedish intervention in the Thirty Years War. – The Historical Journal, 2002, 45, 3, 499–523; 
https://doi.org/10.1017/S0018246X02002522
Piirimäe, P. Russia, the Turks and Europe: Legitimations of war and the formation of European identity in the early modern period. – Journal of Early Modern History, 2007, 11, 63−86; 
https://doi.org/10.1163/157006507780385017
Piirimäe, P.  War and polemics in early modern Europe. – Exploring cultural history: Essays in honour of Peter Burke. Ed. by M. Calaresu, F. de Vivo, J.-P. Rubies. Ashgate, Aldershot, 2010, 133–149. 

73. Piirimäe, P. Johann Reinhold von Patkuli poleemilised kirjutised. – Läänemere provintside arengu­perspektiivid Rootsi suurriigis 16/17. sajandil. Koost E. Küng. (Eesti Ajalooarhiivi toimetised, 17 (24).) Eesti Ajalooarhiiv, Tartu, 2009, 155–187; Piirimäe, P. The capitulations of 1710 in the context of Peter the Great’s foreign propaganda. – Die baltischen Kapitulationen von 1710, 65–86; Piirimäe, P. Livonian Vaterland and Swedish Landesvater: Languages of patriotism in the seventeenth-century Swedish Empire. – Politische Dimensionen der deutschbaltischen literarischen Kultur, 15–45. 
https://doi.org/10.7788/boehlau.9783412211615.65

74. Vene, I. Ristiusu mõistatus: Jumalinimesest inimjumalani. Patmos, Tallinn, 2009, 27; vt ka Vene, I. Pahustumine ehk uusaja olemus. Ilmamaa, Tartu, 2002. Retsensioonid: Paul, T. Pahupidi puu. – Sirp, 09.08.2002; Lahe, J. Sekulariseerimise mõistatus. – Sirp, 19.03.2010. 

75. Undusk, J. „Esimene eesti juudiõgija“: Ado Grenzsteini endatapp antisemitismis; Undusk, J. Eesti Pindaros: Kristjan Jaak Petersoni oodide vaimuloolisest taustast [2012]. – Undusk, J. Eesti kirjanike ilmavaatest. (Eesti mõttelugu, 118.) Ilmamaa, Tartu, 2016, 66–113; Undusk, J.  Iseseisvusmanifesti intertekstuaalsus. – Iseseisvusmanifest, 19–52. 

76. Undusk, J. Kolm võimalust kirjutada eestlaste ajalugu: Merkel – Jakobson – Hurt [1997]. – Undusk, J. Eesti kirjanike ilmavaatest, 169, 184; Undusk, J.  Eksistentsiaalne Kreutzwald [2004]. – Undusk, J. Eesti kirjanike ilmavaatest, 114. 

77. Undusk, J. Ajalootõde ja metahistoorilised žestid: Eesti ajaloo mitmest moraalist. – Tuna, 2000, 2, 114–130 (tsitaadid lk 114, 120, 128). 

78. Brüggemann, K. Rahvusliku vaenlasekuju demontaažist ehk Carl Schirren kui Eesti iseseisvuse rajaja? – Tuna, 2002, 3, 93–98. Jansen, E. Tagasi ajalukku. – Tuna, 2003, 2, 131–136. 

79. Seda teeb Undusk eksplitsiitsemalt oma vastuses kriitikale: Undusk, J. Eesti ajaloo kotkaperspektiivist: Minu vaidlus Brüggemanniga. – Tuna, 2002, 3, 99–116. 

80. Nt Tartu Ülikooli tellitud rektoriraamatute sari (Kalling, K. Rektor Henrik Koppel. Aasta Raamat, Tallinn, 2007; Rohtmets, P. Rektor Johan Kõpp. Aasta Raamat, Tallinn, 2007; Kalling, K. Rektor Hugo Kaho. Aasta Raamat, Tallinn, 2009; Kivimäe, J. Rektor Hans Kruus. Aasta Raamat, Tallinn, 2017; Kalling, K. Rektor Jüri Kärner. Aasta Raamat, Tallinn, 2019), samuti Rahvusarhiivi Eesti riigivanemate ja peaministrite sari Riigikantselei stipendiumi toel (statuut vt 
https://www.riigikantselei.ee/et/stipendium); 
sarjas on ilmunud Ant , J. August Rei: Eesti riigimees, poliitik, diplomaat. Rahvusarhiiv, Tartu, 2018; Paavle, I. Õiguse ja omariikluse eest: Otto Tief. Riigiarhiiv, Tartu, 2014; Karjahärm, T., Pajur, A. Konstantin Päts: Poliitiline biograafia I: Vabameelne opositsionäär (1874–1916); II: Riigimees (1917–1956). Rahvusarhiiv, Tartu, 2018; Aru, K. Jaan Tõnisson: Rahvajuht ja riigivanem 1–2. Rahvusarhiiv, Tartu, 2019). Ka mujal maailmas on see jätkuvalt levinud žanr mitte ainult populaarteaduslike käsitluste puhul, näiteks on 2018. aastal ametisse astunud Cambridge’i Ülikooli poliitilise mõtte ajaloo professori Richard Bourke’i peateos intellektuaalne biograafia Edmund Burke’ist: Bourke, R.  Empire and revolution: The political life of Edmund Burke. Princeton University Press, Princeton, NJ, 2015. 

81. Nt Aru, K. Jaan Tõnisson – rahvajuht ja riigivanem; Karjahärm, T. Konstantin Päts: Poliitiline bio­graafia I: Vabameelne opositsionäär (1874–1916); Kivimäe, J. Rektor Hans Kruus; Salupere, M. Postipapa: Mitmes peeglis, mitmes rollis. Tänapäev, Tallinn, 2006. Salupere, M. Koidula: Ajastu taustal, kaasteeliste keskel. Tänapäev, Tallinn, 2017; Tohvri, E. Georges Frédéric Parrot: Tartu Keiserliku Ülikooli esimene rektor. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 2019. Ka Mart Laar, kelle väitekiri uuris ärkamisaja aktiviste laiapõhjaliselt (Laar, M. Äratajad: Rahvuslik ärkamisaeg Eestis 19. sajandil ja selle kandjad. Eesti Ajalooarhiiv, Tartu, 2005), on hiljem siirdunud populaarsemas laadis biograafiate juurde: Laar, M. Raamat Jakob Hurdast. Ilmamaa, Tartu, 1995; Laar, M.  Johann Voldemar Jannsen: Elu ja töö. Read, Tallinn, 2019. 

82. Mõtteajaloo osatähtsus on suur Hupeli (Jürjo, I.  Liivimaa valgustaja A. W. Hupel 1737–1819) ja Parrot’, aga ka Kruusi biograafias, mõnevõrra vähem kaalukas Jannseni, Tõnissoni või Pätsi elulooraamatute puhul (vt viited 80 ja 81). 

83. Üheselt kaasaelavad teosed on nt: Aru, K. Jaan Tõnisson; Laar, M. Johann Voldemar Jannsen; Tohvri, E. Georges Frédéric Parrot. Vt sarnane kriitika: Marchand, S.  Has the history of the disciplines had its day? – Rethinking modern European intellectual history, 131–152. 

84. „[...] all things that we see standing accomplished in the world are properly the outer material result, the practical realization and embodiment, of Thoughts that dwelt in the Great Men sent into the world.“ (Carlyle, T. On heroes, hero-worship, and the heroic in history [1840]. 
https://www.gutenberg.org/files/1091/1091-h/1091-h.htm (20.06.2020)). „Suurmeeste“ biograafiate žanri kaitseks vt: Richards, R. J. The role of biography in intellectual history. – KNOW: A Journal on the Formation of Knowledge, 2017, 1, 2, 295–318. 
https://doi.org/10.1086/693727

85. Eestis nt Valge, J.  Punased I. Tallinna Ülikooli Eesti Demograafia Instituut, Rahvusarhiiv, Tallinn, 2014. 

86. Nt T. Karjahärmi teosed (vt viide 12). 

87. Neid seoseid on tugevamalt välja toodud teadusajaloolaste töödes, nt: Tammiksaar, E.  Alexander Theodor von Middendorffi tegevus Liivimaa põllumajanduse edendajana ning tema seosed eesti rahvusliku liikumisega. – Eesti Ajalooarhiivi toimetised. Toim T. Tannberg. Eesti Ajalooarhiivi Kirjastus, Tartu, 2006, 157–211. Jannseni, Hurda, Jakobsoni jt toetumist saksa (ja laiema Euroopa) mõtteloo eri traditsioonidele on vaid markeeritud, aga mitte süstemaatiliselt uuritud. 

88. Marek Tamm ja Kalevi Kull on selles vaimus kutsunud üles kultuuriteooria „reterritorialiseerimisele“ ning lansseerinud „Eesti teooria“ kui lokaalse episteemi idee: Tamm, M., Kull, K. Eesti teooria. – Akadeemia, 4, 2015, 579–625; Tamm, M. Kull, K. Toward a reterritorialisation of cultural theory: Estonian theory from Baer via Uexküll to Lotman. – History of the Human Sciences, 2016, 29, 1, 75–98. 
https://doi.org/10.1177/0952695115617407

89. Levinumateks tühjadeks tähistajateks on „liberalism“ ja „konservatism“. Nt Parrot’ nimetamine „veendunud liberaaliks“ on ähmane või lausa eksitav (vt ka arvustus Piirimäe, P. Epi Tohvri, Georges Frédéric Parrot: Tartu Keiserliku Ülikooli esimene rektor. – Ajalooline Ajakiri, 2019, 3/4 (169/170), 423–428); Hupeli kohta on I. Jürjo kasutanud oksümoroonilisi „liberaal-konservatiivne“ ja „reformikonservatiivne“ ( Jürjo, I. August Wilhelm Hupel, 418.) 

90. Väärib märkimist, et mõisteajaloo uurimine on eriti tugeval järjel Soomes: 1998. aastal asutatud History of Political and Social Concepts Group’i üheks algatajaks oli Kari Palonen (Jyväskylä Ülikool) ning Helsingi Ülikooli intellektuaalajaloo keskus (University of Helsinki Centre for Intellectual History) annab välja ajakirja Contributions to the History of Concepts. 

91. Allakirjutanu (kaas)juhendatavad doktorandid, kes seda perioodi uurivad: Timo Aava, The adaptation of the concept of non-territorial autonomy in Estonia 1900–1940 (Viini Ülikool, juh B. Kuzmany, P. Piirimäe); Margo Roasto, Rahvusküsimus ja maareformikavad duumamonarhia ajajärgul: Ühiskondlik mõte Eesti alal 1905–1917 (Tartu Ülikool, juh P. Piirimäe). Vt ka Roasto, M.  The political debate about the land question in the Estonian area of the Baltic provinces, 1905–1914. – Journal of Baltic Studies (04.05.2020).
https://doi.org/10.1080/01629778.2020.1748074

92. Üks oluline teemaliin on tsivilisatsiooni ja progressi idee, mida uurib doktorant Kadi Kähär-Peterson: „Inimsoo progress, Euroopa ja Baltikum: Garlieb Merkeli (1769–1850) ideed Euroopa tsivilisatsiooniteooriate kontekstis“ (Tartu Ülikool, juh E. Piirimäe, P. Piirimäe). 

93. Seda teemat uurib praegu doktorant Liisi Veski: „The concept of national unity in the interwar Esto­nian nationalist discourse“ (Glasgow’ Ülikool, juh D. Smith, P. Piirimäe). 

94. Selle teemavaldkonna eri tahke on viimastel aastatel uurinud Tõnu Tannberg: Tannberg, T. „Üks võimsamaid relvi võitluses kodanlise natsionalismi vastu on kindlasti eesti ajalugu…“: Eesti vabariigi perioodi uurimisest Eesti NSV Teaduste Akadeemia ajaloo instituudis aastatel 1946–1950. – Ajalooline Ajakiri, 2018, 2/3 (164/165), 203–224; Tannberg, T. „Tsensuuri töö on väga vastutusrikas“: Dokumentaalne pilguheit Eesti NSV Glavliti tegevusele aastatel 1941–1948. – Ajalooline Ajakiri, 2018, 166, 4, 337–353. Vt ka üldkäsitlus: Karjahärm, T., Sirk, V. Kohanemine ja vastupanu: Eesti haritlaskond 1940–1991. Argo, Tallinn, 2007. 
https://doi.org/10.12697/AA.2018.4.04

95. Nt Piirimäe, K., Grönholm, P. Historical consciousness, personal life experiences and the orientation of Estonian foreign policy toward the West, 1988–1991. – Ajalooline Ajakiri, 2016, 3/4 (157/158), 477–511; 
https://doi.org/10.12697/AA.2016.3-4.07
Saharov, J.  An economic innovation as an icebreaker: The contractual work experiment in Soviet Estonia in 1985. – The Baltic states and the end of the Cold War. Ed. by K. Piirimäe, O. Mertelsmann. (Tartu Historical Studies.) Peter Lang, Frankfurt am Main, New York, 2018, 65–84. 

96. Euroopa teadusvaldkondade ja -erialade klassifikaatoris (Common European Research Classification Scheme (CERCS) eraldiseisev intellektuaalajaloo valdkond puudub, aga positiivse märgina on see eraldi lahtrina ERC grantide hindamise paneelide jaotuses (SH6_10 History of ideas, intellectual history, history of sciences and techniques).