1. Eest ajalooteaduse institutsionaalsest korraldusest lähemalt vt Marek Tamme artiklit siinsamas ajakirjanumbris. 

2. Rajaotsingud: 14. detsembril 1996 Tartus ja 18. märtsil 1987 Tallinnas toimunud lähiajaloo seminaride materjalid. Kistler-Ritso Eesti Sihtasutus, Nõukogude Aja Uurimiskeskus (S-Keskus), Eesti Riigiarhiiv, Tallinn, 1999, 3. 

3. Sõja ja rahu vahel I: Eesti julgeolekupoliitika 1940. aastani. Peatoim E. Tarvel, toim T. Tannberg. S-Keskus, Tallinn 2004; Sõja ja rahu vahel II: Esimene punane aasta: Okupeeritud Eesti julgeolekupoliitiline olukord sõja alguseni. Peatoim E. Tarvel, toim M. Maripuu. S-Keskus, Tallinn, 2010. 

4. Kõrgemad võimu vahendajad ENSV-s: Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee sekretärid 1940–1990: Teatmik. Koost O. Liivik, toim E. Tarvel; Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee organisatsiooniline struktuur 1940–1991. Koost ja toim E. Tarvel; Eestimaa Kommunistliku Partei kohalikud organisatsioonid 1940–1991. Koost ja toim E. Tarvel. Kõik Kistler-Ritso Eesti Sihtasutus, Tallinn, vastavalt 2000, 2002, 2005. Klesment, M., Nugin, R. , Tarvel, E.  Partei-algorganisatsioon: Kommunistliku poliitika esmane elluviija okupeeritud Eestis 1940–1991. Toim E. Tarvel. Kistler-Ritso Eesti Sihtasutus, Tallinn, 2009. 

5. Tarptautinė komisija nacių ir sovietinio okupacinių režimų nusikaltimams Lietuvoje įvertinti (ingl: The International Commission for the Evaluation of the Crimes of the Nazi and Soviet Occupation Regimes in Lithuania), vt 
https://www.komisija.lt/en/about-commission/ (30.06.2020). 

6. Latvijas Vēsturnieku komisija, Commission of the Historians of Latvia – koduleht puudub, vt 
http://lpra.vip.lv/komisija.htm (30.06.2020). 

7. Estonia 1940–1945: Reports of the Estonian International Commission for the Investigation of Crimes Against Humanity. Ed. by T. Hiio, M. Maripuu, I. Paavle. Estonian Foundation for the Investigation of Crimes Against Humanity, Tallinn, 2006; Estonia since 1944: Reports of the Estonian International Commission for the Investigation of Crimes Against Humanity. Ed. by T. Hiio, M. Maripuu, I. Paavle. Estonian Foundation for the Investigation of Crimes Against Humanity, Tallinn, 2009. 

8. Komisjoni veebikülge hoiab Eesti Mälu Instituut, vt 
http://www.mnemosyne.ee/hc.ee/ (30.06.2020). 

9. Köited 1–14, vt Eesti Memento Liit, Trükised, Memento raamatud, 
https://www.memento.ee/trukised/memento-raamatud/ (30.06.2020).
Nendel raamatutel põhinev paranduste ja täiendustega veebiandmebaas on Eesti kommunismiohvrid 1940–1991, 
https://www.memoriaal.ee/ (30.06.2020), 
mida haldab Eesti Mälu Instituut. 

10. Valge raamat: Eesti rahva kaotustest okupatsioonide läbi 1940–1991. Toim Ü. Ennuste, E. Parmasto, E. Tarvel, P. Varju. Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riiklik Komison, Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn, 2005. (Ilmus ka inglise keeles.) 

11. Vt Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riiklik Komisjon, sari, 1–21, 1993–2004. 

12. Eesti rahvastikukaotused II/1: Saksa okupatsioon 1941–1944: hukatud ja vangistuses hukkunud = Population losses in Estonia II/1: German occupation 1941–1944. Koost I. Paavle. (ORURK, 17.) Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riiklik Komisjon, Tartu, 2002; Salo, V. Population losses 1940–1941: Citizens of Jewish nationality. (ORURK, 18.) Estonian State Commission on Examination of the Policies of Repression, Tartu, 2002. 

13. Vt nt Haud, J., Raukas, A., Salo, V., Varju, P. Eesti okupatsioonikahjud ja inimkaotused. Valge Raamat, Tallinn, 2018. 

14. Onomastika: Eestlaste perekonnanimed, 
http://www.ra.ee/apps/onomastika/;
Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944, 
http://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/site/aaut; 
Eestlased Esimeses maailmasõjas, Rahvusarhiivi ühisloome algatus, 
http://www.ra.ee/ilmasoda/;
Vabadussõda, Ühisloomealgatus, 
http://www.ra.ee/vabadussoda; 
Eesti ohvitserid 1918–1940, 
http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1 (kõik 04.07.2020). 

15. Vt nt Pettai, E.-C. Negotiating history for reconciliation: A comparative evaluation of Baltic presidential commissions. – Europe-Asia Studies, 2015, 67, 7, 1079–1101; 
https://doi.org/10.1080/09668136.2015.1064862
Wulf, M. Shadowlands: Memory and history in post-Soviet Estonia. Berghahn Books, New York, Oxford, 2016. 
https://doi.org/10.2307/j.ctvgs09pg

16. Vt Vabariigi President arutas Eesti Ajaloo avaldamisega seotut. 01.12.1999. Eesti Vabariigi Presidendi kantselei ametlikud teated 1992–2001, 
https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=1789 (04.07.2020). 

17. Eesti ajalugu VI: Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. Peatoim S. Vahtre. Tegevtoim. A. Pajur, T. Tannberg. Õpetatud Eesti Selts, Ilmamaa, Tartu, 2005. 

18. Zetteberg, S.  Eesti ajalugu. Tlk M. Berg jt. Toim A. Mäesalu, M. Laidre, T. Tannberg, A. Pajur. Tänapäev, Tallinn, 2009. 

19. Tarvel, E.  Eesti rahva lugu. Varrak, Tallinn, 2018. 

20. Tallinna ajalugu III: 1710–1917. Koost T. Kala, L. Kõiv, O. Liivik, peatoim T. Kala, toim T. Tamla; Tallinna ajalugu IV: 1917–2019. Koost O. Liivik, peatoim T. Kala, toim T. Tamla. Mõlemad köited Tallinna Linnaarhiiv, Tallinn, 2019. 

21. Karjahärm, T., Sirk, V. Eesti haritlaskonna kujunemine ja ideed 1850–1917. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn, 1997; Karjahärm, T., Sirk, V. Vaim ja võim: Eesti haritlaskond 1917–1940. Argo, Tallinn, 2001; Karjahärm, T., Sirk, V. Kohanemine ja vastupanu: Eesti haritlaskond 1940–1987. Argo, Tallinn, 2007. 

22. Jürjo, I.  Pagulus ja Nõukogude Eesti: Vaateid KGB, EKP ja VEKSA arhiividokumentide põhjal. Umara, Tallinn 1996; 2. tr. Tammerraamat, Tallinn, 2014. 

23. Aruanne ENSV Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee 2. vastuluureosakonna tööst ajavahemikul 1. IV 1954 – 1. IV 1955. Toim J. Ojamaa, J. Hion. (Ad fontes, 2.) Umara, Tallinn, 1997. Järgnevate aastate aruanded vt: Ad fontes 4, 6, 8. Umara, Tallinn, 1998, 1999, 2000 ning Ad fontes 10 ja 14. Eesti Rahvusarhiiv, Tallinn, 2002, 2005. 

24. Selle kohta vt: Эстонско-латышско-литовский совместный семинар „Документы КГБ в Балтийских странах“: Доклады. Филиал Государственного архива Эстонии. Акадеэмия трюкк, Таллинн, 1996, 18–23. 

25. Tsitaat – vt: Leninlik etapp eesti ajalooteaduses: Historiograafilisi artikleid. Koost ja toim E. Laul. Eesti Raamat, Tallinn, 1970, 47–48. 

26. Raid, L.  Vaevatee: Tartu Ülikool kommunistlikus parteipoliitikas aastail 1940–1952. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 1995. 

27. Karjahärm, T.  Ida ja Lääne vahel: Eesti-Vene suhted 1850–1917. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn, 1998. 

28. Kuuli, O.  Sotsialistid ja kommunistid Eestis 1917–1991. O. Kuuli, Tallinn, 1999. 

29. Graf, M.  Parteid Eesti Vabariigis 1918–1934: Koos eellooga 1905–1917 ja järellooga 1934–1940. Tallinna Pedagoogikaülikooli kirjastus, Tallinn, 2000. 

30. Medijainen, E. Eesti välisministeerium ja saatkonnad 1918–1940: Doktoriväitekiri. Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond, 1997. Raamatuna: Medijainen, E.  Saadiku saatus: Välisministeerium ja saatkonnad 1918–1940. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn, 1997. 

31. Eesti riigikaitsepoliitika aastail 1918–1934. Koost A. Pajur. Eesti Ajalooarhiiv, Tartu, 1999. 

32. Made, V.  Eesti ja Rahvasteliit. (Dissertationes historiae Universitatis Tartuensis, 3.) Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 1999. 

33. Näiteks doktoritööd: Ilmjärv, M. Silent submission: Formation of foreign policy of Estonia, Latvia and Lithuania – period from mid-1920-s to annexation in 1940. (Acta Universitatis Stockholmiensis. Studia Baltica Stockholmiensia.) Stockholm University Deptartment of History, Stockholm, 2004; Piirimäe, K.  Estonia, the Baltic question and the „big three“ allies in World War Two. Cambridge University, 2010. 

34. Nt Jaanson, K. Sõbrad: Vähemlane Otto Sternbeck ja enamlane Aleksander Kesküla. – Tuna, 2007, 2, 28–41; Jaanson, K. Eestlane Aleksander Kesküla ja Berliin: avang (september 1914 – mai 1915). – Tuna, 2004, 1, 12–38; Jaanson, K.Aleksander Kesküla maailmanägemus. – Acta Historica Tallinnensia, 2002, 6, 108–124; Jaanson, K. Juan Linz ja eestlane Aleksander Kesküla. – Akadeemia, 2002, 2, 227–251; Jaanson, K. Eestlane Aleksander Kesküla ja Rahvuste Uniooni III konverents Lausanne’is 1916. aastal. – Akadeemia, 2000, 9, 1824–1862. 

35. Tallinna Uuel turul mälestati veresauna ohvreid. 29.10.2000. Eesti Vabariigi Presidendi kantselei ametlikud teated 1992–2001, 
https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=1414 (04.07.2020). 

36. Aitsam, M. 1905. aasta revolutsioon ja selle ohvrid Eestis. Ilmamaa, Tartu, 2011; Aitsam, M.  Jõulud Vigalas: 1905. a Läänemaal: Eel- ja järellugudega: Isiklikke mälestusi ja uurimusi. Hea Lugu, Tallinn, 2014. 

37. Karjahärm, T. 1905. aasta Eestis: Massiliikumine ja vägivald maal. Argo, Tallinn, 2013; Karjahärm, T. 1905. aasta Eestis: Sotsialistid ja terroristid. Argo, Tallinn, 2013; 1905. aasta Eestis: Mälestused. Koost ja komm T. Karjahärm. Argo, Tallinn, 2016. Sovetiaegne käsitlus: Karjahärm, T., Pullat, R.  Eesti revolutsioonitules 1905–1907. Eesti Raamat, Tallinn, 1975. 

38. Kann, L. Tulistamine Tallinna Uuel turul 1905. aasta 16. oktoobril. – Tuna, 2015, 3, 90–97. 

39. Protokolle der Estländischen Ritterschaft 1905–1907, Halbband 1: Protokolle der Estländischen Ritterschaft 1905–1906; Berichte an den ordentlichen Landtag Januar 1905, Halbband 2: Protokolle der Estländischen Ritterschaft 1907; Protokolle des Landratskollegiums 1905–1907; Anträge und Entwürfe 1905–1907. Hrsg. v. T. Frhr. v. Dellingshausen, H. v. Wistinghausen. (Ex fontibus Archivi Historici Estoniae, 5.) Rahvusarhiiv, Tartu, 2016. 

40. Tamul, S. Тарту и его университеты (1905–1918 годы). – Университет и город в России в начале ХХ века. Под ред. Т. Маурер, А. Дмитриева. Новое литературное обозрение, Mocквa, 2009, 584–702. 

41. Esimene maailmasõda ja Eesti; Esimene maailmasõda ja Eesti II. Mõlemad koost T. Tannberg. (Eesti Ajalooarhiivi toimetised, 22 (29); 24 (31).) Eesti Ajalooarhiiv, Tartu, 2014 ja 2016; I maailmasõda Ida-Euroopas – teistsugune kogemus, teistsugused mälestused; Euroopa pärast I maailmasõda: Rahvusriikide armeede sünd impeeriumide varemetel; Rahvusväeosad I maailmasõjas – impeeriumide värbamispoliitikast iseseisvate rahvusriikide relvajõududeni. Peatoim T. Hiio, toim S. Niinepuu (2015 ja 2016) ja K. Piirimäe. (Eesti sõjaajaloo aastaraamat, 5 (11); 6 (12); 8 (14).) Eesti sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum, Tallinna Ülikooli Kirjastus, Tallinn, 2015; 2016; 2018); Esimene maailmasõda ja selle järelkajad Eestis. Koost M. Kuldkepp, K. Piirimäe, P. Piirimäe. Ajalooline Ajakiri, 2016, 1 (155). 

42. Must, A. Muutugu ja kadugu! Baltisakslased ja Esimene maailmasõda. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 2016; Esse, L.  Eesti sõdurid Esimeses maailmasõjas: Sõjakogemus ja selle sõjajärgne tähendus. (Dissertationes historiae Universitatis Tartuensis, 38.) Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 2016; Eestlased ilmasõjas: Sõdurite kirju, päevikuid ja mälestusi Esimesest maailmasõjast. Koost T. Tannberg. Rahvusarhiiv, Tartu, 2015. 

43. Protokolle der Estländischen Ritterschaft 1914–1920: Berichte an den ordentlichen Landtag der Estländischen Ritterschaft, Februar 1914, Anträge und Entwürfe; Protokolle des Estländischen Landratskollegiums 1914–1918. Hrsg. v. T. Frhr. v. Dellingshausen ja H. v. Wistinghausen. (Ex fontibus Archivi Historici Estoniae, 3; Halbband 1–2.) Eesti Ajalooarhiiv, Tartu, 2011. 

44. Kröönström, M. Eesti rahvusest kaadriohvitserid Vene armees aastail 1870–1917. – Vene aeg Eestis: Uurimusi 16. sajandi keskpaigast kuni 20. sajandi alguseni. (Eesti Ajalooarhiivi toimetised, 14 (21).) Eesti Ajalooarhiiv, Tartu, 2006, 317–344; Kröönström, M. Tsaariarmees teeninud eesti soost kaadriohvitseride sotsiaalsest päritolust. – Ajalooline Ajakiri, 2000, 3 (110), 43–50 jt. 

45. Kuldkepp, M. Rahvusliku enesemääramise kaudu Saksamaa külge: Eestlased anneksionistliku Saksa poliitika sihtmärgina 1918. aasta okupatsiooni eel. – Esimene maailmasõda ja Eesti II, 369–433; Kuldkepp, M.  Eestlased ja „eestlase vaenlased“: Survemeetmed baltisakslaste ja nende poolehoidjate vastu Eesti Vabadussõja ajal. – Vabadussõja mitu palet: Sõda ja ühiskond aastatel 1918–1920. Koost ja toim T. Tannberg. (Eesti Rahvusarhiivi toimetised, 3 (34).). Rahvusarhiiv, Tartu, 2019, 365–421. 

46. Ühena esimestest Lokk, V. Eesti rahvusväeosad 1917–1918: formeerimine ja struktuur. Argo, Tallinn, 2008; aga ka Pajur, A. Die estnischen Militäreinheiten 1917–1918. – Forschungen zur baltischen Geschichte, 2016, 10, 136–162; Pajur, A.Eesti rahvusväeosad 1917–1918: Historiograafiline ülevaade; Eesti rahvuslikud väeosad 1918. aasta kevadtalvel. – Esimene maailmasõda ja Eesti II, 9–42; 434–506; Pajur, A. Lisandusi eesti rahvusväeosade „Haapsalu perioodile“. – Tuna, 2019, 1, 55–77; 2, 78–104. 

47. Walter, H., Tojak, T.  Nad andsid kõik: Vabadussõjas langenud ohvitserid. SE&JS, Tallinn, 2000. 

48. Sh 1999. aastal Hamburgi Ülikoolis kaitstud doktoritöö, raamatuna: Brüggemann, K.  Die Gründung der Republik Estland und das Ende des „Einen und Unteilbaren Rußland“: Die Petrograder Front des Russischen Bürgerkriegs 1918–1920. (Reihe Forschungen zum Ostseeraum, 6.) Harrassowitz, Wiesbaden, 2002. 

49. Eesti! Sa seisad lootusrikka tuleviku lävel, kus sa vabalt ja iseseisvalt oma saatust määrata ja juhtida võid: Eesti riikluse alusdokumendid 1917–1920. Koost A. Pajur. Eesti Ajalooarhiiv, Tartu, 2008; Iseseisvusmanifest: Artikleid, dokumente ja mälestusi. Koost T. Tannberg ja A. Pajur. Rahvusarhiiv, Tartu, 2014. 

50. Raamatuna: Kröönström, M.  Kaptenite ja leitnantide sõda: Eesti sõjavõe juhtkoosseis Vabadussõjas 1918–1920. Tänapäev, Tallinn, 2010. 

51. Rosenthal, R.  Laidoner – väejuht: Johan Laidoner kõrgema operatiivjuhi ja strateegia kujundajana Eesti Vabadussõjas. Argo, Tallinn, 2008. 

52. Rosenthal, R. Loodearmee. Argo, Tallinn, 2006; Rosenthal, R. Kord ja kohus: Eesti sõjaväejuhtkond Vabadussõja-aegses sisepoliitikas. Argo, Tallinn, 2019. 

53. Minnik, T. Terror ja repressioonid Eesti Vabadussõjas: Historiograafia, allikad ja edasised uurimisvõimalused. – Uurimusi historiograafiast, allikaõpetusest ja institutsioonidest. Koost T. Tannberg. (Eesti Ajalooarhiivi toimetised, 19 (26).) Eesti Ajalooarhiiv, Tartu, 2012, 245–264; Minnik, T. Kontrrevolutsiooni vastu võitlemise komisjonide rollist enamlaste terroripoliitika täide viimisel Eestis 1918–1919. – Acta Historica Tallinnensia, 2015, 1, 51–68. 
https://doi.org/10.3176/hist.2015.1.03

54. Kopõtin, I. Katšanovi üksikpataljon. – Väeteenistusest Eestis ja eestlastest väeteenistuses. (Eesti sõjaajaloo aastaraamat, 1 (7).) Eesti sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum, Tallinna Ülikooli Kirjastus, Tallinn, 2011, 73–101; Kopõtin, I. Rahvuse kool: Eesti rahvusarmee ja vähemusrahvused aastatel 1918–1940. (Uurimusi ja allikmaterjale Eesti sõjaajaloost, 9.) Rahvusarhiiv, Tartu, 2020. 

55. Salo, U. Punaarmee lüüasaamine Lõuna-Eestis 1919. aasta jaanuari keskel ja selle mõju olukorrale Lätis. – Vabadussõja mitu palet, 307–338; Veske, J.  Lahingud Jõhvi vabastamiseks Eesti Vabadussõjas jaanuaris 1919. – Vabadussõja mitu palet, 339–364. 

56. Kirkebæk, M. Den yderste grænse: danske frivillige i de baltiske uafhængighedskrige 1918–1920, Bd. 2: Krig og efterkrigstid. Lindhardt og Ringhof, København , 2019. 

57. Roselius, A., Silvennoinen, O.  Villi itä: Suomen heimosodat ja Itä-Euroopan murros 1918–1921. Tammi, Helsinki, 2019. 

58. Oll, A.  Eesti Merevägi Vabadussõjas 1918–1920: Doktoritöö. Tallinna Ülikool, Humanitaarteaduste instituut, Ajaloo, arheoloogia ja kunstiajaloo keskus, 2018. 

59. Oll, A. Eesti sõjalaevastiku olukord ja võimalikud relvahanked Suurbritanniast aastail 1920–1921. – Sõjaväe ja tsiviilelanike suhted. (Eesti sõjaajaloo aastaraamat, 2 (8).) Eesti sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum, Tallinna Ülikooli Kirjastus, Tallinn, 2012, 205–237; Oll, A. Suurbritannia Venemaa-suunalise interventsioonipoliitika tagamaad ja Briti eskaadri saabumine Tallinna 1918. aastal. – Tuna, 2018, 4, 33–56; Oll, A.  Suurbritannia seisukohad Eesti suhtes ja Briti eskaadri tegevus Soome lahel 1918–1919. – Vabadussõja mitu palet, 185–233. 

60. Pihlak, J., Strauss, M., Krillo, A.  Eesti Vabaduse Risti kavalerid. Koost Jaak Pihlak. Vabadussõja Ajaloo Selts, Viljandi Muuseum, Viljandi, 2016. 

61. Pihlak, J.  Karutapjad ja Vabaduse Risti vennad. Viljandi Muuseum, Viljandi, 2010. 

62. Kaasik, P., Vahtre, L., Salo, U.  jt. Eesti Vabadussõja ajalugu. 2 kd. Koost ja toim L. Vahtre. (Eesti Sõjamuuseumi – Kindral Laidoneri Muuseumi toimetised, 10/1–2.) Varrak, Tallinn, 2020. 

63. Ilmjärv, M. Konstantin Päts ja Nõukogude Liidu Tallinna saatkond 1925–1934. – Acta Historica Tallinnensia, 1999, 3, 156–223. 

64. Ilmjärv, M. Silent submission. 

65. Ilmjärv, M.  Hääletu alistumine: Eesti, Läti ja Leedu välispoliitilise orientatsiooni kujunemine ja iseseisvuse kaotus: 1920. aastate keskpaigast anneksioonini, Argo, Tallinn, 2004; 2. täiend. ja parand. tr. 2010. 

66. Valge, J. Konstantin Päts ja Nõukogude Liidu huvid I–II. – Akadeemia, 2007, 6, 1163–1200; 7, 1453–1484. 

67. Pajur, A. Konstantin Päts: Poliitiline biograafia II: Riigimees (1917–1956). Rahvusarhiiv, Tartu, 2018, 266–276, 298–319, 452 jj. 

68. Eesti ja Soome suhted 1920–1925: Dokumentide kogumik. Koost H. Arumäe; Kaks algust: Eesti Vabariik – 1920. ja 1990. aastad. Koost J. Ant; Eesti Vabariigi sisepoliitika 1918–1920: Dokumentide kogumik. Koost J. Ant, E. Kessel ja A. Pajur; Eesti ja Läti suhted 1920–1925: Dokumentide kogumik. Koost H. Arumäe ja T. Arumäe; Eesti suhted Leedu ja Poolaga: Balti konverentsid 1920–1925: Dokumentide kogumik. Koost H. Arumäe; Eesti Vabariigi sisepoliitika 1921–1929: Dokumentide kogumik. Koost, J. Ant, E. Kessel ja A. Pajur. (Ad fontes, 1, 3, 5, 7, 9 ja 12.) Umara, Tallinn, 1997, 1998, 1999, 1999, 2001 ja Eesti Rahvusarhiiv, Tallinn, 2002. 

69. Vt Arumäe, H. Baasidelepingu eelmäng. – Tuna, 2001, 4, 23–31; 2002, 1, 37–49; Arumäe, H. Jaan ja Ilmar Tõnissoni välispoliitilistest tõekspidamistest Teise maailmasõja eel. – Tuna, 2003, 3, 35–63; Arumäe, H. Ühe illusiooni purunemine: Abipalve Briti valitsusele 1924. aasta detsembris. – Tuna, 2014, 3, 88–103. 

70. Arumäe, H.  Eesti ja Soome: Sõjast sõjani. Argo, Tallinn, 2018. 

71. Ant, J. August Rei – Eesti riigimees, poliitik, diplomaat. Rahvusarhiiv, Tartu, 2012; Paavle, I. Õiguse ja omariikluse eest: Otto Tief (1889–1976). Rahvusarhiiv, Tartu, 2014; Karjahärm, T. Konstantin Päts: Poliitiline biograafia I: Vabameelne opositsionäär (1874–1916). Rahvusarhiiv, Tartu, 2018; Pajur, A. Konstantin Päts: Poliitiline biograafia II; Aru, K.  Jaan Tõnisson – rahvajuht ja riigivanem. 1–2. Rahvusarhiiv, Tartu, 2019. 

72. Stipendium Eesti riigijuhid 1918–1940/1944, 
https://www.riigikantselei.ee/et/stipendium (04.07.2020). 

73. Valge, J.  Eesti parlament 1917–1940: Poliitiline ajalugu. Eesti Rahvusraamatukogu, Tallinn, 2019. 

74. Valitud ja valitsenud: Eesti parlamentaarsete ja muude esinduskogude ning valitsuste isikkoosseis aastail 1917–1999. Koost J. Toomla. Eesti Rahvusraamatukogu, Tallinn, 1999; I Riigikogu liikmed. Koost P. Viljamaa. Eesti Rahvusraamatukogu, Tallinn, 2019; vt ka Valitsused ja riigimehed: TEA entsüklopeedia eriväljaanne. Koost M. Maasing. Tea kirjastus, Tallinn, 2018. 

75. Riigikontroll 1918–2008. Sissevaateid ajalukku, dokumente, artikleid. Koost K. Arjakas, T. Mattson. SE&JS, Riigikontroll, Tallinn, 2009; Saueauk, M., Rohtmets-Aasa, H.  Riigikantselei 1918–2018. Rahvusarhiiv, Tartu, 2018; Haridusministeeriumi sajand: 1918–2018. Koost L. Uuet. Rahvusarhiiv, Tartu, 2018. 

76. Järvelaid, P., Pihlamägi, M. 80 aastat Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumi: 1918–1998. Teaduste Akadeemia Kirjastus, Tallinn, 1999; Järvelaid, P., Pihlamägi, M.  Justiitsministeerium 100: 1918–2018. Justiitsministeerium, Tallinn, 2018. 

77. Lotman, P.  Eesti Rahvusraamatukogu 1918–2018. Eesti Rahvusraamatukogu, Tallinn, 2018. 

78. Pihlamägi, M. Eesti industrialiseerimine 1870–1940. Teaduste Akadeemia Kirjastus, Tallinn, 1999; Pihlamägi, M.  Väikeriik maailmaturul: Eesti väliskaubandus 1918–1940. Argo, Tallinn, 2004. 

79. Pihlamägi, M. Esimene nõukogude aasta Eesti majanduses, 1940–1941. – Acta Historica Tallinnensia, 2005, 9, 187–209; Pihlamägi, M. Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni standardid ja nende mõju Eesti tööseadusandlusele kahe maailmasõja vahel. – Acta Historica Tallinnensia, 2011, 17, 109–135; 
https://doi.org/10.3176/hist.2011.1.05
Pihlamägi, M. Tasulise puhkuse sisseseadmine Eestis. – Acta Historica Tallinnensia, 2019, 25, 152–169. 
https://doi.org/10.3176/hist.2019.1.07

80. Valge, J.  Lahtirakendamine: Eesti Vabariigi majanduse stabiliseerimine 1918–1924. Rahvusarhiiv, Tallinn, 2003. 

81. Stern, K. Mittetariifsete kaubandusmeetmete rakendamine 1930. aastatel Eesti Vabariigi näitel. (Dissertationes historiae Universitatis Tartuensis, 43.) Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 2017; vt ka Stern, K. Valuutakontrolli rakendamine Eestis 1930. aastatel. – Ajalooline Ajakiri, 2017, 1, 79–102. 
https://doi.org/10.12697/AA.2017.1.03

82. Rosenberg, T.  Agraarküsimus ja 1919. aasta maareform Eestis: põhjused, eeldused ja tulemused; Eesti 1919. aasta maareformi historiograafia; Eesti 1919. aasta maareform: Võrdlusjooni Ida- ja Kesk-Euroopa maadega ja Baltisaksa põllumehed Eesti Vabariigis ja Läänemaal 1919–1939. – Rosenberg, T. Künnivaod. Uurimusi Eesti 18.–20. sajandi agraarajaloost. (Õpetatud Eesti Seltsi kirjad, 9.) ÕES, Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 2013, 373–378, 379–400, 401–417 ja 418–454. 

83. Lutsepp, E. Asunduspoliitikast Eesti Vabariigis: Asundusameti tegevus 1929–1941. – Ajalooline Ajakiri, 2007, 3/4 (121/122) 443–462; Lutsepp, E.  Suunatud sotsiaalne mobiilsus: Uudismaa-asunike valimine 1930. aastatel Pillapalu ja Lepplaane asunduse näitel. – Suitsutare: Valitud artiklid, 5. Eesti Vabaõhumuuseum, Tallinn, 2010. 

84. Pärdi, H. Kasimata talupojad ja kabedad intelligendid: Hügieeniolud 20. sajandi alguse Eesti külas. – Tuna, 2002, 4, 103–117; Pärdi, H.  Ülevaade Eesti taluhoonestusest 20. sajandi alguses 1929. aasta põllumajandusloenduse andmeil. – Eesti taluarhitektuur: Püsiv ja muutuv. (Eesti Vabaõhumuuseumi toimetised, 5.) Eesti Vabaõhumuuseum, Tallinn, 2016, 45–76. 

85. Pilve, E. Maa, vabaduse eest. – Akadeemia, 2008, 2, 301–338; Pilve, E. „Millele nad lootsid?“ Eesti Rahvaerakonna ja Eesti Maarahva Liidu maapoliitika kujunemine 1919. aasta maaseaduse eel I–II. – Akadeemia, 2017, 2, 239–259; 3, 413–438. 

86. Mertelsmann, M., Mertelsmann, O. Landreform in Estland 1919: Die Reaktion von Esten und Deutschbalten. (Tartu historische Studien, 2.) Kovač, Hamburg, 2012; Lepplaan, H. „Mein Haus, mein Land, mein Erb und Eigen“: Deutsche Reaktionen auf das estnische Agrargesetz 1919. – Forschungen zur baltischen Geschichte, 2012, 7, 141–167. 

87. Rohtmets-Aasa, H. Eesti Vabariigi sisserändepoliitika aastatel 1920–1923. (Dissertationes historiae Universitatis Tartuensis, 33.) Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 2014; 
https://doi.org/10.12697/AA.2013.1.03
vt ka Rohtmets-Aasa, H. The repatriation of Estonians from Soviet Russia in 1920–1923: A test of Estonian citizenship and immigration policy. – Journal of Baltic Studies, 2011, 42, 2, 169–187; 
https://doi.org/10.1080/01629778.2011.569064
Rohtmets-Aasa, H. Kättemaks põlisele vaenlasele? Baltisakslaste kodakondsusküsimus vastloodud Eesti Vabariigis. – Ajalooline Ajakiri, 2010, 1 (131), 37–57. 

88. Vt Medijainen, E.  Saadiku saatus. 

89. Medijainen, E.  Birgiaadist: Eesti sidemetest ja Roman Birgi rollist Nõukogude vastuluure operatsioonis „Trust“ aastail 1922–1927. – Luuramisi: Salateenistuste tegevusest Eestis XX sajandil: Artiklite ja dokumentide kogumik. Koost T. Noormets. Kistler-Ritso Eesti Sihtasutus, Tallinn, 1999, 67–90. 

90. Medijainen, E. Oskar Kallas versus Foreign Office. – Oskar Kallas: Artikleid Oskar Kallase elust ja tööst. Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu, 1998, 217–244; Medijainen, E. Maailm prowintsionu peeglis: Rahvusvahelised suhted ja Eesti välispoliitika karikatuuridel 1919–1940. Kleio, Tartu, 1998; Medijainen, E. The Tartu peace treaty and permanent neutrality of Estonia. – Border changes in 20th century Europe. Ed. by E. Medijainen, O. Mertelsmann. Lit-Verlag, Berlin, 2010, 183–202; Medijainen, E. Balti riikide de iure järjepidevus noateral: Ameerika Ühendriikide välispoliitika ja Balti küsimus 1940–1945. – Ajalooline Ajakiri, 2010, 2 (132), 153–190; Medijainen, E. Ameerika Ühendriikide de iure tunnustus Balti riikidele 1922 – väärtuspõhine otsus või majanduslik kalkulatsioon? – Ajalooline Ajakiri, 2011, 2 (136), 123–152; Medijainen, E.  Raudse eesriide lõimed: Propaganda, avalik arvamus ja Baltikum 1939–1944. SE&JS, Tallinn, 2018. 

91. Made, V. Eesti ja Rahvasteliit; raamatuna Made, V.  Külalisena maailmapoliitikas: Eesti ja Rahvaste­liit 1919–1946. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 1999. 

92. Made, V. Finland and the Baltic question during the Cold War: A non-declaration Policy. – The Baltic Sea region and the Cold War. Ed. by O. Mertelsmann, K. Piirimäe. (Tartu Historical Studies, 3.) Peter Lang, Frankfurt a. M., 2012, 125–140; Made, V. To be anti-communist or anti-soviet? The People’s Republic of China as a dilemma for the Estonian exiled diplomats during the Cold War period. – Samas, 163–180; Made, V.  Külma sõja aegne Saksamaa ja Ida-Euroopa: Karl Selteri, Ludvig Jakobseni ja Elmar Reisenbergi raportid Eesti vabariigi peakonsulaadile New Yorgis. – Nõukogude Eesti külma sõja ajal. Koost T. Tannberg. (Eesti Ajalooarhiivi toimetised, 23 (30).) Eesti Ajalooarhiiv, Tartu, 2015, 262–278. 

93. Estonian foreign policy at the cross-roads. Ed. by E. Medijainen, V. Made. (Kikimora publications, Series B, 26.) Aleksanteri Institute, Helsinki, 2002. 

94. The Baltic Question during the Cold War. Ed. by J. Hiden, V. Made, D. J. Smith. (Cold War history series, 20.) Routledge, London, New York, 2008. 

95. Sh Hallik, H.  Tartu ülikooli õppejõudude ja kasvandike osast humanitaarorientalistikas (1802–1940). (Dissertationes historiae Universitatis Tartuensis, 4.) Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 2001. 

96.Eesti välisteenistus: Biograafiline leksikon 1918–1991. Koost T. Mulla, P. Pillak, J. Trei, H. Vilbiks. Välisministeerium, Tallinn, 2006. 

97. Anepaio, T. Kohtunikud, kohtu-uurijad ja prokurörid 1918–1940: Biograafiline leksikon. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 2017; Vahtre, L.  Eesti Advokatuuri ajalugu 1919–1994. Ilo, Tallinn, 2005. 

98. Valge, J.  Punased I. Tallinna Ülikooli Eesti Demograafia Instituut, Rahvusarhiiv, Tallinn, 2014. 

99. Valge, J. Tee esimese rahvahääletuseni. – Tuna, 2016, 4, 60–77; Valge, J. Tee teise rahvahääletuseni: ekslike otsuste paraad. – Tuna, 2017, 2, 20–36; Valge, J., Johanson, A. Artur Sirgu hukkumise versioonid. – Tuna, 2018, 4, 57–67; Valge, J., Gortfelder, M. Eesti ühiskonna poliitilised hoiakud murranguaastatel 1932–1934. – Ajalooline Ajakiri, 2018, 2/3 (164/165), 145–174. 
https://doi.org/10.12697/AA.2018.2-3.03

100. Krikk, M. Nemad juhtisid Eesti politseid 1918–1940. M. Krikk, Tallinn, 1998; Krikk, M. Eesti politsei loomine ja areng 1918–1940. Olion, Tallinn, 2001; Krikk, M. Eesti poliitiline politsei 1920–1940. Olion, Tallinn, 2002; Krikk, M.  Eesti kriminaalpolitsei 1920–1940. Olion, Tallinn, 2007. 

101. Rosenthal, R., Tamming, M. Sõda pärast rahu: Eesti eriteenistuste vastasseis Nõukogude luure ja põrandaaluste kommunistidega 1920–1924. SE&JS, Tallinn, 2010; Rosenthal, R., Tamming, M.  Sõda enne sõda: Nõukogude eriteenistuste tegevusest Eestis kuni 1940. aastani. SE&JS, Tallinn, 2013. 

102. Luuramisi: Salateenistuste tegevusest Eestis XX sajandil. 

103. Juurvee, I.  Rääkimine hõbe, vaikimine kuld: Riigisaladuse kaitse Eesti Vabariigis 1918–1940. SE&JS, Tallinn, 2013. 

104. Vt nt Sunila, A.  Eesti proletariaadi relvastatud ülestõus 1. detsembril 1924. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn, 1961. 

105. Vt nt Rebas, H.  Probleme des kommunistischen Putschversuches in Tallinn am 1. Dezember 1924. – Annales Societatis Litterarum Estonicae in Svecia IX, 1980–1985. Kompendietryckeriet, Stockholm, 1986, 161–200. 

106. Kas nad lahkusid Moskva rongiga? 1. detsember 1924: Artikleid ja dokumente. Koost J. Ant. Koolibri, Tallinn, 1996. 

107. Hiio, T.  The Communist coup attempt in Estonia on 1 December 1924: The last but one attempt at world revolution? – Om læring og indsigt fra krig: Isted 1850 til Musa Qala 2006, 2. Verdun 1914 til Libanon 2006. Ed. by M. H. Clemmesen. Syddansk Universitetsforlag, Odense, 2018, 113–158. 

108. Tammela, M.-L.  Isikulooline perspektiiv Eestimaa Kommunistliku Partei ajaloos 1920–1940. (Dissertationes historiae Universitatis Tartuensis, 45.) Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 2018. 

109. Kenkmann, P. „Universaalne valitsemisvahend“: Kaitseseisukord Eesti Vabariigis aastatel 1938–1940. – Tuna, 2018, 1, 20–38; Kenkmann, P. 1937. aasta põhiseadus – autoritaarse režiimi reformimise katse. – Tuna, 2013, 1, 70–89; Kenkmann, P. Kas 1933. aasta põhiseadus lubas autoritaarset valitsemist? – Tuna, 2009, 3, 42–49. 

110. Vaan, L.  Propagandatalitus Eesti Vabariigis autoritaarsel ajajärgul: Magistritöö. Tartu Ülikool, Filosoofia teaduskond, Ajaloo osakond, Eesti ajaloo õppetool, 2005. 

111. Hiio, T. Служба государственной пропаганды Эстонской республики в 1934–1940 гг. – Образ Другого: Cтраны Балтии и Советский Союз перед Второй мировой войной. Сост. Р. Крумм, Н. Ломагин, Д. Ханов. РОССПЭН, Mocквa, 2012, 31–57. 

112. Eesti riigikaitsepoliitika aastail 1918–1934. 

113. Salo, U.  Riigikaitse Nõukogu protokollid 1933–1939: Allikapublikatsioon. (Uurimusi ja allikmaterjale Eesti sõjaajaloost, 6.) Eesti Ajalooarhiiv, Tartu, 2013. 

114. Kopõtin I., Lõhmus, L. Eesti sõjaväe pioneeripataljon: Areng ja koostöö 1917‒1940. Grenader, Tallinn, 2012; Kopõtin, I., Engīzers, E. Eesti ja Läti sõjalis-tehniline koostöö aastatel 1919–1940 pioneeriväeosade näitel. – Eesti sõjaajaloo aastaraamat, 2013, 3 (9), 155–199. 

115. Kopõtin, I.  Rahvuslus ja lojaalsus Eesti sõjaväes aastatel 1918–1940 vähemusrahvuste näitel. (Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste dissertatsioonid, 46.) Võrguteavik, Tallinna Ülikool, 2018; ja monograafiana: Rahvuse kool: Eesti rahvusarmee ja vähemusrahvused aastatel 1918–1940. 

116. Seene, A.  Eesti sõjaväe ohvitseride ettevalmistamise süsteemi kujunemine ja areng 1919–1940. (Dissertationes historiae Universitatis Tartuensis, 22.) Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 2011; Eesti Vabariigi Sõjaväe Tehnikakool 1920–1923/1936–1940: Uurimusi, mälestusi ja dokumente. Koost ja toim A. Seene. (KVÜÕA toimetised, 6.) Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused, Tartu, 2006. 

117. Piirimäe, K.  Preparing for war in the 1930s: The myth of the Independence War and Laidoner’s „active defence“. – Visions of war: Experience, imagination and predictions of war in the past and the present. (Eesti sõjaajaloo aastaraamat, 7 (13).) Eesti sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum, Tallinna Ülikooli Kirjastus, Tallinn, 2018, 116–150. 

118. Kopõtin, I.  A Generational shift: The military history crisis in the Estonian military education 1919–1940. – The past – a soldier’s guide for the present? Experience, history and theory of war in military education. (Eesti sõjaajaloo aastaraamat, 9 (15).) Eesti sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum, Tallinna Ülikooli Kirjastus, Tallinn, 2019, 66–113. 
https://doi.org/10.22601/SAA.2019.08.03

119. Kraft, Ü., Boltowsky, T., Lõhmus, L.  Eesti sõjaväevormi lugu 1918–1940. Koost Ü. Kraft. (Eesti Sõjamuuseumi – Kindral Laidoneri Muuseumi toimetised, 9.) Eesti sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum, Viimsi, 2019. 

120. Laurits, K.  Saksa Kultuuromavalitsus Eesti Vabariigis 1925–1940: Monograafia ja allikad. (Ad fontes, 16.) Rahvusarhiiv, Tallinn, 2008. 

121. Gurin-Loov, E. Tallinna Juudi Gümnaasium 1923–1940 (1941): Ajalugu, mälestused, meenutused. Ajakiri Horisont, Tallinn, 1998; vt Eesti Juudi Muuseum = Еврейский музей Эстонии = Estonian Jewish Museum, 
https://muuseum.jewish.ee (04.07.2020). 
Vt ka Weiss-Wendt, A.  On the margins: About the history of Jews in Estonia. CEU Press, Budapest, New York, 2017. 

122. Exceptional Estonia – An oasis of tolerance: Documents pertaining to Jewish cultural autonomy in the Republic of Estonia between the two world wars (1918–1940); An overview on the aliyah of Estonian Jews in the 20th century from Estonia to Eretz Israel: With love for both. Embassy of Estonia in Tel Aviv, Tel Aviv, Tallinn, 2015; 2016. 

123. Vt ka Jürgenson, A. Vabatahtliku ja sunniviisilise migratsiooni dihhotoomiast migratsiooni makro- ja mikroteooriate taustal. – Acta Historica Tallinnensia, 2008, 13, 92–117. 
https://doi.org/10.3176/hist.2008.2.05

124. Raag, R.  Eestlane väljaspool Eestit: Ajalooline ülevaade. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 1999. 

125. Must, A. Eestlaste deporteerimise ajalugu Tomski arhiivis. – Ajalooline Ajakiri, 2001, 4 (111), 55–86; Must, A. Venemaa eestlased ja Suur Terror: Elektrooniliste allikapublikatsioonide andmete kriitiline analüüs. – Ajalooline Ajakiri, 2003, 3 (118), 47–84; Must, A.  Siber ja Eesti: Jalaraua kõlin. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 2012. 

126. Vt nt Jürgenson, A. Escape to the West in the memories of Estonians in Argentina: The historical, social and psychological context. – Acta Historica Tallinnensia, 2009, 14, 125–145; Jürgenson, A. Ladina rahva seas: Argentina ja sealsed eestlased. Argo, Tallinn, 2011; Jürgenson, A. Abhaasia eestlaste kodakondsusküsimused Tartu rahulepingu, Moskva rahulepingu ja erinevate kodakondsusseaduste pingeväljas. – Tuna, 2020, 1, 28–49; Jürgenson, A.  Siberi eestlaste territoriaalsus ja identiteet. Doktoritöö, Tallinna Pedagoogikaülikool, 2003. 

127. Merivoo-Parro, M. Pursuing Estonianness in Cold War U.S.A.: Education, recreation, humor and overlapping diasporic conditions. (Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste dissertatsioonid, 47.) Võrguteavik, Tallinna Ülikool, 2018; Kumer-Haukanõmm, K.  Teisest maailmasõjast tingitud Balti pagulaste problemaatika aastatel 1945–1952 Eesti pagulaste näitel. (Dissertationes historiae Universitatis Tartuensis, 25.) Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 2012. 

128. Umsiedlung 60: Baltisakslaste organiseeritud lahkumine Eestist: 24. novembril 1999 Tallinna Linnaarhiivis toimunud konverentsi ettekanded. Koost S. Kivimäe. Baltisaksa Kultuuri Selts Eestis, Tallinna Linnaarhiiv, Tallinn, 2000. 

129. Rand, L.  Resettlement of the German minority from Estonia 1939–1941. – Estonia 1940–1945, 33–44. 

130. Liivik, O., Tark, T. Okupeeritud Eestist Saksa Reich ’i: täiendusi 1941. aasta järelümberasumise uurimisse. – Tuna, 2016, 2, 58–70; Liivik, O. Millisest rahvusest olid 1941. aastal Eestist Saksamaale ümberasunud? Rahvuse määramise poliitikatest ja dokumentidest Eesti Vabariigis ümberasumise valguses. – Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat 2016. Õpetatud Eesti Selts, Tartu, 2017, 141–145; Liivik, O., Liibek, T. Viimane peatükk: Baltisakslaste lahkumine Eestist 1939–1941 = Das letzte Kapitel: Die Umsiedlung der Deutschbalten 1939–1941. Argo, Tallinn, 2019; Tark, T. Võimatu missioon ehk miks on 1941. aastal Eestist Saksamaale ümberasunute rahvust keeruline tuvastada. – Acta historica Tallinnensia, 2019, 25, 69–89. 
https://doi.org/10.3176/hist.2019.1.04

131. Исаков, C. Русские в Эстонии 1918–1940: Историко-культурные очерки. Компу, Taрту, 1996. 

132. Меймре, A. Русские литераторы-эмигранты в Эстонии 1918–1940: На материале пеиодической печати. (Tallinna Pedagoogikaülikooli humanitaarteaduste dissertatsioonid, 6.) Tallinna Pedagoogikaülikooli Kirjastus, Tallinn, 2001; vt ka Belobrovtseva, I., Meimre, A. Sõdadevaheline vene emigratsioon suures ilmas ja väikeses Eestis. – Methis, 2015, 12 (15), 28–46. 

133. Наэль, A. Иллюстрированный „враг“: образ русского „врага“ в печатных изданиях межвоенной Эстонии. (Tallinna Ülikooli humanitaarteadustedissertatsioonid 32.) Võrguteavik, Tallinna Ülikool, 2017; Меймре , A., Наэль, A. „Здесь русский дух... Здесь Русью пахнет!“: Борьба с русским духом в Таллине в начале 1920-х годов (Реконструкция событий и их отражение в карикатуре). – Slavica Revalensia, 2014, 1, 121–152. 

134. Paramonov, R.  Eesti ühiskonna moderniseerumine avaliku privaattranspordi (voorimees ja takso) näitel, 1900–1940. (Tallinna ülikooli humanitaarteaduste dissertatsioonid, 50.) Võrguteavik, Tallinna Ülikool, 2019. 

135. Paramonov, R. Eestlaste perpetuum mobile leiutamise katsed 1870. aastatest 1940. aastani – ühiskonna moderniseerumise ilming. – Acta Historica Tallinnensia, 2013, 1 (19), 27–60; 
https://doi.org/10.3176/hist.2013.1.02
Paramonov, R. Naine kutselise autojuhina: Naiste roll taksonduse arengus maailmasõdadevahelises Eestis. – Ariadne Lõng, 2019, 1/2, 16–42. 

136. Vt nt Seene, A. Eesti teedevõrgu riigikaitselisest ettevalmistamisest 1930. aastatel. – Maanteemuuseumi aastaraamat 2015. Eesti Maanteemuuseum, Tartu, 2016, 112–154; Seene, A. Teetööde mehhaniseerimise esimene kümnend Eestis. – Maanteemuuseumi aastaraamat 2016. Eesti Maanteemuuseum, Tartu, 2017, 110–175; Seene, A. Kuidas valitseda autotransporti? Autotranspordi regulatsiooniprobleeme 1920.–1930. aastatel. – Uurimusi liikumise ja transpordi ajaloost. (Eesti Maanteemuuseumi toimetised, 1 (10).) Eesti Maanteemuuseum, Tartu, 2019, 159–180; Kupits, A.  Maanteede Valitsuse katse kaitsta teid: mudel-taluvankri lugu. – Samas, 125–149. 

137. Baasidelepingust anneksioonini: Dokumente ja materjale. Koost J. Ant jt, toim H. Arumäe. Perioodika, Tallinn, 1991. 

138. Ant, J.  Eesti 1939–1941: Rahvast, valitsemisest, saatusest. Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus, Tallinn, 1999. 

139. Püüa, E.  Saarlased Nõukogude sõjaväebaasidel jalus. (Saaremaa Muuseumi toimetised, 11.) Saaremaa Muuseum, Kuressaare, 2020. 

140. Nt Putin, V. The real lessons of the 75th Anniversary of World War II. – The National Interest, 2020, 168, loetav veebis: 
https://nationalinterest.org/feature/vladimir-putin-real-lessons-75th-anniversary-world-war-ii-162982 (31.07.2020). 

141. 15 aasta tagust uurimisseisu ja küsimusi peegeldab hästi artikkel: Tannberg, T., Tarvel, E. Documents on the Soviet military occupation of Estonia 1940. – Trames, 2006, 10, 1, 81–95. Vt ka Hiio, T.  Soviet military preparations in Estonia during the year before Barbarossa. – Northern European overture to war 1939–1941: From Memel to Barbarossa. Ed. by M. H. Clemmesen, M. S. Faulkner. (History of Warfare, 87.) Brill, Leiden, Boston, 2013, 405–432. 

142. Paavle, I. Riigivolikogu moodustamine: Marionettriigivolikogu tegevus. – Sõja ja rahu vahel II, 127–163; Sarv, E.  Eesti Vabariigi kontinuiteet 1940–1945. – Tõotan ustavaks jääda ...: Eesti Vabariigi Valitsus 1940–1992. Koost ja toim M. Orav, E. Nõu. Eesti Kirjanduse Selts, Tartu, 2004, 15–91. 

143. Küüditamine Eestist Venemaale: Juuniküüditamine 1941 ja küüditamised 1940–1953. Koost L. Õispuu. (Represseeritute isikute registrid, 6.) Eesti Represseeritute Registri Büroo, Tallinn, 2001; Poliitilised arreteerimised Eestis, 1. kd: Poliitilised arreteerimised Eestis 1940–1988 (§ 58); 2. kd: Nõukogude okupatsioonivõimu poliitilised arreteerimised Eestis; 3. kd: Nõukogude okupatsioonivõimu poliitilised arreteerimised Eestis 1940–1988. Koost L. Õispuu. (Represseeritud isikute registrid, 1–3.) Eesti Represseeritute Registri Büroo, Tallinn, 1996, 1998, 2005. Vt ka lisanimestikud: kd 8/1 ja 8/2. Eesti Represseeritute Registri Büroo, Tallinn, 2010 ja 2019. 

144. Maripuu. M., Kaasik, P. The deportations of 14 June 1941; Maripuu, M., Kuusik, A.  Political arrests and court cases from August 1940 to September 1941. – Estonia 1940–1945, 363–390 ja 319–362. 

145. Vt ptk: Terroripoliitika. – Sõja ja rahu vahel II, 412–470. 

146. Sõja ja rahu vahel I: Eesti julgeolekupoliitika 1940. aastani; Sõja ja rahu vahel II: Esimene punane aasta; Estonia 1940–1945, 1–410. 

147. Monograafiana: Mälksoo, L. Illegal annexation and state continuity: The case of the incorporation of the Baltic states by the USSR: A study of the tension between normativity and power in international law. (Erik Castren Institute monographs on international law and human rights, 3.) Martinus Nijhoff, Leiden, Boston, 2003. Seesama eesti keeles: Mälksoo, L.  Nõukogude anneksioon ja riigi järjepidevus: Eesti, Läti ja Leedu staatus rahvusvahelises õiguses 1940. a. – 1991. a. ja pärast 1991. a.: Uurimus pingest normatiivsuse ja võimu vahel rahvusvahelises õiguses. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 2005. 

148. The Second World War and the Baltic states. Ed. by J. S. Corum, O. Mertelsmann, K. Piirimäe. (Tartu historical studies, 4.) Peter Lang, Frankfurt am Main, 2014; Vom Hitler-Stalin-Pakt bis zu Stalins Tod. Hrsg. v. O. Mertelsmann. Bibliotheca Baltica, Hamburg, 2005. 

149. Vt Miil, M.  Vaigistatud kangelased: Suure isamaasõja veteranid Nõukogude Eesti tähtpäevaajakirjanduses 1944–1989. – 200 aastat Napoleoni sõjakäigust Venemaale ja selle mõju Läänemere maadele. (Eesti sõjaajaloo aastaraamat 3 (9).) Eesti sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum, Tallinna Ülikooli Kirjastus, Tallinn, 2014, 233–278. 

150. Vt nt Eestlased Vene sõjaväes. 1.–3. Koost Leo Õispuu. (Represseeritud isikute registrid, 9–11.) Eesti Represseeritute Registri Büroo, Tallinn, 2008, 2009, 2011. 

151. Riigikogu avaldus Tunnustuse avaldamine Eesti kodanikele. 14.02.2012. – Riigi Teataja III, 15.02.2012, 2. 

152. Nõmm, T. 22. Eesti territoriaallaskurkorpus aastail 1940–1941. – Eesti Teaduste Akadeemia toimetised. Ühiskonnateadused, 1990, 39, 1, 43–58; Nõmm, T. Eesti üksustest Saksa sõjaväes: formeerimine ja isikkoosseis. – Akadeemia, 1990, 1, 113–137. 

153. Kuusik, A. Estonian Omakaitse in 1941–1944; Hiio, T. Estonian security groups and Eastern battalions in German army in 1941–1944; Niglas A. , Hiio, T. Estonian defence battalions / Police battalions in the German armed forces; Hiio, T.,Kaasik, P. Estonian units in the Waffen-SS; Niglas A., Hiio, T. Estonian border defence regiments in 1944 ja ka Piirimäe, K.  Estonian prisoners of war in Germany after World War II. – Estonia 1940–1945, 797–806; 807–824; 825–876; 927–967; 969–999; 1019–1032. 

154. Hiio, T. Eesti üksustest Wehrmacht’i, SSi ja politsei ning Relva-SSi alluvuses Teise maailmasõja ajal: Komplekteerimisest ja formeerimisest. – Väeteenistusest Eestis ja eestlastest väeteenistuses, 158–265; vt ka Hiio, T.  Estnische Einheiten der Waffen-SS: Vorgeschichte, Rekrutierung, Zusammensetzung. – Die Waffen-SS: Neue Forschungen. Hrsg. v. J.-E. Schulte, P. Lieb, B. Wegner. (Krieg in der Geschichte, 74.) Schöningh, Paderborn, 2014, 139–159. 
https://doi.org/10.30965/9783657773831_010

155. Kaasik, P. Disbanding of the Estonian army and military establishments; Formation of the Estonian army into the Red army rifle corps; The 8th Estonian rifle corps in northwestern Russia in 1942–1944. – Estonia 1940–1945, 143–162; 769–796; 909–926; Kaasik, P.  Estonian national units in the Soviet army. – Estonia since 1944, 83–94. 

156. Kaasik, P.  Eesti rahvusväeosade formeerimisest Nõukogude armee koosseisus aastatel 1940–1956. – Väeteenistusest Eestis ja eestlastest väeteenistuses, 102–151. 

157. Korpusepoisid: Eesti sõjamehed 22. eesti territoriaalkorpuses ja 8. eesti laskurkorpuses Teises maailmasõjas aastatel 1940–1945. Koost H. Ojalo. Eesti Akadeemiline Sõjaajaloo Selts, Sentinel, Tallinn, 2007. 

158. Eesti piirikaitserügemendid ja politseipataljonid Narva rindel 1944. aastal. Koost M. Nisuma. (Eesti Sõjamuuseumi – Kindral Laidoneri Muuseumi toimetised, 8.) Varrak, Tallinn, 2011; Laar, M., Pillak, P., Rebas, H., Saueauk, M. Soomepoisid: võitlus jätkub: II maailmasõjas Soome armees võidelnud Eesti vabatahtlike ajalugu 1939–2010. Grenader, Tallinn, 2010; Löögiüksus „Admiral Pitka“. 22. septembril 2006 peetud ajalookonverentsi „Tallinna kaitsjad 22. septembril 1944“ ettekanded. Idee V. Salo, koost T. Hiio. (Eesti Sõjamuuseumi – Kindral Laidoneri Muuseumi toimetised, 4.) Eesti sõjamuuseum – kindral Laidoneri Muuseum, Viimsi, 2008; Mandel, M.  Pitka ja pitkapoisid – legendid või tõelisus? Eesti Ajaloomuuseum, Tallinn, 2012. 

159. Vt nt: Visadus võitis: Pataljon „Narva“ ajalugu III. Koost H. Tulp, toim E. Vääri. Klubi „Wiking-Narva“, Tartu, 1999); Eesti idapataljonid idarindel 1941–1944. Toim A. Adamson. Eesti Idapataljonide Võitlejate Klubi, Argo TTP, Tallinn, 2004; Eesti diviisi struktuur ja ohvitseride koosseis II maailmasõjas. Koost L. Tammiksaar. Eesti Riigikaitse Akadeemia Kirjastus, Tallinn, 1998; Lühike ülevaade mõningatest Eesti üksustest Wehrmachtis, politseis ja SS-is. Koost L. Tammiksaar. L. Tammiksaar, Tallinn, 2001. 

160. Vt Lindmäe, H.  Suvesõda 1–9: Suvesõda Tartumaal 1941; Suvesõda Virumaal 1941; Suvesõda Viljandimaal 1941; Suvesõda Pärnumaal 1941; Suvesõda Valgamaal 1941; Suvesõda Järvamaal 1941; Suvesõda Võrumaal 1941; Suvesõda Petserimaal 1941; Suvesõda Harjumaal 1941. 1. ja 5. köite väljaandja H. Lindmäe, 2. ja 3. köite väljaandja Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riiklik Komisjon, 4. ja 6.–9. köite väljaandja Sihtasutus Valge Raamat, Tartu, 1999, 2002, 2004, 2006, 2008, 2010, 2012, 2013, 2015. 

161. Metsavennad Suvesõjas 1941: Eesti relvastatud vastupanuliikumine Omakaitse dokumentides. Koost T. Noormets. (Ad fontes, 13.) Riigiarhiiv, Tallinn, 2003. 

162. Vt Kaasik, P. 1942. aastal Nõukogude Liidu tagalas kogutud mälestused-tunnistused ajalooallikana. – Tuna, 2020, 1, 79–98. (Debriifing – infokogumismeetod, mis tähendab omade ärakuulamist ja nende käest info kogumist, 
http://termin.eki.ee/militerm, 31.07.2020.) 

163. Sortside saladused. I–XII. Koost M. Arold. Tungal, Tartu, 1993–2001. (I–III koostaja pseudonüümi L. Levala all; V–X pealkiri „Sortside saladusi“.) 

164. Kaasik, P., Paavle, I. Destruction battalions in Estonia in 1941. – Estonia 1940–1945, 469–494; Kaasik, P. Hävituspataljonidest Eestis 1941. aasta sõjasuvel. – Ajalooline Ajakiri, 2019, 1 (167), 3–36. 
https://doi.org/10.12697/AA.2019.1.01

165. 1941. aasta Eestis. (Eesti Sõjamuuseumi – Kindral Laidoneri Muuseumi aastaraamat, 6.) Eesti sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum, SE&JS, Tallinn, 2007); Hiio, T. Combat in Estonia in 1941. – Estonia 1940–1945, 413–430 ja Hiio, T. II maailmasõda ja Viljandimaa: sõjalised operatsioonid ja üksused, sõjaväevalitsus ja asutused. – Viljandi Muuseumi toimetised II. Toim A.-A. Vislapuu. Viljandi Muuseum, Viljandi, 2011, 171–208. 

166. Noormets, T. Mobilisatsioon Punaarmeesse Eestis 1941. a. – Laidoneri Muuseumi aastaraamat, 2. Kindral Laidoneri Muuseum, SE&JS, Tallinn, 2003, 27–51; Noormets, T.  Mobilisation into the Red army in Estonia in 1941. – Estonia 1940–1945, 431–444. 

167. Kaasik, P.  Formation of the Estonian rifle corps in 1941–1942. – Estonia 1940–1945, 885–908. 

168. Niinepuu, S. Eesti Põlevkivi ja Saksamaa – sügis 1941 kuni sügis 1944: Magistritöö. Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond, Ajaloo ja arheoloogia instituut, 2011; Nurmis, K. Between aspiration and adaptation: German war propaganda in occupied Estonia from 1941 till 1942. – The Second World War and the Baltic states, 223–248; Maripuu, M.  Soviet prisoners of war in Estonia 1941–1944. – Estonia 1940–1945, 739–768. 

169. Maripuu, M.  Omavalitsuseta omavalitsused: halduskorraldus Eestis Saksa okupatsiooni ajal 1941–1944. (Dissertationes historiae Universitatis Tartuensis, 26.) Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 2012. 

170. Maripuu, M.  Patarei vangla. – Euroopa pärast I maailmasõda: Rahvusriikide armeede sünd impeeriumide varemetel, 240–271. 

171. Selle kohta vt: Maripuu, M.  Külma sõja aegsed näidiskohtuprotsessid Eesti NSV-s: õigus ja propaganda kaalukausil. – Nõukogude Eesti külma sõja ajal, 88–140. 

172. Eesti rahvastikukaotused, II/1: Saksa okupatsioon 1941–1944: hukatud ja vangistuses hukkunud. 

173. Gurin-Loov, E.  Eesti juutide katastroof 1941. Eesti Juudi Kogukond, Tallinn, 1994. 

174. Vt andmekogu „Rahvuskaaslased Saksa koonduslaagrites“: 
http://mnemosyne.ee/old/rahvuskaaslased-saksa-koonduslaagrites/ (31.07.2020). 

175. Maripuu, M.  Soviet prisoners of war in Estonia 1941–1944. 

176. Kuusik, A.  Court system in Estonia in 1941–1944; German police institutions in 1941–1944; Security police and SD in Estonia in 1941–1944; German Order Police in Estonia; Estonian constabulary in 1941–1944; Secret field police of the Wehrmacht in Estonia in 1941–1944. – Estonia 1940–1945, 569–612. 

177. Maripuu, M. Execution of Estonian Jews in local detention institutions in 1941–1942; Places of imprisonment subordinated to the chief of the security police and SD in Estonia; Annihilation of Czech and German Jews in Estonia in 1942–1943; French Jews at the Tallinn AEL. – Estonia 1940–1945, 651–662; 681–688; 705–716; 717–718; Maripuu, M., Västrik, R. Vaivara concentration camp in 1943–1944. – Estonia 1940–1945, 719–738; Västrik, R. Tartu concentration camp in 1941–1944. – Samas, 689–704; Västrik, R. Klooga koonduslaager – Vaivara süsteemi koletu lõpp. – Vikerkaar, 2001, 8, 147–155; Västrik, R. Tartu koonduslaager. – Ajalooline Ajakiri, 1999, 3/4 (106/107), 71–80. 

178. Weiss-Wendt, A. Murder without hatred: Estonians and the Holocaust. Syracuse University Press, Syracuse, 2009. 

179. Tallinn tules: Dokumente ja materjale Tallinna pommitamisest 9./10. märtsil 1944. Koost J. Kivimäe, L. Kõiv. (Tallinna Linnaarhiivi toimetised, 2.) Tallinna Linnaarhiiv, Tallinn, 1997; sõjalisest vaatepunktist: Liias, T. Tallinna õhutõrje 1944. aasta märtsipommitamise ajal. – Akadeemia, 2010, 3, 417–435. 

180. Vt nt Kumer-Haukanõmm, Kaja. Teise maailmasõja aegne eestlaste sundmigratsioon Läände. – Acta historica Tallinnensia, 2011, 17, 95–109; 
https://doi.org/10.3176/hist.2011.2.06
1944. aasta suur põgenemine ja eliidi lahkumine Eestist. – Tuna, 2014, 4, 50–56. 

181. Siiski: Kaasik, P.  Eesti rahvusväeosade formeerimisest, 133–136. 

182. Kaasik, P.  The 8th Estonian rifle corps in the conquest of Estonia in 1944, in Courland and from summer 1945 in Estonia. – Estonia 1940–1945, 1001–1018. 

183. Maripuu, M. Tallinna evakueerimine 1944. a septembris. – Löögiüksus „Admiral Pitka“, 38–53; Hiio, T.  Combat in Estonia in 1944. – Estonia 1940–1945, 1035–1094. 

184. Tõotan ustavaks jääda ...; Laar, M. Emajõgi 1944: II maailmasõja lahingud Lõuna-Eestis. 2. tr. Varrak, Tallinn, 2005; Laar, M. September 1944: Otto Tiefi valitsus. Varrak, Tallinn, 2012; Laar, M. Sinimäed 1944: II maailmasõja lahingud Kirde-Eestis. 3. tr. Varrak, Tallinn, 2007; Laar, M.  Saaremaa 1944: Eesti Laskurkorpuse kannatuste rada. Varrak, Tallinn, 2010. 

185. Astafjev, A., Kütt, A., Rosenthal, R. Vastaspoolte inimkaotustest Narva rindel 1944. aasta 24. juulist kuni 7. augustini (Narva ja Sinimägede lahingud). – Tuna, 2015, 4, 67–73. 

186. Rajaotsingud (vt viide 2); Ajaloolise tõe otsinguil: 20. jaanuaril 1999 Tallinnas toimunud konverentsi „Eesti lähiajaloo allikakriitilisi probleeme“ materjalid. Kistler-Ritso Eesti Sihtasutus, MTÜ S-Keskus, Rahvusarhiiv, Tallinn, 1999. 

187. Küüditatute nimekirju vt: Küüditamine Eestist Venemaale: Märtsiküüditamine 1949, 2. osa; Küüditamine Eestist Venemaale: Juuniküüditamine 1941 ja küüditamised 1940–1953, 773–881. Koost L. Õispuu. (Represseeritute isikute registrid, 5; 6.) Eesti Represseeritute Registri Büroo, Tallinn, 1999; 2001. 

188. Rahi-Tamm, A.  Teise maailmasõja järgsed massirepressioonid Eestis: Allikad ja uurimisseis. (Dissertationes historiae Universitatis Tartuensis, 9.) Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 2004. 

189. Selle kohta vt: Paavle, I. Sovietisation of agriculture. – Estonia since 1944, 37–78; Paavle, I. Vili ja munad režiimi teenistuses: Sundandam 1940. aastate Eesti külas. – Eesti ajaloost nõukogude võimu perioodil. Koost T. Tannberg. Ajalooline Ajakiri, 2009, 1/2 (127/128), 213–229. 

190. Toimik „Priboi“: Artikleid ja dokumente 1949. aasta märtsiküüditamisest. Koost M. Saueauk, M. Maripuu. (Eesti Mälu Instituudi toimetised, 2.) Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 2019. 

191. Saueauk, M. , Tannberg, T. Kuidas võeti Kremlis vastu otsus ühise küüditamisoperatsiooni läbiviimiseks Balti liiduvabariikides 1949. aasta kevadel? Nikolai Karotamme ülestähendus kohtumisest Jossif Staliniga 18. jaanuaril 1949. – Tuna, 2014, 3, 92–97; Rahi-Tamm, A., Kahar, A. The Deportation Operation „Priboi“ in 1949; Rahi-Tamm, A. Deportation of individuals of German nationality from Estonia in 1945. – Estonia since 1944, 429–460; 415–428; Uuemaid aspekte märtsiküüditamise uurimisest. Toim O. Liivik. (Varia Historica, 4.) Eesti Ajaloomuuseum, Tallinn, 2009; Allikmaterjale 1949. aasta märtsiküüditamisest. I–XI. Koost V. Ohmann ja T. Tannberg. – Akadeemia, 2009, 3 – 2010, 1. 

192. Saueauk, M.  Mass repressions in Estonia during the late Stalinist period; Data about the persons arrested in Estonia during the Soviet political repressions in 1942–1990. – Estonia since 1944, 311–320; 307–310. 

193. Niglas, A. Release ahead of time of Estonian citizens and residents repressed for political seasons by the Soviet authorities and their rehabilitation from 1953 to the 1960s. – Estonia since 1944, 461–489; Niglas, A., Maripuu, M. „NSV Liidu valitsuse määruseid ei väljastata isegi NSV Liidu Ülemkohtule“: 1941. aasta küüditamisoperatsiooni alusakti võltsimisest Jossif Stalini aegsete repressioonisotsuste revideerimise käigus 1960. aastatel. – Juridica, 2019, 1, 69–75; Niglas, A.  Küüditatute vabastamine ja nende asumisele saatmise otsuste tühistamine Jossif Stalini surma järel. – Toimik „Priboi“, 135–171. 

194. Viimase kohta vt ka: Maremäe, E. Sillamäe uraanitehaste asutamine ja töö aastatel 1946–1952 (1973): Eesti diktüoneemakilda kasutamine. – Akadeemia, 2000, 3, 476–512. 

195. Kaasik, P. Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel: Sõja­vangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi. (Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste dissertatsioonid, 29.) Tallinna Ülikool, Tallinn, 2012; Kaasik, P. Construction battalions in Estonian territory 1944–1950; USSR People’s Commissariat for Internal Affairs control-filtration camp no. 0316; Prisoners of war of Estonian origin as Soviet prisoners of war; Special contingent – “Traitors to the Homeland”. – Estonia since 1944, 507–540, 403–506; 345–358; 333–344. Eestikeelne ülevaateartikkel: Kaasik, P. Erikontingendi filtreerimine ja töölerakendamine Eesti NSV-s kontroll-filterlaager nr 0316 näitel. – Tuna, 2010, 4, 24–36. 

196. Kaasik, P.  Prisons in Estonia 1944–1955; Estonian SSR NKVD/MVD correctional labour detention centres in 1944–1956. – Estonia 1940–1945, 541–566; 567–590. 

197. Kumer-Haukanõmm, K.  The Yalta agreement and the repatriation of Estonians in 1945–52. – The Baltic states under Stalinist rule. Ed. by O. Mertelsmann. (Das Baltikum in Geschichte und Gegenwart, 4.) Böhlau, Köln, 2016, 225–245. 
https://doi.org/10.7788/9783412506049-015

198. Kaasik, P. Misapplication of enforced psychiatric treatment in the Soviet Union: A few examples from Estonia. – Sovietisation and violence: The case of Estonia. (Eesti Mälu Instituudi toimetised, 1.) Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 2018, 59–109. (Parandatud ja täiendatud versioon artiklist Kaasik, P. Psühhiaatrilise sundravi kuritarvitamisest Nõukogude Liidus. – Tuna, 2011, 4, 79–96. 

199. Paavle, I.  Repression of the political elite of the Republic of Estonia in 1944–1953; Repressions by Soviet security agencies against underground Estonian national opposition operating during German occupation; Repressions of officials of the Estonian Self-Administration (1941–1944) and of municipal and rural municipal governments during the post-war years. – Estonia since 1944, 359–376; 377–390; 391–404. 

200. Kiudsoo, M., Andreller M. , Kuusk, P.  Preliminary results of archaeological investigations of the bunker of the forest brothers in Harju county. – Archaelogical Fieldwork in Estonia = Arheoloogilised välitööd Eestis 2014. Tallinn, 2015, 211–214. 

201. Eesti metsavennad 1944–1957: Dokumentide kogumik. Koost Tiit Noormets. (Ad fontes, 18.) Rahvusarhiiv, Tartu, 2014; Hävitajad: Nõukogude hävituspataljonid Eestis 1944–1954: Dokumentide kogumik. Koost T. Noormets, V. Ohmann. (Ad fontes, 15.) Riigiarhiiv, Tallinn, 2015. 

202. Kuusk, P. Nõukogude võimu lahingud Eesti vastupanuliikumisega: Banditismivastase Võitluse Osakond aastatel 1944–1947. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 2007. 

203. Mandel, M.  Kogu tõde Hirmus-Antsust? Eesti Ajaloomuuseum, Tallinn, 2010. 

204. Nt Ritson, T. Toomas Hellat ja KGB. [I]–VIII. – Tuna, 1998, 1 – 2000, 4; Pihlau, J. Vendade Saalistete lugu: 50 aastat saatuslikust punkrilahingust Eidapere metsas. – Tuna, 1999, 4, 48–55; Pihlau, J. Raadiomängud Eestis Teise maailmasõja ajal ja järel. [I]–VIII. – Tuna, 2008, 2 – 2010, 3. 

205. Tannberg, T. Julgeolekuorganite tegevusest metsavendluse mahasurumisel 1953. aasta esimestel kuudel. – Akadeemia, 2005, 3, 554–572; Tannberg, T. Wie bekämpft man die Waldbrüder? Die baltische Frage im Kreml Ende 1944. – Forschungen zur baltischen Geschichte, 2009, 4, 190–209; Tannberg, T. „Kas Lavrenti Pavlovitš Beria – poliitbüroo liige – ei olegi siis partei?“: Ääremärkusi L. Beria „uuele kursile“ vastupanuliikumise mahasurumisel 1953. aasta kevadel. – Tuna, 2005, 4, 52–69. 

206. Pro Patria II: Auraamat langenud ja hukkunud metsavendadele 1944–1978: (lühinimestik): tööversioon. Koost E.-N. Kross. (ORURK, 13.) Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riiklik Komisjon, Tartu, 1998. 

207. Pihlau, J. Lehekülgi Eesti lähiajaloost: kuidas loodi ENSV MN juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee. – Akadeemia, 3, 2001, 459–477. 

208. Saueauk, M. Nõukogude julgeolekuorganid Eestis 1944–1953: ülesanded, struktuur, juhtimine. – Eesti ajaloost nõukogude võimu perioodil, 77–121. Vt ka Saueauk, M.  Use of violence in the investigation of political charges 1944–1953. – Estonia since 1944, 321–332. 

209. Raamatuna: Saueauk, M.  Propaganda ja terror: Nõukogude julgeolekuorganid ja Eestimaa Kommunistlik Partei Eesti sovetiseerimisel 1944–1953. SE&JS, Tallinn, 2015. 

210. Eesti ajaloost nõukogude võimu perioodil. Koost T. Tannbrg, Ajalooline Ajakiri, 2009, 1/2 (127/128); Nomenklatuurisüsteem Eesti NSV-s. Koost T. Tannberg. Ajalooline Ajakiri, 2015, 4 (154); Tsensuur ja propaganda Nõukogude Eestis. – Ajalooline Ajakiri, 4 (166) 2018; Eesti NSV aastatel 1940–1953: Sovetiseerimise mehhanismid ja tagajärjed Nõukogude Liidus. Koost T. Tannberg. Eesti Ajalooarhiivi toimetised, 2007, 15 (22); Ida-Euroopa arengute kontekstis; Nõukogude Eesti külma sõja ajal. Koost T. Tannberg. Eesti Ajalooarhiivi toimetised, 2015, 23 (30). 

211. Таннберг, Т. Политика Москвы в республиках Балтии в послевоенные годы, 1944–1956: Исcледование и документы. (История сталинизма.) ROSSPEN, Mocквa, 2010. 

212. Behind the iron curtain: Soviet Estonia in the era of the Cold War. Ed. by T. Tannberg. (Tartu historical studies, 5.) Peter Lang, Frankfurt am Main, 2015. 

213. Niitsoo, V.  Vastupanu 1955–1985. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 1997; Dissidentlik liikumine Eestis aastatel 1972–1987: Dokumentide kogumik. Koost A. Pesti. (Ad fontes, 17.) Rahvusarhiiv, Tallinn, 2009. 

214. Pihlau, J. Eesti demokraatlik põrandaalune ja kontaktid Läänega 1970–1985. I–VI. – Tuna, 2004, 2 – 2005, 3. 

215. Vooglaid, Ü. Sotsioloogialabor (1966–1975). – Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi, 1998, 30, 79–83; Pede, S. TRÜ sotsioloogia laboratooriumi sulgemise poliitilistest tagamaadest. – Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi, 2001, 31, 111–129. 

216. Vako, E. „Meie aeg lööb auku müüri“: 1968. aasta üliõpilaspäevad Tartus ja Tallinnas. – Akadeemia, 2008, 2, 411–467; Alatalu, T. Eesti kommunistliku partei lõpu lugu koos julgete komnoorte meenutamisega. – Akadeemia, 2010, 1, 37–81. 

217. EKP KK büroo istungite regestid. I kd (1940–1954), II kd (1954–1971), III kd (1971–1991). Eesti Ajalooarhiiv, Koost T. Tannberg. Tartu, 2006, 2011, 2011. Vt ka Enn Tarveli juhendamisel koostatud teatmikke „Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee organisatsiooniline struktuur“ ja „Partei-algorganisatsioon“ . 

218. Veskimägi, K.-O.  Kuidas valitseti Eesti NSV-d: Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee büroo 162 etteastumist 1944–1956 vahemängude ja sissejuhatusega. Varrak, Tallinn, 2005. 

219. Liivik, O. Eesti NSV Ministrite Nõukogu institutsionaalne areng ja kaadrid 1940–1953. (Dissertationes historiae Universitatis Tartuensis, 34.) Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 2014; Liivik, O.  Eesti­maa Kommunistliku Partei Keskkomitee aparaat 1945–1953. Tartu Ülikooli Kirjastus. Tartu, 1953. 

220. Tannberg, T. Moskva institutsionaalsed ja nomenklatuursed kontrollimehhanismid Eesti NSVs sõjajärgsetel aastatel. – Eesti NSV aastatel 1940–1953, 225–272; Tannberg, T.  „Selle büroo ülesandeks on...“: ÜK(b)P Keskkomitee Eesti büroo osas Eesti NSV sovetiseerimisel aastail 1944–1947. – Nõukogude Eesti külma sõja ajal, 11–30. 

221. Piirimäe, K. Nõukogude Liidu poliitika Ida-Euroopas 1944–1949. – Eesti NSV aastatel 1940–1953, 153–183; Piirimäe, K.  1944. aasta „autonoomiaseadused“. Liiduvabariigid Kremli välispoliitikas liitlastevaheliste suhete kontekstis. – Eesti ajaloost nõukogude võimu perioodil, 13–45. 

222. Tannberg, T. „Kui Tallinna hakkab saabuma mitmesuguseid alaliselt siin resideeruvaid diplomaate ...“: Dokumente Eesti NSV Välisministeeriumi algusaegadest 1944–1948. – Tuna, 2009, 4, 109−114; Tannberg, T. Miks Hans Kruusist ei saanud Eesti NSV välisasjade rahvakomissar juba 1944. aasta kevadel? – Tuna, 2011, 3, 72−87. 

223. Kuuli, O.  Stalini-aja võimukaader ja kultuurijuhid Eesti NSV-s (1940–1954). O. Kuuli, Tallinn, 2007. 

224. Hämäläinen, M. Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee nomenklatuur 1945–1953. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 2011; vt ka Hämäläinen, M.  Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee nomenklatuur 1945–1990: areng ja statistika. – Nomeklatuurisüsteem Eesti NSV-s, 357–386. 

225. Liivik, O. Nomenklatuurisüsteemi funktsioneerimisest aastatel 1944–1953 Eesti NSV valitsusliikmete näitel. – Nomeklatuurisüsteem Eesti NSV-s, 387–406; Saueauk, M.  „Erikaader“: nomenklatuur ja julgeolekuorganid Eesti NSV-s 1940–1953. – Nomeklatuurisüsteem Eesti NSV-s, 407–440. 

226. Eesti NSV taluseaduse preambul. 6.12.1989. – Riigi Teataja, https://www.riigiteataja.ee/akt/30680 (04.08.2020). 

227. Paavle, I. Kohaliku halduse sovetiseerimine Eestis 1940–1950. (Dissertationes historiae Universitatis Tartuensis, 19.) Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 2009. Vt ka Paavle, I.  Vallapartorgid – režiimi esindajad Eesti külas 1940. aastate teisel poolel. – Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat 2008. ÕES, Tartu, 2009, 91–125. 

228. Feest, D. Zwangskollektivierung im Baltikum: Die Sowjetisierung des estnischen Dorfes 1944–1953. (Beiträge zur Geschichte Osteuropas, 40.) Böhlau, Köln, 2007; Feest, D.  Põllumajanduslik tootmine talupoegadeta: Sovhooside ideaalpilt ja tegelikkus 1940. aastate Eestis. – Nomeklatuurisüsteem Eesti NSV-s, 441–458. 
https://doi.org/10.12697/AA.2015.4.05

229. Kõll, A.-M.  The Village and the Class War: Anti-Kulak Campaign in Estonia. (Historical Studies in Eastern Europe and Eurasia.) CEU Press, Budapest, New York, 2013. 

230. Klesment, M. Estonian agricultural production data: An interpretation through comparision. – Acta Historica Tallinnensia, 2008, 12, 145–162. 
https://doi.org/10.3176/hist.2008.1.08

231. Mertelsmann, O.  Was there a Stalinist industrialization in the Baltic republics? Estonia: An example. – The Sovietization of the Baltic states, 1940–1956. Ed. by O. Mertelsmann. Kleio, Tartu, 2003, 151–169. 

232. Mertelsmann, O. Ida-Virumaale sisserändamise põhjused pärast Teist maailmasõda. – Ajalooline Ajakiri, 2007, 1 (119), 51–74; Mertelsmann, O. „Sovetiseerimise“ mõiste; Turumajanduselt käsumajandusele. – Eesti NSV aastatel 1940–1953, 13–29; 419–492; Mertelsmann, O. Alatoitumuse tekitamine põllumajanduslikult rikkas piirkonnas: Stalinistlik toiduainetega varustamise poliitika 1940. aastate Eestis. – Ajalooline Ajakiri, 2010, 2 (132), 191–211; Mertelsmann, O. Keskmine ooda­tav eluiga stalinismiaegses Eestis. – Ajalooline Ajakiri, 2011, 1 (135), 105–110; Mertelsmann, O. Külma sõja algusaja majanduslikud ja sotsiaalsed tagajärjed Eesti NSV-s. – Nõukogude Eesti külma sõja ajal, 163–199 jt. 

233. Mertelsmann, O.  Die Sowjetisierung Estlands und seiner Gesellschaft. (Tartu historische Studien, 1.) Dr. Kovač, Hamburg, 2012; Everyday life in Stalinist Estonia. (Tartu historical studies, 2.) Peter Lang, Frankfurt am Main, 2012. 

234. Pihlamägi, M. Eesti NSV tööstuse areng seitseaastakul (1959–1965) rahvamajanduse nõukogu reformi taustal. – Acta Historica Tallinnensia, 2013, 19, 115–146; 
https://doi.org/10.3176/hist.2013.1.05
vt ka vastuväited: Mertelsmann, O. Tagasi sotsialismi juurde – Eesti majanduse parim võimalus? – Ajalooline Ajakiri, 2014, 2/3 (148/149), 265–270. 
https://doi.org/10.12697/AA.2014.2-3.06

235. Klesment, M.  Fertility development in Estonia during the second half of the XX century: The economic context and its implications. (Tallinna Ülikooli sotsiaalteaduste dissertatsioonid, 46.) Tallinna Ülikool, Tallinn, 2010. 

236. EK(b)P Keskkomitee VIII pleenumi stenogramm. I–XI. Koost M. Arold, J. Isotamm. – Akadeemia, 1998, 12 – 1999, 10. 

237. Tannberg, T. 1950. aasta märtsipleenumi eel- ja järellugu: „Eesti süüasi“ (1949–1952) Moskvast vaadatuna. – Tuna, 2001, 3, 120–125; Feest, D. Põlisrahvuste taaseelistamise poliitika Balti liiduvabariikides? Eestimaa Kommunistlik Partei pärast Teist maailmasõda. – Eesti NSV aastatel 1940–1953, 207–224; Liivik, O. Tagasivaade 1950. aasta märtsipleenumile: Kas venelased ja Venemaa eestlased saavutasid võidu „juunikommunistide” ja „korpusemeeste” üle? – Tuna, 2010, 1, 55–69; Saueauk, M.  „Eesti süüasi“ hilisstalinistlike parteipuhastuste taustal. – Nõukogude Eesti külma sõja ajal, 59–87. 

238. Liivik, O.  Campaign against “bourgeois nationalism“ and repressions in Estonia; Persecution of Jews in Estonia in the late 1940’s and early 1950’s. – Estonia since 1944, 113–129; 405–414. 

239. Vt nt Tannberg, T.  After Stalin: The Kremlin’s “new nationalities policy” and Estonia in 1953. – War, revolution, and governance: The Baltic countries in the twentieth century. Ed. by L. Fleishman, A. Weiner. Academic Studies Press, Stanford, 2018, 207–239. 
https://doi.org/10.1515/9781618116215-012

240. Veskimägi, K.-O. Nõukogude unelaadne elu: Tsensuur Eesti NSV-s ja tema peremehed. K.-O. Veskimägi, Tallinn, 1996; vt ka Lotman, P. Hävitatud raamat ja eestlase identiteet. – Tuna, 2000, 2, 95–103. 

241. Tannberg, T. „Tsensuuri töö on väga vastutusrikas“: Dokumentaalne pilguheit Eesti NSV Glavliti tegevusele aastatel 1941–1948. – Tsensuur ja propaganda Nõukogude Eestis, 337–353; Piirimäe, K. „Tugev Balti natsionalistlik keskus“ ning Nõukogude välispropaganda teel sõjast rahuaega ja külma sõtta. – Tsensuur ja propaganda Nõukogude Eestis, 305–336. 

242. Raudsepp, A. Erakirjad infoallikana Eesti ja Lääne vahel stalinismist sulani (1946–1959). – Tsensuur ja propaganda Nõukogude Eestis, 255–281; Saro, A.  Nõukogude tsensuuri mehhanismid, strateegiad ja tabuteemad Eesti teatris. – Tsensuur ja propaganda Nõukogude Eestis, 283–304. 

243. Saueauk, M. „Salajane kontroll“: Sõnumisaladuse rikkumisest Nõukogude Liidus ja Eesti NSV-s. – Tuna, 2014, 2, 50–69. 

244. Lauk, E., Kreegipuu, T. Was it all pure propaganda? Journalistic Practices of “silent resistance” in Soviet Estonian journalism. – Acta Historica Tallinnensia, 2010, 15, 167–190; 
https://doi.org/10.3176/hist.2010.1.08
Kreegipuu, T.  The ambivalent role of Estonian Press in Implementation of the Soviet Totalitarian Project. (Dissertationes de mediis et communicationibus Universitatis Tartuensis, 15.) Tartu University Press, Tartu, 2011. 

245. Miil, M. Mäng mäluga: 22. september 1944 Eesti NSV päevalehtedes ajavahemikul 1945–1989. – Ajalooline Ajakiri, 2011, 2 (136), 189–222; Miil, M. Eesti Televisiooni raskustest Soome TV „katmisel“: EKP võitlus „kodanliku“ televisiooni vastu. – Acta Historica Tallinnensia, 2012, 18, 108–141; 
https://doi.org/10.3176/hist.2012.1.05
Miil, M. Kommunistliku Partei propagandastrateegiad ja „kodanliku“ televisiooni neutraliseerimine Eesti NSV-s 1968–1988. – Ajalooline Ajakiri, 2013, 1 (143), 79–110; 
https://doi.org/10.12697/AA.2013.1.04
Miil, M. Nõukogude propagandasüsteemi toimimine ajakirjanduse argipraktikate kaudu. (Dissertationes de mediis et communicationibus Universitatis Tartuensis, 23.) Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 2014. 

246. Tammela, I. Estonian’s views on events abroad and in the Soviet Union 1944–1950. – Estonia since 1944, 151–162; Tammela, I. Waiting for the white ship: The expectation of World War III among the population of Soviet Estonia (1945–56). – The Baltic states under Stalinist rule, 189–208; Kaasik, P. Kuulujuttudest Nõukogude Eestis partei ja julgeoleku meelsusaruannete põhjal 1944–1953. – Ajalooline Ajakiri, 1 (163), 2018, 67–88; Kaasik, P. „Meeleolu on positiivne, kuid ...“: avalikust arvamusest Nõukogude Eestis partei ja julgeoleku meelsusaruannete põhjal. I–II. – Tuna, 2014, 4, 57–73; 2015, 1, 51–70. 

247. Pihlau, J. Aleksander Viidiku varjatud elu: Vabadussõjalasest NKVD tippagendiks. – Akadeemia, 2002, 4, 721–735; Noormets, T. Agendid, nuhid, pealekaebajad. – Tuna, 2012, 4, 89–98; 
https://doi.org/10.1080/0005772X.2012.11417510
Noormets, T. „Klassivaenlase poolt on organiseeritud rida mitmesuguseid nõukogude vastaseid väljendusi …“: Eestimaa Kommunistliku (bolševike) Partei maakonnakomiteede informatsioonid keskkomiteele rahva meeleolust 1946–1949. – Tuna, 2016, 2, 111–125. 

248. Noormets, T. „Rahvusvahelise reaktsiooni poolt Olümpiamängude ümber sepitsetud sehkendamine ei andnud dividende ...“: KGB-teaduslik artikkel Tallinna Olümpiaregatist „Kõrgkooli töödes“. – Tuna, 2008, 3, 73–79; „Kotipoisid“ sõjajärgses Eestis. – Tuna, 2015, 4, 74–80. 

249. Vt nt Ohmann, V. Gustav Naani kaebekiri EKP Keskkomiteele. – Tuna, 2005, 3, 96–104; Ohmann, V. Perekond Raus ENSV kaitseliinil. – Tuna, 2015, 3, 98–113. 

250. Raudsepp, A. Ajaloo õpetamise korraldus Eesti NSV eesti õppekeelega üldhariduskoolides 1944–1985. (Dissertationes historiae Universitatis Tartuensis, 10.) Tartu Ülikool, Tartu, 2005. Vt ka Raudsepp, A. Keskkooliõpetajate koolitamine sõjajärgses Tartu Riiklikus Ülikoolis. – Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi, 2016, 44, 121–140; Raudsepp, A., Veski, K. Vaenlase ja kangelase kuvandid sõjajärgse stalinismi aegsetes eestikeelsetes originaalõpikutes. – Nõukogude Eesti külma sõja ajal, 200–217. Oja, M.  Muutused üldhariduskooli ajalooõpetuses alates 1987. aastast – nõukogulikust tänapäevaseks. (Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste dissertatsioonid, 27.) Võrguteavik, Tallinna Ülikool, 2016. 

251. Pilve, E. „Aga vene ajal pidi igas õppetunnis siduma õppematerjali poliitikaga“: Ideoloogiline kasvatus nõukogude koolitunnis hilisstalinistlikus Eesti NSVs. – Tuna, 2010, 4, 54–71; Pilve, E. Nõukogude noore kasvatamisest paberil ja päriselt: Ideoloogiline ajupesu nõukogude kooli(tunni)s 1953–1991. – Tuna, 2013, 3, 82–100; Pilve, E. „Kurnajate“ ja „rahvavaenlaste“ perekonnaliikmed Nõukogude võimu kammitsais. – Tuna, 2017, 1, 58–73. 

252. Pihlau, J. Lehekülgi Eesti lähiajaloost: Merepõgenemised okupeeritud Eestist. – Tuna, 2001, 2, 69–81; Pihlau, J. Lehekülgi Eesti lähiajaloost: Maapõgenemised okupeeritud Eestist. – Tuna, 2001, 3, 37–71; Pihlau, J. Eestlaste põgenemised Läände: ärahüppajad. I–III. – Tuna, 2003, 1–3. 

253. Paavle, I. Ebaühtlane ühtne süsteem I: Sovetliku passisüsteemi kujunemine, regulatsioon ja rakendamine Eesti NSV-s. – Tuna, 2010, 4, 37–53; Paavle, I. Ebaühtlane ühtne süsteem II: Sovetliku passisüsteemi rakendamine Eesti NSV-s. – Tuna, 2011, 2, 43–67; Paavle, I. Kuidas ära hoida „nõukogudevastaste elementide karistamatu lahkumine“ Eesti NSV territooriumilt? Piirirežiimi regulatsioon ja kontroll Eesti NSV-s. – Tuna, 2012, 3, 61–91; Paavle, I. „Kes tööd ei tee, ei pea ka sööma!“ Ühe lootusetu võitluse lugu: Nõukogude töökohustus ja parasiitide vaenamine Eesti NSV-s. I–II. – Tuna, 2015, 3, 76–89; 4, 51–66. 

254. Paavle, I. Seadusest käskkirjani: NSV Liidu õigusaktide klassifikatsioonist ja kasutamisest ajaloouurimises. – Eesti ajaloost 19.–20. sajandil: Uurimusi historiograafiast, allikaõpetusest ja institutsioonidest. (Eesti Ajalooarhiivi toimetised, 19 (26).) Eesti Ajalooarhiiv, Tartu, 528–547. 

255. Kaasik, P.  Eesti rahvusväeosade formeerimisest, 136–144. 

256. Luts, K. Eestlased Nõukogude armees 1968–1991. – Eesti ajaloost nõukogude võimu perioodil, 253–280; Luts, K. Eestlastest ohvitserid NSV Liidu relvajõududes pärast Teist maailmasõda: Esmane uurimiskatse. – Uurimusi historiograafiast, allikaõpetusest ja institutsioonidest, 298–324; Luts, K. Ülevaade eestlastest Ameerika Ühendriikide relvajõududes pärast Teist maailmasõda. – Väeteenistusest Eestis ja eestlastest väeteenistuses, 274–307; Luts, K.  Eestlastest ajateenijad ja ohvitserid Nõukogude Liidu relvajõududes 1956–1991. (Dissertationes historiae Universitatis Tartuensis, 41.) Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 2017. 

257. Tark, T. Kodu- ja väliseestlaste vahelise kultuurisuhtulse institutsionaalne raamistik Nõukogude Liidu kultuuridiplomaatia kontekstis. – Ajalooline Ajakiri, 2017, 4 (162), 445–474; Juurvee, I. Vähetuntud lugu pehme jõu kasutamisest külmas sõjas. – Akadeemia, 2013, 9, 1694–1702; Juurvee, I.  Idabloki eriteenistused Külma sõja ajaloorindel Andrus Roolahe ja Julius Maderi näitel. – Eesti ajaloost nõukogude võimu perioodil, 47–76. 
https://doi.org/10.12697/AA.2017.4.02

258. Pagel, O. Finnish tourists in Soviet Estonia: Security considerations. – Journal of Baltic Studies, 2019, 50, 3, 1–17; 
https://doi.org/10.1080/01629778.2018.1517813
Pagel, O. Finnische Touristen entdecken das sowjetische Tallinn. – Forschungen zur baltischen Geschichte, 2014, 9, 215–234. 

259. Oplatka, A. Lennart Meri – Eestile elatud elu: Kahekõne presidendiga. 3. tr. Hea Lugu, Tallinn, 2017; Laar, M. Pööre: Mälestusi I. Read, Tallinn, 2015; Savisaar, E. Peaminister: Eesti lähiajalugu 1990–1992. Kleio, Tartu, 2004; vt ka Laar, M., Ott, U., Endre, S.  Teine Eesti: Eesti iseseisvuse taassünd 1986–1991. SE&JS, Tallinn, 2000. 

260. Niitsoo, V.  Müürimurdjad: MRP-AEG ja ERSP lugu. Ortwil, Tallinn, 2002; Eestimaa Rahvarinne 30: Artiklite kogumik I: Rahvarinde ajaloo I konverentsiks 30. septembril 2018 Rahvusraamatukogus. Koost K. Gerndorf. Rahvarinde Pärimusselts, Rahvarinde muuseum, Tallinn, 2018. 

261. Teine tulemine: Taasiseseisvunud Eesti välisesindused. Koost E. Eek-Pajuste. Välisministeerium, Tallinn, 2003; Teine tulemine II: Välisministeeriumi taasloomise lugu. Koost E. Eek-Pajuste. Välisministeerium, Tallinn, 2008. 

262. Hirvepark 1987: 20 aastat kodanikualgatusest, mis muutis Eesti lähiajalugu. Peatoim T. Tannberg. Kultuuriselts Hirvepark, Tallinn, 2007. 

263. Graf, M. Kalevipoja kojutulek: 1978. aasta poliitilisest pööripäevast 1988. aasta suveräänsusdeklaratsioonini. Argo, Tallinn, 2008; Graf, M.  Impeeriumi lõpp ja Eesti taasiseseisvumine 1988–1991. Argo, Tallinn, 2012. 

264. Baltic independence in the twentieth century (Ajalooline Ajakiri, 2016, 3/4 (157/158).) Vt sissejuhatav artikkel: Piirimäe K., Mälksoo, M.  Western policies and the impact of tradition at critical junctures: The Baltic states after the First World War and the Cold War. – Samas, 337–345. 
https://doi.org/10.12697/AA.2016.3-4.01

265. The Baltic States and the end of the Cold War. Ed. by K. Piirimäe, O. Mertelsmann. (Tartu historical studies, 6.) Peter Lang, Berlin, 2018. 

266. Ruutsoo R., Selg, P. Teleoloogiline ajaloonarratiiv kui poliitilise antagonismi konstrueerimise strateegia Eesti taasiseseisvumise käsitluste näitel. – Acta Semiotica Estica, 2012, 9, 109–143. Vt ka Ruutsoo, R.  Civil society and nation building in Estonia and the Baltic states: Impact of traditions on mobilization and transition 1986–2000: Historical and sociological study. (Acta Universitatis Lapponiensis, 49). University of Lappland, Rovaniemi, 2002. 

267. Eesti poliitika ja valitsemine 1991–2011. Koost R. Vetik. (Acta Universitatis Tallinnensis. Socialia.) Tallinna Ülikooli Kirjastus, Tallinn, 2012. Vt ka: Inventing the national defence: Eastern Europe between the fall of the Berlin wall and accession to NATO. (Eesti sõjaajaloo aastaraamat, 4 (10).) Eesti sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum, Tallinna Ülikooli Kirjastus, Tallinn, 2015. 

268. Tammela, H., Liivik, O. Kas Eesti lähiajaloos on endiselt „valgeid laike”? – Tuna, 2010, 4, 129–135 (siinne joonealuses lk 129).