Muidugi olid need, keda varematel aegadel siinmail portreedele põlistati, enamasti tolles ühiskonnas kõige rikkamad ja võimukamad. Alamkihtide esindajaid, sealhulgas talupoegi, reeglina ei portreteeritud ja kui neid vahel üldse kujutatigi, siis esmajoones ikkagi üksnes selleks, et jäädvustada nende eripärast rõivastust või puhuti ka seda, milliseid töid nad parajasti tegid. Nõnda pärinevadki esimesed eesti talupoegadest tehtud näopildid alles 17.–18. sajandi vahetuselt, ehkki veel toonagi ei andnud enamik sellistest pildistustest välja veel päris tõeliste portreede mõõtu, sest suuremalt jaolt polnud tegemist millegi muu kui ainult omamoodi „etikettidega“ nende talupoegade endi poolt oma kodukirikutele tehtud kingitustel (nn annetajaportreed). Tõeliselt pääses siinne portreekunst antud suunal juuri ajama alles 19. sajandi algupoolel, kui olid ilmunud juba ka esimesed kunstnikud, kellele kohalike talupoegade kujutamine tähendaski selget loomingulist väljakutset, näiteks Gerhard von Reutern (1794–1865), August Pezold (1794–1859) ja Gustav Adolf Hippius (1792–1856). Ka esimesed eesti soost haritlastest tehtud portreed pärinevad sellestsamast ajajärgust. Artikli lõpuosas on püütud mõnevõrra analüüsida ka seda, milliseks kujunes varajaste talupojaportreede retseptsioon toonaste talupoegade endi hulgas. Nii üllatuslikuna nagu see ka ei tundu, tekitas see nii mõnegi isiku jaoks, keda siis jäädvustati, kaunis valulisi, mõndapuhku suisa kurbloolisi järelmeid.
1. Лотман Ю. М. Статьи по семиотике культуры и искусства. Академический проект, Санкт-Петербург, 2002, 352.
2. Kroonika käsikirja praegune asukoht: Staats- und Universitätsbibliothek Bremen, Historische Sammlungen, msa 0171.
3. Kreem, J. Das Schedel-Paradigma? Noch einmal über die Illustrationen in Johann Renners Chronik „Livländische Historien“. – Rmt: Die Stadt im europäischen Nordosten. Kulturbeziehungen von der Ausbreitung des Lübischen Rechts bis zur Aufklärung. Hrsg. von R. Schweitzer, W. Bastman-Bühner. Aue-Stiftung, Helsinki, Lübeck, 2001, 183−207.
4. Pr k contrefait ’järeletehtud’.
5. Ehasalu, P. Rootsiaegne maalikunst Tallinnas (1561–1710). Produktsioon ja retseptsioon. (Dissertationes Academiae artium Estoniae, 2.) Eesti Kunstiakadeemia, Tallinn, 2007, 217–218.
6. Mägi, M. At the Crossroads of Space and Time. Graves, Changing Society and Ideology on Saaremaa (Ösel), 9th–13th Centuries AD. Ajaloo Instituut, Tallinn, 2002, 156; Mägi, M. Eesti ühiskond keskaja lävel. – Rmt: Eesti aastal 1200. Koost M. Mägi. Argo, Tallinn, 2003, 18.
7. Leimus, I. Kui palju maksis kirik Liivimaal? – Rmt: Sõnasse püütud minevik. In honorem Enn Tarvel. Koost P. Raudkivi, M. Seppel. Argo, Tallinn, 2009, 123–137.
8. Peets, H., Naha, J. Tallinna Püha Vaimu kirik. Ehitus, ajalugu ja kunstivarad. Püha Vaimu Kogudus, Tallinn, 1933, 14; Koha, E. Tallinna Püha Vaimu kiriku haruldased klaasimaalid. – Rmt: Muinsuskaitse aastaraamat 2009. Muinsuskaitseamet, Tallinn, 2010, 61.
9. Johansen, P., Mühlen, H. von zur. Deutsch und Undeutsch im mittelalterlichen und frühneuzeitlichen Reval. (Ostmitteleuropa in Vergangenheit und Gegenwart, 15.) Böhlau Verlag, Köln, Wien, 1973, 159–164; Taube, M. Rīgas latviešu tirdzniecības palīgamati 17.–18. gs. Zinātne, Rīga, 1980, 40–44.
10. [Thor Helle, A.] Kurtzgefaszte Anweisung zur Ehstnishen Sprache... Auf Gutbefinden des Herrn Autoris mit einer Vorrede herausgegeben von E. Gutsleff. S. Orban, Halle, 1732, 307.
11. Eesti Kunstimuuseum (EKM), M 1747; Viis unustatud maali. Näitus Niguliste muuseumis 15.09.2017–29.04.2018. Koost M. Kurisoo. Eesti Kunstimuuseum, Tallinn, 2017, 9; Kurisoo, M., Põldvee, A. The appearance of Hans and Jaan. A 17th century epitaph painting donated by Estonian peasants. – Baltic Journal of Art History, 2017, 14, 117−128.
12. Hupel, A. W. Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Erster Band. J. Fr. Hartknoch, Riga, 1774, 378. Osa neist ratasristidest oli Türi kirikaias järel veel 20. sajandi algupoolelgi, vt Jung, J. Muinasajateadus eestlaste maalt, III: Kohalised muinasaja kirjeldused Tallinnamaalt. A. Busch, Tallinn, 1910, 12; Türi koguduse album 1630–1930. Türi Kogudus, Türi, 1930, 27–28.
13. Vt nt Wahres Contrafait des Bauers in Liffland, Steppenisch Krauklis auf Teutsch Stephan Rabe, Welcher Se. Königliche Majestät von Schweden durch einen Umweg hinter das Moscowitische Lager vor der Stadt Narva anfühert Seine Königl. Majestät den 18. November 1700. einen herrlichen Sieg erhalten. S. a., s. l.; Lätikeelne nimevorm Stepiņš Krauklis (krauklis ’ronk, kaaren’) on leitav peamiselt selle lendlehe Riias väljaantud variantidelt, võimaliku eestikeelse nimekuju „Ronga Tehvan“ tõi 20. sajandi algul kasutusele aga alles Villem Reiman (Reiman, V. Pildid Põhja sõjast. – Rmt: Sirvilauad. Eesti Rahva tähtraamat 1902. aasta jaoks. Eesti Üliõpilaste Selts, Tartu, 1901, 21, 23–24).
14. Suurim kollektsioon seda tüüpi lendlehti asub Stockholmis Kungliga biblioteketis, vt Kroon, K. Ronga Tehvan. Eestlasest meediastaar 18. sajandil. – Horisont, 2011, 4, 10–15.
15. Snoilsky, C. Svenska historiska planscher. Kungliga biblioteket, Stockholm, 1893–1896, 188; Böcker, Kartor & Handskrifter. Auktion 1. oktober 2013. Stockholms Auktionsverk, Stockholm, 2013, nr 6167.
16. Paraku on üks neist klaasimaalinguist, nimelt Vadi Andrese oma, praeguseks kaduma läinud, teine asub Tallinna Piiskopliku Toomkiriku arhiivis; vt Lohhosu im Dorpatschen Kreise. – Das Inland, 1855, 20, 73–74; Dr. Bertram [= Schultz-Bertram, G. J.] Wagien. Baltische Studien und Erinnerungen. W. Gläser, Dorpat, 1868, 38; Kuuse, K. Lohusuu läbi aegade. K. Kuuse, Jõgeva, 1995, 14–15; Hiiemets, J. Torma kihelkonna ajalugu. Tormalaste Kodupaigaühendus, Torma, 2014, 86 jj; Rahvusarhiiv, EAA.1265.1.60, 142–143.
17. Hiiemets, J. Torma kihelkonna ajalugu, 45.
18. Moritz, Fr. G. Ueber die ehstnischen und lettischen Kirchen-Vormünder der Bauerschaft. – Rmt: Aufsätze und Nachrichten für protestantische Prediger im Russischen Reiche. Hrsg. von K. G. Sonntag. Bd. I. W. F. Häcker, Riga, 1811, 49–66.
19. Peets, H. Die graphische Ausstattung der estnischen Drucke des 17. und 18. Jahrhunderts. – Rmt: Gutenberg-Jahrbuch 1937. Verlag der Gutenberg-Gesellschaft, Mainz, 1937, 224; Hein, A. Palmse. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Hattorpe, Tallinn, 1996, 71–73; Keevallik, J., Polli, K. Käsitöölt vaba kunsti poole. – Rmt: Eesti kunsti ajalugu, 3: 1770–1840. Toim J. Maiste. Eesti Kunstiakadeemia, Tallinn, 2017, 72–73.
20. Plaat, J. Saaremaa kirikud, usuliikumised ja prohvetid 18.–20. sajandil. Eesti Rahva Muuseum, Tartu, 2003, 45–56.
21. Unitäts-Archiv der Evangelischen Brüder-Unität Herrnhut, BA 1063, BA 1064.
22. [Liebeskind, J. H.] Rückerinnerungen von einer Reise durch einen Theil von Teutschland, Preußen, Kurland und Liefland, während des Aufenthalts der Franzosen in Mainz und der Unruhen in Polen. Nicolovius, Strasburg, Königsberg, 1795, 249.
23. Elias, O. H. Ein L’hombre-Tisch von rotem Holz. Anfänge estnischer Bürgerlichkeit um 1800. – Rmt: Aus der Geschichte Alt-Livlands. Festschrift für Heinz von zur Mühlen zum 90. Geburtstag. Hrsg. von B. Jäger, K. Militzer. (Schriften der Baltischen Historischen Kommission. Band 12.) LIT Verlag, Münster, 2004, 390–391.
24. Sellisetes rõivastes olevat nad liikunud kuni oma elupäevade lõpuni, Matsil musta pikk-kuue all küll juba saksa rõõva ja ta abikaasal Kertil tavalise Helme tanu asemel peas saksapärane tanu (Kõpp, J. Mälestuste radadel, I. Eesti Raamat, Tallinn, 1991, 71).
25. Tuul, H. Mõnda Mats Erdellist ja eesti soost mõisnikest. (Eesti Põllumajandusmuuseumi teaduslike tööde kogumik, V.) Eesti Põllumajandusmuuseum, Tallinn, 1993, 83–84; Rosenberg, T. Künnivaod. Uurimusi Eesti 18.–20. sajandi agraarajaloost. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2013, 100.
26. Selle akvatinta teadaolevalt ainus säilinud eksemplar asub Riias Läti Ülikooli Akadeemilises Raamatukogus J. Chr. Brotze materjalide hulgas (BM 10134A); vt Raam, V. Kr. J. Petersoni ja Fr. R. Faehlmanni ikonograafia. (Akadeemilise Kirjandusühingu toimetused, XV.) Teaduslik Kirjandus, Tartu, 1941, 9–21; Brotze, J. Chr. Estonica. Estopol, Tallinn, 2006, 286–288.
27. Sellisena on Peterson end kujutanud ka ühel oma päevaraamatus toodud sulejoonistusel, märkides sinna juurde, et „1820. aasta lõpul ja 1821. aasta algul käis ta taolises eesti riietuses, kuid mitte alati avalikult“ (Peterson, K. J. Laulud, päevaraamat. Redigeerinud K. Taev. Eesti Raamat, Tallinn, 1976, tahv 3).
28. Faehlmann õppis Tartu ülikoolis aastail 1817–1827, Peterson 1819–1820.
29. Fr. R. Kreutzwald Viru Eesti Seltsile „Kalevipoeg“ 29. I. 1878. – Rmt: Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus, VI. Koost E. Aaver, H. Laanekask, A. Nagelmaa. Eesti Raamat, Tallinn, 1979, 423.
30. Pezoldi õlimaal anti 1891. aastal üle omaaegsele Riia Toommuuseumile, kuid läks sealt teise maailmasõja ajal seoses osa kollektsiooni Saksamaale üleviimisega kaotsi, Hau litograafia on olemas näiteks Eesti Ajaloomuuseumis (EAM, G 660) ja Tartu Ülikooli kunstimuuseumis (KMM GK 327); vrd Tassa, A. Friedr. Rob. Faehlmanni tõestatud ja oletatavaid portreid. – Rmt: Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat, XIV. Eesti Rahva Muuseum, Tartu, 1938, 98–111; Raam, V. Kr. J. Petersoni ja Fr. R. Faehlmanni ikonograafia, 21–34.
31. EKM, G 27389.
32. Reprodutseeritud sellisena ka näiteks Fr. R. Faehlmanni viimases teostekogus (Faehlmann, Fr. R. Teosed, I. Koost E. Aaver, H. Laanekask, M. Lepik, K. Metste. Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu, 1999, frontispiss) ja värskelt ilmunud „Eesti kunsti ajaloo“ 3. köites (Levin, M. Esimesed kirjanikuportreed Eestis. – Rmt: Eesti kunsti ajalugu, 3: 1770–1840, 206).
33. Tegelikult pole jaht Faehlmanni oletatavatele „portreedele“ katkenud veel praegugi, vt nt Ansko, V. Tartu tuntuimat tohtrit tuvastamas. – Eesti Ekspress, 23. X 2009.
34. [Masing, O. W.] Hea inimene teeb tõistele sedda head mis Jummal temmale hea rahwa läbbi lasknud tehha. – Marahwa Näddala-Leht, 7. IX, 14. IX 1821, 283–288, 289–294; õigupoolest on see illustratsioon leitav kleebisena ainult osast selle ajalehe säilinud aastakäikudest, näiteks Tartu Ülikooli Raamatukogus, R A-20534. Vt ka W. Masing J. H. Rosenplänterile, 13. VIII 1821. – Rmt: Otto Wilhelm Masingu kirjad Johann Heinrich Rosenplänterile 1814–1832. Kolmas köide: 1821–1823. Koost L. Anvelt, E. Aaver, H. Laanekask, A. Nagelmaa. Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu, 1996, 66, 69; Erm, V. Otto Wilhelm Masing illustraatorina. – Rmt: Töid kunstiteaduse ja -kriitika alalt, I. Kunst, Tallinn, 1976, 136–137; Erm, V. Lähtemeistrid. Kunst, Tallinn, 1984, 75–76.
35. Hupel, A. W. Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Zweyter Band. J. Fr. Hartknoch, Riga, 1777, 156–157; Petri, J. Chr. Ehstland und die Ehsten, oder historisch-geographisch- statistisches Gemälde von Ehstland. Ein Seitenstück zu Merkel über die Letten. Erster Theil. Ettinger, Gotha, 1802, 391; [Schlegel, Chr. H. J.] Reisen in mehrere russische Gouvernements in den Jahren 178*, 1801, 1807 und 1815. Erstes Bändchen: Reise über Ober- und Niedersachsen und die Ostsee nach Ehstland im Jahre 178*. F. Keyssner, Meiningen, 1819, 118, 128. Mõnel pool on sellisest kintsu- ehk põlvekaapamise kombest kinni peetud isegi veel 19.– 20. sajandi vahetusel, vt Mis ajast, see arust. – Uus Aeg, 17. II 1901.
36. Eesti Kunstimuuseumis on talt ainult 14 väikeseformaadilist oforti ja üks 1820. aastast pärit joonistus Napolist.
37. [Reutern, B. von.] Gerhardt von Reutern. Ein Lebensbild. Zur hundertjährigen Gedächtnissfeier seines Geburtstags. Buchdruckerei der Kaiserlichen Akademie der Wissenschaften, St. Petersburg, 1894, 70–84.
38. Глинка В. М. Русский военный костюм XVIII – начала XX века. Художник РФСР, Ленинград, 1988, tahv 70–72.
39. Государственный Эрмитаж (ГЭ), РР-5712.
40. Всероссийский музей А. С. Пушкина (ВМП), КП-23620/54.
41. ВМП, КП-23620/18.
42. ГЭ, РР-5671.
43. ВМП, КП-23620/114.
44. ВМП, КП-23620/80.
45. ГЭ, РР-5717.
46. Städelsches Kunstinstitut und Städtische Galerie, Nr. 6876.
47. ГЭ, РР-5672.
48. ГЭ, РР-5716.
49. ВМП, КП-23620/119.
50. ВМП, КП-23620/91.
51. Andresen, A. Eestimaa kirikukorraldus 1710–1832. Riigivõimu mõju institutsioonidele ja õigusele. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2008, 146.
52. Reuterni meisterlikkust on kiitnud paljud, sealhulgas isegi Goethe (Eckermann, J. P. Kõnelused Goethega tema viimastel eluaastatel 1823–1832. Tlk M. Sirkel. EKSA, Tallinn, 2018, 609–610); uusimaid kirjutisi tema kohta vt De Gruyter Allgemeines Künstlerlexikon. Bd. 98: Raum–Rimpatta. De Gruyter, Berlin, Boston, 2018, 311.
53. Hiljem on need Menzeli tehtud koopiad tekitanud omajagu segadust, on kogunisti oletatud, et ta võis nende tõttu isegi korra Venemaal viibida (Полянский В. Образ российского селянина в рисунках А. Менцеля. – Rmt: Львівська картинна галерея. Львів, 1967, 68–74; Либман М. Я. „Русские зарисовки“ Адольфа Менцеля. Художественные собрания СССР. (Музей, 6.) Советский художник, Москва, 1986, 136–145; Liebman, M. Die „russischen“ Skizzen Adolph Menzels. – Rmt: Staatlich Museen zu Berlin. Forschungen und Berichte. Bd. 25. Berlin, 1985, 16–23.
54. Straubergs, K. Limbaži un Lēdurga 19. g. s. trīsdesmitos gados. – Senatne un Māksla, 1936, 4, 127–134; Meinarte, A. Helēnes fon der Brigenes zīmējumu un akvareļu albumi Latvijas Vēstures muzejā. – Rmt: Latvijas Vēstures muzeja zinātniskie lasījumi 2001.–2003. Rakstu krājums. Latvijas Nacionālā vēstures muzejs, Rīga, 2004, 117–126; Portrets Latvijā. 19. gadsimts. Katalogs. Das Porträt in Lettland. 19. Jahrhundert. Der Katalog. Sast. D. Bruģis, I. Pujāte. Neputns, Rīga, 2014, 323–328.
55. Latvijas Nacionālā vēstures muzejs, M 1566. Sellest akvarellist tehti juba 1937. aastal Eesti Rahva Muuseumi jaoks ka koopia (ERM, EJ 96:1; reprodutseeritud: Meister, V. Ein Abend am Kamin. Eindrücke aus dem Staatlichen Ethnographiemuseum der Estnischen SSR. Perioodika, Tallinn, 1981, 106).
56. Pezold, L. Kolme Eestimaa kunstniku rännuaastad. Tlk A. Lõugas. Kunst, Tallinn, 1994, 70.
57. Samas, 97.
58. Reprodutseeritud: Описание нескольких гравюр и литографий. Сост. Е. Н. Тевяшов. Тип. В. Киршбаума, С.-Петербург, 158.
59. EKM, G 2705; Tartu Ülikooli Raamatukogu kunstikogu, ÜR 940; nimevorm „Voigt“ esineb litodel, dokumentides kohtame enamasti nimekuju „Vogt“.
60. Tartu ülikooli raamatukogu kunagise bibliotekaari Emil Andersi mälestused. Tlk A. Võsa. Tartu Linnamuuseum, 2012, 31.
61. Sprengfeld, G. [= Hansen, G. von]. Kodulinn Reval minu lapsepõlve aastatel. Tlk E.-M. Talivee, K. Eslon. Kunst, Tallinn, 2011, 70–72.
62. Vähemalt ühe eestikeelse palvekirja kirjutas talle 1813. aastal valmis ka Karl Ernst von Baer (Aus den Jugendjahren von Karl Ernst v. Baer. Briefe von K. E. v. Baer an Ed. Assmuth. Hrsg. von R. Hausmann. Baltische Monatsschrift, Riga, 1909, 67, 79); vt ka Aus Dr. Alexander Wincklers Erinnerungen an Dorpat (1820–1821). – Rmt: Altlivländische Erinnerungen. Gesammelt von Fr. Bienemann. F. Kluge, Reval, 1911, 77, 102; Mälestusi Tartu ülikoolist (17.–19. sajand). Koost S. Issakov. Eesti Raamat, Tallinn, 1986, 105, 107–108.
63. Sonntag, K. G. Die Polizei für Livland von der ältesten Zeit bis 1820 in einem nach den Gegenständen geordneten Auszuge aus den Regierungs-Patenten und andern obrigkeitlichen Verordnungen, nebst historischen Zusätzen, literärischen Nachweisungen und einem alphabetischen Register. Erste Hälfte. K. G. Sonntag, Riga, 1821, 284; Beiträge zur Chronik der Stadt Reval. Zusammengestellt von W. Chr. Winter. Hirschheydt, Hannover, Döhren, 1987, 122.
64. On ilmunud nii mustvalgete kui ka koloreeritud variantidena, 1852. aastal välja antud ka koos ajastuomase historitsistliku ehisraamiga.
65. EKM, G 30355, G 30356.
66. Vt nt EAM, G 3008. Veidi hiljem, 1830. aastate teisel poolel, kasutas neid Pezoldi loodud talupojakujutisi sarja „Iseloomustavaid stseene Eesti- ja Liivimaa talurahva elust“ jaoks ära ka Theodor Gehlhaar, samuti kopeeris neid oma 1842. aastal ilmunud teoses „Necrolivonica, oder Alterthümer Liv-, Esth- und Curlands“ sisaldunud pilditahvlitele Tartu ülikooli ajalooprofessor Friedrich Kruse.
67. Vt nt EAM, G 7067; EKM, M 7228.
68. Sjögren, A. J. Bericht über eine im Auftrage der russischen geographischen Gesellschaft während der Sommermonate des Jahres 1846 nach den Gouvernements Livland und Kurland unternommene Reise zur genauen Untersuchung der Reste der Liwen und Krewingen. – Rmt: Denkschriften der russischen geographischen Gesellschaft zu St. Petersburg. Erster Band. Weimar, 1849, 453–605; Richter, E. Vene Geograafia Selts ja läänemeresoome hõimude uurimine. – Rmt: Eesti Geograafia Seltsi aastaraamat 1973. Eesti NSV Teaduste Akadeemia, Tallinn, 1974, 208–224; Blumberga, R. Lībieši dokumentos un vēstulēs. Somijas zinātnieku ekspedīcijas pie lībiešiem. Latvijas vēstures institūta apgāds, Rīga, 2006, 11–53.
69. Научный архив Русского географического общества, ф. 111, оп. 1, д. 61, л. 21, 29, 31; Rīgas Vēstures un kuģniecības muzejs, VRVM 35018.
70. Pauly, Th. de. Description ethnographique des peuples de la Russie. Publiée a l’occasion du jubilé millénaire de l’empire de Russie. Imprimerie de F. Bellizard, Saint-Petersbourg, 1862, tahv 33.
71. Üks eksemplar sellest eestlasi kujutavast portselanskulptuurist asub ka Tallinna Linnamuuseumis, 9350:50 P 94; vrd Bubchikova, M. The figures from „The Peoples of Russia“ series, produced at the Gardner Porcelain Factory, and their graphic sources. – Rmt: Russian Porcelain. The State of Collections and Research. Toim E. Anttila.Vera Saarela Foundation, The National Museum of Finland, Helsinki, 2015, 79.
72. Osana Venemaa rahvaid kujutavate umbes 30 sentimeetri kõrguste skulptuuride seerias, praegu Šoti Rahvusmuuseumis Edinburghis.
73. Rīgas vēstures un kuģniecības muzejs, VRVM 35013, 35015, 35017.
74. EKM, M 41–42.
75. Gottlund, C. A. Otava eli Suomalaisia huvituksia, II. C. A. Gottlund, Tukhulmissa, 1832, kleebis lk 181 ja 182 vahel.
76. Mõned eksemplarid sellest litograafiast olid nende laevnike järglaste käes tallel veel 1930. aastatelgi, reprodutseeritud: Eesti rahva ajalugu, III. Toim J. Libe, A. Oinas, H. Sepp, J. Vasar. Loodus, Tartu, 1935–1937, 1609.
77. [Schlegel, Chr. H. J.] Reisen in mehrere russische Gouvernements in den Jahren 178*, 1801, 1807 und 1815. Erstes Bändchen, 172. Krahv *** = krahv Jakob Pontus Stenbock (1744–1824), Hiiu-Suuremõisa, Kõrgessaare, Emmaste jt mõisate omanik.
78. [Rigby, E.] Letters from the Shores of the Baltic. Vol. I. Second edition. John Murray, London, 1842, tahv 4, 6, 7.
79. Samas, 181–182.
80. Иван Петрович Келер, профессор живописи. – Русская старина, ноябрь 1886, 352.
81. EKM, M 1787.
82. Биография профессора г. Келера. Публ. и коммент. Л. Киселевой. – Rmt: Acta Slavica Estonica, II. (Труды по русской и славянской филологии. Литературоведение, VIII.) Tartu Ülikooli Kirjastus, 2012, 227.
83. A. Pert’i Lihavõtte-Leht 1896. A. Pert, Tallinn, 1896, 17; Linda, 1897, 9, 169.
84. Nii oli priilastel vastasseis luterliku kirikuga Käina kihelkonnas 1890. aastatel juba nõnda teravaks kujunenud, et kohalik pastor lausa keeldus neid kohalikule surnuaiale matmast (Saard, R. Hiiumaa ja hiidlased – usutuultest tormatud ja piiratud. Usu ja kiriku ajalugu Hiiumaal XIII sajandist Eesti taasiseseisvumiseni. R. Saard, Tallinn, 2009, 267).
85. Vt nt Saat, M. Matused ja laulupeod. Petrone Print, Tallinn, 2015, 155.
86. Каталог посмертной выставки произведений профессора Императорской Академии художеств И. П. Кёлера в залах Императорской Академии художеств. С приложением биографических сведений и хронологического списка его картин, а также его портрета и нескольких фототипий с некоторых его произведений. Смольянинов, С.-Петербург, 1900, 15.
87. Tiik, V. Eesti ajakirjandus Johann Köleri postuumsest näitusest. – Rmt: Eesti maalikunstniku Johann Köleri loomingu probleeme. Eesti NSV Kultuuriministeerium, Tallinn, 1983, 121; Hein, A. Maja kui sümbol. Eesti Üliõpilaste Seltsi hoone Tartus. Hattorpe, Tallinn, 2007, 67; Kulda väärt kunst. E-Kunstisalong 20. Koost T. Karelson, A. Kaasik, D. Kahur. Tammerraamat, Tartu, 2016, 28–29.
88. Villem Tammest on säilinud ka mõned fotod, vt nt Väike Köleri sõnastik. Koost A. Allas, T. Abel. Eesti Kunstimuuseum, Tallinn, 2001, 137.
89. Kui tekib vajadus nimetada Kaarli kiriku apsiidimaali puhul konkreetseid eeskujusid, tuleb need valida eeskätt toonase protestantliku kirikukunsti tippude hulgast, milleks on antud juhul ilmselt kõige enam olnud Bertel Thorvaldseni 1821. aastal Kopenhaageni Vor Frue Kirke jaoks modelleeritud suurejooneline „Kristus“. Küll marmorkuju, kujunes sellest kogu 19. sajandi jooksul oluline lähtekoht paljudele maalijatelegi, sealhulgas ka meie Kölerile – ja seda mitte üksnes Kaarli kiriku fresko, vaid ka näiteks Rjazani kubermangu Urussovo kiriku jaoks tellitud „Kristuse“ (1882), samuti Tartu Peetri kiriku altaripildi (1895–1897) ning veel mõne suuremõõtmelise lõuendi (1881, 1897) maalimisel.
90. Neid rahvajutte on refereeritud korduvalt, vt nt Kallas, A. Köleri Kristuse algkuju. – Olion, 1930, 8, 31; Kristus – Hiiu talumehe näoga. – Rahvaleht, 18. X 1937, 123, 4; Treier, E. Kassari saare saladus. – Kultuur ja Elu, 1972, 6, 18–20; Kisseljova, L. Jaan Krossi tegelased ja nende prototüübid (Jaan Krossi novelli „Kolmandad mäed“ ja näidendi „Doktor Karelli raske öö“ põhjal). – Keel ja Kirjandus, 2011, 6, 401–408.
91. Tekst Villem Tamme hauakivil, paigutatud sinna 1930. aastate lõpul Tallinna Toompea Kaarli koguduse poolt: „Villemi näo järele lõi J. Köhler Teda, kes kutsub „Tulge minu juure kõik…“ Matt. 11, 29.“
