Artiklis on uuritud kunstnik Michel Sittowi (1469–1525) sotsiaalseid sidemeid Tallinnas, keskendudes tema perele, sugulastele ja hõimlastele, karjäärile Kanuti gildis ning isikutele ja institutsioonidele, kes talle tööd pakkusid. Sittowi eraeluliste ja ametialaste sidemete analüüs võimaldab kindlaks teha, kes kuulusid kunstniku suhtlusringkonda ning mida võib tema kui käsitööliste kihti kuuluva mehe elus tüüpiliseks või ebatüüpiliseks pidada. Laiemas plaanis avardab uurimus meie teadmisi 15. sajandi viimase ja 16. sajandi esimese veerandi Tallinna kultuurielu ning suhtevõrgustike kohta.
1. Hand, J. O., Koppel, G., Borchert, T.-H., Mänd, A., van Suchtelen, A., Weniger, M. Michel Sittow: Estonian Painter at the Courts of Renaissance Europe. National Gallery of Art, Washington; Art Museum of Estonia, Tallinn; Yale University Press, New Haven, 2017.
2. Näituse kataloog (viide 1) ilmus 2017. a lõpul, ent juba on osutatud, et Inglise kuninga õe Mary Rose Tudori portreeks peetav maal (kat nr 9) kujutab tõenäoliselt siiski Aragóni Katariinat.
Vt veebis avaldatud retsensiooni: Kemperdick, S. REV-EX: Michel Sittow: Estonian Painter at the Courts of Renaissance Europe. arthist@lists.clio-online.de, postitatud 08.07.2018. Tänan viite eest Merike Kurisood.
3. Johansen, P. Meister Michel Sittow, Hofmaler der Königin Isabella von Kastilien und Bürger von Reval. – Rmt: Jahrbuch der Preussischen Kunstsammlungen. Bd. 61. Berlin, 1940, 1–36.
4. Mänd, A. Michel Sittow and Reval (Tallinn): a new look at records in the Tallinn City Archives. – Rmt: Michel Sittow 1469–1525. The Artist Connecting Estonia with the Southern Netherlands. Toim T. Abel. Art Museum of Estonia, Tallinn, 2001, 3–13.
5. Lisaks on arhiivi korrastamise käigus hiljem mõnede arhivaalide signatuuri muudetud.
6. Margareta isa sai Tallinna kodanikuks 15.06.1436 Olef Anderssoni nime all (Das Revaler Bürgerbuch 1409–1624. Toim O. Greiffenhagen. Reval, 1932, 15). Hiljem figureerib ta linnaraamatutes kui Olef Molner. Vt 14.–16. saj Soomest Tallinna asunud inimeste sotsiaalse tausta kohta laiemalt: Salminen, T. Vantaan ja Helsingin pitäjän keskiaika. Vantaan kaupunki, Keuruu, 2013, 358–370.
7. Johansen, P. Meister Michel Sittow, 4–7, 10, 20.
8. Nt Kangropool, R., Lumiste, M. Tallinna maalijad ja puunikerdajad 14. ja 15. sajandil. – Rmt: Kunstiteadus, kunstikriitika, 4. Kunst, Tallinn, 1981, 159, 163–164, 166; Kala, T. Ergänzungen zu den an der Nikolaikirche in Reval/Tallinn in der zweiten Hälfte des 15. und dem ersten Viertel des 16. Jahrhunderts arbeitenden Meister und Arbeitern. – Baltic Journal of Art History, Spring 2010, 56.
9. Tallinna Linnaarhiiv (TLA), f 230, n 1, s Ad 15, fol. 188r; Kämmereibuch der Stadt Reval 1432–1463 (edaspidi KB 1432–1463). Toim R. Vogelsang. Böhlau, Köln, 1976, nr 945 (siin ekslikult ver omken, õige on Veroniken). Magistraadi fondi 230 nimistu 1 säilikutele on edaspidi viidatud vaid säiliku numbriga. Vt ka Kangropool, R., Lumiste, M. Tallinna maalijad ja puunikerdajad, 163. Veronika rätiks nimetatakse kristlikus kunstis Kristuse näo kujutist; legendi kohaselt jäädvustus see imekombel higirätile, mille Veronika ulatas risti kandvale Kristusele.
10. Das Revaler Bürgerbuch, 20 (perekonnanimi kujul van der Suttow).
11. TLA, f 190, n 1, s 60, fol. 21r (nimi kujul Klaus melre).
12. Samas, fol. 21v.
13. Samas, fol. 38r, 40r.
14. Samas, fol. 43r, 46r.
15. Johanseni kohaselt suri Clawes oktoobris või novembris, ent välistatud pole ka 1483. a jaanuar (Johansen, P. Meister Michel Sittow, 10; TLA, f 230, n 1, s Ad 24, fol. 122v (11.10.1482 maksis aktsiisi Clawes), 123v (31.01.1483 maksis aktsiisi tema lesk).
16. KB 1432–1463, nr 945, 1031, 1072; Kämmereibuch der Stadt Reval 1463–1507 (edaspidi KB 1463–1507). Toim R. Vogelsang. Böhlau, Köln, 1983, nr 1215, 1272, 1663, 1715, 1747, 1794; TLA, f 190, n 1, s 60, fol. 21r–21v, 24v, 38r–40r, 43r–46r; f 31, n 1, s 216, fol. 54v.
17. Johansen, P. Meister Michel Sittow, 5; Kangropool, R., Lumiste, M. Tallinna maalijad ja puunikerdajad, 163–164.
18. KB 1432–1463, nr 1072 (maalimine); KB 1463–1507, nr 1215 (parandamine).
19. KB 1463–1507, nr 1747.
20. Altari kohta vt Mänd, A. Tallinna Kanuti gild ja selle oldermannid keskajal. Modus vivendi, II. – Vana Tallinn, 2005, XVI (XX), 134–135.
21. TLA, f 190, n 1, s 60, fol. 24v: Marien belde to sunte niclaus.
22. TLA, f 31, n 1, s 216, fol. 54v: dat sakermentes hus. 1482. a maksis kirik sakramendimaja värvimise eest (fol. 57r), ent kuna meistrit ei nimetata, pole teada, kas seda jõudis enne oma surma samal aastal teha Clawes ise või usaldati töö kellelegi teisele. Vt ka Lumiste, M., Kangropool, R. Niguliste kirik. Kunst, Tallinn, 1990, 37.
23. Bonsdorff, J. von. Kunstproduktion und Kunstverbreitung im Ostseeraum des Spätmittelalters. Suomen Muinaismuistoyhdistys, Helsinki, 1993, 28–37.
24. Karling, S. Medeltida träskulptur i Estland. Göteborg, 1946, 110–115.
25. Kangropool, R., Lumiste, M. Tallinna maalijad ja puunikerdajad, 159.
26. Kurisoo, M. Veroonika rätt ja Ristija Johannese pea. – Rmt: Keskaegsest kaupmehemajast muuseumiks. Tallinna Linnamuuseum 80. Toim P. Ehasalu. Tallinna Linnamuuseum, 2017, 219–221.
27. Vt näitusega kaasnevaid populaarteaduslikke väljaandeid: Koppel, G. Michel Sittow. Eesti maalikunstnik Euroopa õukondades. Eesti Kunstimuuseum, Tallinn, 2018, 13; Michel Sittowi jälgedes. Jalutuskäik Tallinna vanalinnas / In the footsteps of Michel Sittow. A walk in the old town. [Näituse voldik.] Eesti Kunstimuuseum, Tallinn, 2018, nr 7.
28. Kaplinski, K. Tallinna käsitöölised XIV sajandil, 1. Eesti Raamat, Tallinn, 1980, 66.
29. TLA, s Aa 35b, fol. 95r. Sel ajal Nunna tänav (Susterstrate).
30. Samas, fol. 289r, 290r (hilisemad kinnistud nr 315-I ja 315-II). Sel ajal Rüütli tänav (Ritterstrate). Elumaja kanti Clawesi nimele kinnistusraamatusse küll alles 1479, ent ta pidi olema selle omandanud varem (ilmselt 1475), sest kõrvalmaja kanti ta nimele 1475 ja seda kirjeldati kui Clawes meler’i majaga külgnevat.
31. Samas, fol. 275r. Sel ajal Kuninga tänav (Koninckstrate). 1473 elas Clawesile kuuluvas majas Hans Wagehals. Clawesi lesk müüs maja 1485 Wagehalsile, ent kuna too oma võlga ei maksnud, said Margareta ja tema uus mees Diderick 1497 maja taas endale ning Diderick müüs selle mõõgasepp Clawes Boyele.
32. Samas, fol. 289r.
33. Johansen, P. Meister Michel Sittow, 5.
34. TLA, s Aa 7, fol. 48r (erer dren kinders); s BN 1, M. Katvick (kolme poja nimed).
35. TLA, s Aa 7, fol. 48r–48v. Rae Denkelbuch’i kanti leping 21.07.1486. Tallinna kodanikuks sai Diderick 16.02.1486 (Das Revaler Bürgerbuch, 34).
36. TLA, s BN 1, M. Katvick; Johansen, P. Meister Michel Sittow, 20. Vrd Hahn, K.-R. Revaler Testamente im 15. und 16. Jahrhundert. LIT, Berlin, 2015, 571, nr 84 (1500?).
37. Johansen, P. Meister Michel Sittow, 3 (ill 1), 4.
38. Samas, 10.
39. Samas, 5.
40. TLA, s Aa 7, fol. 48r: Segemund de frouwen kinder vader broder.
41. KB 1463–1507, nr 1864, vt ka nr 1747.
42. Johansen, P. Meister Michel Sittow, 5, 9.
43. Kala, T. Jutlustajad ja hingede päästjad. Dominiiklaste ordu ja Tallinna Püha Katariina konvent. TLÜ Kirjastus, Tallinn, 2013, 225–230. Petri ja Sitau lahkusid Tallinnast 1477, suundudes reformima Danzigi konventi.
44. Samas, 229. Clawesile hüvitati külaliste ülalpidamiskulud. TLA, s Bk 3, fol. 12r, 13r.
45. Võib oletada, et konvendis ei soovinud Petri peatuda seoses võimalike pingetega reformi läbiviimisel.
46. Johansen, P. Meister Michel Sittow, 9.
47. Friedenthal, A. Die Goldschmiede Revals. Lübeck, 1931, 62–64, nr 56 ja 65. Lubani kohta vt ka Hahn, K.-R. Revaler Testamente, 641.
48. TLA, s BN 1, J. Luban, 14.02.1513.
49. Ryssenberch ja Luban said oldermanniks, olles varem olnud kaasistujaametis nagu Claweski (Mänd, A. Tallinna Kanuti gild, 140; Friedenthal, A. Die Goldschmiede Revals, 62, nr 56, 64, nr 65).
50. TLA, s Aa 7a, fol. 48r; s BN 1, M. Katvick; Hahn, K.-R. Revaler Testamente, 632–633.
51. TLA, s BN 1, J. Luban: It. ik geue Michel Sittow eyne brantrode vnde 2 lengehaken (põletusraud ja 2 pikka haaki või konksu).
52. Johansen, P. Meister Michel Sittow, 6, 10.
53. Friedenthal, A. Die Goldschmiede Revals, 66, nr 75; Mänd, A. Tallinna Kanuti gild, 140.
54. Mänd, A. Tallinna Kanuti gild, 140. Didericki perekonnanimi on allikates enamasti kujul Deters või Deterdes (Das Revaler Bürgerbuch, 36; TLA, f 190, n 1, s 60, fol. 68r, 69r–70r, 71r, 72r–77v), ent korra on Kanuti gildi arveraamatus kirjas Deytreckes (samas, fol. 56v) ja korra Detleffs (fol. 58r). Margareta testamendis on Elske abikaasa nimi kujul Derick Detteleff (TLA, s BN 1, M. Katvick).
55. Johansen, P. Meister Michel Sittow, 6. Jacobus vamme Berge de Reualia immatrikuleeriti Rostocki ülikooli augustis 1505 (Die Balten auf der Universität Rostock. Koost G. Otto. – Rmt: Sitzungsberichte der kurländischen Gesellschaft für Literatur und Kunst, Jg. 1892. Mitau, 1893, Anhang, 55).
56. TLA, s BN 1, M. Katvick: noch Jacop van dem Berch mijn paede aels he prester voert. Testamendi koostamise ajal (1499) polnud Jacob veel ordineeritud.
57. TLA, s Aa 35b, fol. 238r.
58. Johanseni arvamust, et esimest korda Tallinna tagasi tulnud, abiellus Sittow kingsepp Peter Rumpi tütrega, allikad ei kinnita (Mänd, A. Michel Sittow and Reval, 7–8). Kas Michel oli välismaal elades abielus olnud, selle kohta andmed puuduvad.
59. Liv-, Est- und Kurländisches Urkundenbuch. 1. Abt. Bd. 13. Toim M. Mahling, K. Neitmann, M. Thumser. Böhlau, Köln, 2018, nr 422.
60. TLA, f 87, n 1, s 20, pag. 207.
61. Samas, pag. 239.
62. TLA, f 191, n 2, s 1, fol. 41r.
63. TLA, f 191, n 2, s 16, pag. 132.
64. Nottbeck, E. von. Die alten Schragen der Grossen Gilde zu Reval. Kluge & Ströhm, Reval, 1885, 123, nr 94; KB 1463–1507, nr 2257, 2274.
65. KB 1463–1507, nr 1738, 1752, 2165 (perekonnanimi valesti transkribeeritud kui Alvuse või Almiße pro Alvnse).
66. Samas, nr 1945 (Alvuse pro Alvnse).
67. TLA, f 191, n 2, s 1, pag. 7.
68. TLA, s Aa 35b, fol. 59r.
69. Albert (Albrecht) Smalenberch astus Suurgildi 1477. a vastlajootudel, kodanik sai temast sama aasta 5. mail. TLA, f 191, n 2, s 1, fol. 39v; Das Revaler Bürgerbuch, 32.
70. TLA, s Aa 35b, fol. 58r. Koos elumajaga omandas ta ka selle kõrval asuva väikese maja, mille aga müüs kolm aastat hiljem.
71. TLA, s Aa 7, fol. 63r (1495).
72. Virumaa vasallisuguvõsa nimi esineb allikates ka kujul Virkes, Vircks, Virx, Firks.
73. Est- und Livländische Brieflade. T. 1. Bd. 1. Toim F. G. von Bunge, R. von Toll. Kluge & Ström, Reval, 1856, nr 474 (06.03.1495).
74. TLA, s Aa 7, fol. 63r.
75. Die Balten auf der Universität Rostock, 53 (16.05.1514, Iheronimus Alerse de Reualia); Böthführ, H. J. Die Livländer auf auswärtigen Universitäten in vergangenen Jahrhunderten. Erste Serie. Häcker, Riga, 1884, 13, nr 22 (1519), 53, nr 276 (1514), Böthführil perekonnanimi valesti transkribeeritud.
76. TLA, f 191, n 2, s 15, pag. 166; n 2, s 1, fol. 61r.
77. TLA, s Aa 35b, fol. 16r. Tartu rae kirjutajana on teda mainitud ka 1534. a. Tallinnas kuulus Hieronimusele maja Pikal tänaval, mida ta välja üüris.
78. Arbusow, L. Livlands Geistlichkeit vom Ende des 12. bis ins 16. Jahrhundert. Dritter Nachtrag. Steffenhagen und Sohn, Mitau, 1914, 7; Böthführ, H. J. Jürgen Padel’s und Caspar Padel’s Tagebücher. – Rmt: Mitteilungen aus dem Gebiete der Geschichte Liv-, Est- und Kurlands. Bd. 13. Riga, 1886, 302 (perekonnanimi kujul Hallunse).
79. TLA, s Aa 7, fol. 151r (02.03.1518).
80. Arbusow, L. Livlands Geistlichkeit, Dritter Nachtrag, 7; TLA, s Ad 32, fol. 5r (30.10.1507), fol. 6v (18.12.1507).
81. TLA, s Ad 32, fol. 13v (04.11.1508).
82. TLA, f 191, n 2, s 16, pag. 133, 136, 137, 140.
83. TLA, s Aa 7, fol. 81r.
84. Samas, fol. 104r.
85. Johansen, P. Meister Michel Sittow, 30. Trahvi kohta vt TLA, s Aa 4a, fol. 101r.
86. Rataskaevu tänava majad kirjutati Sittowi nimele küll alles 1518. a novembris, reedel pärast kõikide pühakute päeva. TLA, s Aa 35b, fol. 289r. Varasemast ajast (1508) kuulus talle aed väljaspool Harju väravat.
87. Johansen, P. Meister Michel Sittow, 6, 33.
88. TLA, s Aa 35b, fol. 289v. Rataskaevu tänava majalt oli 500 marka määratud Michel Sittowi poja kasuks.
89. TLA, f 190, n 1, s 60, fol. 70v (Mychel Suttouwe). Vt lähemalt Mänd, A. Michel Sittow and Reval, 7.
90. Kangropool, R., Lumiste, M. Tallinna maalijad ja puunikerdajad, 167–168, nr 29.
91. TLA, s Ad 32, fol. 17r: Item betalt Michel meler vor 4 gaddere vp der schriuerie to malende – 4 mr. Vt ka Johansen, P. Meister Michel Sittow, 22.
92. TLA, s Ad 32, fol. 18r: Betalt Michel Sittow vor bussen to malende, der in al 9, 16 mr, fol. 18v: It. deme olde Michel melere vor 35 stenbußen to malende 18 mr.
93. Enamasti tähistati sõnaga bild kuju (skulptuuri), ent 16. sajandist alates võidi selle all mõista ka maalitud pilti. Enamasti tähistati viimast siiski sõnaga tafel, millel oli ka teisi tähendusi, sh nikerdatud ja/või maalitud altariretaabel. Vt Köbler, K. Mittelniederdeutsches Wörterbuch. 3. Auflage, 2014. http://www.koeblergerhard.de/mndwbhin.html; Grimm, J., Grimm, W. Deutsches Wörterbuch. http://woerterbuchnetz.de/cgi-bin/WBNetz/wbgui_py?sigle=DWB; Ehasalu, P. Rootsiaegne maalikunst Tallinnas 1561–1710. Produktsioon ja retseptsioon. Eesti Kunstiakadeemia, Tallinn, 2007, 213–214.
94. TLA, s Aa 14, pag. 49 (30.08.1515); Finlands medeltidsurkunder, nr 6703. http://df.narc.fi/ document/6703; Johansen, P. Meister Michel Sittow, 23.
95. 1. juunil 1514 teatas Helsingøri tolliametnik Taani kuningale Christian II-le, et saadab tema juurde meister Micheli (Mechil), keda kuningas juba ootas (Weniger, M. Sittow, Morros, Juan de Flandes. Drei Maler aus dem Norden am Hof Isabellas von Kastilien. Ludwig, Kiel, 2011, 44).
96. Hiekkanen, M. Suomen keskiajan kivikirkot. Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, Helsinki, 2007, 479.
97. TLA, s Ac 5, fol. 5r–11v.
98. Johansen, P. Meister Michel Sittow, 30–32; Mänd, A. Michel Sittow and Reval, 10; Mänd, A., Leimus, I. Sisustus ja vallasvara. – Rmt: Tallinna Suurgild ja gildimaja. Eesti Ajaloomuuseum, Tallinn, 2011, 346.
99. TLA, f 190, n 1, s 60, fol. 90r: noch geuen Mychel Syttowe vor de scyue to vor mallen in den geuel 16 mr; Johansen, P. Meister Michel Sittow, 31.
100. TLA, f 190, n 1, s 60, fol. 90r: noch Reynolt geuen vor den Knut tho vor mallen 2 mr. Pole selge, kas mõeldud on Reynolt Fettekoperit või üht teist Reynolti-nimelist maalijat, vt nende kohta: Kangropool, R., Lumiste, M. Tallinna maalijad ja puunikerdajad, 169–170, nr 39, 41.
101. Kuulub Eesti Kunstimuuseumi skulptuurikogusse. Vt Mänd, A. The cult and visual representation of Scandinavian saints in Medieval Livonia. – Rmt: Saints and Sainthood around the Baltic Sea: Identity, Literacy, and Communication in the Middle Ages. Toim C. S. Jensen et al. Western Michigan University, Kalamazoo, 2018, 122–123.
102. TLA, f 31, n 1, s 216, fol. 245v (186v): It. betalt mester Michel Sittow vor 2 bilde to snidende vnd to vor malende vnd de mane to vor gulden geuen – 11 mr. /.../ It. mester Michel Sittow be talt vor dat bilde to snidende vnd to vor malende dat de tungen vt staket her vor be talt – 6 mr; Johansen, P. Meister Michel Sittow, 30–31. Vt lähemalt Mänd, A. Kirikukellad keskaegses Tallinnas. – Tuna, 2016, 3, 53.
103. Mänd, A. Michel Sittow and Reval, 10.
104. TLA, s Aa 15, fol. 21v: Ersame Michel Meler... syn arbeyth vnnd vordenst loen eyner gemakeden tafelen wegen van der Stadt Darpthe Golthsmede ampthe schuldich vnnd plichtich, nemlick voftich marck. Tegu on ühtlasi vanima allikaga, mis tõendab kullasseppade tsunfti olemasolu keskaegses Tartus.
105. TLA, s BN 1, J. Luban (1513): It. her Jacobo Berch to Darpt geue ick 1 rock. Vt ka Johansen, P. Meister Michel Sittow, 6, 31.
106. Kala, T. Tallinna linnaelu kajastumine raehärra Hans Rotgersi märkmetes. – Rmt: Ajalookirjutaja aeg / Aetas Historicorum. Koost P. Lotman. Eesti Rahvusraamatukogu, Tallinn, 2008, 23–25. Rotgers tegi testamendi 04.09.1520 ja suri kas samal aastal või 1521. a alguskuudel, sest gildis mälestati teda 14 päeva pärast ülestõusmispühi. TLA, f 191, n 2, s 1, fol. 59r.
107. Kuujo, E. O. Die rechtliche und wirtschaftliche Stellung der Pfarrkirchen in Alt-Livland. Suomalainen Tiedeakatemia, Helsinki, 1953, 189; Kala, T. Tallinna linnaelu kajastumine, 25.
108. TLA, s Aa 245, fol. 41v: It. gegeuen vor de rosen to snyden de 12 de vnder dem welte steit 30 mr. Anno 23 gegeuen mester Mychel vor de 12 rosen to bereden vnd to vorgulden vnd vor it kruse op der kappellen henen vnd stangen to vorguldende is 48 mr; Johansen, P. Meister Michel Sittow, 32.
109. Kuujo, E. O. Die rechtliche und wirtschaftliche Stellung der Pfarrkirchen, 187; Mänd, A. Church art, commemoration of the dead and the saints’ cult: constructing indvidual and corporate memoria in late medieval Tallinn. – Acta Historica Tallinnensia, 2011, 16, 15, viide 55.
110. TLA, f 191, n 2, s 16, pag. 209: messter Mychgell... gegewen for ettlyck bylde dat her Johan Selhorst als he olderman was myt her Hynryck Stumme bosturtt hedden; Mänd, A., Leimus, I. Sisustus ja vallasvara, 346.
111. Mänd, A. Suurgildi ajalugu kuni Liivi sõjani. – Rmt: Tallinna Suurgild ja gildimaja, 23 (tabel 3), 84 (tabel 6).
112. Temaga samal ajal tegutsenud meistrite kohta vt Kangropool, R., Lumiste, M. Tallinna maalijad ja puunikerdajad, 165–170.
113. Samas, 169, nr 38; Johansen, P. Meister Michel Sittow, 23–24, 26.
114. Hand, J. O. jt. Michel Sittow, kataloog nr 11.
115. Samas, kataloog nr 14–16, 20.
116. Portreed tallinlase kodus on esmakordselt nimetatud 1549. a (Ehasalu, P. Rootsiaegne maalikunst Tallinnas, 217). Portretistiks on maalijate seas esimesena nimetatud Casper Strussi 1540. a (Mänd, A. Pidustused keskaegse Liivimaa linnades 1350–1550. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2004, 153); Kangropool, R. Tallinna maalijad ja puunikerdajad 1530–ca 1640. – Kunstiteaduslikke Uurimusi, 1994, 7, 119, nr 8.
117. Plettenbergi oli Michel näinud (ja võimalik, et temaga rae korraldatud pidusöögil ka kohtunud) 1525. a märtsis, kui too linnalt truudusvannet võtma tuli (Das Revaler Bürgerbuch, 47). Samuti võis Michel teda näha 1513. a septembris. Plettenbergi Tallinna külastuste kohta vt Mänd, A. Pidustused keskaegse Liivimaa linnades, ptk 6 ja 287, tabel 8.
118. TLA, f 190, n 1, s 60, fol. 70v.
119. Liikmeskonna kõikumise kohta vt Mänd, A. Tallinna Kanuti gild, 138–139.
120. TLA, f 190, n 1, s 60, fol. 76v (Michel Suttow).
121. Samas, fol. 77v. Vt kullasseppade kohta Friedenthal, A. Die Goldschmiede Revals, 66–68,
nr 78, 82.
122. TLA, f 190, n 1, s 60, fol. 90r. Pole välistatud, et Sittow sai kaasistujaks juba jõulude ajal, ent 1519/20. a jõulujootude kohta sissekanne puudub.
123. Samas, fol. 91r.
124. Samas, fol. 93r (Mychel Syttow).
125. Vt tema kohta Kangropool, R., Lumiste, M. Tallinna maalijad ja puunikerdajad, 169, nr 35.
126. Mänd, A. Tallinna Kanuti gild, 140, 142–143.
127. Nottbeck, E. von. Die alten Schragen der Grossen Gilde, 119.
128. TLA, s Bk 3, fol. 65r.
129. Kala, T. Jutlustajad ja hingede päästjad, 346.
130. Kala, T. Kirikuelu ümberkorraldamine Tallinnas 1520. aastatel ning selle majanduslikud ja sotsiaalsed tagamaad. – Tuna, 2007, 3, 17–18.
131. Mänd, A. Tallinna Kanuti gild, 136.
132. TLA, s Aa 15a, fol. 26r: mester Michel Sytkow plach den prestern to S Barbaren to geuen all iar – 6 mrk, is 4 iar vordaget.
133. Mänd, A. Michel Sittow and Reval, 9–10.
134. Nt Maiste, J. Michel Sittow – Tallinna mees. – Rmt: Eesti kunsti ajalugu, 2, 1520–1770. Toim K. Kodres. Eesti Kunstiakadeemia, Tallinn, 2005, 27; Koppel, G. Michel Sittow, 46.
135. Johansen, P., Mühlen, H. von zur. Deutsch und Undeutsch im mittelalterlichen und frühneuzeitlichen Reval. Böhlau, Köln, 1973, 275; Kala, T. Tallinna linnaelu kajastumine, 36.
136. Maiste, J. Michel Sittow – Tallinna mees, 27.
137. Mänd, A. Naised, memoria ja sakraalruum hiliskeskaegsel Liivimaal. – Tuna, 2012, 3, 19–20. Margareta viimse tahte kohaselt valmistatud karika annetas Diderick van Katwick Nigulistele 1501. a.
138. TLA, f 31, n 1, s 216, fol. 36v: It. entfangen van Clawes meler vor sines wiues vader bigraft vnd dat lude gelt 5 mr.
139. Olefi maja Lai t 41 (Susterstrate), mida allikates on kirjeldatud „Oleviste torni taga asuvana“, läks esmalt ta pojale Olef Molner (Moller) nooremale ja siis pojapojale Hans Mollerile (Viertältestes Erbebuch der Stadt Reval (1458–1481). Toim A. Plaesterer. Käsikiri Tallinna Linnaarhiivis. Tallinn, 1936, nr 50, 112; TLA, s Aa 35b, fol. 104r).
140. Mänd, A. Naised, memoria ja sakraalruum, 26.
141. TLA, f 31, n 1, s 216, fol. 101r. Eluajal endale hauakoha ja -plaadi ostmine kirikusse oli tol ajal sagedane nähtus.
142. Johansen, P. Meister Michel Sittow, 33. Johanseni arvates oli Sittow joonistanud Ballivi hauaplaadi kavandi (samas, 25–26), ent tõendeid selle kohta pole ja mõistagi ei annaks see alust kunstniku matmiseks sama hauaplaadi alla.
143. TLA, s Aa 19, fol. 87r, nr 205. Lambertit pole siin nimetatud perekonnanimega, vaid elukutse järgi (goltsmit). Vt tema kohta Friedenthal, A. Die Goldschmiede Revals, 67, nr 81.
144. Johansen, P. Meister Michel Sittow, 33. Johanseni väitel toimus pulm 18.06.1526, ent see ei pruugi tõele vastata. See kuupäev on küll abielulepingule eelneval lehel (TLA, s BA 3, fol. 178r), ent ei käi abielu, vaid aktsiiside kohta.
145. Astus Suurgildi 1525. a vastlajootudel. TLA, f 191, n 2, s 15, pag. 149.
146. Leping Dorothea eestseisjate ja Warnecke vahel. TLA, s BA 3, fol. 179r. Majad kirjutati Warnecke nimele 19.10.1527. TLA, s Aa 35b, fol. 289r.
147. TLA, s Aa 35b, fol. 289v (Hackestroe suri hiljemalt 1536). Astus Suurgildi 1526/27. a jõulujootudel. TLA, f 191, n 2, s 15, pag. 166.
148. Pothorst astus Suurgildi 1523/24. a jõulujootudel, Wegener 1542. a vastlajootudel. TLA, f 191, n 2, s 15, pag. 134, 360.
149. Johansen, P. Meister Michel Sittow, 33.
150. Mänd, A. Suurgildi ajalugu kuni Liivi sõjani, 46.
