Artiklis on käsitletud peamiselt kirjalikele allikatele tuginedes kala ja kalapüügi tähtsust Eestis keskajal ning varauusaja algul. On antud ülevaade, milliseid kalu sel ajal hinnati ja eelistati ning kuidas neid toiduks tarvitati. Tänu hansakaubandusele kujunes kala tähtsaks kaubaartikliks keskaja Liivimaa nii sisse- kui ka väljaveos. Keskajal hõivas kala Eesti elanike majanduslikus tegevuses ja toidulaual iseäranis tähtsa koha. Isegi sedavõrd, et juurdepääs kalavarudele sai lausa asustuslooliselt oluliseks teguriks. Kristliku kiriku seatud paastunõue tekitas kala järele kunstlikult suure nõudluse. Kalasöömine muutus religioosselt põhjendatuks ja seeläbi lausa üldiseks kohustuseks. Kala oli nii keskajal kui ka hilisematel sajanditel liha aseaine, mis kujundas tugevalt rahva suhtumist temasse.
1. Käesolev artikkel on valminud teadusprojekti IUT31-6 „Eesti ajaloo rahvusülene raamistik: transkultuurilised põimingud, ülemaailmsed organisatsioonid ja piiriülene ränne (16.–21. saj)“ raames.
2. Kriiska, A., Lõugas, L., Saluäär, U. Archaeological excavations of the Stone Age settlement site and ruin of the stone cist grave of the Early Metal Age in Kaseküla. – Arheoloogilised Välitööd Eestis, 1998, 39.
3. Mickwitz, G. Aus Revaler Handelsbücher. Harrassowitz, Leipzig, 1938; vrd Jahnke, C. Das Silber des Meeres. Fang und Vertrieb von Ostseehering zwischen Norwegen und Italien (12.–16. Jahrhundert). Böhlau, Köln, 1999; vrd Jahnke, C. „Das Silber des Nordens“. Lübeck und das europäische Heringshandel im Mittelalter. (Handel, Geld und Politik vom frühen Mittelalter bis heute, 3.) Schmidt-Römhild, Lübeck, 2000.
4. Ligi, H. Talupoegade koormised Eestis 13. sajandist 19. sajandi alguseni. Eesti Raamat, Tallinn, 1968.
5. Põltsam-Jürjo, I. Pidusöögist näljahädani. Söömine-joomine keskaja Tallinnas. Hea Lugu, Tallinn, 2013; vrd ka Mänd, A. Pidustused keskaja Liivimaa linnades 1350–1550. (Tallinna Linnaarhiivi toimetised, 7.) Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2004.
6. Lightfood, E. jt. The influence of social status and ethnicity on diet in medieval Tallinn as seen through stable isotope analysis. – Estonian Journal of Archaeology, 2016, 20, 1, 81–107; Lõugas, L., Kadakas, V., Kadakas, U. Fishery in prehistoric and medieval Tallinn, Estonia. – Environmental Archaeology: The Journal of Human Palaeoecology, 2016, 21, 1−8.
7. Moora, A. Eesti talurahva vanem toit, II: Joogid, leib ja leivakõrvane. Valgus, Tallinn, 1991, 187–217; vrd Ränk, G. Peipsi kalastusest. (Õpetatud Eesti Seltsi kirjad, II.) Õpetatud Eesti Selts, Tartu, 1934; Luts, A. Loodusvarud majandamises. – Rmt: Eesti rahvakultuur. Koost A. Viires, E. Vunder. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn, 1998, 121–164.
8. Hiiemäe, M. Kakskümmend kaks kala eesti rahvausundis, I. – Mäetagused, 1999, 11, 7–33; Hiiemäe, M. Kakskümmend kaks kala eesti rahvausundis, II. – Mäetagused, 1999, 12, 7–29; Hiiemäe, M. Kakskümmend kaks kala eesti rahvausundis, III. – Mäetagused, 2000, 13, 7–23.
https://doi.org/10.7592/MT2000.13.kala
9. Tamm, M. A new world into old words: the eastern Baltic region and the cultural geography of medieval Europe. – Rmt: The Clash of Cultures on the Medieval Baltic Frontier. Koost A. Murray. Ashgate Publishing, Aldershot, 2009, 23.
10. Samas, 23.
11. Russow, B. Liivimaa kroonika. Tõlk D. Stock, H. Stock. Hotger, Tallinn, 1993, 18.
12. Fabricius, D. Livoniae historiae compendiosa series / Liivimaa ajaloo lühiülevaade. Tõlk J. Unt. Johannes Esto Ühing, Tartu, 2010, 87.
13. Eesti talurahva ajalugu, 1. Toim J. Kahk, E. Tarvel. Olion, Tallinn, 1992, 157.
14. Pärnu linna ajaloo allikad 13.–16. sajandini / Quellen zur Geschichte der Stadt Pernau 13.–16. Jahrhundert. Koost I. Põltsam, A. Vunk. Pärnu Muuseum, 2001, 18–19: ...fri to fischende in de Embecke und in dem mere.
15. Eesti talurahva ajalugu, 157.
16. Pärnu linna ajaloo allikad 13.–16. sajandini, 29; Nn kalameister oli Saksa Ordus algselt üks orduvendadest, vt Thielen, P. G. Die Verwaltung des Ordensstaates Preussen vornehmlich im 15. Jahrhundert. Böhlau, Köln, Graz, 1965, 106, 107. 16. sajandi keskel arvati Viljandi ordulinnuses kalameister aga käsitöösellide hulka kuuluvaks, vt Johansen, P. Ein Verzeichnis der Ordensbeamten und Diener im Gebiete Fellin vom Jahre 1554. – Rmt: Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau. L. W. Laakmann, Pärnu, 1930, 9, 125.
17. Pärnu linna ajaloo allikad 13.–16. sajandini, 29.
18. Stackelberg, F. Das älteste Wackenbuch der Wiek (1518–1544). (Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat 1927.) K. Mattiesen, Tartu, 1929, 176. Kalakümnist maksti natuuras. 16. sajandi keskel pidid Saare-Lääne piiskopkonna mandriosas isegi raharendile üleviidavad rannatalupojad seda natuuras maksma, vt samas, 128, 130.
19. Stackelberg, F. Das älteste Wackenbuch der Wiek (1518–1544), 236.
20. Fabricius, D. Liivimaa ajaloo lühiülevaade, 87.
21. Eesti talurahva ajalugu, 137.
22. Luts, A. Loodusvarud majandamises, 122–123.
23. Eesti talurahva ajalugu, 137.
24. Samas, 166.
25. Laakmann, H. Geschichte der Stadt Pernau in der Deutsch-Ordenszeit (bis 1558). (Wissenschaftliche Beiträge zur Geschichte und Landeskunde Ost-Mitteleuropas herausgegeben vom Johann Gottfried Herder-Institut, 23.) Herder, Marburg, Lahn, 1956, 53.
26. Pärnu linna ajaloo allikad 13.–16. sajandini, 24: ...sunderlich vischere am strande, de keinen acker hebben, sollen und mogen tho erer notorff roggen kopen...
27. Tallinna ajaloo lugemik. Dokumente 13.–20. sajandini. Toim L. Kõiv jt. Tallinna Linnaarhiiv, 2014, 184: 1554. aastal andis auväärne raad korralduse, et kes Kalamajas hütti osta tahab, peab kalur olema.
28. Tallinna ajaloo lugemik, 181.
29. Kämmereibuch der Stadt Reval. Toim R. Vogelsang. 4 Halbbände. Böhlau, Köln, Wien, 1976–1983, nr 381.
30. Pärnu linna ajaloo allikad 13.–16. sajandini, 158: ...unnd hefft ihnn affgekofft eyn kleyne stede myth eynen fischdick by der reperbane...; vrd samas, 312, 315, 316.
31. Tuulse, A. Die Burgen in Estland und Lettland. (Õpetatud Eesti Seltsi toimetised, XXXIII.) Dorpater Estnischer Verlag, Dorpat, 1942, 287.
32. Tamm, J. Eesti keskaegsed kloostrid. Eesti Enstüklopeediakirjastus, Tallinn, 2002, 39, 44.
33. Tuulse, A. Die Burgen in Estland und Lettland, 187.
34. Soom, A. Der Herrenhof in Estland. Skånska Centraltryckeriet, Lund, 1954, 159.
35. Kämmereibuch der Stadt Reval, nr 1182.
36. Mänd, A. Kirikute hõbevara. Altaririistad keskaegsel Liivimaal. Muinsuskaitseamet, Tallinn, 2008, 187.
37. Liv-, Est- und Kurländisches Urkundenbuch (LUB). Koost Ph. Schwartz. Bd. 11: 1450–1459. J. Deubner, Riga, Moskau, 1905, nr 160.
38. Russow, E. jt. Medieval and early modern suburban site in Tallinn, Tartu Road 1: artefacts and ecofacts. – Arheoloogilised Välitööd Eestis, 2012, 162.
39. Samas, 162.
40. Hupel, A. W. Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Bd. II. Johann Friedrich Hartknoch, Riga, 1777, 463.
41. Süvalep, A. Narva ajalugu, I. Taani ja orduaeg. Postimees, Narva, Tartu, 1936, 298.
42. Eesti Rahvusarhiiv (RA), EAA.995.1.235: Protokolle 1547–1555, l 207p.
43. Kämmereibuch der Stadt Reval, nr 1498; Hansen, G. Die Kirchen und ehemahligen Klöster Revals. F. Kluge, Reval, 1885, 28–29.
44. LUB-11, nr 160; Tallinna Linnaarhiiv (TLA).191.1.193: Rechnungen der Tafegilde 1482–1554, l 13.
45. Jahnke, C. The Baltic trade. – Rmt: A Companion to the Hanseatic League. Koost D. J. Harreld. Brill, Leiden, Boston, 2015, 211–214.
46. Põltsam-Jürjo, I. Pidusöögist näljahädani, 37, 58.
47. Mickwitz, G. Aus Revaler Handelsbücher, 61.
48. Kämmereibuch der Stadt Reval, nr 1714, 1710; TLA.230.1.Ad 32: Städtische Kämmerei-Rechnungen 1507–1533, l 23p.
49. Mickwitz, G. Aus Revaler Handelsbücher, 31.
50. TLA.230.1.Ba 6: Rechnungen des Rates, 263.
51. Vt Wubs-Mrozewicz, J. Fish, stock and barrel. Changes in the stockfish trade in Northern Europe, c. 1360–1560. – Rmt: Beyond the Catch. Fisheries of the North Atlantic, the North Sea and the Baltic, 900–1850. Koost L. Sincking, D. Abreu Ferreira. Brill, Leiden, 2009, 192–208; vrd Schubert, E. Essen und Trinken im Mittelalter. Wissenschaftliche Buchgesellschaft, Darmstadt, 2006, 147–148.
52. TLA.230.1.Ba 6, l 281, 295.
53. Kala, T. Jutlustajad ja hingede päästjad. Dominiiklaste ordu ja Tallinna Püha Katariina konvent. (Acta Universitas Tallinnensis. Tallinna Linnaarhiivi toimetised, 13.) TLÜ Kirjastus, Tallinn, 2013, 151.
54. Samas, 151.
55. TLA.230.1.Bt 2: Nachlässe des 16. Jahrhunderts, l 13.
56. Niitemaa, V. Der Binnenhandel in der Politik der livländischen Städte im Mittelalter. Suomalainen tiedeakatemia, Helsinki, 1952, 218–219.
57. Põltsam-Jürjo, I. Vakupeost keskaja Liivimaal. – Tuna, 2007, 4, 20.
58. Eesti talurahva ajalugu, 226; Ligi, H. Talupoegade koormised Eestis 13. sajandist 19. sajandi alguseni, 80.
59. Hupel, A. W. Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland, 467.
60. Hansen, G. Die Kirchen und ehemahligen Klöster Revals, 28–29.
61. Johansen, P. Ordensmeister Plettenberg in Reval. – Beiträge zur Kunde Estlands, 1927, 12, 4–5, 114–115.
62. TLA.230.1.Ba 6, l 295.
63. TLA.230.1.BL 2(I): Rechnungsablegungen der Deputierten zu den Landtagen 1509–1561, l 8.
64. LUB, Zweite Abteilung. Bd. 3: 1505–1510. Koost L. J. Arbusow. Deubner, Riga, Moskau, 1914, nr 734.
65. Põltsam-Jürjo, I. Pidusöögist näljahädani, 183–187; Mänd, A. Pidustused keskaja Liivimaa linnades 1350–1550, 465.
66. Hupel, A. W. Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland, 465; Moora, A. Eesti talurahva vanem toit, 195–197.
67. Johansen, P. Beiträge zur älteren estnischen Agrargeschichte, II. – Beiträge zur Kunde Estlands, 1928, 14, 26–27.
68. TLA.230.1.Ad 54: Städtisches Wackenbuch für das Dorf Vete 1550–1602, l 10.
69. TLA.191.1.193, l 3–4p.
70. TLA.230.1.Bd 3, l 9–20.
71. TLA.230.1.Bi 161/I, l 170.
72. Soom, A. Mälestusi ja artikleid. Eesti Ajalooarhiiv, Tartu, 1996, 46.
73. LUB 11, nr 160.
74. Näiteks arvestab Robert Jütte Lübecki Püha Vaimu hospidali elanike keskmiseks kalatarbimiseks 17. sajandi keskpaiku 150 kg aastas, vt Jütte, R. Diets in welfare institutions and in outdoor poor relief in Early Modern Western Europe. – Ethnologia Europaea, 1987, 16, 124; vrd Krug-Richter, B. Zwischen Hafergrütze und Hirsebrei? Regionale, soziale und funktionale Differenzierungen in der frühneuzeitlichen Hospitalverpflegung Nordwestdeutschlands. – Rmt: Nahrung und Tischkultur im Hanseraum. Koost G. Wiegelmann, R.-E. Mohrmann. Waxmann, Münster, New York, 1996, 191.
75. Moora, A. Eesti talurahva vanem toit, 190.
76. Josing, M. Kala ja kalatoodete tarbimise trendid. Eesti Konjunktuuriinstituut, Tallinn, 2014. http://www.slideshare.net/pollumajandusministeerium/kala-31932812 (vaadatud 27.06.2018).
77. RA, EAA.995.1.235, l 207p.
78. RA, EAA.995.1.235, l 207p, 208: …szo sall men sie in die becke gethen.
79. RA, EAA.995.1.235, l 208.
80. LUB. Bd. 3: 1368–1393. Koost F. G. v. Bunge. Kluge & Ströhm, Reval, 1857, nr MCCXIII, § 48.
81. RA, EAA.995.1.235, l 188: Die vorstender der ermen wurde vorupseher verordenet uppet fischmarcket…
82. Johansen, P., zur Mühlen, H. v. Deutsch und Undeutsch im mittelalterlichen und frühneuzeitlichen Reval. Köln, Wien, 1973, Bursprake D § 64, 67, E § 130.
83. LUB 4, nr MDXVI, § 86.
84. TLA.230.1.Ba 6, l 286.
85. Nottbeck, E. v., Neumann, W. Geschichte und Kunstdenkmäler der Stadt Reval. Franz Kluges’s Verlag, Reval, 1904, 76.
86. Johansen, P., zur Mühlen, H. v. Deutsch und Undeutsch im mittelalterlichen und frühneuzeitlichen Reval, 145.
87. RA, EAA.995.1.235, l 208. Rumenick, ilmselt vene keeles rõbnik, vt Tartu ajalugu. Koost R. Pullat. Eesti Raamat, Tallinn, 1980, 47.
88. Pärnu linna ajaloo allikad 13.–16. sajandini, 110: …datth se schollen nene eghen scheppe edder botthe hebben, myth tho faren edder fysschen.
89. Moora, A. Eesti talurahva vanem toit, 198.
90. Samas, 198, 204.
91. Svenska Riksarkivet (SRA), Kammararkivet, Baltiska fogderäkenskaper, F. 375 (Padis), volym 57–58.
92. Ränk, G. Peipsi kalastusest, 167.
93. Russow, B. Liivimaa kroonika, 18.
94. RA, EAA.995.1.235, l 193p; 207p: …die fisschers mith den gefraren und ungefraren viszken…; l 213: …nene fraren noch levendige, edder dode vißke, am strande, offt up dem marckede upkopenn…
95. Süvalep, A. Narva ajalugu, 297–298.
96. Dirlmeier, U., Schmidt, F. Die Hanse und die Nahrung im südlichen Mitteleuropa. – Rmt: Nahrung und Tischkultur im Hanseraum. Koost G. Wiegelmann, R.-E. Mohrmann. Waxmann, Münster, New York, 1996, 274.
97. Süvalep, A. Narva ajalugu, 298.
98. Hupel, A. W. Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland, 460, 464, 465, 466; rääbiste kohta kirjutab Hupel, et rasvaseimad püütakse augustis, kuid peab neid suitsutamise jaoks siiski liiga lahjaks, vt samas, 468.
99. Ränk, G. Vana Eesti rahvas ja kultuur. Eesti Raamat, Stockholm, 1949, 74–76.
100. Põltsam-Jürjo, I. Pidusöögist näljahädani, 104–105.
101. LUB 4, nr MDXVI, § 48.
102. Eesti majandusajalugu, 1. Koost E. Blumfeld. Akadeemiline Kooperatiiv, Tartu, 1937, 132.
103. Schubert, E. Essen und Trinken im Mittelalter, 143–144, 147.
104. Hausmann, R. Die Bursprake von Pernau aus dem Ende des 15. Jahrhunderts. – Rmt: Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau. Bd. 4. L. W. Laakmann, Pernau, 1906, 132.
105. Montanari, M. Der Hunger und der Überfluss. Kulturgeschichte der Ernährung in Europa. Verlag C. H. Beck, München, 1999, 100; vrd Wubs-Mrozewicz, J. Fish, stock and barrel, 188–208.
106. Dirlmeier, U., Schmidt, F. Die Hanse und die Nahrung im südlichen Mitteleuropa, 272–273.
107. Selle kohta vt lähemalt Wubs-Mrozewicz, J. Fish, stock and barrel, 188; vrd Schubert, E. Essen und Trinken im Mittelalter, 146 jj; vrd Deutsches Wörterbuch von Jacob Grimm und Wilhelm Grimm. http://woerterbuchnetz.de/DWB/call_wbgui_py_from_form?sigle=DWB&mode=Volltextsuche&lemid=GS47991#XGS47991 (vaadatud 27.06.2018).
108. Deutsches Wörterbuch von Jacob Grimm und Wilhelm Grimm. http://woerterbuchnetz.de/DWB/call_wbgui_py_from_form?sigle=DWB&mode=Volltextsuche&hitlist=&patternlist=&lemid=GR08300 (vaadatud 27.06.2018).
109. Deutsches Wörterbuch von Jacob Grimm und Wilhelm Grimm. http://woerterbuchnetz.de/DWB/call_wbgui_py_from_form?sigle=DWB&mode=Volltextsuche&lemid=GF05044#XGF05044 (vaadatud 27.06.2018).
110. Deutsches Wörterbuch von Jacob Grimm und Wilhelm Grimm. http://woerterbuchnetz.de/DWB/call_wbgui_py_from_form?sigle=DWB&mode=Volltextsuche&lemid=GK07651#XGK07651 (vaadatud 27.06.2018); vrd Wubs-Mrozewicz, J. Fish, stock and barrel, 192.
111. TLA.230.1.BB 60/10: Briefe vom Bistum Ösel 1424–1560, l 20–21.
112. Mänd, A. Pidustused keskaja Liivimaa linnades, 482.
113. SRA, Livonica I: 10 (26.12.1515).
114. Russow, E. jt. Medieval and early modern suburban site in Tallinn, 162, 163.
115. LUB 11, nr 160. Selliste numbrite puhul tekib mõistagi küsimus, kui täpseks võib niisugust arvestust pidada. Kala hulka arvestati keskaja Liivimaal mitmel viisil, kõige enam mahu järgi, näiteks tünni- või sälitise- vms kaupa, aga ka muul viisil, tulenedes üldjuhul sellest, kas tegu oli värske, soolatud või kuivatatud kalaga. Kuivatatud räimede hulgad tunduvad kaugelt liiga suured, pidamaks võimalikuks, et keegi neid ükshaaval üle luges. Kuid kas see tähendas, et taoline arvestus oli puhas „muinasjutt“, on iseasi. Kõige tõenäolisemalt võimaldas kalade kuivatamise viis (teatud pikkusega nööri või teatud suurusega kuivatusraami või tarja kohta arvestati alati kindel arv kalu) niisugust arvestust pidada.
116. Leimus, I. Kalakaupleja ja tema naine. Pilguheit ühe Tallinna mittesaksa paari elujärge 1550. aastal. – Ajalooline Ajakiri, 2014, 2/3 (148/149), 254.
117. Põltsam-Jürjo, I. Pidusöögist näljahädani, 129.
118. TLA.230.1.Ba 6, l 284: vor safferan op den rotscher 1 mr.
119. Mänd, A. Pidustused keskaja Liivimaa linnades 1350–1550, 336.
120. LUB, Zweite Abteilung Bd. 1: 1494–1500. Koost L. J. Arbusow. Deubner, Riga, Moskau, 1900, nr 476.
121. Hupel, A. W. Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland, 465.
122. Moora, A. Eesti talurahva vanem toit, 193.
123. Fabricius, D. Liivimaa ajaloo lühiülevaade, 89.
124. TLA.230.1.Bi 161: Akten aus den Verhandlungen des Gerichtsvogts 1460–1565, l 170.
125. TLA.230.1.Bt 1: Inventarien 1406–1600, l 371, 371p.
126. TLA.191.1.193, l 3–4p.
127. TLA.230.1.Bd 4: Ausspeisung der elenden Armen zu St. Johannis 1658, l 5.
128. Montanari, M. Der Hunger und der Überfluss, 97.
129. Samas, 98–99.
130. Samas, 98.
131. LUB, Bd. 1: 1093–1300. Koost F. G. v. Bunge. Kulge & Ström, Reval, 1853, nr 169.
132. TLA.191.1.193, l 3p, 59.
133. Pärnu linna ajaloo allikad 13.–16. sajandini, 29.
134. Johansen, P. Siedlung und Agrarwesen der Esten im Mittelalter. Ein Beitrag zur estnischen Kulturgeschichte. (Õpetatud Eesti Seltsi toimetused, 23.) C. Mattiesen, Dorpat, 1925, 10.
135. Luts, A. Pilk Eesti merekalastuse ajalukku. – Eesti Loodus, 1969, 5, 218.
136. Possevino, A. Kiri Mantova hertsoginnale. Johannes Esto Ühing, Tartu, 1994, 19.
137. Fabricius, D. Liivimaa ajaloo lühiülevaade, 69.
138. Näiteks osutab Wilhelm Abel, et Konstanzi kontsiili ajal (1414–1418) maksis 1 nael heeringat sama palju kui 4,7 naela veiseliha, vt Abel, W. Strukturen und Krisen der spätmittelalterlichen Wirtschaft. (Quellen und Forschungen zur Agrargeschichte, 32.) Fischer, Stuttgart, New York, 1980, 49.
139. Montanari, M. Der Hunger und der Überfluss, 100.
140. Samas, 137–138.
141. Wiswe, H., Hepp, E. Kultugeschichte der Kochkunst. Kochbücher und Rezepte aus zwei Jahrtausenden. Moos, München, 1970, 88.
142. Vt lähemalt Moora, A. Eesti talurahva vanem toit, 187. Põlgust tursa suhtes on seletatud asjaoluga, et kuna Läänemere vesi ei ole tursa jaoks alati piisavalt soolane, esineb nende hulgas palju anomaalseid kokkusurutud selgrooga vorme. Eesti rahvausundis seostatakse turska väljanägemise tõttu Vanakuradiga, ta on teispoolse ilma esindaja, kelle püüdmine võis endas ohtu kätkeda, vt Hiiemäe, M. Kakskümmend kaks kala eesti rahvausundis, III, 19.
143. Ränk, G. Vana Eesti rahvas ja kultuur, 74–76.
