Since the mid-20th century university-educated intellectual workers have ceased to be just a small part of the population, forming instead quite an eminent layer of society – a mass intelligentsia. The phenomenon has been sparking research interest all over Europe. The aim of the present article is to elucidate certain aspects of the development of Estonian intelligentsia during the Soviet period, as in their time, the definition of intelligentsia and the related concepts, the efficiency of intelligentsia, and a comparison of the relevant situation in Estonia with that of other countries – all those used to be issues evaded or blurred rather than discussed objectively.
Resümee.
On käsitletud Eesti nõukogudeaegse intelligentsi arenguloo mõningaid tahke, mida omaaegne teadus oli sunnitud vältima või ähmastama: haritlaskonna määratlus ja sellega seotud mõisted, intelligentsi mõju erinevates eluvaldkondades ning Eesti NSV võrdlus läänemaadega.
Turumajandusriikide haridusideoloogia tähtsustab kõrghariduse valdkonnas nõudluse ja pakkumise vastavust, NSV Liidus rõhutati riikliku planeerimise esmasust. NLKP ei käsitlenud haritlaskonda klassina, vaid vahekihina tööliste ja kolhoositalurahva kõrval. Ometi lähenes 1980. aastateks üksnes kõrgharidusega inimeste arv tööstustööliste arvule ja ületas kolhoosiliikmete arvu enam kui kahekordselt. Intelligentsist kui “vahekihist” kõnelemine oli seejuures ilmne anakronism. Artiklis on põhjendatud, miks haritud keskklassi mõiste kasutamine on ka Eesti puhul õigustatud ja otstarbekohane.
NSV Liidu käekäik näitas, et vaid arvuka haritlaskonna olemasolu ei taga majanduse edukust, vajalikud on ka vastavad poliitilised tingimused. NLKP ei suutnud haritlaskonna võimekust majanduse vallas efektiivselt rakendada. Ometi oleks täiesti väär öelda, et intelligentsil puudus ühiskondlik mõju. See avaldus selgelt kultuuris, hariduses ja kogu ühiskonna üldilmes. Haritud keskklassil on kogu maailmas olnud oluline osa autoritaarsete režiimide kõrvaldamisel ja liberaalse demokraatia juurutamisel. Nii oli see ka Eestis 1980.–1990. aastate vahetuse revolutsioonilistes sündmustes, mil haritlaskond tasakaalustas ja inimlikustas poliitilisi protsesse ning etnilisi vastuolusid.
1. Firestone, O. J. Industry and Education. A Century of Canadian Development. (Social Science Studies, 5.) University of Ottawa Press, Ottawa, 1969, 93, 96–97, 147.
2. Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei programm (vastu võetud NLKP XXII kongressi poolt). Eesti Raamat, Tallinn, 1968, 105, 121.
5. Eesti NSV rahvamajandus 1988. aastal. Statistika aastaraamat. Olion, Tallinn, 1989, 29, 219.
6. Eesti NSV rahvamajandus 1983. aastal. Statistika aastaraamat. Eesti Raamat, Tallinn, 1984, 16, 151.
7. Eesti NSV rahvamajandus 1988. aastal, 27, 220.
8. Karjahärm, T., Sirk, V. Kohanemine ja vastupanu. Argo, Tallinn, 2007, 387.
10. The Canadian Trade and Investment Guide, 1989. The Financial Post, Toronto, 1989, 3.
11.Tartu, Ü. Ühiskond ja haridus. – Haridus, 1990, 1, 8.
12. See Collins, R. The Credential Society. An Historical Sociology of Education and Stratification. Academic Press, New York, 1979.
13. Bildungsmosaik Sweiz. Bundesamt für Statistik. Bern, 1992, 26.
14. Adler-Karlsson, G. Koulu – püsäköimispaikka terpeettomille vai tie sisäiseen avartumiseen? Tammi, Helsinki, 1983, 52.
15. Sirk, V. Hariduskriis Nõukogude Eestis. – Acta Historica Tallinnensia, 2005, 9, 235–256.
16. Nagel, V. Hariduspoliitika ja üldhariduskorraldus Eestis aastatel 1940–1991. (Tallinna Ülikooli sotsiaalteaduste dissertatsioonid, 22.) TLÜ Kirjastus, Tallinn, 2006, 73, 76.
17. Zakaria, F. The Future of Freedom. Illiberal Democracy at Home and Abroad. W. W. Norton & Company, New York, 2003, 72.
18. Filosoofia leksikon. Eesti Raamat, Tallinn, 1965, 447.
19.Marx, K. Capital; Marx, K., Engels, F. Manifesto of the Gommunist Party. (Great Books of the Western World, 50.) William Benton, Publisher, Encyclopaedia Britannica INC., Chicago, 1952, 240–241.
20. Kuczynski, J. Die Intelligenz. Studien zur Soziologie und Geschichte ihrer Groβen. Akademie-Verlag, Berlin, 1987, 324.
21. Cathal, J. N. The Longman Quide to World Affairs. Institute of International Relations University of British Columbia, Longman Publishers, USA, 1995, 64.
22. Adamson, W. L. Marxism and historical thought. – In: A Companion to Western Historical Thought. Eds L. Kramer, S. Maza. Blackwell Publishers, Malden, Mass., 2000, 218.
23. Modern scientists declare that “the upper-middle class historically has been the responsible backbone of the community because of its civic participation and its support of cultural affairs”: Bensman, J., Vidich, A. The new class system and its life-styles. – In: The New Middle Classes. Life-Styles, Status Claims and Political Orientations. Ed. A. Vidich. New York University Press, New York, 1995, 267.
24. The New Encyclopædia Britannica, 10. Micropædia. Ready Reference. Founded 1768. 15th Edition. Encyclopædia Britannica, Inc., Chicago, 1998, 919.
25. Восленский М. Номенклатура. – Новый мир, 1990, 6, 230.
26. About distribution of the middle class to the new middle class (managers, salaried professionals etc.) and the old middle class (farmers, businessmen, free professionals): Mills, C. W. The new middle class, I. – In: The New Middle Classes, 189–202.
27. Boobbyer, P. Truthtelling, conscience and dissent in late Soviet Russia: evidence from oral histories. – European History, 2000, 30, 4, 553.
28. “In Estonia in the sixties /.../ and in the seventies there emerged a specific subculture, something which utilizing the terminology of Elemer Hanskiss can be called a “second society”. The “first society” – the official frame installed by Moscow – and the “second society” (which formally did not exist) built two different organizational principles in the state-socialist society. The second society was a specific sphere to maintain opposition.”: Ruutsoo, R. Civil society and nation building in Estonia and the Baltic States. Impact of traditions on mobilization and transition 1986–2000 – historical and sociological study. (Acta Universitatis Lapponiensis, 49.) Rovaniemi, 2002, 162–163.
29. Filosoofia leksikon, 207.
30. Kreitzberg, P. (author-comp.). Õppe-kasvatustöö eesmärkide klassifitseerimise ja konkretiseerimise psühholoogilis-metoodilised lähtekohad. Metoodiline materjal õpetajatele. Eesti NSV Haridusministeerium, Tallinn, 1987, 19.
31. For more detail see Sirk, V. Edasi, selg ees! Stalini-järgsete aastate haritlaspoliitika kahest tahust. – Tuna, 2004, 4, 49–50.
32. Metsa, A. Aus karjäär vajab eeldusi, tingimusi ja hoobi. – Põllumajandus, 1990, 4, 28.
33.Rahva demograafiline koosseis ja korteriolud Eestis. 1922. a. üldrahvalugemise andmeid, I. Eesti Riikline Statistika, Tallinn, 1924, 46.
34. Rahva demograafiline koosseis ja korteriolud Eestis, 43, 46, 89.
35. Karjahärm, T., Sirk, V. Vaim ja võim. Eesti haritlaskond 1917–1940. Argo, Tallinn, 2001, 21.
36. Social Change in America. The Historical Handbook 2006. Bernan Press, Lanham, MD, 221.
37. Karjahärm, T., Sirk, V. Vaim ja võim, 48, 50.
38. Helemäe, J. et al. Kas haridusse tasus investeerida? Hariduse selekteerivast ja stratifitseerivast rollist kahe põlvkonna kogemuste alusel. Teaduste Akadeemia Kirjastus, Tallinn, 2000, 193.
39.Итоги всесоюзной переписи населения 1959 года. Эстонская ССР. Госстатиздат ЦСУ СССР, Москва, 1962, 22.
40. Eesti rahvastik rahvaloenduste andmetel, I. Eesti Statistikaamet, Tallinn, 1995, 176–177.
42. Sirk, V. Massiharitlaskonnast ja haritlaspoliitikast 1970.–1980. aastate Eestis. – Tuna, 2006, 2, 37–41.
43. Население СССР 1987. Статистический сборник. Финансы и статистика, Москва, 1988, 97.
44. Saareste, A. Eesti keele mõisteline sõnaraamat, I. Vaba Eesti, Stockholm, 1958, 139.
46. Итоги всесоюзной переписи населения 1959 года, 100–101.
47. Possibly, university as an institution not even a thousand years old need not develop the innate nonverbal aspect (primitive empathy, synchrony etc.) of a person’s social intelligence. See Goleman, D. Sotsiaalne intelligentsus. Tarkus suhetes. – Väike Vanker, 2007, 426–429. Yet it has been proved by cognitive psychology that the social cognition and knowledge acquired on higher levels of education have an immense role in social communication.
48. Roots, H., Vöörmann, M. Eesti NSV juhtiva kaadri arengusuundi. Eesti NSV Ühing Teadus, Tallinn, 1987, 10–11.
49. Eesti inimarengu aruanne 2001. Tallinna Pedagoogikaülikool, Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut, Tallinn, 2001, 54–55.
50. Graf, M. (comp.). Tallinna Polütehniline Instituut 1936–1986. Valgus, Tallinn, 1986, 126.
51. Eesti entsüklopeedia (EE), 11. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn, 2002, 483.
52. Lepp, A.Tartu Ülikool 1938. a. – Eesti Statistika, 1939, 217 (7), 398.
53. Martinson, K. Teadlane ja teaduslik publikatsioon Eesti NSV-s. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut, Tallinn, 1973, 5; EE, 11, 483.
55. Итоги всесоюзной переписи населения 1970 года, III. Уровень образования населения СССР, союзных и автономных республик, краев и областей. Статистика, Москва, 1972, 6–7, 14–15, 18–21, 28–29.
56.See NSV Liit. Teatmik. Eesti Raamat, Tallinn, 1993, 13.
57. Koop, A. Kommunistliku kasvatuse teooria ja praktika probleeme. – Eesti Kommunist, 1974, 12, 18.
58. Social Change in America, 221.
59. Teder, J. Teel turumajandusse – kellega?, 2. – Tehnika ja Tootmine, 1990, 11.
60. Suomen tilastollinen vuosikirja 1993. Tilastokeskus, Helsinki, 1993, 424; Suomen tilastollinen vuosikirja, 1983. Tilastokeskus, Helsinki, 1984, 14–15.
61. Johnsson, H.-I. Spotlight on Sweden. The Country and Its People. Swedish Institute, Värnamo, 1995, 188–190.
63. Bildungmosaik Schweiz. Bundesamt für Statistik. Bern, 1992, 49.
64. Hobsbawm, E. Äärmuste ajastu. Lühike 20. sajand 1914–1991. Varrak, Tallinn, 2002, 328.
65. Социология и современность, 1. Наука, Москва, 1977, 244.
66. Rajangu, V. Kõrgharidus. – In: EE, 11, 458.
67. Kuczynski, J. Die Intelligenz, 305.
69. Bedürftig, F. Lexikon Deutschland nach 1945, 1. Auflage. Carlsen, Hamburg, 1996, 62.
71. Constructing Knowledge Societies: New Challanges for Tertiary Education. The World Bank, Washington, D. C., 2002, 47, 185.
72. Mayor, F. Memory of the Future. Challenges Series. UNESCO Publishing, Paris, 1995, 30–31.
73. Hodgson, G. The American century. – In: The Cambridge Companion to Modern American Culture. Ed. C. Bigsby. Cambridge University Press, Cambridge, 2006, 49.
75. World Education Report 1998. Teachers and Teaching in a Changing World. UNESCO Publishing, Paris, 1998, 148–151.
76. EE, 11, 458.
78. World Education Report 2000. The Right to Education: Towards Education for all Throughout Life. UNESCO Publishing, Paris, 2000, 156–158.
80. See in more detail Tulviste, P. Mõtlemise muutumisest ajaloos. Valgus, Tallinn, 1984, 53–77, 122.
81. Nikandrov, N. D. Russia: system of education. – In: The International Encyclopedia of Education. Second Edition, 9. Eds T. Husén, T. N. Postlethwaite. Pergamon, Oxford, 1994, 5098–5107.
