Volõõnia sakslased olid enne I maailmasõda agraarse sisserände tulemusel Eestisse saabunud lihtrahvas, keda kahe maailmasõja vahel oli Eestis alla tuhande. Artiklis käsitletakse selle rahvusrühma poliitilist integratsiooni Eesti Vabariigis, tuginedes Rahvusarhiivis säilitatavatele seni vähe kasutatud kodakondsustoimikutele. Volõõnia sakslaste naturalisatsiooniprotsess kestis kogu sõdadevahelise perioodi ja hõlmas suuremat osa rühmast. Sageli venis menetlus nõutavate dokumentide puudumise ja taotlejate vähese asjaajamiskogemuse tõttu aastatepikkuseks. Kodakondsuse taotlejad esitlesid end riigile lojaalsete ja usaldusväärsete kodanikena, rõhutades oma kohanemist Eesti ühiskonnaga. Analüüs näitab, et osa taotlejaid oli assimileerumas ning see protsess algas enne kodakondsuse taotlemist ega sõltunud poliitilise integratsiooni kulgemisest.
1. O. Liivik. Zwangsmigrationen der Deutschen aus Estland während des Zweiten Weltkrieges und danach. – Vertreibung und Erinnerung: Forschungsstand und Geschichtspolitik im östlichen Europa. Hrsg. von K. Boeckh, Franz Steiner Verlag, Stuttgart, 2026, 207–227, siin 208.
2. N. Angermann. Die Deutschbalten – eine Oberschicht? – Mythen der Vergangenheit: Realität und Fiktion in der Geschichte. Hrsg. von O. Pelc. V&R Unipress, Göttingen, 2012, 247–266.
3. R. Schulz. Der deutsche Bauer im Baltikum: Ein Beitrag zur Entstehungsgeschichte eines deutschen Bauernstandes im Baltikum. (Zur Wirtschaftsgeographie des deutschen Ostens, 16.) Volk und Reich, Berlin, 1938; H.-J. Seraphim. Die Wandlung der Agrarverfassung der deutschen Volksgruppe in den baltischen Staaten. – Agrarverfassung der deutschen Auslandssiedlungen in Osteuropa, Bd. 1. Hrsg. von M. Sering, C. von Dietz. F. Vahlen, Berlin, 1939, 87–127. Hans-Jürgen Seraphimi uurimuse Volõõnia sakslasi käsitlev ümbertöötatud osa avaldati postuumselt, vt: H.-J. Seraphim. Die deutschen Kolonisten aus Wolhynien. – Sozialgeschichte der baltischen Deutschen. Hrsg. von W. Schlau. Wissenschaft und Politik, Köln, 2000, 259–270. Edaspidi viidatakse autori ümbertöötatud ja lühendatud käsitlusele.
4. T. Rosenberg. Saksa kolonistid Baltikumis 18.–20. sajandil. – Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat 2006. Õpetatud Eesti Selts, Tartu, 2008, 247–251; T. Rosenberg. Baltisaksa põllumehed Eesti Vabariigis ja Läänemaal 1919–1939. – Läänemaa Muuseumi toimetised. Toim. Ü. Paras. Läänemaa Muuseum, Haapsalu, 2003, 25–55. Edaspidi viidatakse autori artiklikogumikule, kus mõlemad mainitud artiklid on taasavaldatud, vt: T. Rosenberg. Künnivaod: Uurimusi Eesti 18.–20. sajandi agraarajaloost. (Õpetatud Eesti Seltsi kirjad, IX). Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 2013.
5. T. Buchen. The Portrayal of the (Russian) German Colonists as Settlement Pioneers 1880–1945 – Copernico: History and Cultural Heritage in Eastern Europe, 18.09.2024. https://doi.org/10.25355/tqrp-8102; J. Musekamp. The History of the German-speaking Volhynians as Part of a Global Migration History – Copernico: History and Cultural Heritage in Eastern Europe, 10.05.2022. https://doi.org/10.25355/300
6. K. Langer. New Farmers for Germany’s Oldest Colony. – Copernico: History and Cultural Heritage in Eastern Europe, 18.09.2024. https://doi.org/10.25355/dy9a-8644
7. O. Liivik, A. Leht, A. Rahi-Tamm, H. Tammela. Nationalitäts- und Identitätsfragen am Beispiel der 1945 aus der Estnischen SSR deportierten Deutschen. – Forschungen zur baltischen Geschichte, 2022, 17, 93–124; O. Liivik. Sakslaste küüditamine Eestist 1945. aastal: keda, kust ja mis alusel välja saadeti. – Tuna, 2024, 3, 71–91.
8. M. Martiniello. Political Participation, Mobilisation and Representation of Immigrants and Their Offspring in Europe. – Migration and Citizenship Legal Status, Rights and Political Participation. Ed. by R. Bauböck. Amsterdam University Press, Amsterdam, 2006, 83–105, siin 84.
9. Kodakondsustoimikud asuvad Rahvusarhiivi Siseministeeriumi fondis ERA.14, nimistud 12–16.
10. O. Angelus. Eestist Saksamaale ümberasunute nimestik = Verzeichnis der aus Estland nach Deutschland Umgesiedelten. Tallinn, 1939; Eestist Saksamaale ümberasunute täiendav nimestik [pärast 1. detsembrit 1939 ümberasunud] = Ergänzendes Verzeichnis der aus Estland nach Deutschland Umgesiedelten. Tallinn, 1940.
11. Vt Nationalkartei [Saksa Kultuuromavalitsuse Eesti Vabariigis liikmete kartoteek], RA, ERA.85.1.542.
12. Eestist küüditatud sakslaste toimikud asuvad Rahvusarhiivi fondis ERAF.2-MO ning asumiselt põgenenud sakslaste toimikud Eesti NSV Siseministeeriumi 1. eriosakonna uurimistoimikute kollektsiooni fondis ERAF.16SM.
13. Toimikud asuvad ENSV Siseministeeriumi viisade ja välismaalaste registreerimise osakonna toimikute kollektsioonis Rahvusarhiivi fondis ERAF.7SM.
14. J. Musekamp. The History of the German-speaking Volhynians, 2, 3; T. Buchen. The Portrayal of the (Russian) German Colonists, ٤.
15. R. Wittram. Baltische Geschichte: Die Ostseelande Livland, Estland, Kurland 1180–1918. Oldenbourg, München, 1954, 235, 236.
16. Baltikumi saabunud saksa talupoegade täpne arv ei ole teada. Konservatiivsematel hinnangutel oli neid 15 000–20 000. Vrd J. von Hehn. Die Umsiedlung der baltischen Deutschen – das letzte Kapitel baltischdeutscher Geschichte. (Marburger Ostforschungen, 40.) J. G. Herder Institut, Marburg, Lahn, 1984, 16.
17. H.-J. Seraphim. Die deutschen Kolonisten aus Wolhynien, 260, 261.
18. T. Rosenberg. Künnivaod, 427.
19. R. Schulz. Der deutsche Bauer im Baltikum, 104, 135.
20. T. Rosenberg. Künnivaod, 426, 427.
21. R. Schulz. Der deutsche Bauer im Baltikum, 138.
22. Die Deutsche Bauernsiedlung Heimtal. – Jahrbuch des baltischen Deutschtums 1934, 64–65.
23. Wõrumaalt lahkus 400 sakslast. – Postimees, 02.11.1939, 5.
24. O. Liivik. Sakslaste küüditamine Eestist 1945. aastal, 78.
25. H. Rohtmets. Kättemaks põlisele vaenlasele? Baltisakslaste kodakondsusküsimus vastloodud Eesti Vabariigis. – Ajalooline Ajakiri, 2010, 1, 42.
26. R. Schulz. Der deutsche Bauer im Baltikum, 83, 115, 116.
27. Rudolf Wersch Harju Maakonna Valitsusele, 2. mai 1921. RA, ERA.14.16.2345, l 3. Teadaolevalt elas Eestis samuti sakslasi, kelle endine kodukoht Volõõnias läks 1921. aastal pärast Nõukogude Venemaa ja Poola vahel sõlmitud rahulepingut Poola koosseisu.
28. H. Rohtmets. Eesti kodakondsuse kujunemine: põhimõtted ja praktika. Magistritöö. Tartu Ülikool, Tartu, 2005, 23, 24.
29. Sõmerpalu vallavalitsuse tunnistus, 24. mai 1921. RA, 14.14.216, pagineerimata.
30. Ludwig Lau siseministrile, aprill 1921. RA, ERA.14.14.218, pagineerimata.
31. Emil Lau siseministrile, aprill 1921. RA, ERA.14.14.218, pagineerimata.
32. Villem Kohler siseministrile, 13. märts 1928; kaitseväest vabastamise tunnistus, ärakiri 14. märts 1928; Moisekatsi vallavalitsuse tunnistus, 13. märts 1928. RA, ERA.14.133047, l 1,2,3.
33. Kodakondsuse seadus, 27. oktoober 1922. – Riigi Teataja, 1922, 136, 661.
34. Kodakondsuse seadus, 27. oktoober 1922, 661. Kodakondsuse taotleja eesti keele oskust pidi kinnitama tema elukohajärgne kohalik omavalitsus, kuid alles 1938. aastal vastu võetud kodakondsusseaduse teostamise määrusega sätestati, et taotleja keeleoskust peab tõendama koolitunnistuse või maavanema, linnapea või linnavanema poolt antud tunnistusega, mis kinnitab, et sooviavaldaja saab aru eestikeelsest kõnest ja kirjast. Vt Kodakondsuse seaduse teostamise määrus, 19. november 1938. – Riigi Teataja, 1938, 97, 2220. Autor tänab määrusele viite eest Helen Rohtmets-Aasat.
35. Vt lähemalt: H. Rohtmets. Kättemaks põlisele vaenlasele?, 37–57.
36. Vt nt Dorpater Nachrichten, 23.04.1923, lk 5; Revaler Bote, 29.04.924, lk 1, ja 25.04.1925, lk 4; Estländische Wochenschau, 12.05.1929, lk 7; Revalsche Zeitung, 25.03.1931, lk 1, ja 13.05.932, lk 3.
37. Vt O. Liivik. Baltisaksa poliitika 1920. aastate algul. – Umsiedlung 60: Baltisakslaste organiseeritud lahkumine Eestist: 24. novembril 1999 Tallinna Linnaarhiivis toimunud konverentsi ettekanded. Koost. S. Kivimäe. Baltisaksa Kultuuri Selts Eestis, Tallinna Linnaarhiiv, Tallinn 2000, 13–30; M. Kuldkepp. A Union of Friendship Between Two Entire Nationalities: The Estonian Swedes and the German-Swedish Bloc in the 1929 Estonian Parliamentary Elections. – Acta Historica Tallinnensia, 2024, 1(30), 50–82.
38. Sõmerpalu valla vastuseisu tõttu ei saanud Eesti Vabariigi kodakondsust Jakob Link, enne I maailmasõda Eestisse tulnud Volõõnia saksa talupoeg, kuid mitte Vene, vaid Saksa alam. Ta oli olnud maailmasõja-aastail perekonnaga Venemaal, kuid tuli 1918. aastal tagasi. (vt RA, ERA.14.14.766).
39. Rudolf ja Herbert Penk siseministeeriumi passijaoskonnale, 17. detsember 1919. RA, ERA.14.15.391, l 2, 2p.
40. Kõik Eestisse sisserännanud Volõõnia talupojad olid teadaolevalt luteri usku.
41. Rudolf Penk ja tema perekond siseministrile, mai 1921. RA, ERA.14.15.392, pagineerimata.
42. Siseministeeriumi administratiivasjade peavalitsus Võru maakonnavalitsusele, 31. mai 1921. RA, ERA.14.15.391, l 3.
43. Võru maakonnavalitsuse administratiivosakond Sõmerpalu vallavalitsusele, 31. mai 1921. RA, ERA.14.15.391, l 5.
44. Ankeet Rudolf Penki kohta siseministeeriumi kodakondsuse komisjoni otsusega 7. septembrist 1921. RA, ERA.14.15.391, l 6.
45. Sõmerpalu vallavalitsus Võru maakonnavalitsuse administratiivosakonnale, 14. juuni 1921. RA, ERA.14.15.391, l 5, 5p.
46. Kviitung Võru renteist, 13. juuni 1921. RA, ERA.14.15.391, l 4.
47. Võru maakonnavalitsuse administratiivosakond siseministeeriumile, 16. juuni 1921. RA, ERA.14.15.391, l 1.
48. 1925. aastast kandis asutus nimetust poliitiline politsei.
49. Vt lähemalt: H. Rohtmets-Aasa. „Vastuolus Eesti huvidega“: ühe Vene valgeemigrandi kodakondsusest. – Tuna, 2026, 1, 60–71.
50. [Teadeteleht], kuupäevata. RA, ERA.14.15.391, l 6.
51. Võru maakonnavalitsus siseministeeriumile, 23. detsember 1921. RA, ERA.14.15.391, pagineerimata.
52. Riigi Teataja, 1922, 34, 156.
53. Ärakiri Sõmerpalu vallanõukogu koosolekust, 20. aprill 1922. RA, ERA.14.15.391, pagineerimata.
54. Siseministeeriumi administratiivasjade kodakondsuse osakond Sõmerpalu vallavalitsusele, 8. august 1922. RA, ERA.14.15.391, pagineerimata.
55. Siseministeerium Sõmerpalu vallavalitsusele, 13. september 1922. RA, ERA.14.15.391, pagineerimata.
56. Vt RA, ERA.14.15.393.
57. RA, ERA.14.2-2.169, kaart nr 2832.
58. R. Schulz. Der deutsche Bauer im Baltikum, 104.
59. [G.] Plath. Von der deutschen Bauernkolonie Heimtal bei Werro. – Estländische Wochenschau, 29.04.1929, lk 4.
60. Adolf Zilke siseministrile, 18. september 1920. RA, ERA.14.16.336, pagineerimata.
61. Adolf Zilke Tartu maakonnavalitsusele, 12. juuli 1921. RA, ERA.14.16.336, pagineerimata.
62. 1920. aastate alguses võis Ukraina riiklik staatus peale Volõõnia sakslastest kodakondsuse taotlejate jääda segaseks ka Eesti ametnikele. Mõnes kodakondsustoimikus leidub näiteks Ukraina Emigrantide Komitee Eestis (Комітет Українських Емігрантів в Естонії) välja antud isikutunnistus, mis oli mõeldud Ukrainast pärit endisele Vene alamale reisidokumendiks. Vt näiteks Friedrich Altmanni kodakondsustoimik: RA, ERA.14.12.419, l 5.
63. RA, ERA.85.1.542, kaardid 17272 ja 17256.
64. Luise Mallas siseministeeriumi passiosakonnale ja Valga maakonna valitsusele, 20. juuni 1921. RA, ERA.14.14.1413, pagineerimata
65. Luise Mallas siseministeeriumi kodakondsuse osakonnale, 24. aprill 1922. RA, ERA.14.14.1413, pagineerimata.
66. Puka vallavalitsus Valga maakonna valitsusele, 19. juuli 1921. RA, ERA.14.14.1413, pagineerimata.
67. Luise Mallas siseministeeriumi administratiivasjade peavalitsusele, 29. september 1922. RA, ERA.14.14.1413, pagineerimata.
68. Kuigatsi vallavalitsus Kuigatsi politsei rajooniülemale, 25. august 1921; Kuigatsi politsei rajooniülem Kuigatsi vallavalitsusele, 6. september 1921. RA, ERA.14.14.1413, pagineerimata.
69. Kuigatsi vallavanem siseministeeriumi administratiivasjade peavalitsuse kodakondsusosakonnale, 13. september 1921. RA, ERA.14.14.1413, pagineerimata.
70. Kuigatsi vallavalitsus Valga maakonna valitsusele, 19. juuli 1921. RA, ERA.14.14.1413, pagineerimata.
71. Vt RA, ERA.14.14. 1413.
72. Michel ja Matilde Semke siseministrile, 18. detsember 1926. RA, ERA.14.15.3511, l 1, 1p.
73. Siseministeerium Kioma vallavalitsusele, 26. september 1934. RA, ERA.14.16.338, l 24.
74. Luise Mallas siseministeeriumi passiosakonnale ja Valga maakonna valitsusele, 20. juuni 1921. RA, ERA.14.14.1413, pagineerimata. Eespool mainitud Jaan Hurt, kes koostas avalduse Luise Mallase nimel, on kasutanud peaaegu sama sõnastust ka ühe teise Pukas elanud Volõõnia sakslasest lesknaise 1921. aastal koostatud kodakondsusavalduses. Vt Margarete Deinise (snd 1879) kodakondsustoimik: RA, ERA.14.12.2489, l 1.
75. Pornuse valla perekonnaregister, 3. köide. RA, ERA.5212.3.96, l 34.
76. Tartu-Võru rahukogu kriminaalosakonna akt, Eduard Danieli p. Mallas. RA, ERA.1947.3.2902, l 19.
77. Ludwig ja Lidia Viedenhöft siseministrile, 27. september 1929. RA, ERA.14.16.2458, pagineerimata.
78. Samas.
79. Ludwig ja Lidia Viedenhöft kohtu- ja siseministeeriumile, 25. september 1932. RA, ERA.14.16.2458, pagineerimata.
80. Kohtu- ja siseministeeriumi administratiivosakond Ludwig Wiedenhöftile, 2. detsember 1932 ja 4. märts 1933. RA, ERA.14.16.2458, pagineerimata.
81. Pärsti vallavalitsuse tunnistus, 12. jaanuar 1934. RA, ERA.14.16.2458, pagineerimata.
82. Vrd M. Garleff. „Kein deutsches Kind ohne deutsche Schule“: Das deutsche Schulwesen im unabhängigen Estland bis zur Übernahme durch die Kulturselbstverwaltung. – Nordost-Archiv, 1992, 1/2, 309–333.
83. K. Laurits. Saksa kultuuromavalitsus: Monograafia ja allikad. Rahvusarhiiv, Tallinn, 2008, 132, 133.
84. Samas, 105.
85. O. Liivik, A. Leht, A. Rahi-Tamm, H. Tammela. Nationalitäts- und Identitätsfragen am Beispiel der 1945 aus der Estnischen SSR deportierten Deutschen, st Deutschen, 120.
86. Vt Viedenhöfti perekonnanime muutmine. RA, ERA.5201.2.118546.
87. Rahvusvahelise kokkuleppe alusel eeskätt Vene põgenikke silmas pidades välja töötatud spetsiaalne kodakondsuseta isikute isikutunnistus, mille algatajaks oli Rahvasteliidu põgenike ülemkomissar Fridtjof Nansen, kelle järgi hakatigi dokumenti kutsuma. Eestis hakati seda dokumenti välja andma 1923. aastal. Vt H. Rohtmets. Suletud uksed: Eesti Vabariigi sisserändepoliitika 1920. aastatel. – Ajalooline Ajakiri, 2013, 1, 55–78, siin 72.
88. O. Liivik. Sakslaste küüditamine Eestist 1945. aastal, 84.
89. Abielutunnistus, 5. märts 1937. RA, ERA.14.14.1469.
90. RA, ERA.16SM.1.179, l 5–7.
91. RA, ERA.14.2-2.169, kaardid nr 7120, 7121, 7122, 7123.
92. Wõrumaalt lahkus 400 sakslast, 5.
93. RA, ERA.14.2-2.169, kaart 10416.
94. Ida Lau ülekuulamised: 14. september 1949, 23. jaanuar 1950, 2. august 1950. RA, ERAF.7SM.1.1624, l 6–8, 13–13p..
95. Õiend Ludwig Lau kohta, 5. august 1952. RA, ERAF.7SM.1.1625.
