Kivist sakraalhooned on ühed vähesed füüsilised tähised maastikul, mis ühendavad tänapäeva 13. sajandiga. Vana-Läänemaal on neid eriti rikkalikult, kuid seni on nad uurijatele huvi pakkunud vaid ehituskunstilises plaanis. Artiklis on võetud vaatluse alla kirikute asukoht kunagiste asulate, linnuste, sadamakohtade ja teedevõrgu suhtes. Selgub, et kirikute rajamisel ei ole mingit ühist printsiipi, vaid see on sõltunud kohalikest oludest. Enamus neist on rajatud kristliku pühakoja, mitte kihelkonnakirikuna. Kihelkondade rajamine toimus 13. sajandil kahes järgus, esimest võib seostada kümnise kogumise, teist seniste maavalduste ümberjaotamise ja kivikirikute ehitamisega. Avanev pilt 13. sajandi Läänemaast hoiatab suuremate üldistuste tegemise eest. Isegi ühe maakonna piires võivad ühiskondlikud protsessid kulgeda erimoodi.
1. A. Selart. Miks on Eesti kihelkonnad nõnda suured? – Humanitaarteadused ja kunstid 100-aastases rahvusülikoolis. Toim. R. Altnurme. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 2019, 59, 61; H. Valk. Sacred Landscapes of Medieval Livonia: Lands of the Teutonic Order in Southern Estonia. – Ecologies of Crusading, Colonization, and Religious Conversion in the Medieval Baltic. (Terra Sacra, II.) Ed. by A. Pluskowski. Brepols, Turnhout, 2019, 168; M. Mägi. At the Crossroads of Space and Time. Graves, Changing Society and Ideology on Saaremaa (Ösel), 9th–13th centuries AD. (CCC papers, 6.) Tallinn, University of Tartu, 2002, 155–156. Kriitilist vaadet pakub: T. Jonuks. Hiis-sites in Northern Estonia: Distincitve Hills and Plain Fields. – Archaeologia Baltica: Archaeology, Religion and Folklore in the Baltic Sea Region, 2011, 15, 27.
2. T. Jonuks, M. Veldi, E. Oras. Looduslikud pühapaigad – uue ja vana piiril. – Vikerkaar, 2014, 7–8, 106.
3. H. Valk. Sacred Landscapes of Medieval Livonia, 162–163.
4. H. Valk. On the origins of churches and churchyards in Southern Estonia: The evidence from early grave finds. – Baltic Journal of Art History, 2017, 13, 123–127.
https://doi.org/10.12697/BJAH.2017.13.06
5. I. Hinton. The Alignment and Location of Medieval Rural Churches. British Archaeological Reports. S. l., 2012, 76.
https://doi.org/10.30861/9781407309736
6. R. Augustinavičius, R. Laužikas, A. Kuncevičius, R. Jankauskas. Territorial Model of Eastern Lithuania during the 1st–15th Centuries. Ed. by W. Dzieduszyski, J. Wrzesiński. Migracje. Funeralia Lednickie, Spotkanie, 2013, 15, 59–74; R. Morris. Churches in the Landscape. Phoenix Press, London, 1989, 268; J. Blair. The Church in Anglo-Saxon Society. Oxford University Press, Oxford, 2005, 385.
https://doi.org/10.1093/oso/9780198226956.001.0001
7. Vana-Läänemaa nime tõi käibele Mati Mandel kogumikega „Vana-Läänemaa ajaloo radadel“, mille väljaandjateks on MTÜ Keskaegne Lihula ja Vana-Läänemaa Ajaloo Selts. Ajavahemikus 2012–2022 on ilmunud neli kogumikku.
8. Henriku Liivimaa kroonika (HLK). Tlk R. Kleis, toim. ja komm. E. Tarvel. Eesti Raamat, Tallinn, 1982, XXVIII, 2 (1224), XXVII, 7 (1224); P. Johansen. Die Estlandliste des Liber Census Daniae. H. Hagerup, Kopenhagen; F. Wassermann, Reval, 1933, 40v.
9. E. Tarvel. Läänemaa seitse kihelkonda. – Keel ja Kirjandus, 1971, 5, 293–295.
10. Samas, 292–298.
11. V. Lang. Võimukeskuste kujunemisest Eestis. – Keskus – tagamaa – ääreala: Uurimusi asustushierarhia ja võimukeskuste kujunemisest Eestis. Tallinn, Tartu, 2002, 7–16; V. Lang. Vakus ja linnusepiirkond Eestis: Lisandeid muistse haldusstruktuuri uurimisel peamiselt Harjumaa näitel. – Keskus – tagamaa – ääreala, 125–162.
12. A. Vunk. Asustusmuster 13.–14. sajandil. – Pärnumaa: Loodus, aeg, inimene 2. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Pärnu Muuseum, Pärnu, 2010, 43–58.
13. Maa- ja Ruumiameti (MaRu) kõrgusandmed seisuga 01.01.2025.
14. M. Ekman. A consistent map of the postglacial uplift of Fennoscandia. – Terra Nova, 1996, 8, 158–165.
https://doi.org/10.1111/j.1365-3121.1996.tb00739.x
15. A. Rosentau, S. Veski, A. Kriiska, R. Aunap, J. Vassiljev, L. Saarse, T. Hang, A. Heinsalu, T. Oja. Palaeogeographic model for the SW Estonian coastal zone of the Baltic Sea. – The Baltic Sea Basin, 2011, 165–188.
https://doi.org/10.1007/978-3-642-17220-5_8
16. A. Kmoch, A. Kanal, A. Astover, A. Kull, H. Virro, A. Helm, M. Pärtel, I. Ostonen, E. Uuemaa. EstSoil-EH: A high-resolution eco-hydrological modelling parameters dataset for Estonia. – Earth System Science Data, 13, 1, 2021, 83–97.
https://zenodo.org/records/4291855
https://doi.org/10.5194/essd-13-83-2021
17. Kohaandmed pärinevad kohainfo süsteemist ARHUT ja Mati Mandeli käsikirjast (vt järgmine viide).
18. M. Mandel. 13. sajandi algul olemas olnud külad (asulate kultuurkihid) ja sama perioodi kalmed. 2025. Käsikiri artikli autorite valduses.
19. Nt A. Pärn. Die Siedlungsgeschichte des Küstengebietes der Landschaft Ridala in der Frühgeschichte und zu Beginn des Mittelalters. – Europeans or not? Local level strategies on the Baltic Rim 1100–1400 AD. (CCC papers, 1.) Oskarshamn, 1999, 185–196; M. Mandel. Läänemaa 5.–13. sajandi kalmed. (Töid ajaloo alalt, 5.) Eesti Ajaloomuuseum, Tallinn, 2003.
20. Vestlused Mati Mandeliga 2025. aasta suvel.
21. Noarootsi piirkonna kohta käivate pärimuslike teadete kohta vt: R. Roosi, Vormsi, Noarootsi ja Risti kihelkonna arheoloogilised teated. – Läänemaa Muuseumi toimetised X. Haapsalu, 2010, 19–52.
22. F. Markus. Living on another Shore: Early Scandinavian settlement on the North-Western Estonian coast. Uppsala, Uppsala University, 2004.
23. V. Praust. Eesti teedevõrk muinas- ja keskajal ning selle rekonstrueerimise põhimõtted. –Eesti Maanteemuuseumi aastaraamat 2011. Eesti Maanteemuuseum, [Tartu], 2012, 55–111. Leedu kohta vt: R. Augustinavičius, R. Laužikas, A. Kuncevičius, R. Jankauskas. Territorial Model of Eastern Lithuania.
24. J. Mäll. Saare-Lääne piiskop Heinrich I ja Lihula. – Läänemaa Muuseumi toimetised XXVII. Haapsalu, 2025, 83–86. Artiklis ei ole arvestatud muinasaegse asulavõrgustiku ega kultuurmaastikuga, rekonstrueeritud on ainult rannajoon, kuid ei ole päris selge, millistest printsiipidest lähtuvalt.
25. V. Praust. Eesti teedevõrk muinas- ja keskajal, 66.
26. Vt kokkuvõtvat käsitlust: Eesti kunsti ajalugu I: 1100–1520. Koost. K. Markus. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia, 2023.
27. M. Mandel. Läänemaa 5.–13. sajandi kalmed; M. Mandel. Maidla muinaskalme saladused. Tallinn, Eesti Ajaloomuuseum, 2017; M. Mandel. Läänemaa muinasajast Lihula keskaega: Arheoloogilise uurimise lugu. Tallinn, Eesti Ajaloomuuseum, 2022; E. Tõnisson. Eesti muinaslinnad. (Muinasaja teadus, 20). Tartu Ülikool, Tartu, Tallinn, 2008. Viimati võttis linnuste funktsiooni ja paiknemise alased uuringud kokku arheoloog Kristo Siig, artiklis on servamisi käsitletud ka Läänemaad: K. Siig. Varbola: On the function of an 11th to 14th-century stronghold in northwestern Estonia based on location analysis and written sources. – Estonian Journal of Archaeology, 28, 2024, 120–167.
https://doi.org/10.3176/arch.2024.2.03
28. H. Valk. Sacred Landscapes of Medieval Livonia, 155–174.
29. K. Tooming. Kirikute rajamisest varaseimate kirjalike allikate valguses. – Läänemaa Muuseumi toimetised XXIV. Haapsalu, 2022, 39–59.
30. HLK, XV, 3.
31. E. Tõnisson. Eesti muinaslinnad: Muinasaja teadus 20. Toim. ja täiend. A. Mäesalu ja H. Valk. Tartu, Tallinn, 2008, 260; H. Valk, L. L. Leiman. Excavations on two Late Iron Age strongholds in western Estonia: Ridala and Kedre (Leediküla). – Arheoloogilised välitööd Eestis = Archaeological Fieldwork in Estonia 2024. Tallinn, 2025. Ilmumas.
32. Saxo Grammaticus. Gesta Danorum – Danmarkshistorien, Bd. I. Komm. ja tlk K. Friis-Jensen, P. Zeeberg. Gads Forlag, Kobenhavn, 2005, II, 1, 7.
33. M. Mägi. In Austrvegr. The Role of the Eastern Baltic in Viking Age Communication across the Baltic Sea. Brill, Leiden, 2018, 286–287.
https://doi.org/10.1163/9789004363816
34. C. Russwurm. Eibofolke ehk rootslased Eestimaa randadel ja Ruhnus. Tlk I. Rüütli. Eestirootsi Akadeemia, Tallinn, 2015, 54. Saksakeelne raamat ilmus Revalis 1855. aastal.
35. https://www.folklore.ee/pubte/ajaloolist/ridlng/ridlng.html
36. M. Mägi. Ports for whom? Harbors in the early thirteenth-century Eastern Baltic. – Journal of Baltic Studies, 2025, 56, 1, 147–164 (155).
https://doi.org/10.1080/01629778.2024.2343381
37. M. Mandel. Läänemaa linnused ja linnusepiirkonnad. – Linnusest ja linnast: Uurimusi Vilma Trummali auks. (Muinasaja teadus, 14.) Teaduste Akadeemia Kirjastus, Tallinn, Tartu 2004, 193. Ridala I ja II, Vilkla, Uneste, Suure-Saanika I ja II, Parila, Jõõdre, Lannuste, Kolila ja Liiva.
38. P. Ariste. Sõnalaenulõbu. Ilmamaa, Tartu, 2010, 345; H. Palli. Eesti isikunimede kasutamisest meie rahva vanema ajaloo (XIII–XVI saj.) uurimisel. – ENSV Teaduste Akadeemia toimetised. Ühiskonnateaduste seeria, 1961, 10, 2, 139.
https://doi.org/10.3176/hum.soc.sci.1961.2.04
39. https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=10118
40. M. Mandel. 13. sajandi algul olemas olnud külad (asulate kultuurkihid) ja sama perioodi kalmed, 6; Muinsuskaitseameti registris seda asulat ei kajastu.
41. A. Pärn. Veetee osast Haapsalu linna rajamise kohavalikul. – Läänemaa Muuseumi toimetised V. Haapsalu, 2001, 41–57; A. Pärn. Haapsalu – Wurzeln, Gründung und Entwicklung. – Lübecker Kolloquium zur Stadtarchäologie im Hanseraum X: Vorbesiedlung, Gründung und Entwicklung. Lübeck, 2016, 519–535; A. Pärn. Haapsalu. – Eesti linnaehituse ajalugu: Keskajast tsaariaja lõpuni. Tallinn, Eesti Kunstiakadeemia, 2019, 219.
42. I. Leimus. Haapsalust Briti Muuseumi: Ühe Eestimaa hõbeaarde kauge teekond. – Läänemaa Muuseumi toimetised I. Haapsalu, 1997, 74–82; I. Leimus, R. Saage. Early 13th century silver hoard from Kirimäe village, Lääne County. – Archaeological Fieldwork in Estonia 2021, 106–109; I. Leimus. Haapsalu ümbruse esiajaloolistest hõbeaaretest. – Läänemaa Muuseumi toimetised XXV. Haapsalu, 2023, 11–23.
43. M. Mägi. Ports for whom?, 149.
44. Guta saga: The History of the Gotlanders. Ed. by C. Peel. Viking Society for Northern Research University College, London, 1999, 9.
45. K. Markus. Vanimad kristlikud hauatähised Eestis. – Eesti aastal 1200. Koost. M. Mägi. Tallinn, Argo, 2003, 107–124; K. Markus. Mentaliteedimuutused Saaremaal muinasaja lõpul. – Sõnasse püütud minevik: In honorem Enn Tarvel. Koost. P. Raudkivi, M. Seppel. Tallinn, Argo, 2009, 59–78.
46. K. Markus. Kirikute ehitamine. – Eesti kunsti ajalugu 1, 247.
47. V. Raam. Ridala Maarja-Magdaleena kirik. – Ars estoniae medii aevi grates Villem Raam. Tallinn, Eesti Muinsuskaitse Selts, 1995, 23.
48. Esimesena juhtis sellele veeteele tähelepanu Anton Pärn: A. Pärn. Veetee osast Haapsalu linna rajamise kohavalikul, 41–57.
49. K. Siig. Varbola: On the function of an 11th to 14th-century stronghold, 131, Fig. 3.
50. E. Tõnisson. Eesti muinaslinnad, 262.
51. I. Leimus, R. Saage. Early 13th century silver hoard from Kirimäe village, 93–112.
52. M. Mandel. Lääne-Nigula kihelkonna muinasaeg. – Lääne-Nigula kihelkonna lugu. Koost. M. Lõhmus. Taebla Selts, Taebla, 2024, 11.
53. I. Leimus, R. Saage. Early 13th century silver hoard from Kirimäe village, 106–108.
54. M. Schmiedehelm. Der Fund von Kirimäe in Estland. S. n., Helsinki, 1924, 1–36.
55. R. Winkler. Ueber Kirchen und Capellen Estlands in Geschichte und Sage, 35–36. Teada on üks Kirimäe kabeli vikaar – Johan Vetterop (srn 1520) (K. Jaago. Lääne-Nigula kihelkonna ajalugu 1228–1710. – Lääne-Nigula kihelkonna lugu. Koost. M. Lõhmus. Taebla Selts, Taebla, 2024, 59).
56. M. Mandel. Lääne-Nigula kihelkonna muinasaeg, 33–34.
57. M. Mandel. 13. sajandi algul olemas olnud külad (asulate kultuurkihid) ja sama perioodi kalmed, 10–11.
58. M. Mandel. Lääne-Nigula kihelkonna muinasaeg, 23–32.
59. Kirikule kuulus hilisema allika järgi 17 adramaad Võntkülas ja Vidrukas (K. Jaago. Lääne-Nigula kihelkonna ajalugu 1228–1710, 59).
60. Samas, 58.
61. Liv-, Est- und Kurländisches Urkundenbuch nebst Regesten, Abt. 1, Bd. III. Hrsg. von Fr. G. von Bunge. Reval, Kluge und Ströhm, 1857, 101, a; K. Jaago. Lääne-Nigula kihelkonna ajalugu 1228–1710, 64.
62. K. Jaago. Lääne-Nigula kihelkonna ajalugu 1228–1710, 58–59.
63. EAA.3724.4.683, l 1.
64. Kullamaale ja Lihulasse viiva tee kohta vt lähemalt: V. Praust. Eesti teedevõrk muinas- ja keskajal, 91.
65. A. Seraphim. Das Zeugenverhör des Franciscus de Moliano (1312). (Quellen zur Geschichte des Deutschen Ordens.) Verlag von Thomas & Oppermann, Königsberg, 1912, 17.
66. https://arhiiv.eki.ee/dict/knr/index.cgi?Q=ummere&F=M&C06=en
67. M. Mandel. Martna ümbruse muinasasustusest. – Martna kihelkond: Artikleid ja mälestusi. Martna, 1998, 43–52.
68. K. Alttoa. Kölni meister – kas fiktsioon? – Läänemaa Muuseumi toimetised I. Haapsalu, 1997, 55.
69. J. Kilumets. Martna püha Martini kirik. – Martna kihelkond: Artikleid ja mälestusi. Martna, 1998, 3–20.
70. V. Kadakas. Hiliskeskaegsed maakirikud. – Eesti kunsti ajalugu 1, 304.
71. A. Pärn, H. Valk, M. Malve. Saastna kabel Matsalu lahe lõunakaldal. – Tutulus, 2023, 7–9.
72. R. Winkler. Ueber Kirchen und Capellen Estlands in Geschichte und Sage, 36.
73. K. Markus. Linnaruum. – Eesti kunsti ajalugu 1, 166.
74. R. Winkler. Ueber Kirchen und Capellen Estlands in Geschichte und Sage, 38.
75. LUB III, 1040a.
76. I. Leimus. Lisandusi Võnnu hilisviikingiaegsele mündiaardele. – Läänemaa Muuseumi toimetised XXII. Haapsalu, 2019, 77–86.
77. M. Mandel. 13. sajandi algul olemas olnud külad (asulate kultuurkihid) ja sama perioodi kalmed, 8.
78. K. Markus. Kuhu kadus Hertele kirik? Mõtteid Harjumaa haldusstruktuurist 13. sajandil. –Kunstiteaduslikke Uurimusi, 2007, 1–2, 19; K. Siig. Varbola: On the function of an 11th to 14th-century stronghold, 156–158.
79. M. Mandel. Kullamaa kihelkonna muinasajast. – Kullamaa kihelkond: kultuuriajaloost ja loodusväärtustest. Kullamaa, 2005, 16.
80. E. Tõnisson. Eesti muinaslinnad, 263.
81. J. Tamm. Kullamaa „Rohumäe“ arheoloogilise väliuurimise aruanne. Tallinn, 1974. Tallinna Ülikooli arheoloogia teaduskogu arhiiv.
82. H. Hildebrandt. Livonica, vornämlich aus dem 13. Jahrhundert, im Vatikanischen Archiv. J. Deubner, Riga, 1887, nr 24.
83. M. Mandel. Kullamaa kihelkonna muinasajast, 16.
84. K. Oad. Lodede suguvõsa algusest Eestimaal. – Ajalooline Ajakiri, 2023, 2 (184), 103, 115.
https://doi.org/10.12697/AA.2023.2.01
85. Vt K. Creutz. Tension and traditions: A study of Late Iron Age spearheads around the Baltic Sea. Stockholm Universitet, Stockholm, 2003, 162.
86. M. Mandel. Kullamaa kihelkonna muinasajast, 18–19.
87. P. Johansen. Die Estlandliste des Liber Census Daniae, 820–821.
88. V. Raam. Kullamaa Jaani kirik. – Eesti arhitektuur 2: Läänemaa, Saaremaa, Hiiumaa, Pärnumaa, Viljandimaa. Toim. V. Raam. Tallinn, Valgus, 1996, 24.
89. H. v. Bruiningk, N. Busch (Hrsg.). Livländische Güterurkunden I. Jonck & Poliewsky, Riga, 1908, 16.
90. LH XXI, 5.
91. Liv-, Est- und Kurländisches Urkundenbuch nebst Regesten, Abt. 1, Bd. I. Hrsg. von Fr. G. von Bunge. Reval, Kluge und Ströhm, 1853, LXIII.
92. LUB I, CLXX.
93. F. Baron Stackelberg. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenszeit: Sizungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, Bd. VIII (1914–1925). Pernau, 1926, 149; H. Laakmann. Geschichte Liv-, Est- u. Kurlands. Reval, 1924. Kaartide lisa: Livland vor 1200; Eesti IV: Pärnumaa. Tartu, Eesti Kirjanduse Selts, 1930, 170, 268; H. Laakmann. Zur ältesten Geschichte des Bistums Ösel-Wiek. – Liber saecularis. Litterarum societas Esthonica 1838–1938. Tartu, 1938, 328.
94. J. Jensen. Eesti ajaloo atlas. Tartu, Eesti Kirjanduse Selts, 1933, 6–7.
95. P. Johansen. Die Estlandliste des Liber Census Daniae, 104.
96. J. Uluots. Cotze und Sorve und die quarta des Ordens in Läänemaa,193–243. Nimevormi Sorve kasutamise kohta vt lk 194, viide 6.
97. Samas, 222.
98. Samas, 235.
99. H. Valk. Trial excavations at Vatla ring fort in western Estonia. – Archaeological Fieldwork in Estonia 2023. Tallinn, 2024, 136.
100. J. Uluots. Cotze und Sorve und die quarta des Ordens in Läänemaa, 220.
101. Samas, 231–232.
102. V. Kadakas, G. Toos. Archaeological Studies in Hanila Church and Karuse Churchyard. – Archaeological Fieldwork in Estonia 2012, 185.
103. Salevere linnus on dateeritud I aastatuhande teise poolde eKr, Massu linnus I aastatuhahande algusse pKr (E. Tõnisson. Eesti muinaslinnused, 254–255).
104. Täname Mati Mandelit Hanila asula teemalise mõttevahetuse eest.
105. Ü. Tamla, M. Kiudsoo, T. Toome. Viking Age hoard from Kinksi, County of Läänemaa. – Archaeological Fieldwork in Estonia 2011. Tallinn, 2012, 227–236.
106. 1267. aasta dokumendi järgi asub Ridase küla Karrisseni juures. Karuse kirikuküla oligi Ridasele kõige lähemal. Vt J. Uluots. Cotze und Sorve und die quarta des Ordens in Läänemaa, 231.
107. M. Mandel. 13. sajandi algul olemas olnud külad (asulate kultuurkihid) ja sama perioodi kalmed, 4.
108. Ü. Tamla, M. Kiudsoo, T. Toome. Viking Age hoard from Kinksi, 233.
109. K. Markus. Vanimad kristlikud hauatähised Eestis, 120–121.
110. Vt pikemat arutelu Läänemaa linnusepiirkondade ja kihelkondade juhtimise kohta: M. Mandel. Läänemaa linnused ja linnusepiirkonnad.
111. K. Markus. Kirikute ehitamine, 246.
112. K. Markus. Esimesed kristlikud hauatähised. – Eesti kunsti ajalugu 1, 387–390.
113. A. Seraphim. Das Zeugenverhör des Franciscus de Moliano (1312), 17.
114. M. Mandel. Lihula muinas- ja keskaeg. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn, 2000, 13, 45.
115. A. Pärn, M. Nõmm. Lisandusi Lihula vanima kiriku asukoha määramisel. – Läänemaa Muuseumi toimetised XXIII. Haapsalu, 2021, 28.
116. Uuringud toimusid Euroopa majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismide projekti TAU21161 „From Nidaros to Novgorod: Cultures Along the the Historic St Olav Routes. An Estonina-Norwegian Cooperation Project in Humanities Research (2021–2023)“ raames.
117. LUB 1, CLVI.
118. A. Pärn. Lihula. – Eesti linnaehituse ajalugu: Keskajast tsaariaja lõpuni. Tallinn, Eesti Kunstiakadeemia, 2019, 146.
119. I. Põltsam-Jürjo. Lihula isepäised nunnad. – Läänemaa Muuseumi toimetised XVIII. Haapsalu, 2015, 177.
120. LUB 3, CDXXXIXb, vrd ibid., Reg. nr 498b; Balthasar Russow. Liivimaa provintsi kroonika. Tlk ja komm. J. Kivimäe. Tallinn, Tänapäev, 2022, 42–43.
121. Lihula jagamise kohta piiskopi ja ordu vahel vt: I. Põltsam. Lihula plaan anno 1645. – Vana-Läänemaa ajaloo radadel II. Lihula, 2014, 58; R. Vaiksoo. Aja lugu 3: Keskaeg. Kaitseehitised ja kindlustatud linnad Vana-Liivimaal: Kataloog. Tallinn, Raul Vaiksoo Arhitektuuribüroo, 2025, 217.
122. A. Seraphim. Das Zeugenverhör des Franciscus de Moliano (1312), 17.
123. M. Mandel. 13. sajandi algul olemas olnud külad (asulate kultuurkihid) ja sama perioodi kalmed, 4–5.
124. M. Kiudsoo. Eesti muinasaarded: Kaubateed ja -kontaktid. Tallinn, Äripäev 2019, 109.
125. V. Praust. Eesti teedevõrk muinas- ja keskajal, 91.
126. Täname Krista Karrot tähelepanu juhtimast Kasari koolmekohta ümbritsevatele asulatele ja nende võimalikele funktsioonidele.
127. Muinsuskaitseameti registris on märgitud asulakoht Kirbla pangal (nr 9970), kuid see ei vasta tõele. Meilivestlus Mati Mandeliga, 11. juuli 2025.
128. M. Mandel. Läänemaa muinasajast Lihula keskaega: Arheoloogilise uurimise lugu. Eesti Ajaloomuuseum, Tallinn, 2022, 124–126.
129. V. Raam. Kirbla Nigula kirik. – Eesti arhitektuur 2, 22.
130. Vt lähemalt: E. Tarvel. Läänemaa seitse kihelkonda, 296–297; A. Vunk. Asustusmuster 13.–14. sajandil. – Pärnumaa: Loodus, aeg, inimene 2, 47–53.
131. LHK XIV, 10; XVIII, 5.
132. A. Kriiska. Muinasaeg. – Pärnumaa: Loodus, aeg, inimene 2, 26–27.
133. Liv-, Esth- und Curländisches Urkundenbuch, Abt. 1, Bd. VI. Hrsg. von Fr. G. von Bunge. Nikolai Kymmel, Riga, 1873, nr 2758.
134. LUB I, nr CLXX.
135. I. Arens. Die Topographische Lage und die Grenzen der altestnischen Landschaft Korbe. – Apophoreta Tartuensia. Stockholm, 1949, 205.
136. EAA.308.2.2 Karta över Estland, Livland och Kurland 1630.
137. https://galerii.kirmus.ee/koobas/index.php?module=300&op=2&id=35135&jrk=117
138. AK PJg: J (teade: J. Kuusik). Muistiseliik: vrakk.
139. A. Vunk. Asustusmuster 13.–14. sajandil, 48; F. Baron Stackelberg. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenszeit: Urkunden-Regesten, nr 10. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau VIII. Pernau, 1926, 213–224; Parasmaa (Parraßma) … Ahn vischgelde 5 f ..., lk 216; Nedrema külas Hõbeda (Hebbedisch Marth) … Ahn vischgelde 1 marck ..., lk 217. Täname Aldur Vunki allikate lahke jagamise eest.
140. M. Ilomets. Sood. – Pärnumaa: Loodus, aeg, inimene 1. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Pärnu Muuseum, Pärnu, 2008, 141.
141. H. Laakmann. Zur ältesten Geschichte des Bistums Ösel-Wiek, 327.
142. M. V. Taube. Die von Uxkull: Genealogische Geschichte des uradeligen Geschlechts der Herren, Freiherren und Grefen von Uxkull 1229–1929, I Teil. Berlin, 1930, 18–22.
143. K. Markus. Raplamaa kirikud. Muinsuskaitseamet, Tallinn, 2002, 44–45. Varem olen (K. M.) Vigala kirikut dateerinud „piiskopi“ figuuri ja joogisarvedega raiddetaili abil, mis viitaks 13. sajandil rajatud ehitisele.
144. https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/kultuurimalestised
145. A. Vunk. Asustusmuster 13.–14. sajandil, 52.
146. I. Arens. Muistse Korbe (Körbe) topograafilisest asendist ja piiridest 13. sajandil. Käsikiri valminud Rootsis 1961, praegu asub TLÜ Akadeemilises raamatukogus, 28–29.
https://doi.org/10.1111/j.0033-0124.1961.134_28.x
147. Samas, viide 143.
148. Geometr. Charta öffwer Andre Dehlen aff Pernou Gebiet. EAA.308.2.15, l 1.
149. E. Tõnisson. Eesti muinaslinnad, 269–270.
150. V. Kadakas. Ehitusarheoloogiline uuring Pärnu-Jaagupi kirikus okt. 2022: Aruanne. Tallinn, 2023, 10.
151. I. Arens. Muistse Korbe (Körbe) topograafilisest asendist ja piiridest 13. sajandil, 26.
152. K. Siig. Varbola: On the function of an 11th to 14th-century stronghold, 143.
153. Samas, 148–153.
154. Isegi 19. sajandil on kirjeldatud Soontagana ümbrust kui vesist ja läbipääsmatut (A. Hueck. Notizen über einige Burgwälle der Ureinwohner Liv- und Esthlands. – Verhandlungen der Gelehrten Estnischen Gesellschaft I: 1. Dorpat, 1840, 51–53).
155. Nt Irta, Jänistvere, Nederema (M. Mandel. 13. sajandi algul olemas olnud külad (asulate kultuurkihid) ja sama perioodi kalmed, 13–14).
156. M. Mandel. Arheoloogiga Läänemaa radadel. Eesti Ajaloomuuseum, Tallinn, 2011, 151–157; M. Mandel. Läänemaa muinasajast Lihula keskaega: Arheoloogilise uurimise lugu. Eesti Ajaloomuuseum, Tallinn, 2022, 224.
157. E. Tõnisson. Eesti muinaslinnad, 266–269.
158. M. Mägi. Muinasaja lõpu linnused. – Eesti kunsti ajalugu 1, 90.
159. LHK XIX, 8.
160. LHK XXIX, 7.
161. V. Lang. Võimukeskuste kujunemisest Eestis, 10–11.
162. A. Mäesalu. Uusi andmeid Mihkli kiriku vanemast ajaloost. – Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat = Annales Litterarum Societatis Esthonicae 2011. Tartu, 2012, 129–148.
163. F. Karopun. Mihkli kihelkonna kirjeldus 1923, 11; J. Koit. Mihkli kihelkonna muinasteaduslik kirjeldus 1934, 62–63. Käsikirjad TLÜ arheoloogia teaduskogu arhiivis.
164. LUB VI, reg. 1144.
165. A. Vunk. Asustusmuster 13.–14. sajandil, 50.
166. K. Alttoa. Mihkli kirik Läänemaal – kas kindluskirik? – Kirikud, kabelid, kloostrid: Kirjutisi Eesti keskaegsest sakraalarhitektuurist. Ilmamaa, Tartu, 2022, 159–171.
167. LUB I, nr XXIII.
168. Allikates kohtab rohkem 1196. aastat (K. Markus. Visual Culture and Politics in the Baltic Sea Region, 1100–1250. Brill, Leiden, 2020, 259).
169. LHK X, 13.
170. Danmarks middelalderlige annaler. Koost. E. Kroman. København, Selskabet for udgivelse af kilder til dansk historie, 149, 168, 200; Scriptores rerum Daniacarum medii aevi 1. Koost. J. Langebek. Hafniae, F. C. Godice, 1772, 284.
171. LHK XI, 1.
172. L. Arbusow. Ein Verschollener Bericht des Erzbischof Andreas von Lund a. d. Jahr 1207 über die Bekehrung Livlands. – Sitzungsberichte der gesellschaft für Geschichte und Altertumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1910. W. F. Häcker, Riga, 5.
173. LHK XXIV, 3.
174. Scriptores Rerum Svecicarum mediiaevi I. Ed. E. M. Fant. Uppsala, 1818, 85; LHK XXIV, 3.
175. LHK XXVIII, 2, 7.
