, Hilkka Hiiop, Sünne RemmerArtikkel tutvustab kahe kunstiteose, 17. sajandist pärineva tasapinnalise lõuendplafoonmaali ja 15. sajandist pärineva kolmemõõtmelise Bernt Notke altariretaabli uuringutes kasutatud 3D-mudeldamise erilahendusi ning nende edasisi rakendusi. Artikkel ei keskendu niivõrd igapäevasele 3D-mõõdistamisele ja selle protsessi kirjeldamisele, kuivõrd toimivatele ja arenevatele lahendustele, mis võiksid huvi pakkuda ka teistele kultuuripärandi uurijatele ja konservaatoritele. Lisaks arutletakse 3D-mõõdistamise eeliste ja piirangute ning selle vähese kasutuse põhjuste üle, samuti uuritakse, kuhu valdkond on jõudnud ja kuhu suundumas.
1. P. Boulanger, M. Rioux, J. Taylor, F. Livingstone. Automatic Replication and Recording of Museum Artefacts. – International Symposium on the Conservation and Restoration of Cultural Property: Analysis and Examination of an Art Object by Imaging Technique. National Research Institute of Cultural Properties, Tokyo, 1988, 131–147; F. Remondino, S. El-Hakim. Image-based 3D Modelling: A Review. The Photogrammetric Record, 2006 21, 115, 269–291.
http://dx.doi.org/10.1111/j.1477-9730.2006.00383.x
2. DEM-kõrgusmudel – mudel reljeefianalüüsi läbiviimiseks, vt täpsemalt tagapool.
3. Vt täpsemalt: Tehniline kunstiajalugu – kunstiajaloo tehnikad? Koost. G. Koppel. (Eesti Kunstimuuseumi toimetised 2 [7].) Eesti Kunstimuuseum – Kadrioru kunstimuuseum, Tallinn, 2012.
4. Rasterkaart koosneb koordinaatidega seotud pikslitest.
5. Interpolatsioon on andmete vahepealsete väärtuste leidmine teadaolevate väärtuste alusel.
6. QGIS-tarkvara kohta vt
https://qgis.org
7. H. Hiiop, K. Milsaar, A. Randla, H. Vinnal. Venuse triumf. Eesti Kunstiakadeemia, Tallinn, 2025, 113–115.
8. Tallinna Linnaarhiiv, TLA.230.1.Bl, p.1a; 44.
9. TLA.230.1.Bl 20, p. 35.
10. H. Hiiop, A. Randla, H. Vinnal, K. Aas. Whose Story to Tell? The Many Masters of Bernt Notke’s Altarpiece in Tallinn. – Bridging the Gap: Synergies between Art History and Conservation. Ed. by B. Sauge, T. Ford, T. Frøysaker, K. J. van den Berg. Archetype, London, 2024, 17−27.
11. Konserveerimistööd teostas SA EVM Konserveerimis- ja Digiteerimiskeskuse Kanut konservaator Kristina Aas. Vt täpsemalt
https://muinas.artun.ee/static/files/091/notke_koond_low.pdf (11.01.2025).
12. Tallinna Linaarhiiv (TLA), 230.1.Bl 20, p. 35.
13. Just tema ja Tobias Heinze tüli viis puunikerdajate ja maalijate gildi eraldumiseni, mis on oluline teetähis kohalikus käsitööelus. Vt täpsemalt: H. Hiiop, A. Randla, H. Vinnal, K. Aas. Whose Story to Tell?, 22.
14. Vt täpsemalt: H. Hiiop, A. Randla, H. Vinnal, K. Aas. Whose Story to Tell?; H. Vinnal, A. Randla, H. Hiiop, K. Aas. Bernt Notke ja Pawel Blome – kaks Tallinna Püha Vaimu kiriku altariretaabli meistrit konservaatori töölaual. – Renovatum, 2022/2024.
https://www.anno.renovatum.ee/ee/renovatum-anno-2022-2024/bernt-notke-ja-pawel-blome-kaks-tallinna-pha-vaimu-kiriku-altariretaabli-meistrit-konservaatori-tlaual (11.01.2025);
konserveerimistööde aruanne:
https://muinas.artun.ee/static/files/075/filippuse_konserveerimine_kanut_2024.pdf (11.01.2025).
15. Lisaks vt Bernt Notke altariga seotud 3D-mudeleid:
https://skfb.ly/oEz9Q
16. Tavapärast 2D-röntgenuuringut teeme koostöös Maksu- ja Tolliametiga. Selle eeliseks on portatiivne aparatuur, sest sageli ei ole võimalik uuritavat kunstiteost transportida ning oluline on seadme mobiilsus.
17. E. Oras, J. Anderson, M. Tõrv, S. Vahur, R. Rammo, S. Remmer, M. Mölder, M. Malve, L. Saag, R. Saage, A. Teearu, P. Peets, K. Tambets, M. Metspalu, D. Lees, M. Barclay, M. Hall, S. Ikram, D. Piombino-Mascali. Multidisciplinary Investigation of Two Egyptian Child Mummies Curated at the University of Tartu Art Museum, Estonia (Late/Graeco-Roman Periods). – PLoS One, 2020, 15 1, 1−27.
https://doi.org/10.1371/journal.pone.0227446
18. Hounsfieldi ühik (HU) on suhteline kvantitatiivne radiotiheduse mõõt, mida radioloogid kasutavad KT-piltide tõlgendamisel.
19. Heritage Building Information Modelling. Ed. by Y. Arayici, J. Counsell, L. Mahdjoubi, G. A. Nagy, S. Hawas, K. Dweidar. Routledge, London, 2017.
20. Sketchfab on veebipõhine 3D-mudelite visualiseerimise platvorm: https://sketchfab.com/ (11.01.2025).
21. RealityCapture on fotogramm-meetria mudelite loomiseks ja töötlemiseks loodud tarkvara:
https://www.capturingreality.com/ (11.01.2025).
22. Archaeology Data Service, Guides to Good Practice.
https://archaeologydataservice.ac.uk/help-guidance/guides-to-good-practice/data-collection-and-fieldwork/laser-scanning-for-archaeology/introduction/scope-of-this-guide/ (11.01.2025).
23. S. Logothetis, A. Delinasiou, E. Stylianidis. Building Information Modelling For Cultural Heritage: A Review. – ISPRS Annals of the Photogrammetry, Remote Sensing and Spatial Information Sciences, II-5/W3, 2015, 177–183.
https://doi.org/10.5194/isprsannals-II-5-W3-177-2015;
Come funziona il sistema informativo per il restauro del Nettuno di Bologna. – Archeomatica, 2016.
https://www.archeomatica.it/restauro-e-conservazione/come-funziona-il-sistema-informativo-per-il-restauro-del-nettuno-di-bologna (11.01.2025).
24. M. M. Vieira, G. Ribeiro, R. Paulo et al. Strategy for HBIM Implementation Using High-Resolution 3D Architectural Documentation Based on Laser Scanning and Photogrammetry of the José de Alencar Theatre. – Digital Applications in Archaeology and Cultural Heritage, 2023, 30, e00287.
https://doi.org/10.1016/j.daach.2023.e00287 (11.01.2025).
25. L. F. R. Correia, R. Bartholo, A. Brufato, E. C. T. Sanchez. Toward a Digital Twin for Cultural Heritage. – Advances in Tourism, Technology and Systems. Ed. by J. V. de Carvalho, Á. Rocha, P. Liberato, A. Peña, Springer, Singapore, 2023, 419–430.
https://dx.doi.org/10.1007/978-981-99-0337-5_35;
M. Cosovic, M. Maksimovic. Application of the Digital Twin Concept in Cultural Heritage. – VIPERC2022: 1st International Virtual Conference on Visual Pattern Extraction and Recognition for Cultural Heritage Understanding, 2022.
https://ceur-ws.org/Vol-3266/paper8.pdf (11.01.2025);
J. Hutson, J. Weber, A. Russo. Digital Twins and Cultural Heritage Preservation: A Case Study of Best Practices and Reproducibility in Chiesa dei SS Apostoli e Biagio. – Art and Design Review, 2023, 11, 15–41.
https://doi.org/10.4236/adr.2023.111003;
A. Vuoto, M. F. Funari, P. B. Lourenço. Shaping Digital Twin Concept for Built Cultural Heritage Conservation: A Systematic Literature Review. – International Journal of Architectural Heritage, 2023, 18, 11, 1762–1795.
https://doi.org/10.1080/15583058.2023.2258084
26. Y. Guo, L. Liu, W. Huang et al. Extending X-reality Technologies to Digital Twin in Cultural Heritage Risk Management: A Comparative Evaluation from the Perspective of Situation Awareness. – Heritage Science, 2024, 12, 245.
https://doi.org/10.1186/s40494-024-01363-6
27. Twin It! A pan-European collection of heritage 3D models.
https://www.europeana.eu/en/galleries/15694-twin-it-a-pan-european-collection-of-heritage-3-d-models (11.01.2025).
28. Fotogramm-meetria rakendamine ehituses, RT 103132-et: Juhend, november 2019, 1 (9). Eesti Ehitusteabe Fond.
https://ehituskeskus.ee/raamatud/rt-103132-et-fotogramm-meetria-rakendamine-ehituses/ (11.01.2025);
Hoone laserskaneerimine, RT 103133-et, Hoone laserskaneerimine, RT 103133-et: Juhend, november 2019, 1 (7). Eesti Ehitusteabe Fond.
https://ehituskeskus.ee/raamatud/rt-103133-et_hoone-laserskaneerimine/ (11.01.2025).
29. European Commission: Directorate-General for Communications Networks, Content and Technology, Study on Quality in 3D Digitisation of Tangible Cultural Heritage. – Mapping Parameters, Formats, Standards, Benchmarks, Methodologies, and Guidelines: Final Study Report. Publications Office of the European Union, Brussels, 2022.
https://data.europa.eu/doi/10.2759/471776 (11.01.2025).
30. F. I. Apollonio. The Three-Dimensional Model as a ‘Scientific Fact’: The Scientific Methodology in Hypothetical Reconstruction. – Heritage, 2024 7, 5413–5427
https://doi.org/10.3390/heritage7100255;
3D Data Creation to Curation: Community Standards for 3D Data Preservation. Ed. by J. Moore, A. Rountrey, H. S. Kettler. Association of College and Research Libraries, Chicago, Illinois, 2022.
31. Paraandmed viitavad andmetele, mis on loodud andmekogumise otsuste ja protsessi läbiviimise kohta.
32. CIDOC (International Committee for Documentation of ICOM, the International Council of Museums) CRM (conceptual reference model), standard ISO 21127:2014, alates detsembrist 2006.
https://cidoc-crm.org/ (11.01.2025).
33. F. Niccolucci, B. Markhoff, M. Theodoridou, A. Felicetti, S. Hermon. The Heritage Digital Twin: A Bicycle Made for Two: The Integration of Digital Methodologies Into Cultural Heritage Research. – Open Res Europe 2023, 3, 64.
https://doi.org/10.12688/openreseurope.15496.1
34. M. Quantin, S. Tournon, M. Chayani, X. Granier, F. Laroche. Publishing and Long-Term Archiving 3D Data in Humanities. – 3D Research Challenges in Cultural Heritage V: Paradata, Metadata and Data in Digitisation. Ed. by M. Ioannides, D. Baker, A. Agapiou, P. Siegkas. Springer, Cham, 2024, 75–88.
https://doi.org/10.1007/978-3-031-78590-0_7
35. J.-B. Barreau, E. L. Du Cardonnoy, F. Laroche et al. Specification Writing Guide: How To Manage a Project in 3D for Cultural Heritage: Recommendations of the “Consortium 3D for Humanities”, 2021.
https://hal.science/hal-03193142v1 (11.01.2025).
36. M. S. Bakken Storeide, S. George, A. Sole, J. Y. Hardeberg. Standardization of Digitized Heritage: A Review of Implementations of 3D in Cultural Heritage. – Heritage Science, 2023, 11, 249.
https://doi.org/10.1186/s40494-023-01079-z
37. N. Amico, A. Felicetti. 3D Data Long-Term Preservation in Cultural Heritage. – arXiv:2409.04507, 2024.
https://doi.org/10.48550/arXiv.2409.04507
38. A. Uueni, H. Pagi, H. Hiiop. Pärandkultuuri uurimine erinevate tehniliste meetodite abil, Niguliste kiriku peaaltari näitel. – Renovatum, 2015, 50.
https://www.anno.renovatum.ee/ee/renovatum-anno-2015/prandkultuuri-uurimine-erinevate-tehniliste-meetodite-abil-niguliste-kiriku-peaaltari-nitel (11.01.2025).
