Artikkel uurib, mil määral saab Eesti mäluasutuste andmebaaside metaandmeid uurimisprojektides taaskasutada. Kasutades Asutava Kogu ja Tartu linnavolikogu protokolle juhtumiuuringuna, analüüsitakse arhiivi infosüsteemi AIS ja muuseumide infosüsteemi MuIS metaandmete võimekust toetada ajalooliste allikate andmeanalüüsi. Kuigi andmebaasid pakuvad väärtuslikke võimalusi, piirab ühtlustamata isiku- ja organisatsioonikirjete struktuur nende efektiivset kasutust. Lahendusena pakutakse välja luua eraldiseisev linkandmete portaal, mis võimaldaks paremat andmete ühendamist ja taaskasutust.
1. E-varamu. https://www.e-varamu.ee/et/ (03.01.2025).
2. E-varamu partnerid. https://www.e-varamu.ee/et/partnerid/ (12.12.2024).
3. Europeana. https://www.europeana.eu/et (01.12.2024).
4. Archives Portal Europe. https://www.archivesportaleurope.net/ (01.12.2024).
5. E. Hyvönen. Using the Semantic Web in Digital Humanities: Shift from Data Publishing to Data-Analysis and Serendipitous Knowledge Discovery. – Semantic Web – Interoperability, Usability, Applicability, 11, 1, 2020, 2–4.
https://doi.org/10.3233/SW-190386
6. K. Elo. Big Data, Bad Metadata: A Methodological Note on the Importance of Good Metadata in the Age of Digital History. – Digital Histories: Emergent Approaches within the New Digital History. Ed. by M. Fridlund, M. Oiva, P. Paju. Helsinki University Press, Helsinki, 2020, 104, 103–111.
https://doi.org/10.33134/HUP-5-6
7. Eesti avaliku teabe masinloetava avalikustamise roheline raamat, 2014, 12.
https://www.aki.ee/sites/default/files/documents/2024-03/avaliku-teabe-masinloetava-avalikustamise-roheline-raamat-20141125.odt (03.01.2025).
8. M. Lorenzini, M. Rospocher, S. Tonelli. On Assessing Metadata Completeness in Digital Cultural Heritage Repositories. – Digital Scholarship in the Humanities, 36 (Supplement 2), 2021, ii182–ii188.
https://doi.org/10.1093/llc/fqab036;
B. Whearty. Interoperable Metadata and Failing Toward the Future. – Digital Codicology: Medieval Books and Modern Labor. Redwood City, CA, 2022, 168–212.
https://doi.org/10.11126/stanford/9781503632752.003.0005
9. M. D. Wilkinson, M. Dumontier, I. J. Aalbersberg et al. The FAIR Guiding Principles for Scientific Data Management and Stewardship. – Scientific Data, 3, 2016, 160018. https://doi.org/.
10. Linnavolikogu koosolekute protokollid. 1918–1940. (Sari.) Rahvusarhiiv (RA). ERA.2966.
11. Asutava Kogu protokollid. 1919–1922. (Sari.) RA, ERA.15.
12. N. McNeilly, S. Vasileva, M. Brambilla, P.-Y. Lin, E. Hamhougia. Measuring the Impact of Reuse of Digital Heritage. – Europeana Pro, 19.09.2024.
https://pro.europeana.eu/post/measuring-the-impact-of-reuse-of-digital-heritage (02.12.2024).
13. J. Ariva, V. Puik, T. Sepp. Kratt Folli: digitaalsete objektide kirjeldamine tehisintellekti abil: Eelanalüüs. STACC OÜ, Tartu, 2022 (käsikiri); L. Taimre. Museaalide päritolukaart: muuseumite infosüsteemi avaandmeid kasutav kaardirakendus: Bakalaureusetöö. Tallinna Tehnikaülikool, Infotehnoloogia teaduskond, 2020 (käsikiri).
14. Eesti keeles on laialdasel kasutusel termin „masinloetav“ (machine readable). Määratlusele „masinale mõistetav“ (maschine understandable) veel üldtunnustatud vastet pole.
15. Üks levinumaid masinloetavaid andmevorminguid on CSV (Comma-Separated-Values) – failivorming, mis on olemuselt lihtne tabel, kus andmed on eraldatud komadega.
16. Linked Data.
https://www.w3.org/DesignIssues/LinkedData (02.12.2024).
17. CIDOC (Rahvusvaheline Dokumentatsiooni Nõukogu) on osa Rahvusvahelisest Muuseuminõukogust (ICOM).
18. CIDOC CRM.
https://cidoc-crm.org/ (05.12.2024).
19. C. Bekiari et al. Definition of the CIDOC Conceptual Reference Model. Versioon 7.1.3. 2024.
20. Käsikirjaliste arhiiviallikate puhul sõltub infoeralduse edukus praegu tihti veel vabatahtlike panusest. Üheks näiteks sellest on vallakohtute projekt (www.ra.ee/vallakohtud), kus 2019. aastast alates on vabatahtlikud käsitsi ümber kirjutanud protokollide täistekste ja seejärel need märgendanud. Kuigi ka Eestis on käsikirjaliste tekstide tärktuvastuse algoritme juba mitmes projektis edukalt kasutatud (vt nt https://rahvusarhiiv.transkribus.eu/), siis nõuab nende kasutamine oluliselt rohkem tööd kui standardseid trükitud tähti sisaldavate tekstide tärktuvastus.
21. Asutava kogu liikmed oli 121, Tartu linnavolikogu liikmete arv jääb alla 300.
22. S. Orasmaa, K. Muischnek, K. Poska, A. Edela. Named Entity Recognition in Estonian 19th Century Parish Court Records. – Proceedings of the Thirteenth Language Resources and Evaluation Conference, Marseille, France, 2022, 5304, 5304–5313. European Language Resources Association.
23. Git on versioonihalduse süsteem, mis võimaldab salvestada failidest eri versioone ja jälgida neis tehtud muudatusi.
24. N. Konstantinou, D.-E. Spanos. Materializing the Web of Linked Data. Springer, Cham, 2015, 73–102.
https://doi.org/10.1007/978-3-319-16074-0_4
25. Rahvusarhiiv. AIS on Eesti arhiivinduse infosüsteem.
https://ais.ra.ee/
26. Muuseumide veebivärav.
https://www.MuIS.ee/
27. Neid on suurema detailisusega kirjeldatud vastavates andmebaasides. Täieliku nimekirja Rahvusarhiivis olevatest andmebaasidest leiab aadressilt
www.ra.ee/vau
28. Rahvusarhiiv. Meediateek. https://www.meediateek.ee/. Meediateek sisaldab Rahvusarhiivis säilitatavaid Eesti-ainelisi foto-, filmi- ja helikogusid.
29. Rahvusarhiiv. Kaardid.
https://www.ra.ee/kaardid
Kaartide andmebaas sisaldab Rahvusarhiivis ja Tallinna Linnaarhiivis hoitavate kaartide kirjeldusi ja digikujutisi.
30. Rahvusarhiiv. AISi ajalugu.
https://ais.ra.ee/et/about/history (03.01.2025).
31. Täieliku nimekirja leiab AIS-ist.
https://ais.ra.ee/et/about/overview
32. Rahvusarhiiv. AISi ajalugu.
https://ais.ra.ee/et/about/history
33. apeEAD XML (Encoded Archival Description in the Archives Portal Europe) on standardiseeritud XML-formaat, mida kasutatakse arhiivikirjelduste struktuurseks esitamiseks ja jagamiseks. Formaat põhineb EAD-standardil, mis on kohandatud Euroopa Arhiiviportaali vajadustele.
34. Asutus või isik (sh nimevormid), kelle tegevuse käigus dokumendid loodi.
35. Rahvusarhiiv. Tartu 1867. aasta kaart.
https://www.ra.ee/tartu1867
36. K. Lust, S. Orasmaa, M.-L. Pilvik. Kes kellega kohut käis? Vallakohtuprotokollide analüüs. – Acta Historica Tallinnensia, 29, 1, 2023, 35–64, siin 42.
https://doi.org/10.3176/hist.2023.1.02
37. Samas, 42–43, 35–64.
38. Arhiiviallikate valik on lai, nimesid on sisestatud väkke võetute nimekirjadest, teenistuslehtedelt ja meditsiinidokumentidest.
https://www.ra.ee/ilmasoda/index.php/site/documents
39. Tõnis Türna, telefonivestlus, 08.01.2025.
40. Muinsuskaitseamet. Muuseumide infosüsteem MuIS.
https://www.muinsuskaitseamet.ee/kultuuriparand-eestis/muuseumid/muuseumide-infosusteem-MuIS (10.12.2024).
41. Samas.
42. Eesti muuseumide infosüsteem: KVISi tutvustus.
https://vana.muuseum.ee/et/erialane_areng/muuseumitootajale/muuseumide_infosyste/kvisi_tutvustus/index.html (10.12.2024).
43. MuIS püsiviited ja avaandmete liides.
https://opendata.MuIS.ee/ (14.12.2024).
44. Muinsuskaitseamet. MuIS 2.0.
https://www.muinsuskaitseamet.ee/amet-koostoo-uudised-ja-kontakt/arendus-ja-koostooprojektid/MuIS-20#2024 (15.12.2024).
45. MuIS püsiviited ja avaandmete liides: Sündmus.
https://opendata.MuIS.ee/#opendata-event (14.12.2024).
46. Museaali detailvaade.
https://www.MuIS.ee/museaalview/2101366 (08.01.2025).
47. Tulemusi on võimalik küll alla laadida rdf/xml vormingus, aga otsingu püsilinki MuIS ei toeta.
48. K. Nigulas, Skype’i-vestlus, 13.01.2025.
49. K. Nigulas, Skype’i-vestlus, 09.01.2025.
50. Datasets. Linked Data Finland.
https://www.ldf.fi/datasets.html (15.01.2025).1. E-varamu. https://www.e-varamu.ee/et/ (03.01.2025).
2. E-varamu partnerid. https://www.e-varamu.ee/et/partnerid/ (12.12.2024).
3. Europeana. https://www.europeana.eu/et (01.12.2024).
4. Archives Portal Europe. https://www.archivesportaleurope.net/ (01.12.2024).
5. E. Hyvönen. Using the Semantic Web in Digital Humanities: Shift from Data Publishing to Data-Analysis and Serendipitous Knowledge Discovery. – Semantic Web – Interoperability, Usability, Applicability, 11, 1, 2020, 2–4.
https://doi.org/10.3233/SW-190386
6. K. Elo. Big Data, Bad Metadata: A Methodological Note on the Importance of Good Metadata in the Age of Digital History. – Digital Histories: Emergent Approaches within the New Digital History. Ed. by M. Fridlund, M. Oiva, P. Paju. Helsinki University Press, Helsinki, 2020, 104, 103–111.
https://doi.org/10.33134/HUP-5-6
7. Eesti avaliku teabe masinloetava avalikustamise roheline raamat, 2014, 12.
https://www.aki.ee/sites/default/files/documents/2024-03/avaliku-teabe-masinloetava-avalikustamise-roheline-raamat-20141125.odt (03.01.2025).
8. M. Lorenzini, M. Rospocher, S. Tonelli. On Assessing Metadata Completeness in Digital Cultural Heritage Repositories. – Digital Scholarship in the Humanities, 36 (Supplement 2), 2021, ii182–ii188.
https://doi.org/10.1093/llc/fqab036;
B. Whearty. Interoperable Metadata and Failing Toward the Future. – Digital Codicology: Medieval Books and Modern Labor. Redwood City, CA, 2022, 168–212.
https://doi.org/10.11126/stanford/9781503632752.003.0005
9. M. D. Wilkinson, M. Dumontier, I. J. Aalbersberg et al. The FAIR Guiding Principles for Scientific Data Management and Stewardship. – Scientific Data, 3, 2016, 160018. https://doi.org/.
10. Linnavolikogu koosolekute protokollid. 1918–1940. (Sari.) Rahvusarhiiv (RA). ERA.2966.
11. Asutava Kogu protokollid. 1919–1922. (Sari.) RA, ERA.15.
12. N. McNeilly, S. Vasileva, M. Brambilla, P.-Y. Lin, E. Hamhougia. Measuring the Impact of Reuse of Digital Heritage. – Europeana Pro, 19.09.2024.
https://pro.europeana.eu/post/measuring-the-impact-of-reuse-of-digital-heritage (02.12.2024).
13. J. Ariva, V. Puik, T. Sepp. Kratt Folli: digitaalsete objektide kirjeldamine tehisintellekti abil: Eelanalüüs. STACC OÜ, Tartu, 2022 (käsikiri); L. Taimre. Museaalide päritolukaart: muuseumite infosüsteemi avaandmeid kasutav kaardirakendus: Bakalaureusetöö. Tallinna Tehnikaülikool, Infotehnoloogia teaduskond, 2020 (käsikiri).
14. Eesti keeles on laialdasel kasutusel termin „masinloetav“ (machine readable). Määratlusele „masinale mõistetav“ (maschine understandable) veel üldtunnustatud vastet pole.
15. Üks levinumaid masinloetavaid andmevorminguid on CSV (Comma-Separated-Values) – failivorming, mis on olemuselt lihtne tabel, kus andmed on eraldatud komadega.
16. Linked Data.
https://www.w3.org/DesignIssues/LinkedData (02.12.2024).
17. CIDOC (Rahvusvaheline Dokumentatsiooni Nõukogu) on osa Rahvusvahelisest Muuseuminõukogust (ICOM).
18. CIDOC CRM.
https://cidoc-crm.org/ (05.12.2024).
19. C. Bekiari et al. Definition of the CIDOC Conceptual Reference Model. Versioon 7.1.3. 2024.
20. Käsikirjaliste arhiiviallikate puhul sõltub infoeralduse edukus praegu tihti veel vabatahtlike panusest. Üheks näiteks sellest on vallakohtute projekt (www.ra.ee/vallakohtud), kus 2019. aastast alates on vabatahtlikud käsitsi ümber kirjutanud protokollide täistekste ja seejärel need märgendanud. Kuigi ka Eestis on käsikirjaliste tekstide tärktuvastuse algoritme juba mitmes projektis edukalt kasutatud (vt nt https://rahvusarhiiv.transkribus.eu/), siis nõuab nende kasutamine oluliselt rohkem tööd kui standardseid trükitud tähti sisaldavate tekstide tärktuvastus.
21. Asutava kogu liikmed oli 121, Tartu linnavolikogu liikmete arv jääb alla 300.
22. S. Orasmaa, K. Muischnek, K. Poska, A. Edela. Named Entity Recognition in Estonian 19th Century Parish Court Records. – Proceedings of the Thirteenth Language Resources and Evaluation Conference, Marseille, France, 2022, 5304, 5304–5313. European Language Resources Association.
23. Git on versioonihalduse süsteem, mis võimaldab salvestada failidest eri versioone ja jälgida neis tehtud muudatusi.
24. N. Konstantinou, D.-E. Spanos. Materializing the Web of Linked Data. Springer, Cham, 2015, 73–102.
https://doi.org/10.1007/978-3-319-16074-0_4
25. Rahvusarhiiv. AIS on Eesti arhiivinduse infosüsteem.
https://ais.ra.ee/
26. Muuseumide veebivärav.
https://www.MuIS.ee/
27. Neid on suurema detailisusega kirjeldatud vastavates andmebaasides. Täieliku nimekirja Rahvusarhiivis olevatest andmebaasidest leiab aadressilt
www.ra.ee/vau
28. Rahvusarhiiv. Meediateek. https://www.meediateek.ee/. Meediateek sisaldab Rahvusarhiivis säilitatavaid Eesti-ainelisi foto-, filmi- ja helikogusid.
29. Rahvusarhiiv. Kaardid.
https://www.ra.ee/kaardid
Kaartide andmebaas sisaldab Rahvusarhiivis ja Tallinna Linnaarhiivis hoitavate kaartide kirjeldusi ja digikujutisi.
30. Rahvusarhiiv. AISi ajalugu.
https://ais.ra.ee/et/about/history (03.01.2025).
31. Täieliku nimekirja leiab AIS-ist.
https://ais.ra.ee/et/about/overview
32. Rahvusarhiiv. AISi ajalugu.
https://ais.ra.ee/et/about/history
33. apeEAD XML (Encoded Archival Description in the Archives Portal Europe) on standardiseeritud XML-formaat, mida kasutatakse arhiivikirjelduste struktuurseks esitamiseks ja jagamiseks. Formaat põhineb EAD-standardil, mis on kohandatud Euroopa Arhiiviportaali vajadustele.
34. Asutus või isik (sh nimevormid), kelle tegevuse käigus dokumendid loodi.
35. Rahvusarhiiv. Tartu 1867. aasta kaart.
https://www.ra.ee/tartu1867
36. K. Lust, S. Orasmaa, M.-L. Pilvik. Kes kellega kohut käis? Vallakohtuprotokollide analüüs. – Acta Historica Tallinnensia, 29, 1, 2023, 35–64, siin 42.
https://doi.org/10.3176/hist.2023.1.02
37. Samas, 42–43, 35–64.
38. Arhiiviallikate valik on lai, nimesid on sisestatud väkke võetute nimekirjadest, teenistuslehtedelt ja meditsiinidokumentidest.
https://www.ra.ee/ilmasoda/index.php/site/documents
39. Tõnis Türna, telefonivestlus, 08.01.2025.
40. Muinsuskaitseamet. Muuseumide infosüsteem MuIS.
https://www.muinsuskaitseamet.ee/kultuuriparand-eestis/muuseumid/muuseumide-infosusteem-MuIS (10.12.2024).
41. Samas.
42. Eesti muuseumide infosüsteem: KVISi tutvustus.
https://vana.muuseum.ee/et/erialane_areng/muuseumitootajale/muuseumide_infosyste/kvisi_tutvustus/index.html (10.12.2024).
43. MuIS püsiviited ja avaandmete liides.
https://opendata.MuIS.ee/ (14.12.2024).
44. Muinsuskaitseamet. MuIS 2.0.
https://www.muinsuskaitseamet.ee/amet-koostoo-uudised-ja-kontakt/arendus-ja-koostooprojektid/MuIS-20#2024 (15.12.2024).
45. MuIS püsiviited ja avaandmete liides: Sündmus.
https://opendata.MuIS.ee/#opendata-event (14.12.2024).
46. Museaali detailvaade.
https://www.MuIS.ee/museaalview/2101366 (08.01.2025).
47. Tulemusi on võimalik küll alla laadida rdf/xml vormingus, aga otsingu püsilinki MuIS ei toeta.
48. K. Nigulas, Skype’i-vestlus, 13.01.2025.
49. K. Nigulas, Skype’i-vestlus, 09.01.2025.
50. Datasets. Linked Data Finland.
https://www.ldf.fi/datasets.html (15.01.2025).
