Artiklis on lähema vaatluse alla võetud Garlieb Merkeli käsitlus alglepingust (Urvertrag), mida Merkel mõtestas ühiskonnaelu õigusliku alusena ja mis kehtestas kõigi inimeste õiguse inimlikule kohtlemisele. Kuigi Merkel pidas alglepingut üldinimlikuks, ei kehtinud see tema kaasajal Balti provintsides. Seepärast kutsus Merkel üles alglepingut taas kehtima panema. Merkel tugines alglepingust kirjutades Jean-Jacques Rousseau ideedele, kuigi tema tõlgendus Rousseau teoreetilise mõtte rakendamisel Liivimaa pärisorjust kritiseerides ja reformiettepanekuid tehes on küllaltki vaba. Merkeli meelest seostus algleping tugevalt varase inimõiguste kontseptsiooniga, samas ei välistanud algleping vallutusõiguse legitiimsust. Viimasega näitas Merkel oma toetust seni kehtinud maaomandisuhete jätkumisele ka pärast talupoegade pärisorjusest vabastamist.
1. Uuematest ja mahukamatest käsitlustest Balti provintside pärisorjuse küsimuse kohta 18. sajandi teisel poolel vt nt: E. Donnert. Agrarfrage und Aufklärung in Lettland und Estland: Livland, Estland und Kurland im 18. und beginnenden 19. Jahrhundert. Peter Lang, Frankfurt am Main, New York, 2008; A. J. Blumbergs. The Nationalization of Latvians and the Issue of Serfdom: The Baltic German Literary Contribution in the 1780s and 1790s. Cambria Press, Amherst, N.Y., 2008. Jürgen Heegi Merkelile keskenduv monograafia annab Merkeli uurimise perspektiivist ülevaate ka tema eelkäijatest: J. Heeg. Garlieb Merkel als Kritiker der livländischen Ständegesellschaft: Zur politischen Publizistik der napoleonischen Zeit in den Ostseeprovinzen Russlands. (Europäische Hochschulschriften, 718.) Peter Lang, Frankfurt am Main, 1996, 39–63.
2. J. Heeg. Garlieb Merkel als Kritiker der livländischen Ständegesellschaft, 196.
3. J. Heeg. Garlieb Merkel und die baltischen Völker. Winter, Heidelberg, 2001, 44; J. Heeg. Garlieb Merkel als Kritiker der livländischen Ständegesellschaft, 10.
4. E. Donnert. Agrarfrage und Aufklärung in Lettland und Estland, 142.
5. A. J. Blumbergs. The Nationalization of Latvians and the Issue of Serfdom, 168, 188.
6. J. Undusk. Kolm võimalust kirjutada eestlaste ajalugu: Merkel – Jakobson – Hurt. – Eesti kirjanike ilmavaatest. (Eesti mõttelugu.) Ilmamaa, Tartu, 2016, 140–88; J. Undusk. Ajalootõde ja metahistoorilised žestid: Eesti ajaloo mitmest moraalist. – Tuna, 2000, 2, 114–30; J. Undusk. „Wechsel und Wiederkehr“ als Prinzipien des Weltgeschehens: Zu Merkels Geschichtsideologie. – ‘Ich werde gewiß große Energie zeigen’: Garlieb Merkel (1769–1850) als Kämpfer, Kritiker und Projektmacher in Berlin und Riga. (Bielefelder Schriften zu Linguistik und Literaturwissenschaft, 13.) Hrsg. von J. Drews. Aisthesis Verlag, Bielefeld, 2000, 133–147; J. Undusk. Naturrecht und Naturgeschichte im politischen Denken: G. H. Merkel und C. G. Jochmann als Vertreter der aufklärerischen Naturrhetorik. – Aufklärer im Baltikum: Europäischer Kontext und regionale Besonderheiten. Hrsg. von U. Kronauer. (Akademiekonferenzen, 12.) Winter Universitätsverlag, Heidelberg, 2011, 57–84.
7. J. Heeg. Garlieb Merkel als Kritiker der livländischen Ständegesellschaft, 202; T. Taterka. Nachwort. – G. Merkel. Die Letten vorzüglich in Liefland am Ende des philosophischen Jahrhunderts: Ein Beitrag zur Völker- und Menschenkunde. Hrsg. von T. Taterka. (Beiträge zur baltischen Geschichte, 17.) Hirschheydt, Wedemark-Elze, 1998, 292–302, siin 301; A. J. Blumbergs. The Nationalization of Latvians and the Issue of Serfdom, 168, 171, 188; J. Undusk. Kolm võimalust kirjutada eestlaste ajalugu, 144–156.
8. G. Merkel. Die Letten, vorzüglich in Liefland, am Ende des philosophischen Jahrhunderts: Ein Beytrag zur Völker- und Menschenkunde. Heinrich Gräff, Leipzig, 1796, 322.
9. G. Merkel. Die Letten, 12–13.
10. „Lätlaste“ pealkirjas lubas Merkel kirjeldada olukorda „filosoofilise aastasaja lõpus“ ning teose sissejuhatuse esimene lause on: „Mõistus on võitnud ja õigluse sajand algab.“ (G. Merkel. Die Letten, 1)
11. Selle kohta vt nt: L. Lukas. Die politische Dimension des baltischen Zeitromans. – Politische Dimensionen der deutschbaltischen literarischen Kultur. Hrsg. von L. Lukas, M. Schwidtal, J. Undusk. (Schriften der Baltischen Historischen Kommission, 22.) LIT, Münster, 2018, 397–426; J. Undusk. Kolm võimalust kirjutada eestlaste ajalugu; L. Lukas. “Who Holds the Right to the Land?”: Narratives of Colonization in Baltic-German and Estonian Literatures. – Fugitive Knowledge: The Loss and Preservation of Knowledge in Cultural Contact Zones. Ed. by A. Beer, G. Mackenthum. Waxmann, Münster, New York, 2015, 65–81; A. Põldvee. Vanemuise sünd: Lisandusi eesti pseudomütoloogia ajaloole. – Tuna, 2013, 1, 10–31; L. Lukas. The Baltic-German Settlement Myths and Their Literary Developments. – We Have Something in Common: The Baltic Memory. (Collegium Litterarum, 21.) Ed. by A. Mihkelev, B. Kalnačs. Under and Tuglas Literature Centre of the Estonian Academy of Sciences, Institute of Literature, Folklore and Art of the University of Latvia, Tallinn, 2007, 87–98.
12. 18. sajandi arutelude kohta vt ülevaatlikult: W. Kersting. Politics. – The Cambridge History of Eighteenth-Century Philosophy. Ed. by K. Haakonssen. Cambridge University Press, Cambridge, New York, 2006, 1026–1068.
13. G. Merkel. Die Letten, 72. Siin ja edaspidi on teistes keeltes kirjutatud ja eesti keeles ilmumata tsitaatide tõlkijaks artikli autor.
14. G. Merkel. Ueber Leibeigenheit. – Hume’s und Rousseau’s Abhandlungen über den Urvertrag nebst einem Versuch über Leibeigenschaft den Liefländischen. Heinrich Gräff, Leipzig, 1797, 461–572.
15. Samas, 462.
16. Rousseaud tõlkides on Merkel kasutanud sõna Urvertrag väga harva, vaid teose pealkiri „Du contrat social ou Principes du droit politique“ on tõlgitud „Ueber den Ur-Vertrag der menschlichen Gesellschaft oder Grundzüge des Staats-Rechts“, eesti keeles „Inimühiskonna alglepingust ehk Riigiõiguse põhijooned“; põhiteksti tõlkes kasutab Merkel väljendit „algleping“ (Urvertrag) või „algupärane leping“ (ursprünglicher Vertrag) ainult siis, kui Rousseau on kirjutanud pacte fondamental, première convention või contract primitif, vt: J.-J. Rousseau. Ueber den Ur-Vertrag der menschlichen Gesellschaft oder Grundzüge des Staats-Rechts. – Hume’s und Rousseau’s Abhandlungen über den Urvertrag nebst einem Versuch über Leibeigenschaft den Liefländischen. Heinrich Gräff, Leipzig, 1797, 67–460, siin 95, 124, 157, 173, 363. Seevastu teravalt kritiseeritud David Hume’i tõlkes kasutab Merkel läbivalt sõna Urvertrag.
17. Sarnasele järeldusele on jõudnud ka Jaan Undusk, kelle arvates oli lepingu vaikimisi sõlmitus see, mis tekitas „pikaleveninud tõlgendustüli“, vt: J. Undusk. Die schwere Aneignung der Gesetzlichkeit: Über die rechtliche Wende im Baltikum Anfang des 19. Jahrhunderts. – Politische Dimensionen der deutschbaltischen literarischen Kultur, 75–122, siin 110–111.
18. D. Hume. Of the Original Contract. – Essays, Moral, Political, and Literary. Ed. by E. F. Miller. Liberty Fund, 1987, 465–487, siin 469–476. See on levinud viis Hume’i alglepingu teooriat kritiseerida, kuigi ei arvesta seejuures kõiki Hume’i argumente. Vt täpsemalt: S. Buckle, D. Castiglione. Hume’s Critique of the Contract Theory. – History of Political Thought, 1991, 12, 3, 457–480, siin 463–464; D. Castiglione. History, Reason and Experience: Hume’s Arguments against Contract Theories. – The Social Contract from Hobbes to Rawls. Ed. by D. Boucher, J. Kelly. Routledge, London, New York, 1994, 97–116, siin 102–107.
19. D. Hume. Hume über den Ur-Vertrag, 14 (Merkeli kirjutatud allmärkus). Vrd D. Hume. Of the Original Contract, 470.
20. D. Hume. Hume über den Ur-Vertrag, 16–19 (Merkeli kirjutatud allmärkus).
21. Samas, 66.
22. Samas, 65 (Merkeli kirjutatud allmärkus).
23. G. Merkel. Die Letten, 72–73.
24. Samas, 73.
25. Samas, 72.
26. Samas, 72; vrd ka G. Merkel. Abhandlungen über den Urvertrag, 34–35.
27. G. Merkel. Die Letten, 73.
28. Samas, 73.
29. Samas, 242–43.
30. Samas, 245.
31. Kapitulatsioonide olemuse kohta vt: M. Luts. Kui neid kapitulatsioone ees ei oleks ...? ehk Õiguse moderniseerimise takistused Vene impeeriumi Läänemere-provintsides 19. sajandil. – Vene aeg Eestis: Uurimusi 16. sajandi keskpaigast kuni 20. sajandi alguseni. Toim. T. Tannberg, K. Tafenau. (Eesti Ajalooarhiivi toimetised, 14/21.) Eesti Ajalooarhiiv, Tartu, 2006, 24–82, siin 28–30.
32. M. Luts. Kui neid kapitulatsioone ees ei oleks ...?, 30; M. Luts-Sootak. 1710. aasta rüütelkondade kapitulatsioonide suured teemad ja 19. sajandi seadusandlus. – Tuna, 2010, 3, 42–51, siin 46–47. Vt ka viimase artikli täiendatud saksakeelset versiooni: M. Luts-Sootak. Die baltischen Kapitulationen von 1710 und die Gesetzbücher des 19. Jahrhunderts. – Die baltischen Kapitulationen von 1710: Kontext – Wirkungen – Interpretationen. Hrsg. von K. Brüggemann, M. Laur, P. Piirimäe. (Quellen und Studien zur baltischen Geschichte, 23.) Böhlau, Köln, 2014, 153–182.
https://doi.org/10.7788/boehlau.9783412211615.153
33. M. Luts-Sootak. 1710. aasta rüütelkondade kapitulatsioonide suured teemad ja 19. sajandi seadusandlus, 46.
34. L. Hunt. Inventing Human Rights: A History. W. W. Norton & Company, New York, London, 2007, 20.
35. Samas, 19–22, 26–34. Tõestamisvajaduse puudumise kohta vt ka: L. Hunt. Humanity and the Claim to Self-Evidence. – The Limits of Human Rights. Ed. by B. Fassbender, K. Traisbach. Oxford University Press, Oxford, 2019, 39–54.
https://doi.org/10.1093/oso/9780198824756.003.0003
36. L. Hunt. Inventing Human Rights, 22–26.
37. G. Merkel. Die Letten, 357–58.
38. Vt nt samas 25, 74, 109–10, 172, 178, 269; G. Merkel. Ueber Leibeigenheit, 466.
39. G. Merkel. Die Letten, 172.
40. Samas, 173.
41. Samas, 73–74.
42. Samas, 247.
43. Samas, 74. Merkeli rõhutus. Seejuures ei pruugi Merkel olla isegi ühe teose piires oma mõistekasutuses läbinisti järjepidev. Kuigi kõik inimesed on loomupäraselt vabad ning kõigil on õigus inimlikule kohtlemisele, mainib Merkel ka seda, et „inimlikult“ võib kohelda ka neid, kellel pole vabadust, vt samas lk 137. Selles lõigus tähistas „inimlik kohtlemine“ Merkelil pigem heatahtlikku või teatavat positiivset tulevikuperspektiivi andvat kohtlemist.
44. Samas, 5.
45. Samas, 74.
46. Samas, 76.
47. G. Merkel. Die Letten, vorzüglich in Liefland, am Ende des philosophischen Jahrhunderts: Ein Beytrag zur Völker- und Menschenkunde. Zweyte sehr vermehrte und verbesserte Auflage. Heinrich Gräff, Leipzig, 1800, 84.
48. G. Merkel. Die Vorzeit Lieflands: Ein Denkmahl des Pfaffen- und Rittergeistes II. Voss, Berlin, 1799, 3.
49. Tekkiv kolmik – vabadus, võrdsus, võimekus – näib loovat seose Prantsuse revolutsiooni kuulsa hüüdlausega „Vabadus, võrdsus, vendlus“. Tuleb aga rõhutada, et Merkel ei kasutanud neid mõisteid koos ühtse loosungina. Lisaks polnud see deviis ajal, kui Merkel „Lätlased“ kirjutas, üldtuntult Prantsuse revolutsiooniga seostatav: kasutuses oli mitmeid erinevaid juhtmõtteid, sh kolmikuid. Küll aga olid „vabadus“ ja „võrdsus“ levinud paar, millele vahel lisati kolmandaks eri väljendeid, vt täpsemalt: M. Ozouf. Liberty, Equality, Fraternity. – Realms of Memory: The Construction of the French Past III: Symbols. Ed. by P. Nora, L. D. Kritzman. (European Perspectives.) Columbia University Press, New York, 1998, 77–114. Ka olid sõnad „vabadus“ ja „võrdsus“ 26. augustil 1789 vastu võetud Asutava Kogu inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni esimeses paragrahvis: „Inimesed sünnivad vabadena ja ühesuguste õigustega ning sellisteks nad ka jäävad. Vaid ühiskasu võib olla aluseks inimeste üksteisest erinevale staatusele ühiskonnas.“ (Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon. 26. august 1789. Tlk J. Adams.
https://www.humanrightsestonia.ee/wp/wp-content/uploads/2018/07/inimese_ja_kodaniku_oiguste_deklaratsioon.pdf (12.08.2024))
50. S. Muthu. Enlightenment against Empire. Princeton University Press, Princeton, Oxford, 2003, 7–8.
51. Samas, 282, vt ka 277–278.
52. G. Merkel. Die Letten, 61–62.
53. Samas, 30.
54. Samas. Die Letten, 42.
55. G. Merkel. Ueber Dichtergeist und Dichtung unter den Letten. – Der neue teutsche Merkur, 1797, 2, 5, 29–49. Merkel toob samas ka „Lätlastes“ näite selle kohta, kuidas lätlased võivad rahvalaulude kõrval ka kirikumuusikas talenti näidata, vt: G. Merkel. Die Letten, 44. Herderi rahvalaulukäsitluse mõjudest Merkelile vt: B. Paškevica. Ar Herdera acīm skatītas latviešu tautasdziesmu versijas no Stendera „Gramatikas“ Garlība Merķeļa publikācijā „Par latviešu dzejas garu un dzeju“. – Garlieb Merkel (1769–1850) – Man, Thinker, Myth = Garlieb Merkel (1769–1850) – Mensch, Denker, Mythos = Garlībs Merķelis (1769–1850): cilvēks, domātājs, mīts. (Proceedings of the National Library of Latvia = Latvijas Nacionālā Bibliotēkas Zinātniskie raksti, 8 (XXVIII).) Ed. by M. Grudule. Riga, 2021, 147–161; eestlaste käsitlemise kohta Der teutsche Merkuris vt: R. Florack. Die „Entdeckung“ der esthnischen Nation in Wielands Teutschem Merkur. – Medien der Aufklärung – Aufklärung der Medien: Die baltische Aufklärung im europäischen Kontext. Hrsg. von L. Lukas, S. Pasewalck, V. Hoppe, K. Renner. (Schriften des Bundesinstituts für Kultur und Geschichte der Deutschen im östlichen Europa, 86.) De Gruyter Oldenbourg, Berlin, Boston, 2021, 317–332.
https://doi.org/10.1515/9783110774399-019
56. G. Merkel. Die Letten, 273.
57. Samas, 273.
58. D. Klippel. Politische Freiheit und Freiheitsrechte im deutschen Naturrecht des 18. Jahrhunderts. Ferdinand Schöningh, Padeborn, 1976, 142–150. Vt ka D. Klippel. VI. Der politische Freiheitsbegriff in modernen Naturrecht (17./18. Jahrhundert). – Geschichtliche Grundbegriffe: Historisches Lexikon zur politisch-sozialen Sprache in Deutschland. Bd. 2, E–G. Hrsg. von O. Brunner, W. Conze, R. Koselleck. Klett-Cotta, Stuttgart, 2004, 469–488.
59. D. Klippel. Politische Freiheit und Freiheitsrechte im deutschen Naturrecht des 18. Jahrhunderts, 144.
60. Samas, 150–152.
61. Laokooni kujundit kasutas Merkel nt raamatus „Die Letten“ (lk 109) ja „Liivimaa esiaja“ mõlema köite palgelehe pildina, vt: G. Merkel. Die Vorzeit Lieflands: Ein Denkmahl des Pfaffen- und Rittergeistes. Voss, Berlin, 1798 (I), 1799 (II). Liivimaa vallutajate võrdlemine röövlitega on mõlemas teoses läbiv, eriti värvikalt nt: G. Merkel. Die Vorzeit Lieflands I, 111.
62. G. Merkel. Die Vorzeit Lieflands I, 47.
63. G. Merkel. Die Letten, 19.
64. Samas, 75–76.
65. Samas, 76. On muidugi vaieldav mil määral oli tegu tõepoolest valikuga ning mil määral sunniga. Jaan Undusk on oma Merkeli-tõlgenduses rõhutanud sunniaspekti, vt: J. Undusk. Die schwere Aneignung der Gesetzlichkeit, 106–107.
66. Merkel on mitmel korral võrrelnud pärisorjust surmaga või „inimkonna hauaga“, vt nt: G. Merkel. Die Letten, 16–17, 76, 202–3, 206. Essees „Pärisorjusest“ kirjutab Merkel, et pärisorjus on katkust ja näljast hullem, sest ei tapa oma ohvreid, vt: G. Merkel. Ueber Leibeigenheit, 473–474.
67. G. Merkel. Die Letten, 73–76.
68. Samas, 76. Teisalt polnud seegi Merkeli arvates täielikult valikuvabaduseta olukord. Kui Hume kirjutas, et arusaam, justkui oleks ühiskonda jäämine vaid valik, on üksnes illusioon, sest näiteks vaesel talupojal puudub võimalus lahkuda, siis kommenteerib Merkel, et mujale elama asumine võib olla raske, kuid mitte võimatu ning lisab: „kes hoiab end raskuste tõttu tagasi, ei jää paigale mitte seepärast, et peab, vaid seepärast, et on argpükslik.“ (D. Hume. Hume über den Ur-Vertrag, 34 (Merkeli kirjutatud allmärkus))
69. Balti provintside ajaloo kujutamise koloniaalset külge on kõige põhjalikumalt uurinud Ulrike Plath, vt: U. Plath. Esten und Deutsche in den baltischen Provinzen Russlands: Fremdheitskonstruktionen, Kolonialphantasien und Lebenswelten 1750–1850. (Veröffentlichungen des Nordost-Instituts, 11.) Harrassowitz, Wiesbaden, 2011; U. Plath. „Euroopa viimased metslased“: Eestlased saksa koloniaaldiskursis 1770–1870. – Rahvuskultuur ja tema teised. Toim. R. Undusk. (Collegium litterarum, 22.) Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, Tallinn, 2008, 37–64.
70. A. Fitzmaurice. The Genealogy of Terra Nullius. – Australian Historical Studies, 2007, 38, 129, 1–15, siin 6–8. Pikemalt omandiõiguse keerukusest ja selle hilisemast lihtsustavast retseptsioonist: É. Jakab. Property Rights in Ancient Rome. – Ownership and Exploitation of Land and Natural Resources in the Roman World. Ed. by P. Erdkamp, K. Verboven, A. Zuiderhoek. Oxford University Press, Oxford, 2015, 107–131.
https://doi.org/10.1093/acprof:oso/9780198728924.003.0007
71. F. de Vitoria. Political Writings. Ed. by A. Pagden, J. Lawrance. (Cambridge Texts in the History of Political Thought.) Cambridge University Press, Cambridge, New York, 1991, 264–265.
https://doi.org/10.1017/CBO9780511840944
72. J. Locke. Teine traktaat valitsemisest: Essee tsiviilvalitsuse tegelikust algusest, ulatusest ja eesmärgist. Tlk A. Kilp. Kultuurileht, ajakiri Akadeemia, Tartu, 2007, 24. Rõhutused ära jäetud.
73. Samas, 24–25.
74. J.-J. Rousseau. Ühiskondlikust lepingust ehk Riigiõiguse põhiprintsiibid. Tlk M. Lepikult. (Avatud Eesti raamat.) Varrak, Tallinn, 1998, 37. „Ühiskondlikust lepingust“ varasemas, nn Genfi käsikirjas on ka märkus, mis naeruvääristab põhimõtet, et „metslaste“ kultiveerimata maa ei kuulu kellelegi, vt: S. Muthu. Enlightenment against Empire, 45–46.
75. A. Fitzmaurice. The Genealogy of Terra Nullius, 7.
76. G. Merkel. Die Vorzeit Lieflands I, 10.
77. J.-J. Rousseau. Ühiskondlikust lepingust, 19.
78. Samas, 25.
79. Samas, 25, 35–37.
80. Samas, 35–36.
81. G. Merkel. Die Letten, 310.
82. U. Kronauer. Über die bürgerliche Verbesserung der Letten. Garlieb Merkel im Kontext der deutschen Aufklärung. – Politische Dimension der deutschbaltischen literarischen Kultur, 59–74, siin 71–73.
83. G. Merkel. Die Letten, 109.
84. Samas, 73.
85. Samas, 207.
86. Samas, 223–29.
87. Samas, 226.
88. Samas, 207.
89. Samas, 207.
90. Samas, 208.
91. Samas, 208. Merkeli rõhutus.
92. Samas, 206, vrd ka 285–286.
93. Samas, 48–49.
94. Samas, 322.
95. Samas, 272, 310; vt ka Merkeli tagasivaadet enda arvamusavaldusele kohtumisel Elisa von der Reckega: „Lugemine ja kirjutamine ei anna võimekust vabadust hästi kasutada, sest igal sammul võib kohtuda kõrgeltsündinutega, kes oma vabadust kogu elu väärkasutavad.“ (G. Merkel. Darstellungen und Charakteristiken aus meinem Leben II. K. F. Köhler, Leipzig, 1840, 183)
96. G. Merkel. Darstellungen und Charakteristiken aus meinem Leben II, 180–183.
97. Garlieb Merkeli kiri Elisa von der Reckele, 20.07.1797, vt: G. Merkel. Briefwechsel, Bd. 1: Texte. Hrsg. von D. Sangmeister, T. Taterka, J. Drews. (Philanthropismus und populäre Aufklärung, 16.) Edition Lumière, Bremen, 2019, 26–27, siin 26.
98. Samas, 27.
99. G. Merkel. Die Letten, 200–201.
100. Elisa von der Recke kiri Garlieb Merkelile, 08.08.1797. Vt G. Merkel. Briefwechsel, Bd. 1: Texte, 32.
101. Samas, 33.
102. Samas.
103. G. Merkel. Die Letten, 319.
104. Samas, 319–320.
105. 1825. aastal kirjutatud käsikirjalises „Loodetavasti viimane sõna Liivimaa talupoegade vabakslaskmisest“ („Das, hoffentlich, lezte Wort über die Freilaßung der Bauren in Liefland“) märgib Merkel, et see oli ainuke 1796. aastal tehtud ettepanekutest, mida 1804. aastal ei täidetud, kuna oleks ebaõiglane, kui talupojad peaksid maksma neile loomupäraselt kuuluva vabaduse saamise eest. Artikkel trükitud kogumahus: M. Stepermanis. Garlība Merķeļa uzskati zemnieku brīvlaišanas jautājumā. – Latvijas Vēstures Institūta Žurnāls, 1939, 3, 11, 441–46, vt eriti 443.
106. Garlieb Merkeli kiri Elisa von der Reckele, 20.07.1797, vt: G. Merkel. Briefwechsel, Bd. 1: Texte, 26–27, siin 27.
107. G. Merkel. Die Letten, 320.
108. Garlieb Merkeli kiri Elisa von der Reckele, 20.07.1797, vt: G. Merkel. Briefwechsel, Bd. 1: Texte, 27.
109. G. Merkel. Darstellungen und Charakteristiken aus meinem Leben I. K. F. Köhler, Leipzig, 1839, 233.
110. „Kik ma-rahwas Liiwlandi maal kel maad käen om, olgo se kuninga- wai lina- wai moisnikko-wallen, sawa se läbbi omma toidust, nink hääd elamist, et nemma pöldo teggewa. Seperrast peawa nemma ka sestsammal, kelle perrisommandus se maa om ni paljo tassuma, kui se maa suur om ehk se arm sest maast kannap mes neide käen om, olgo temma orjusse nink kümnessega, ehk rahha massuga.“ (Sädusse Ma-rahwa perrast antu kea Liiwlandi gubernementi wallitsusse al ellawa. Grenzius, Tartu, 1804, 3–4); „Da alle Bauern des livländischen Gouvernements, welche sich auf Ländereien angesiedelt befinden, die entweder der Krone oder Gemeinheiten oder Guthsherrschaften gehören, ihren Unterhalt und Wohlstand durch Bearbeitung des Bodens gewinnen: so sind sie auch verpflichtet, dem Eigenthümer desselben, nach der Größe des ihnen hievon angewiesenen Antheils, eine verhältnißmäßige Vergütung für diese Nutznietzung zu leisten, und zwar, entweder durch Frohnen und Abgaben in Natura, oder durch Geld.“ (Verordnungen, die livländischen Bauern betreffend. Müller, Riga, 1804, 3)
111. „Kik pri-innimisse, mes saisust nemma eal olnes, woiwa pöldo nink maad Liiwlandi-maal osta nink perris ommandusses säduste perrä kätte saija.“ (Sädusse Ma-rahwa perrast antu kea Liiwlandi gubernementi wallitsusse al ellawa, 7); „Alle freie Leute, sie mögen seyn, von welchem Stande sie wollen, können sich in Livland Ländereien eigenthümlich nach den Gesetzen erwerben.“ (Verordnungen, die livländischen Bauern betreffend, 6) Maaomandi õigust täpsustati ka paragrahvides 17 ja 31.
112. M. Laur, P. Pirsko. Eestkostest vabanemine: Agraarsuhetest Eestis 18.–19. sajandil. – Rootsi suurriigist Vene impeeriumisse: Artiklid. (Eesti Ajalooarhiivi toimetised, 3/10.) Eesti Ajalooarhiiv, Tartu, 1998, 173–192, siin 181–182.
113. „Esimene kindlalt teadaolev talude päriseksmüümine nii Liivimaal kui kogu Eesti alal“ toimus alles 1823. aastal, vt: M. Laur. Abja fenomen: Talude päriseksostmise algusest Eestis. – Ajalooline Ajakiri, 1999, 3/4 (106/107), 19–32, siin 21. Laiemalt talude päriseksostmise kohta vt: K. Lust. Pärisorjast päriskohaomanikuks: Talurahva emantsipatsioon eestikeelse Liivimaa kroonukülas 1819–1915. (Scripti Archivi Historici Estoniae.) Eesti Ajalooarhiiv, Tartu, 2005.
114. Garlieb Merkeli kiri Johann Friedrich Cottale, 08/20.03.1811, vt: G. Merkel. Briefwechsel, Bd. 1: Texte, 303–305, siin 304–305.
115. G. Merkel. Briefwechsel, Bd. 1: Texte, 305 (läbikriipsutused algses kirjas).
116. M. [G. Merkel] Ansichten über die Art, wie die persönliche Freiheit den Bauren des Livländischen Gouvernements zu ertheilen wäre. Veranlaßt durch Hagemeisters Vorschläge. Entworfen von Karl W. Freiherr Budberg. Riga, 1817. – Der Zuschauer, 04.12.1817, 1505, 579–580, siin 580. Artikkel trükiti uuesti Jegor von Siversi koostatud kogumikus: Zur Geschichte der Bauernfreiheit in Livland: Wiederabdruck einer Reihe von Flugschriften und Zeitungsartikeln aus den Jahren 1817–1818. Herausgegeben zur Säcularfeier der Geburt R. J. L. Samson’s von Himmelstiern. Im Ramen der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen. Hrsg. von J. von Sivers. Kymmel, Riga, 1878, 62–65.
117. Samas, 580.
118. Samas, 580.
119. G. Merkel. Die freien Letten und Esthen: eine Erinnerungs-Schrift zu dem am 6. Januar 1820. in Riga gefeierten Freiheitfeste. J. B. Hirschfeldt, Riga, 1820, 299–301.
120. G. Merkel. Die freien Letten und Esthen, 302.
121. Sellise mõtteviisi leviku kohta laiemalt vt: M. Laur, P. Pirsko. Eestkostest vabanemine; M. M. Bruns. Privilege and Freedom: The Emancipation Debate in Livland, 1817–1819. – Journal of Baltic Studies, 1998, 29, 3, 225–252.
https://doi.org/10.1080/01629779800000091
122. A. Smith. Uurimus riikide rikkuse iseloomust ja põhjustest I. Tlk. M. Trummal. (Avatud Eesti raamat.) Ilmamaa, Tartu, 2005, 234. Smithi mõju kohta Balti provintside agraarkorraldusele ja 1816.–1819. aasta talurahvaseadustele laiemalt vt nt: M. Laur, P. Pirsko. Eestkostest vabanemine, 184; M. M. Bruns. Privilege and Freedom.
123. S. Drescher. The Mighty Experiment: Free Labor versus Slavery in British Emancipation. Oxford University Press, Oxford, 2002, 19–33.
https://doi.org/10.1093/oso/9780195093469.003.0003
124. M. Stepermanis. Garlība Merķeļa uzskati zemnieku brīvlaišanas jautājumā, 444. Merkeli rõhutused.
125. M. M. Bruns. Privilege and Freedom, eriti 230–235.
126. M. Stepermanis. Garlība Merķeļa uzskati zemnieku brīvlaišanas jautājumā, 444. Artikli autori rõhutus.
127. Samas, 444–446.
128. A. Smith. Uurimus riikide rikkuse iseloomust ja põhjustest I, 577.
129. Näiteks on uue „Eesti ajaloo“ V köites kirjas: „Maata vabastamine oli küll oluline edusamm pärisorjuse kui mentaalse süsteemi lammutamisel, kuid ei lahendanud selle süsteemi majanduslikku alust – maaomandi küsimust.“ Vt Eesti ajalugu V: Pärisorjuse kaotamisest Vabadussõjani. Toim. S. Vahtre, T. Karjahärm, T. Rosenberg. Ilmamaa, Tartu, 2010, 90. Lätis on maata vabastamise kohta käibel eraldi termin „linnu vabadus“ (putna brīvība), vt: A. Purs, A. Plakans. Historical Dictionary of Latvia. (Historical Dictionaries of Europe.) Rowman & Littlefield, Lanham, Maryland, 2017, 302. Tänan Pauls Daijat, kes juhtis mu tähelepanu sellele terminile. Vrd selles küsimuses ka uusimat baltisaksa perspektiivist kirjutatud Balti ajaloo üldkäsitlust, kus Gert von Pistohlkors on märkinud, et Adam Smithist inspireeritud „vabad lepingud“ teenisid aadlike „majanduslikke ülemvõimu huve“, ning ta pidas vankumatut usku vabaduse andmise mõjusse imestamisväärseks: G. von Pistohlkors. Baltische Länder. (Deutsche Geschichte im Osten Europas.) Siedler, Berlin, 1994, 328–334.
130. G. Merkel. Darstellungen und Charakteristiken aus meinem Leben I, 234.
131. Samas.
