Artiklis võetakse vaatluse alla 18. sajandi lõpus ja 19. sajandi alguses Baltimail välja antud eesti- ja saksakeelsed kirikulauluraamatud, mida on mõjutanud Saksamaalt alguse saanud valgustusteoloogia. Kokku nelja saksakeelse ja kahe eestikeelse kogumiku juures käsitletakse nende koostajate eesmärke ja põhimõtteid laulude valikul, laulikute ülesehitust ja nende teoloogilist sisu. Suurema tähelepanu all on nn valitsejalaulud, st ülemkihile pühendatud või neile laulmiseks mõeldud vaimulikud laulud, mille sõnum muutus valgustusajal nüansseeritumaks kui varasemalt. Vaatamata valitsejate jumalikule legitimatsioonile, omistatakse neile lauludes peale vooruste ka inimlikke nõrkusi ja ekslikkust ning loetletakse neile pandud kohustusi. Kokkuõttes peegeldavad ratsionaalselt argumenteerivad vaimulikud lauluraamatud sajandivahetusel kulmineerunud rahvavalgustust.
1. Peale kiriklike lauluraamatute, mis sisaldasid enamasti Saksamaalt laenatud koraale, ilmus alates varauusajast ka kohapeal sündinud vaimulike laulude kogumikke, mis olid mõeldud privaatselt kasutamiseks isikliku meeleülenduse eesmärgil. Ära ei tohiks unustada ka hernhuutlikke laulikud, mis ilmusid 18. sajandil küll väikestes tiraažides, kuid pälvisid põliselanike seas seda soojemat vastuvõttu. Vt R. Põldmäe. Vennastekoguduse muusikalisest tegevusest meie maal. Tartu, 1940. Käsikiri Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis, MO 143, 6;A. Võsa. Herrnhutische Musik als ein Wegweiser zu dem kulturellen und nationalen Erwachen der Esten. – Die Herrnhuter Brüdergemeine im 18. und 19. Jahrhundert. Hrsg. von W. Breul. (Arbeiten zur Geschichte des Pietismus, 69.) Vandenhoeck & Ruprecht, Göttingen, 2023, 629−645.
https://doi.org/10.13109/9783666565618.629
2. Valgustusteoloogiliste ideede ja nende esindajate kohta Läänemere provintsides vt: I. Jürjo. Der Aufgeklärte Pastor und die livländische Kirche: August Wilhelm Hupels philosophische und theologische Anschauungen. – Aufklärung in den Baltischen Provinzen Russlands. Hrsg. von O.-H. Elias u. a. (Quellen und Studien zur baltischen Geschichte, 15). Böhlau, Köln, Weimar, Wien, 1996, 209–228; A. Võsa. Valgustusteoloogilised õpetlastekstid baltisaksa kirjakultuuri osana. – Konfessioon ja kirjakultuur. Toim. P. Lotman. (Raamat ja aeg = Libri et memoria, 4.) Eesti Rahvusraamatukogu, Tallinn, 2016, 145–167; A. Võsa. Valgustusteoloogia piirjooni Läänemere provintside luterlike literaatide kirjutistes 18. sajandi viimasel veerandil. – Balti kirjasõna ja kultuurielu valgustusajastu peeglis. Koost. K. Kaju. (Eesti Ajalooarhiivi toimetised = Acta et commentationes Archivi Historici Estoniae, 21 (28).) Eesti Ajalooarhiiv, Tartu, 2014, 114–137.
3. Geystliche Lieder Mit einer newen vorrhede D. Mart. Luth. Gedruckt durch Valentin Babst In der Ritterstrassen. Leipzig, 1545.
4. B. Stroeve. Gesungene Aufklärung: Untersuchungen zu nordwestdeutschen Gesangbuchreformen im späten 18. Jahrhundert. Univ., Diss. Oldenburg, 2005, 104–105.
5. Vt C. Möller. Kirchenlied und Gesangbuch: Quellen zu ihrer Geschichte: Ein hymnologisches Arbeitsbuch. Francke, Tübingen, Basel, 2000, 191–209; H. Kurzke. Kirchenlied und Literaturgeschichte: Die Aufklärung und ihre Folgen. – Jahrbuch für Liturgik und Hymnologie, 1994/95, 35, 124–135.
6. Leksikoni koostaja Albert Friedrich Wilhelm Fischeri sõnul ei ole ratsionalismil kirikuraamatutes kohta: „Der Periode des vollendeneten Rationalismus muss die Berechtigung einer Vertretung in den kirchenbüchern abgesprochen werden, sie ist auch in der vorliegenden Sammlung unberücksichtigt geblieben“, vt: A. F. W. Fischer. Vorwort. – Kirchenlieder-Lexicon: Hymnologisch-literarische Nachweisungen über ca. 4500 der wichtigsten und verbreitetsten Kirchenlieder aller Zeiten in alphabetischer Folge nebst einer Übersicht der Liederdichter. Friedrich Andreas Perthes, Gotha, 1878, VII.
7. Lätis toimus eestikeelsete väljaannetega paralleelne areng. Läti keeles ilmunud valguslike kirikulaulikute ja nende retseptsiooni kohta vt: P. Daija. Rationalist Hymnbooks in the Latvian Early 19th Century Literature: An Episode in the History of Reading in Livonia and Courland. – Knygotyra, 2018, 70, 78–93.
https://doi.org/10.15388/Knygotyra.2018.70.11809
8. Vt A. F. Wittenberg. „Fürchtet Gott, den König ehret ...“: Die Obrigkeit im Spiegel des deutschen evangelischen Gesangbuchliedes. – Jahrbuch für Liturgik und Hymnologie, 1994/95, 35, 171–209.
9. B. Stroeve. Gesungene Aufklärung, 161.
10. A. F. Wittenberg. „Fürchtet Gott, den König ehret ...“, 184–185.
11. Varauusaegsete kirikulauluraamatute kohta Eesti alal vt: T. Reimo. „Sakstekiriku“ laulud: Tallinnas 17. sajandi teisel poolel ilmunud saksakeelsed lauluraamatud. – Reformatsioon – tõlked ja tõlgendused. Toim. P. Lotman. (Raamat ja aeg, 5). Eesti Rahvusraamatukogu, Tallinn, 2019, 205–240; P. Lotman. Salemann ja Saalomon: Põgus sissevaade 1656. aastal ilmunud eestikeelsesse kirikulauluraamatusse. – Kroonikast epitaafini: Eesti- ja Liivimaa varauusaegsest haridus- ja kultuurielust. Koost. K. Kaju. (Rahvusarhiivi toimetised, 1 (32).) Rahvusarhiiv, Tartu, 2017, 323–347; P. Lotman. Vanad privileegid ja uued ideed: Christoph Brendeken versus Christian Trapp. – Tuna, 2022, 3, 33–40; P. Lotman. „Wehl ühhet kaunit Laulut“: Eestikeelne kirikulaul varauusajal. – Muutused, ümberkorraldused, uuendused: Varauusaja arengujooned Eesti- ja Liivimaal 1520–1800. Koost. M. Seppel, M. Maasing. (Acta Universitatis Tallinnensis. Humaniora.) TLÜ Kirjastus, Tallinn, 2023, 250–277.
12. Alates 1664. aastast oli saksakeelsetes kogudustes kasutusel Riia ülemvaimuliku ja hilisema superintendendi Johann Breveri (1616–1701) koostatud lauluraamat „Neu vermehrtes Rigisches Gesang und Gebätbuch“. Laulik ilmus kümnetes täiendatud ja parandatud väljaannetes. Esimesed väljaanded sisaldasid üle 400 laulu, viimased aga juba 1377 laulu. Selle lauluraamatuga jõudis esmakordselt Baltimaade publiku teadvusse terve hulk barokkluuletajaid, kes saksakeelses ruumis olid endale juba nime teinud: Simon Dach, Paul Gerhard, Paul Fleming jt. Vt M. Grudule. Deutsche Pastoren im Lettischen Raum: Die Übersetzung des Geistlichen Liedes ins Lettische im 16. und 17. Jahrhundert. – Jahrbuch für Liturgik und Hymnologie, 2017, 56, 157–185, siin 161.
13. [A. W. Hupel]. Anhang: Gedanken über das Rigische Gesangbuch. – An das Lief- und Ehstländische Publikum. [J. F. Hartknoch, Riga], 1772, 83–99, siin 98.
14. Rootsi ajal ilmus Tallinna kirjastajatelt uute või kordusväljaannetena mitu kirikulauluraamatut. Ilmselt on siin mõeldud neist viimast ja kõige edukamat: Vollständiges Revalisches Gesang-Buch, So Auf hohe Vorsorge aus denen auserlesensten geistreichsten Liedern, Sonderlich des theuren Mannes Lutheri, des geistreichen Paul Gerhards und andern vortrefflichen Männer mit Fleiß zusammen getragen […] Verlegt von Christian Trapp, Reval, 1706. Selle kordustrükk ilmus 1764. aastal, vt: T. Reimo. Raamatukultuur Tallinnas 18. sajandi teisel poolel. TPÜ Kirjastus, Tallinn, 2001, 103, 132.
15. [A. W. Hupel]. Anhang, 97.
16. Sammlung geistlicher Lieder, der evangelisch-lutherischen Kirche zur allgemeinen und besondern Andacht gewidmet, und mit Bewilligung Eines Hochedlen und Hochweisen Raths dieser Kaiserl. Stadt Reval zum Druck befördert von dem hiesigen Stadt-Ministerio. Gedruckt mit Lindforschen Schriften, Reval, 1771. See oli Oleviste pastori Reinhold Johann Winckleri (1731–1795) koostatud ja 1771. aastal Tallinna linnaministeeriumi poolt Trappi lauliku asendamiseks välja antud lauluraamat, milles traditsioonilistele luterlikele ja pietistlikele – Freylinghauseni kogumiku – lauludele on lisatud uuemaid laule C. F. Gellerti, C. F. Crameri ja J. A. Schlegeli sulest ning mis võeti üle Berliinis kasutusel olnud laulikust. Uute laulude vastu protesteerisid mõlemad Tallinna gildid, kes soovisid kasutada vana, nn Trappi lauluraamatut. Rae käsul lauldi 1772. aastal mõlema lauluraamatu laule, 1773. aastast tarvitati aga ainult uut lauluraamatut. Vt T. Reimo. Raamatukultuur, 152.
17. Neues Bremisches Psalm- und Gesangbuch zur öffentlichen und besonderen Erbauung der Reformirten Stadt- und Landgemeinen mit Hoch-Obrigkeitlicher Bewilligung herausgegeben von dem Bremischen Ministerio. H. C. Jani Wittwe und Diedrich Meier, Bremen, 1767.
18. J. N. Tiling. Von dem Zwecke und Nutzen des Gesanges bei dem Gottesdienste: Eine Predigt bei der Einfürung einer neuen Liedersammlung den 1. Novemb. 1767. Johann Friedrich Hartknoch, Mitau, 1768, 20.
19. Samas, 30.
20. Vorrede. – Neues Bremisches Psalm- und Gesangbuch, 3.
21. Mitauisches Gesangbuch. Gedruckt und verlegt bey Johann Friedrich Steffenbagen, Mitau, [1771].
22. C. Huhn. Vorrede. – Mitauisches Gesangbuch, [4].
23. Kui võrrelda näiteks Paul Gerhardi laulu „Mis vaevab sinu südant“ („Befiehl du deine Wege“) või Martin Lutheri „Kiidetud ole nüüd, Jeesus“ („Gelobet seist Du, Jesu Christ“) Riia lauluraamatus ja Miitavi lauluraamatus, siis on need tekstid pea tundmatuseni muutunud. Sama kehtib ka kõigi teiste siin artiklis vaatluse alla tulevate laulikute kohta, st neis esinevad luterlikud tuumiklaulude variandid erinevad nii originaalkujust kui ka omavahel.
24. Mitauisches Gesangbuch. Gedruckt und zu haben bey Johann Friedrich Steffenbagen, Mitau, 1778.
25. Mitauisches Gesangbuch zum gottesdienstlichen Gebrauch. Gedruckt und zu haben bey Johann Friedrich Steffenbagen, Mitau, 1795.
26. Teise tunnuslauluna nimetab Wittenberg Johann Samuel Diterichi „Hoia, Issand, meie valitsejad“ („Erhalt uns, Herr, die Obrigkeit“), vt: A. F. Wittenberg. „Fürchtet Gott, den König ehret ...“, 179.
27. Neues Rigisches Gesangbuch nebst einem vollständigen Gebetbuche. Verlegt mit Russisch-kaiserlichem Privilegio, bey Gottlob Christian Frölich, und gedruckt zu Leipzig bey Joh. Gottlob Immanuel Breitkopf, Riga, 1782.
28. Vt märkus 12.
29. M. A. von Reusner. Vorbericht. – Neues Rigisches Gesangbuch, [3–4].
30. Samas, [7–8].
31. Samas, [5].
32. Neu-Vielvermehrtes Rigisches Gesang-Buch Bestehend Aus schönen Geistreichen Liedern und Psalmen, Nach Ordnung der Jahr-Zeiten, auch hiesigem Kirchen-Gebrauche eingerichtet, und ietzo mit Geist- und Trostreichen Liedern an der Zahl bis auf 1377 vermehret. Bey Samuel Lorentz Frölich, Riga und Leipzig, 1761.
33. Neues Rigisches Gesangbuch nebst einem vollständigen Gebetbuche. Zweyte Auflage. Verlegt mit Rußisch-kaiserlichem Privilegio, bey Gottlob Christian Frölich, und gedruckt zu Leipzig bey Joh. Gottlob Immanuel Breitkopf, Riga, 1784.
34. Neues Rigisches Gesangbuch, nebst einem vollständigen Gebetbuche. Dritte Auflage. Verlegt mit Rußisch-Kayserlichem Privilegio, von Julius Conrad Daniel Müller, Riga, 1793.
35. Vt ka C. A. Berkholz. Zur Geschichte des Rigaschen Gesangbuches. Druck von W. F. Häcker, Riga, 1878, 34–41.
36. A. F. Wittenberg. „Fürchtet Gott, den König ehret ...“, 184–185.
37. Samas, 182.
38. Gesangbuch zur Beförderung der öffentlichen und häuslichen Andacht. Für die deutschen Gemeinen des Herzogthums Ehstland und den Dohm zu Reval. Gedruckt bey Johann Christian Dieterich, Göttingen, 1787. Üksikasju selle raamatu väljaandmise kohta vt: T. Reimo. Raamatukultuur, 119.
39. Geist-reiches Gesang-Buch. Den Kern Alter und Neuer Lieder, Wie auch die Noten der unbekannten Melodeyen Und darzu gehörige nützliche Register in sich haltend; In gegenwärtiger bequemer Ordnung und Form, samt einer Vorrede Zur Erweckung heiliger Andacht und Erbauung im Glauben und gottseeligem Wesen herausgegeben von Johann Anastasio Freylinghausen, Past. Adj. Halle. [Gedruckt und verlegt im Wäysen-Hause, Halle, 1704].
40. Vorbericht. – Gesangbuch zur Beförderung der öffentlichen und häuslichen Andacht, [III]–IV. See eessõnas toodud märkus tõendab, et Eestimaa saksakeelsetes kogudustes ei kasutatud 1771. aastal Tallinnas ilmunud uuendatud laulikut „Sammlung geistlicher Lieder“, vt märkus 16.
41. Vorbericht. – Gesangbuch zur Beförderung der öffentlichen und häuslichen Andacht, V–VII.
42. Gesangbuch zur Beförderung der öffentlichen und häuslichen Andacht. Für die deutschen Gemeinen des Herzogthums Ehstland und den Dom zu Reval. Zweite Auflage. Gedruckt bey Johann Hermann Gressel, Reval, 1824.
43. Eesti-Ma Kele Laulo-Ramat, Mis sees Önsa Luterusse ja muud teised wannad ning ued kaunid Laulud on üllespandud, Mis üks öige Risti-Innimenne Keige Pühha- ja mu Päwade sees Jummala Kitusseks ja omma Süddame Öppetusseks, Mainitsusseks, Parrandamisseks ning Römuks woib tähhele panna, luggeda ning laulda. [Eestimaa Konsistooriumi kirjastuskassa, Tallinn.] Trükkitud 1721 Aastal.
44. Monned Kaunid Waimolikkud Laulud, mis meie Eesti-Ma rahwa Laulo-Ramato jure pandud nende heaks, kes süddamest Jesust noudwad, ning uskus Temma sisse, ja Temma armastusses püüdwad juurduda, kaswada, ja wägge wotta. [Eestimaa Konsistooriumi kirjastuskassa, Tallinn.] Trükkitud 1740 Aastal.
45. Ued waimolikkud laulud. Trükkitud Iwerseni ja Wemeri kirjade ning temma kullo- ja varaga, Tallinnas, 1793 Aastal. Raamatu trükkimisega seotud asjaolude kohta vt: T. Reimo. Raamatukultuur, 133, 137.
46. A. Vinkel. Frey, Peter Heinrich von. – Eesti kirjanike leksikon. Koost. O. Kruus, H. Puhvel. Toim. H. Puhvel. Eesti Raamat, Tallinn, 2000, 87; Eesti kirjanduslugu. Koost. E. Annus, L. Epner, A. Järv jt. Koolibri, Tallinn, 2001, 49, 56; K. Kaur. Peter Heinrich von Frey (1757–1833). – EEVA.
https://utlib.ut.ee/eeva/index.php?lang=et&do=autor&aid=34 (05.05.2024).
47. P. H. von Frey. Vorerinnerung. – Ued waimolikkud laulud, [3].
48. Samas, [5].
49. Samas, [4].
50. Laulu originaali ja tõlke kõrvutust vt artikli lisast.
51. Wastne Tarto Mah Keele Laulo Rahmat, Kuman egga suhre, kah töiste Puha- n. muh Saisusse Laulo, sahwa löitus, kumma ennemuste sest önsast Luterussest, n. muist pöhist Mehist omma tettu n. ülleskirjotetu, nühd monnest Tartomah Kerk Issandist Sönna ütte sündmisse kombel kokkosäetu n. üttewihdu, Jummala Auwusz n. temma Koggodusse Tullusz. Prentitu Johann Georg Wilkesse, Kunninglikko Rahmato Prentja man, Rijan, 1685.
52. Tarto-Ma-Kele Laulu-Ramat, Kumman kik wanna nink wastse Laulu, kumma senni ajani Tükki Wärki trükkitu, omma kokko kootu, nink sündlikkuide Nimme alla säetu; Nida Et egga sure Pühha Ajal ni häste, kui ka muido kige suggutsen, Henge nink Ihho röömsan nink kurban Pölwen särätsid Laulo, kumma sündiwa, löwwis Jumalalle Auwus nink Tarto-Ma Koggodussille Tullus trükkitu. [J. C. D. Müller], Riga Linan, 1788.
53. Wastne Tarto-Ma-Kele Laulu-Ramat. Trükkitu nink müwwa M. G. Grentsiusse man, Tarto-Linan, 1802.
54. „Tarto-Ma-Kele Wastse Kässi-Ramato pale pantu Jaggo, kumb neljanda Jao asemel müdas, senni kui se walmis saap“ – selle raamatu lisa ees ilmunud lühikeses selgituses on kirjas, et lauliku põhiosa uute laulude seas on ka tegelikult vanu laule, aga uuendatud sõnastuses. Vanad laulud senises sõnastuses trükiti lisas eakaid inimesi silmas pidades: et nad saaksid harjumuspärasel moel kaasa laulda.
55. M. Hirvlaane. Johann Philipp von Roth eesti kultuuriloos. – Johann Philipp von Roth. Koost. M. Hirvlaane. Tartu, 2000, 43–55, siin 49.
56. A. Wittenberg. „Fürchtet Gott, den König ehret ...“, 177.
57. Põhjalikku ülevaadet toonastest diskussioonidest vt: Die Gesangbücher in den Russischen Ostseeprovinzen: Ein Beitrag zur Kirchengeschichte derselben. – Evangelische Kirchen-Zeitung, 1837, nr 28, 221–224; nr 29, 228–232.
58. Wastne Tarto-Ma-Kele Laulu-Ramat. Töine parrandetu Trük. Trükkitu nink müwwa J. C. D. Mülleri man, Riga-Linan, 1816 aastal.
59. Wastne Tarto-Ma-Kele Laulu-Ramat. Kolmas parrandetu Trük. Trükkitu nink müwwa J. C. D. Mülleri man, Riga-Linan, 1842 aastal.
60. Wastse nink parrandetu wanna Waimolikko Laulo, mes Räppina kirko-oppetaja ja Tarto-kele-rahwa prausk, J. F. Heller nink Wastselina kirko-oppetaja, C. G. G. Masing omma wälja-andnu. Trikkitu Tartun H. Laakmanni man. [Tartu], 1842.
61. I. Neander. Die Aufklärung in den Ostseeprovinzen. – Baltische Kirchengeschichte. Hrsg. von R. Wittram. Vandenhoeck & Ruprecht, Göttingen, 1956, 130–149, siin 148.
62. Sammlung alter und neuer geistlicher Lieder in Gemäßheit der Allerhöchst bestätigten Allgemeinen Liturgischen Verordnung für die evangelisch-lutherischen Gemeinden in Russischen Reiche von 1805 herausgegeben. Bei Julius Conrad Daniel Müller, Riga, 1810.
63. G. Collins. Bei der Einfürung des neuen Rigaischen Gesangsbuchs in die ev. reformierte Kirche zu Riga am ersten Advent-Sonntage, 27. Nov. 1810. Gedruckt bei J. C. D. Müller, Riga, 19–20.
64. Samas, 23.
65. Samas, 24.
66. Laulu autor võetud: A. F. Wittenberg. „Allmächtger Herr Der Heere ...“, 59.
67. Laulu autor võetud: C. A. Berkholz. Zur Geschichte des Rigaschen Gesangbuches, 51.
68. Laulu autor võetud: C. A. Berkholz. Zur Geschichte des Rigaschen Gesangbuches, 51.
69. Sammlung alter und neuer geistlicher Lieder. Veranstaltet in Gemäßheit der Allerhöchst bestätigten Allgemeinen Liturgischen Verordnung von 1805 für die evangelisch-lutherischen Gemeinden im Russischen Reiche. Nebst einem kurzen einfachen Gebetbuche. Zweite verbesserte Auflage. Bei Julius Conrad Daniel Müller, Riga, 1820.
70. Sammlung alter und neuer geistlicher Lieder. Veranstaltet in Gemäßheit der Allerhöchst bestätigten Allgemeinen Liturgischen Verordnung von 1805 für die evangelisch-lutherischen Gemeinden in Russischen Reiche. Nebst einem kurzen einfachen Gebetbuche. Dritte verbesserte Auflage. Bei Julius Conrad Daniel Müller, Riga, 1825.
71. E. Sartorius. Bemerkungen über ältere und neuere Gesangbücher. – Dorpatische Evangelische Blätter, 1832, nr 40, 321–324; nr 43, 357–363, nr 48, 421–428; E. Sartorius. Gutachten über das jetzige deutsche Gesangbuch in Livland. Im Verlage von Eduard Frantzens Buchhandlung, Riga, Dorpat, 1833.
72. Ühe häälekamana vaidles Sartoriusele vastu ja astus 1810. aasta lauluraamatu kaitseks ratsionalistlike argumentidega välja Riia Toomkiriku diakon Peter August Poelchau (1803–1874), vt: Ueber die Angriffe auf das in Riga und Livland sich in kirchlichem Gebrauche befindende deutsche Gesangbuch. Ein Beitrag zur Würdigung derselben, der Gemeinde zur Beruhigung dargebracht von Dr. P. A. Poelchau, Diakonus am Dom zu Riga. Mission bei J. Deubner, Riga, 1833.
73. C. A. Berkholz. Zur Geschichte des Rigaschen Gesangbuches, 55.
74. Toonaste diskussioonide kohta vt: Die Gesangbücher in den Russischen Ostseeprovinzen: Ein Beitrag zur Kirchengeschichte derselben. – Evangelische Kirchen-Zeitung, 1837, nr 44, 347–352; nr 45, 355–360; nr 46, 364–368.
75. Sammlung geistlicher Lieder für Gemeindegenossen der evangelisch-lutherischen Kirche. In Commission bei J. Deubner, Riga und Moskau, 1843.
76. K. C. Ulmann. Vorwort. – Sammlung geistlicher Lieder, [III]–V.
77. Vrd T. Taterka. Rahvas ja rahvad: Lätlastele ja eestlastele suunatud saksarahvavalgustuse põhijooni Vene Läänemere-provintsides Liivi-, Kura- ja Eestimaal (1760–1840). – Balti kirjasõna ja kultuurielu valgustusajastu peeglis. Koost. K. Kaju. (Eesti Ajalooarhiivi toimetised = Acta et commentationes Archivi Historici Estoniae, 21 (28).) Eesti Ajalooarhiiv, Tartu, 2014, 17–67, siin 65.
78. Samas, 26.
