Acta Historica Tallinnensia valgustuse teemanumbri sissejuhatavas artiklis heidetakse pilk valgustuse olemusele ning Baltimaade valgustuse eripäradele, keskendudes valgustajate enesepildile ja peaeesmärkidele. Artikkel ei defineeri valgustust kitsalt kui filosoofilist mõttevoolu või vaimse eliidi pürgimist iseseisva arutlusvõime poole Kanti maksiimi kohaselt, vaid käsitleb valgustust kui 18. sajandil aset leidnud laiemaid muutusi teadmiskultuuris ning sotsiaalset reformiprogrammi inimese ja ühiskonna parendamiseks ning üldise heaolu saavutamiseks. Artikkel rõhutab teooria ja praktika seotust valgustuses ning rahvavalgustuse rolli ja tähendust valgustusideoloogias. Baltimaade valgustusmõte ühildas idee seisuselõhesid ületavast ühtsest inimsusest nõudega kuuletuda vaimsetele ja poliitilistele autoriteetidele ning piirduda moraalse ja materiaalse edenemisega oma seisuse raamides.
1. Baltimaade ehk Baltikumi all peetakse silmas Liivi-, Eesti- ja Kuramaa provintsi, mis moodustasid 18. sajandil ühtse kultuuriruumi Vene impeeriumi ja Kuramaa puhul kuni 1795. a-ni Poola koossseisus. Vt M. Laur. Baltikum kui kultuuriruum 18. sajandil. – Balti kirjasõna ja kultuurielu valgustusajastu peeglis. Koost. K. Kaju. (Eesti Ajalooarhiivi toimetised. Acta et commentationes archivi historici estoniae, 21 (28).) Eesti Ajalooarhiiv, Tartu, 2014, 7–16.
2. Valgustuse kui ajastumõiste kujunemise kohta vt: H. Stuke. Aufklärung. – Geschichtliche Grundbegriffe. Bd. 1. Hrsg. von O. Brunner, W. Conze, R. Koselleck. Ernst Klett, Stuttgart, 1974
3. J. Pezzl. Faustin oder das philosophische Jahrhundert. [Zürich], 1783, iii–iv.
4. G. Merkel. Die Letten, vorzüglich in Liefland, am Ende des philosophischen Jahrhunderts: Ein Beytrag zur Völker- und Menschenkunde. Heinrich Gräff, Leipzig, 1796, 1–4 [Kadi Kähär-Petersoni tõlge].
5. I. Kant. Kostmine küsimusele: mis on valgustus? [1784]. Tlk E. Parhomenko. – Akadeemia, 1990, 4, 801–809, siin 801. Kanti definitsioonile viitavad näiteks: Baltische Länder. Hrsg. von G. von Pistohlkors. (Deutsche Geschichte im Osten Europas.) Siedler Verlag, Berlin, 1994, 295; Eesti ajalugu IV: Põhjasõjast pärisorjuse kaotamiseni. Toim. M. Laur. Ilmamaa, Tartu, 2003, 238; I. Jürjo. Balti valgustusliikumine. – I. Jürjo. Ideed ja ühiskond. Balti provintside mõtte- ja kultuuriloost. Eesti Ajalooarhiiv, Tartu, 2011, 16–24, siin 16.
6. I. Kant. Kostmine küsimusele: mis on valgustus?, 801–809.
7. G. Merkel. Die Letten, X5, 4, 306–312.
8. Rahvavalgustuse idee ja programmi kohta vt: P. Daija. Colonial Patterns in Latvian Popular Enlightenment Literature. – Interlitteraria, 2014, 19, 2, 356–371; P. Daija. Literary History and Popular Enlightenment in Latvian Culture. Cambridge Scholars Publishing, Newcastle, 2017; T. Taterka. Rahvas ja rahvad: Lätlastele ja eestlastele suunatud saksa rahvavalgustuse põhijooni Vene Läänemere-provintsides Liivi-, Kura- ja Eestimaal (1760–1840). – Balti kirjasõna ja kultuurielu valgustusajastu peeglis. Koost. K. Kaju. (Eesti Ajalooarhiivi toimetised = Acta et commentationes Archivi Historici Estoniae, 21 (28).) Eesti Ajalooarhiiv, Tartu, 2014, 17–67.
https://doi.org/10.12697/IL.2014.19.2.9
9. Samas on Indrek Jürjo õigesti rõhutanud, et valgustust tuleb käsitleda laiema protsessina kui ainult pärisorjusevastasus (I. Jürjo. Balti valgustusliikumine, 19).
10. Kesksete mõistete „parendamine“ ja „reform“ kasutusviiside kohta vt: Political Reason and the Language of Change: Reform and Improvement in Early Modern Europe. Ed. by A. Luna-Fabritius, E. Nokkala, M. Seppel, K. Tribe. Routledge, London, 2023; inimese parendamise ideest Saksamaa ja Balti valgustuses: U. Kronauer. Über die bürgerliche Verbesserung der Letten: Garlieb Merkel im Kontext der deutschen Aufklärung. – Politische Dimension der deutschbaltischen literarischen Kultur. Hrsg. von L. Lukas, M. Schwidtal, J. Undusk. LIT Verlag, Berlin, 2018, 60–63.
11. M. Seppel. Liivimaa pärisorjus kameralistliku kriitika kumas: Johann Georg Eiseni teoreetilised lähtekohad. – Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat = Annales Litterarum Societatis Esthonicae, 2019, 144−171; M. Seppel. Politseiteaduse lähtekohad ja politseikorra rakendamine Baltikumis. – Uutmoodi ja paremini! Ühiskondlikest muutustest 18. sajandil ja 19. sajandi algul. Koost. K. Kaju. (Rahvusarhiivi toimetised = Acta et Commentationes Archivi Nationalis Estoniae, 33 (2).) Eesti Ajalooarhiiv, Tartu, 2018, 107−143; E. Tohvri. Georges Frédéric Parrot: Tartu Keiserliku Ülikooli esimene rektor. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 2019 (kriitikat vt: P. Piirimäe. Epi Tohvri, Georges Frédéric Parrot: Tartu Keiserliku Ülikooli esimene rektor. – Ajalooline Ajakiri, 2019, 3–4, 423−428).
https://doi.org/10.12697/AA.2019.3-4.05
12. Vt M. Mulsow. Knowledge Lost: A New View of Early Modern Intellectual History. Princeton University Press, Princeton, 2012, 11. ptk. Seetõttu on valgustuse uurimises põhjendatult palju tähelepanu pööratud kommunikatsiooniväljale ning sellistele institutsioonidele nagu kirjastused, raamatukogud, seltsid, vabamüürlikud organisatsioonid jne.
13. S. Zetterberg. Eesti ajalugu. Tlk E. Bahovski jt. Tänapäev, Tallinn, 2009, 258; Eesti ajalugu IV, 250–255.
14. T. Taterka. Rahvas ja rahvad, 30; T. Taterka. Aufgeklärte Volksaufklärung: Aufklärung und Volksaufklärung im Baltikum oder Garlieb Merkel und die Entstehung des deutsch-lettischen Lesebuchs Das Goldmacherdorf. – Aufklärer im Baltikum. Europäischer Kontext und regionale Besonderheiten. Hrsg. von U. Kronauer. Witner, Heidelberg, 2011, 17–56.
15. Lühhike öppetus, mis sees monned head rohhud … keik meie Eesti ma rahwa kassuks ning siggidusseks üllespantud essimenne tük. Poltsamal 1766, pagineerimata (tsitaatide kirjaviis kaasajastatud – P. P.). Wilde kohta vt: R. Bartlett. Peter Ernst Wilde (1732–1785): Ein deutscher Volksaufklärer im estnischen Dorf. – „Der Fremde im Dorf“: Überlegungen zum Eigenen und zum Fremden in der Geschichte: Rex Rexheuser zum 65. Geburtstag. Hrsg. von H.-J. Bömelburg, B. Eschment. Nordostdeutsches Kulturwerk, Lüneburg, 1998, 21–42; I. Ischreyt, H. Ischreyt. Der Arzt als Lehrer: Populärmedizinische Publizistik in Liv-, Est- und Kurland als Beitrag zur volkstümlichen Aufklärung im 18. Jahrhundert. Nordostdeutsches Kulturwerk, Lüneburg, 1990.
16. „Et ma su sõber olen, siis on ka ühtlase minu kohus sind noomida kui sa kurja teed, ma pean sind manitsema kui sa eksid.“ (Lühhike öppetus, essimenne tük)
17. Samas.
18. Vt H. B. Nisbet. „Was ist Aufklärung?“: The Concept of Enlightenment in Eighteenth-Century Germany. – Journal of European Studies, 1982, 46, 12, 77–95, siin 85; T. Taterka. Rahvas ja rahvad, 28–29.
https://doi.org/10.1177/004724418201204601
19. Sh Riia valgustajate ring vendade Berensite ümber, kuhu kuulusid J. G. Hamann, J. G. Herder, Kanti kirjastaja J. Fr. Hartknoch jt, vt: E. Piirimäe. Herder and Enlightenment Politics. Cambridge University Press, Cambridge, 2023, 117–131; Baltische Länder, 295–297; T. Taterka. Humanität, Abolition, Nation: Baltische Varianten des Kolonialkritischen Diskurses der europäischen Aufklärung um 1800. – Raynal – Herder – Merkel: Transformationen der Antikolonialismusdebatte in der europäischen Aufklärung. Hrsg. von H. Ahrend, Y.-G. Mix. Winter, Heidelberg, 2017, 183–251, siin 183–212.
20. J. Kivimäe. Valgustusajastu Balti provintsides: Indrek Jürjo pärand. – Tuna, 2012, 2, 132–134.
21. I. Jürjo. Liivimaa valgustaja August Wilhelm Hupel 1737–1819. Riigiarhiiv, Tallinn, 2004. Teos sisaldab ülevaadet varasemast Balti valgustuse historiograafiast (lk 13–28). Jürjo võõrkeelsed artiklid on kättesaadavad tõlkekogumikus: I. Jürjo. Ideed ja ühiskond.
22. Balti kirjasõna ja kultuurielu valgustusajastu peeglis; Uutmoodi ja paremini! Ühiskondlikest muutustest 18. sajandil ja 19. sajandi algul. Vt ka saksakeelsed kogumikud: Aufklärer im Baltikum; Bildungspraktiken der Aufklärung = Education Practices of the Enlightenment. Hrsg. von S. Pasewalck, M. Weber. – Journal für Kultur und Geschichte der Deutschen im östlichen Europa (JKGE), 2020, 1; Baltische Bildungsgeschichte(n). Hrsg. von S. Pasewalck, R. Eidukevičienė, A. Johanning-Radžienė, M. Klöker. De Gruyter Oldenbourg, Berlin, 2022.
23. Nt Anthony Pagden: „Enlightenment was profoundly anti-religious“ (A. Pagden. The Enlightenment and Why It Still Matters. Oxford University Press, Oxford, 2015, xi).
24. J. Israel. Radical Enlightenment: Philosophy and the Making of Modernity, 1650–1750. Oxford University Press, Oxford, 2001. Vt kriitika: J. Robertson. Enlightenment, Public Sphere and Political Economy. – L’Économie politique et la sphère publique dans le débat des Lumières. Éd. par J. A. Goenaga et J. U. Otal. Casa de Velázquez, 2013, 9–32.
https://doi.org/10.4000/books.cvz.19389
25. Mati Laur esitab tugeva teesi, et „Baltikumi jõudis valgustusliikumine protestantliku Saksamaa kaudu teoloogilise ratsionalismi vormis“ (Eesti ajalugu IV, 238). Jürjo tõlgendus on pluralistlikum: „seniste uurimistulemuste põhjal tekib mulje, et alates 18. sajandi keskpaigast eksisteerisid Balti „vaimumaastikul“ võrdlemisi rahumeelselt üksteise kõrval üsna mitmekesised filosoofilised ja religioossed voolud: luterlikust ortodoksiast, pietismit ja hernhuutlusest kuni ratsionalismi ja deistliku materialismini“ (I. Jürjo. Hupel, 434).
26. Nt [H. J. von Jannau.] Geschichte der Sklaverey und Charakter der Bauern in Lief- und Ehstland. 1786.
27. A. Võsa. Valgustusteoloogia piirjooni Läänemere provintside luterlike literaatide kirjutistes 18. sajandi viimasel veerandil. – Balti kirjasõna ja kultuurielu valgustusajastu peeglis, 114−137, siin 119. Vt ka A. Võsa. Valgustusteoloogilised õpetlastekstid baltisaksa kirjakultuuri osana. – Konfessioon ja kirjakultuur. Koost. P. Lotman. (Raamat ja aeg = Libri et memoria, 4.) Eesti Rahvusraamatukogu, Tallinn, 2016, 145–167.
28. A. Võsa. Valgustusteoloogia piirjooni, 115.
29. Vt ka P. Daija. Rahvuse avastamine ja ilmalik pööre Liivimaa läti kirjanduses 1760. aastatel, 76.
30. I. Jürjo viitega H. Ischreytile (I. Jürjo. Balti valgustusliikumine, 18).
31. Vt Arvo Teringu andmeid Balti provintsidest pärit tudengite eraraamatukogude ja laenutatud raamatute kohta: A. Tering. Eesti-, liivi- ja kuramaalased Euroopa ülikoolides 1561–1798. Eesti Ajalooarhiiv, Tartu, 2008, 381–428.
32. I. Jürjo. Prantsuse revolutsiooni retseptsioon Baltimaadel. – Ideed ja ühiskond, 97–117; E. Donnert. Kurland im Ideenbereich der Französischen Revolution. Peter Lang, Frankfurt am Main, 1992.
