This article explores the complex relationship between the co-operative movement and the authoritarian state in Estonia from 1934 to 1940. It analyses the dynamics, connections, and tensions that emerged between the co-operative movement – traditionally seen as a grassroots initiative – and the organic-statist, centralising corporatist model promoted by authoritarian regimes across Europe during the interwar period. To begin, the article provides a comprehensive overview of the general shifts in the autonomy of the co-operative movement in Estonia following the introduction of authoritarian rule. Additionally, it analyses the role of the co-operative movement as a potential platform for democratic opposition during the authoritarian period of the 1930s. Finally, the article highlights the fluidity of boundaries between the co-operative from-below and organic-statist corporative models, exemplified through a case study of the Chamber of Co-operative Societies launched in the mid-1930s, an initiative originating from co-operative activists themselves.
1. M. Hilson. The International Co-operative Alliance and the Consumer Co-operative Movement in Northern Europe, c. 1860–1939. Manchester University Press, Manchester, 2018, 1.
https://doi.org/10.7228/manchester/9781526100801.001.0001
2. E.g., M. Hilson. The International Co-operative Alliance, 1–2; M. Hilson et al. Introduction: Co-operatives and the Social Question. – Co-operatives and the Social Question: The Co-operative Movement in Northern and Eastern Europe, c. 1880–1950. Ed. by M. Hilson, P. Markkola, A.-C. Östman. Welsh Academic Press, Cardiff, 2012, 3–6.
3. See more, for example, M. Hilson. Popular Movements and the Fragility of the Nordic Democracies During the First Half of the Twentieth Century. – Journal of Modern European History, 2019, 17, 4, 469–485;
https://doi.org/10.1177/1611894419880459
B. Trencsényi et al. A History of Modern Political Thought in East Central Europe. Vol. II: Negotiating Modernity in the ‘Short Twentieth Century’ and Beyond, Part I: 1918–1968. Oxford University Press, Oxford, 2018, 485–486.
4. K. S. Vincent. Visions of Stateless Society. – The Cambridge History of Nineteenth-Century Political Thought. Ed. by G. S. Jones, G. Claeys. Cambridge University Press, Cambridge, 2011, 472;
https://doi.org/10.1017/CHOL9780521430562.016
K. Kalling. Darwin Haeckeli varjus: Evolutsiooniõpetuse retseptsioonist Eestis. – Ajalooline Ajakiri, 2012, 3/4, 141/142, 287–308.
5. M. Hilson. Popular Movements, 473.
6. For example, D. Freire, J. D. Pereira. Consumer Co-operatives in Portugal: Debates and Experiences from the Nineteenth to the Twentieth Century. – A Global History of Consumer Co-operation since 1850. Movements and Businesses. Ed. by M. Hilson, S. Neunsinger, G. Patmore, 296–325. Brill, Leiden, 2017, 322; M. Hilson. Popular Movements; A. M. Kõll. Peasants in the World Market: Dairy Cooperatives in Estonia 1908–1936. – Journal of European Economic History, 1994, 23, 3, 506.
https://doi.org/10.1163/9789004336551_018
7. J. S. Mill. Principles Of Political Economy. D. Appleton, New York, 1885 [1848], 606–610.
8. M. Hilson. The International Co-operative Alliance, 35; M. Hilson. Rochdale and Beyond: Consumer Co-operation in Britain Before 1945. – A Global History of Consumer Co-operation Since 1850, 62.
9. For example, M. Hilson. Popular Movements; M. Hilson. Rochdale and Beyond, 7; S. Neunsinger. Challenges to Democracy – State Intervention: Introduction to Section 2. – A Global History of Consumer Co-operation Since 1850, 229.
10. M. Hilson. The International Co-operative Alliance, 2, 8, 165.
11. Cooperative Identity, Values & Principles. – International Cooperative Alliance.
https://www.ica.coop/en/cooperatives/cooperative-identity (06/03/2024).
12. J. Eellend. Cultivating the Rural Citizen: Modernity, Agrarianism and Citizenship in Late Tsarist Estonia. Stockholm University, Stockholm, 2007; E. Jansen. Kultuuriline murrang. – Eesti ajalugu V: Pärisorjuse kaotamisest Vabadussõjani. Ilmamaa, Tartu, 2010, 390; T. Karjahärm. 1905. aasta revolutsioon. – Eesti ajalugu V, 349.
13. A. Kasekamp. A History of the Baltic States. Palgrave Macmillan, London, 2010, 79.
https://doi.org/10.1007/978-0-230-36450-9
14. M. Hilson et al. Introduction: Co-operatives and the Social Question, 3.
15. A. Eckbaum. Ühistegevus ja põllumeeste majanduslikud asutised. – Eesti põllumeeste poliitika: Ülevaade Eesti põllumeeste liikumisest 1917–1955. Toim. O. Viirsoo. Eesti Põllumeeste Kogude esindus paguluses, Lund, 1956, 237.
16. J. Eellend. Cultivating the Rural Citizen, 195–196.
17. K. Päts. Tulevasest laulupidust [1903]. – Eesti riik I. Koost. T. Karjahärm. Ilmamaa, Tartu, 1999, 350; K. Päts. Ühistegevus rahvavalgustamise väljal [1904]. – Eesti riik I, 237; J. Tõnisson. Ühistegevuse algus meie rahva keskel [1901]. – Ülestõusmine. Koost. H. Runnel. Ilmamaa, Tartu, 2021, 32.
18. A.-C. Östman. Civilising and Mobilising the Peasantry: Co-operative Organisation and Understanding of Progress and Gender in Finland c. 1899–1918. – Co-operatives and the Social Question, 121–122.
19. M. Hilson. The International Co-operative Alliance, 12.
20. For example, J. Eellend. Cultivating the Rural Citizen; J. Eellend, J. ‘The Butter Republic’: Co-operative Organizations and Corporative Structures in Estonia 1890–1934. – Co-operatives and the Social Question, 167–184; A. M. Kõll, Peasants in the World Market; V. Krinal. Rahvusliku ühistegevuse algus. – Ühistegevusearengust Eestis. Koost. V. Krinal, K. Krimm, E. Tomson. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 1996; J. Leetsaar. Maamajanduslik ühistegevus. Õpik kõgkoolidele. Eesti Maaülikool, Tartu, 2012; Ü. Mallene. Jaan Tõnisson ja ühistegevus Eestis. SE&JS, Tallinn, 2014.
21. J. Tõnisson. Ülestõusmine; A. Horm. Ühistegevus kutsub. Ilmamaa, Tartu, 2023.
22. On Scandinavian examples, see M. Hilson, Popular Movements.
23. S. Neunsinger. Challenges to Democracy, 229, 236.
24. J. Eellend, ‘The Butter Republic’, 172–174; A. M. Kõll, Peasants in the World Market.
25. A. Kasekamp. A History of the Baltic States, 113.
26. V. Krinal. Ühistegevuse keskasutused. – Ühistegevuse arengust Eestis, 55–56.
27. V. Krinal. Ühistegevuse keskasutused, 57; A. Eckbaum. Ühistegevus ja põllumeeste majanduslikud asutised, 231.
28. V. Krinal. Ühistegevuse keskasutused, 59–60.
29. A. Kask. Ühistegevus Eestis. Tartu, 1926, 20; Riigi Teataja, 1919, 110/111.
30. A. Kask. Ühistegevus Eestis, 20; Riigi Teataja, 1926, 32.
31. Ühistegevusseadus. Eesti Ühistegelise Liidu kirjastus, 1926.
32. L. Veski. Towards Stronger National Unity: Statist Ideas in Estonian Nationalism During the “Era of Silence” (1934–1940). – Journal of Baltic Studies, 2024, 55, 1, 173–195.
https://doi.org/10.1080/01629778.2023.2190991
33. Asutav Kogu kutsutakse kokku. – Postimees, 17.01.1935.
34. Riigivanema kõne seltskonna ümberkasvatamisest. – Postimees, 18.01.1935.
35. Ibid.
36. A. Kasekamp. Corporatism and Fascism in the Baltics: Päts’ Estonia in Comparison. – Corporatism and Fascism: The Corporatist Wave in Europe. Ed. by A. C. Pinto. Routledge, London, 2017; L. Veski. Towards Stronger National Unity.
https://doi.org/10.4324/9781315388908-12
37. See more in Corporatism and Fascism.
38. J. Linz. Totalitarian and Authoritarian Regimes. Lynne Rienner, Boulder, 2000, 59.
https://doi.org/10.1515/9781685850043
39. A. C. Pinto. Corporatism and ‘Organic Representation’ in European Dictatorships. – Corporatism and Fascism, 3, 5.
https://doi.org/10.4324/9781315388908-1
40. A. M. Kõll. Economy and Ethnicity in the Hands of the State: Economic Change and the National Question in Twentieth-century Estonia. – Economic Change and the National Question in Twentieth-Century Europe. Ed. by A. Teichova, H. Matis, J. Pátek. Cambridge University Press, Cambridge, 2004, 366–367.
41. A. M. Kõll. Peasants in the World Market.
42. Riigi Teataja 1936, 30; A. M. Kõll. Peasants in the World Market, 532–539.
43. Eesti: 20 aastat iseseisvust sõnas ja pildis. Konjunktuuriinstituut, Tallinn, 1938, 105.
44. A. M. Kõll. Peasants in the World Market, 539.
45. A. M. Kõll. Peasants in the World Market; A. M. Kõll. Economy and Ethnicity in the Hands of the State, 367
46. A. M. Kõll. Economy and Ethnicity in the Hands of the State, 367.
47. M. Hilson et al. A Global History of Consumer Co-operation since 1850: Introduction, 15; S. Neunsinger. Challenges to Democracy.
48. A. C. Pinto. Corporatism and ‘Organic Representation’ in European Dictatorships; J. R. Santos. Self-fashioning of a Conservative Revolutionary: Salazar’s Integral Corporatism and the International Networks of the 1930s. – Authoritarianism and Corporatism in Europe and Latin America Crossing Borders. Ed. by A. C. Pinto, F. Finchelstein. Routledge, London, 2019.
49. D. Freire, J. D. Pereira. Consumer Co-operatives in Portugal, 304–305, 322.
50. M. Hilson. Popular Movements, 483.
51. J. Tõnisson. Eesti ühistegelise liikumise algus [1927]. – Ülestõusmine, 42.
52. E.g., Ü. Mallene. Jaan Tõnisson ja ühistegevus Eestis, 179.
53. J. Tõnisson. Ühistegevuse üldkursus I osa: Ühistegevuse ajalugu. Tartu, 1936; J. Tõnisson. Ühistegevuse üldkursus II osa: Ühistegevuse teooria ja ühistegelik käitusmajandusõpetus, Tartu, 1936.
54. Prof. Jaan Tõnisson pidas Tartus esiloengu. – Ühistegelised Uudised, 04.10.1935.
55. J. Tõnisson. Ühistegevuse sotsiaalsed lähtekohad ja sotsiaaluuenduslikud sihid. – Ühistegelised Uudised, 04.10.1935.
56. A. Labigne, R. List. Gide, Charles. – International Encyclopedia of Civil Society. Ed. by H. K. Anheier, S. Toepler, R. List. Springer, New York, 2009, 755; J. E. S. Hayward. The Official Social Philosophy of the French Third Republic: Leon Bourgeois and Solidarism. – International Review of Social History, 1961, 6, 1, 39, 42.
https://doi.org/10.1017/S0020859000001759
57. J. Tõnisson. Ühistegevuse sotsiaalsed lähtekohad ja sotsiaaluuenduslikud sihid II. – Ühistegelised Uudised, 11.10.1935.
58. Ibid.
59. Prof. Jaan Tõnisson Rahvusvahelise Ühistegevuse-instituudi liikmeks. – Postimees, 09.12.1936; A. Labigne, R. List. Gide, Charles.
60. See, for example, J. Tõnisson. Ühistegevus ja solidarismi mõte. – Ühiskaubandus, 1939, 3, 92–96.
61. D. Freire, J. D. Pereira. Consumer Co-operatives in Portugal, 305.
62. K. Aru. Jaan Tõnisson – rahvajuht ja riigivanem, 2. osa. Rahvusarhiiv, Tartu 2019, 799.
63. J. Tõnisson. Ühistegevuse tulevikuvaated autoritaarse riikluse olustikus. – Aasta VIII: Koguteos ühistegelastele. Koost. J. Mõttus. Toimetaja väljaanne, Tallinn, 1936, 55.
64. Ibid., 51.
65. Ibid., 64.
66. For example, J. Tõnisson. Ühistegevus kui kultuuri-tegur [1939]. – Ülestõusmine, 233; J. Tõnisson. Poliitilise erapooletuse põhimõte ühistegevuses [1935]. – Ülestõusmine, 272.
67. For example, M. Hilson. Popular Movements.
68. J. Tõnisson. Ühistegevuse tulevikuvaated autoritaarse riikluse olustikus, 55
69. Kirjavahetus Tartu Ülikooli, Vabariigi Valitsuse ja õiguskantsleriga prof. A. Piipi sõnavõtu asjus Akadeemilise Ühistegevuse Seltsi koosolekul, 30.12.1938–24.01.1939: Rahvusarhiiv (National Archives of Estonia, hereafter RA), Tallinn, ERA.1108.1.987.
70. Riigivanema otsus dr. jur. J. Tõnissoni Eesti Ühistegelise Liidu poolt Tartu Ülikooli juures ülalpeetava ühistegevuse õppetooli professoriks kinnitamise kohta, 26.06, 1935: RA, ERA.31.3.14583, 3.
71. Jaan Tõnissoni õppejõutoimik: RA, EAA.2100.2.1272, 26–40; EÜL juhatuse koosoleku protokoll nr 4, 6.05.1939: RA, ERA.1191.1.4, 207; EÜL juhatuse koosoleku protokoll nr 5, 26.05.1939: RA, ERA.1191.1.4, 208.
72. For example, V. Krinal. Ühistegevuse keskasutused, 57.
73. For example, A. Ruusmann. Eesti Vabariik 1920–1940: Sisepoliitiline areng. TPÜ kirjastus, Tallinn, 1997, 124.
74. A. Eckbaum. Ühistegevus ja põllumeeste majanduslikud asutised, 232–233.
75. EÜL kiri majandusministrile, 31.12.1934: RA, ERA.969.1.253, 1.
76. Ibid., 4.
77. Ibid., 1.
78. EÜL kiri põllutööministrile, 21.01.1935: RA, ERA.969.1.253, 13–13p.
79. See more in L. Veski. Towards Stronger National Unity.
80. Kaubandus-Tööstuskoja kiri majandusministeeriumile, 14.02.1935: RA, ERA.969.1.253, 37–40.
81. Põllutöökoja kiri majandusministrile, 28.02.1935: RA, ERA.969.1.253, 48–50.
82. A. Eckbaum. Ühistegevus ja põllumeeste majanduslikud asutised, 231, 237.
83. Ibid., 237.
84. Põllumajanduslikkude Ühisuste Revisjoniliidu kiri riigivanemale, 08.01.1935: RA, ERA.969.1.253, 58.
85. Ibid., 58p.
86. Ibid.
87. Ibid., 58p, 63.
88. Ibid., 59p.
89. Ibid., 62–62p.
90. Ibid., 59, 63.
91. Riigivanema jutulesoovijate nimestik, 05.03.1935: RA, ERA.31.5.498, l 62; EÜL märgukiri riigivanemale, 09.04.1935: RA, ERA.969.1.253, 70–71p; Ühistegeline Liit nõuab ühte ühistegevuse koda. – Vaba Maa, 09.04.1935.
92. EÜL nõukogu esindajate kiri majandusministrile, 05.03.1935: RA, ERA.31.5.498, 52.
93. Ibid., 52p–53.
94. EÜL märgukiri riigivanemale, 09.04.1935: RA, ERA.969.1.253, 70–71p.
95. See, for example, Constitution of the Republic of Estonia, 1937, Ch. 12.
96. Ühistegevuse ja riigi vahekordadest. – Ühistegelised Uudised, 18.04.1935; Akadeemilise Ühistegevuse Seltsi 1934./35. a. tegevusaruanne: RA, EAA.5117.1.16.
97. Ühistegevuse koja põhilaused. – Ühistegelised Uudised, 25.10.1935.
98. Ühistegevuskoja eeldustest. – Ühistegelised Uudised, 08.01.1937.
99. Ibid.
100. Ühistegevuskoja seadus. – Riigi Teataja, 1935, 103, 2386–2387.
101. Ühistegevuskoda ja tema sünd. – Ühistegelised Uudised, 11.09.1936.
102. Ibid.; Ühistegevuskoja esimeheks valiti A. Kask. – Ühistegelised Uudised, 11.09.1936.
103. K. Kornel. Tööpuudust pole karta. – Aasta VIII: Koguteos ühistegelastele, 56–57.
104. Eesti Ühist. Liidu peakoosolekult. – Ühistegelised Uudised, 23.04.1937.
105. Ühistegevuskoja likvideerimise toimik, 01.08.1940–20.08.1940: RA, ERA.969.1.560a.
106. EÜL juhatuse koosoleku protokoll nr 8, 19.10.1939: RA, ERA.1191.1.4, 210.
107. Ühistegelikud vaimsed keskasutised. – Ühistegevuse aastaraamat I 1937, 294–301. Ühistegevuskoda, Tallinn, 1939, 295.
108. See more in L. Veski. Interwar Transnational Authoritarianism and the Case of “Social Solidarity.” – Peripheral Histories?, 20.03.2023.
https://www.peripheralhistories.co.uk/post/interwar-transnational-authoritarianism-and-the-case-of-social-solidarity (06.03.2024).
