Artiklis on käsitletud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) tööstandardite (konventsioonide) mõju Eesti Vabariigi sotsiaalpoliitikale. On näidatud, kuidas Eesti vastas uutele väljakutsetele moderniseerida oma tsaariaegne suhteliselt mahajäänud sotsiaalvaldkond ja parandada töövõtjate töötingimusi, kui aktiivne oli Eesti rahvusvaheliste tööstandardite juurutamisel ning Eesti tööseadusandluse ühtlustamisel rahvusvaheliste standarditega.
1. Rogers, G. jt. The International Labour Organization and the Quest for Social Justice, 1919–2009. International Labour Office, Geneva, 2009, 3.
2. Samas, 2.
3. Made, V. Eesti ja Rahvasteliit. (Dissertationes Historiae Universitatis Tartuensis, 3.) Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 1999, 50–51.
4. Eesti Riigiarhiiv (ERA), f 957, n 11, s 792, l 4.
5. ERA, f 31, n 2, s 6, l 3.
6. ERA, f 31, n 3, s 6283, l 7.
7. ERA, f 957, n 14, s 101, l 140.
8. ERA, f 957, n 12, s 329, l 2.
9. Samas.
10. Samas, l 8.
11. I Riigikogu protokollid. 8. istungjärk, 1922, protokoll nr 155, 5. oktoober, veerg 626–627.
12. ERA, f 957, n 12, s 668, l 4, 38; s 134, l 21; s 329, l 6, 8; n 14, s 101, l 29, 32, 143.
13. ERA, f 957, n 12, s 329, l 49.
14. Vt lähemalt Rebane, I. XXIII rahvusvaheline töökonverents. – Tööliskoja Teataja, 1937, 7/8, 194; Johanson, L. Tänavuselt rahvusvaheliselt konverentsilt. Võitlus 40-tunnilise töönädala eest algas rahvusvahelises ulatuses. – Tööliskoja Teataja, 1938, 8, 182.
15. C1: Hours of Work (Industry) Convention, 1919. http://www.ilo.org/ilolex/
16. ERA, f 957, n 12, s 668, l 5.
17. National Archives United Kingdom (NAUK), LAB 2/1003/IL118/17/1926: Correspondence concerning hours of labour policy with regard to Washington Convention.
18. International Labour Office. Official Bulletin, 1926, vol. XI, no. 1, 21.
19. NAUK, LAB 2/1003/IL118/22/1926: Conference of Ministers of Labour on Hours of Work in Industry. Daily Record of Proceedings. First Sitting 15 March 1926.
20. Ewing, K. D. Britain and the ILO. The Institute of Employment Rights, London, 1994, 20.
21. Samas, 22.
22. Samas, 19.
23. The I.L.O. Year-Book 1938–1939. Ninth year of issue. International Labour Office, Geneva, 1939, 51.
24. Riigi Teataja (RT) 1931, 61, 487.
25. Устав о промышленном труде: Свод законов Российской империи. Издание 1913 г. Т. ХI, ч. 2, ст. 193–201.
26. Veebruarirevolutsiooni päevil saavutasid töölised 8-tunnise tööpäeva sisseseadmise kõikides suuremates tööstusettevõtetes. Võimu haaranud bolševistlik valitsus kehtestas 8-tunnise tööpäeva 1917. aasta 29. oktoobri dekreediga. Saksa okupatsiooni ajal pikendati taas Eesti tööstusettevõtetes tööaega, et varustada sõjaväge vajalikuga. Pärast Saksa okupatsiooni lõppu, 16. detsembril 1918, deklareeris Eesti Ajutine Valitsus pöördumises Eesti Vabariigi kodanike poole, et 8-tunnine tööpäev tööstuses ja kaubanduses hakkab uuesti kehtima. 1920. aastatel koostati küll mitmeid seaduseelnõusid 8-tunnise tööpäeva kehtestamise kohta, kuid 1931. aastani jäid need vaid eelnõudeks.
27. International Labour Conference. Nineteenth session. Geneva, 1935. Report of the Director. International Labour Office, Geneva, 1935, 45.
28. ERA, f 31, n 3, s 8958, l 1.
29. Samas, l 10.
30. The Fourty-Hour Week. – Labour Research, 1934, vol. XIII, no. 8, 177.
31. C47: Forty-Hour Week Convention, 1935. http://www.ilo.org/ilolex/
32. Rogers, G. jt. The International Labour Organization, 112.
33. Tekstiilitööstus kokkutõmbamise eel? Töösturid tunnistavad olukorra vähesoodsaks. 40-tunnise töönädala vastu. – Postimees, 11.7.1936.
34. Rebane, I. Sotsiaalpoliitika ja töökaitse. (Elav teadus, 93.) Eesti Kirjanduse Selts, Tartu, 1939, 77.
35. Rebane, I. XXIII rahvusvaheline töökonverents, 230.
36. C61: Reduction of Hours of Work (Textiles) Convention. http://www.ilo.org/ilolex. Seda konventsiooni ei ratifitseerinud ükski liikmesriik ja 2000. aastal tunnistati konventsioon kehtetuks.
37. International Labour Conference. Report VII. Twentieth session. Geneva, 1936. Reduction on of Hours of Work in the Textile Industry. International Labour Office, Geneva, 1936, 13.
38. Rebane, I. 40-tunniline töönädal tekstiilitööstuses. – Tööliskoja Teataja, 1937, 10, 249; Rebane, I. Sotsiaalpoliitika ja töökaitse, 77.
39. Vt ERA, f 50, n 1, s 2707.
40. ERA, f 891, n 1, s 583, l 42.
41. Rebane, I. 40-tunniline töönädal tekstiilitööstuses, 249–250.
42 .Rakendus 1935. aastast.
43. Rebane, I. 40-tunniline töönädal tekstiilitööstuses, 250.
44. C14: Weekly Rest (Industry) Convention, 1921. http://www.ilo.org/ilolex/
45. Vt RT 1923, 132/133, 109.
46. RT 1926, 4, 6.
47. RT 1926, 78, 906.
48. RT 1936, 51, 429.
49. C52: Holidays with Pay Convention, 1936. http://www.ilo.org/ilolex/
50. RT 1934, 108, 848.
51. Rebane, I. Sotsiaalpoliitika ja töökaitse, 84.
52. Mihkelson, J. Sotsiaalpoliitilisi edusamme rahvusvahelises ulatuses. – Tööliskoja Teataja, 1937, 5, 127.
53. Sks. Palgaline puhkeaeg. Kas oleme õigustatud teistest maadest üle pakkuma? – Kaubandus-Tööstuskoja Teataja, 1937, 4, 87–88.
54. Palgalise puhkeaja pikendamine. – Kaubandus-Tööstuskoja Teataja, 1940, 4, 103–104.
55. Riigikogu stenograafilised aruanded 1939/40. I koosseis. 6. istungjärk, 1940, protokoll nr 75, 598.
56. RT 1940, 33, 252.
57. Vt: Tööliste töölepingu seadus: RT 1936, 83, 663. Seadus ei laienenud riigi- ja omavalitsuse ametnikele, eraettevõtete vaimse töö tegijatele, põllu- ning metsatöölistele ja meremeestele.
58. Nende väljajätmist puhkusesaajate ringist põhjendati sellega, et hooajatöölised puhkavad tööde vaheaegadel nagunii. Seejuures unustati, et ilma rahata.
59. C20: Night Work (Bakeries) Convention, 1925. http://www.ilo.org/ilolex/
60. RT, 1929, 30, 208.
61. C5: Minimum Age (Industry) Convention, 1919. http://www.ilo.org/ilolex/
62. C6: Night Work of Young Persons (Industry) Convention, 1919. http://www.ilo.org/ilolex/
63. C4: Night Work (Women) Convention, 1919. http://www.ilo.org/ilolex/
64. Hopkins, E. A Social History of the Working Classes 1815–1945. London, 1984, 55.
65. Samas, 59.
66. Weissbach, L. S. Child Labor Reform in Nineteenth-century France: Assuring the Future Harvest. Louisiana State University Press, Baton Rouge, Louisiana, 1989, 199–200.
67. Полное собрание законов (ПСЗ) Российской империи. Собрание третие. Т. II. 1882, СПб. 1886, ст. 931.
68. See tähendas, et ettevõtja rakendas kooliskäijate suhtes paindlikku tööaega, et ühitada tööl- ja kooliskäimine.
69. Gorshkov, B. B. Russia’s Factory Children: State, Society, and Law, 1800–1917. University of Pittsburgh Press, Pittsburgh, Pa., 2009, 161.
70. ПСЗ Российской империи. Собрание третие. Т. IV. 1884, СПб. 1887, ст. 2316.
71. Samas, Т. V. 1885, СПб. 1887, ст. 3013.
72. Samas, Т. Х. 1890, СПб. 1893, ст. 6742.
73. Markkola, P. Child labor as part of working-class family economy in Finland, 1890–1920. – Rmt: Industrious Children. Work and Childhood in the Nordic Countries 1850–1990. Toim N. de Coninck-Smith, B. Sandin, E. Schrumpf. Odense University Press, 1997, 85.
74. Устав о промышленном труде: Свод законов Российской империи. Издание 1913 г., Т. ХI, ч. 2.
75. RT 1918, 1, 7.
76. Vt RT 1922, 141/142, 89.
77. RT 1924, 68, 30.
78. Töökaitse Eestis 1927. a. Tööinspektorite 1927. a aruannete kokkuvõtt. Tallinn, 1928, 14–15.
79. C7: Minimum Age (Sea) Convention, 1920. http://www.ilo.org/ilolex/
80. C16: Medical Examination of Young Persons (Sea) Convention, 1921. http://www.ilo.org/ilolex/
81. C15: Minimum Age (Trimmers and Stockers) Convention, 1921. http://www.ilo.org/ilolex/
82. Vt RT 1922, 104/105, 81; RT 1923, 4/5, 10.
83. Vt RT 1928, 28, 145.
84. C10: Minimum Age (Agriculture) Convention, 1921. http://www.ilo.org/ilolex/
85. ERA, f 957, n 11, s 792, l 16; NAUK, LAB 2/842/IL109/19/1921, 2: Report by the British government delegates.
86. C11: Right of Association (Agriculture) Convention, 1921. http://www.ilo.org/ilolex/
87. RT 1922, 104/105, 81. Tööstustöölistele anti õigus moodustada ametiühinguid, kultuuri- ja teisi organisatsioone 1906. aasta 4. märtsi seadusega. Vt: Законодательные акты переходного времени. 1904–1906 гг. СПб. 1907, ст. 420–438.
88. ERA, f 957, n 11, s 792, l 16; NAUK, LAB 2/842/IL109/19/1921, 2: Report by the British government delegates.
89. RT 1921, 102, 194.
90. C3: Maternity Protection Convention, 1919. http://www.ilo.org/ilolex/
91. Устав о промышленном труде, ст. 257–371.
92. VT: Eesti Ajalooarhiiv (EAA), f 206, n 1, s 157, l 36; s 189, l 133.
93. Great Britain and the Washington Maternity Convention. – International Labour Office. Official Bulletin, 1921, IV, 12, 8–9.
94. Underground Work (Women) Convention, 1935. http://www.ilo.org/ilolex/
95. RT 1937, 42, 376.
96. C2: Unemployment Convention, 1919. http://www.ilo.org/ilolex/
97. Peep, V. Eesti sotsiaalpoliitilise õigusloome arengujooned 1. omariiklusajal. Argo, Tallinn, 2005, 32.
98. RT 1922, 141/142, 89.
99. ERA, f 50, n 1, s 2631, l 104, 132.
100. ERA, f 20, n 1, s 16, l 24.
101. ERA, f 2000, n 1, s 1226, l 2.
102. RT 1923, 4/5, 9.
103. Ahelik, S. Tööpuudusest kodanlikus Eestis. – Rmt: Eesti töölisklassi sotsiaal-majanduslik olukord ja klassivõitlus kapitalismi ajajärgul. ENSV Teaduste Akadeemia, Tallinn, 1987, 146.
104. RT 1937, 9, 72; 10, 84.
105. International Labour Conference 79th Session, 1992. Minimum Wages. Wage-fixing Machinery, Application and Supervision. International Labour Office, Geneva, 1992, 1.
106. C26: Minimum Wage-Fixing Machinery Convention, 1928. http://www.ilo.org/ilolex/
107. Mihkelson, J. Sotsiaalpoliitilisi edusamme rahvusvahelises ulatuses. – Tööliskoja Teataja, 1937, 5, 126.
108. Üleriikliku Tekstiilitöösturite Ühingu (ÜTÜ) aastaraamat, I. Tallinn, 1937, 66.
109. Samas, 66, 70.
110. ERA, f 891, n 1, s 1296, l 11.
111. Samas, l 2.
112. ERA, f 891, n 1, s 583, l 2.
113. ÜTÜ aastaraamat, III. Tallinn, 1939, 64.
114. Samas.
115. C13: White Lead (Painting) Convention, 1921. http://www.ilo.org/ilolex/
116. ERA, f 957, n 11, s 792, l 17.
117. RT 1922, 104/105, 81.
118. RT 1921, 102, 194.
119. Ahelik, S. Arstiabist ja sotsiaalkindlustusest kodanlikus Eestis. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn, 1964, 121.
120. C12: Workmen’s Compensation (Agriculture) Convention, 1921. http://www.ilo.org/ilolex/
121. RT 1922, 104–105, 81.
122. RT 1936, 12, 77.
123. Ahelik, S. Arstiabist ja sotsiaalkindlustusest, 126.
124. C19: Equality of Treatment (Accident Compensation) Convention, 1925. http://www.ilo.org/ilolex/
125. Vt RT 1930, 27, 160.
126. Fraser, D. The Evolution of the British Welfare State: A History of Social Policy since the Industrial Revolution. 3rd ed. Palgrave Macmillan, Basingstoke, 2003, 180; Jones, K. The Making of Social Policy in Britain: From the Poor Law to New Labour. Continuum, London, 2005, 81.
127. International Labour Office. Unemployment Problems in 1931. Geneva, 1931, 60. – Rmt: Studies and Reports. Employment and Unemployment, 16; The Ministry of Labour Gazette, January–December 1931, XXXIX. London, 1932, 339.
128. Mihkelson, J. Sotsiaalpoliitilisi edusamme rahvusvahelises ulatuses, 126; Economic Conditions in Sweden February, 1935. Report by H. A. N. Bluett, O. B. E. Commercial Secretary to His Majesty’s Legation, Stockholm. London, 1935, 75.
129. The World of Industry and Labour 1939. Report of the Director to the Twenty-Fifth Session of the International Labour Conference June, 1939. International Labour Office, Geneva, 1939, 58.
130. C8: Unemployment Indemnity (Shipwreck) Convention, 1920. http://www.ilo.org/ilolex/; RT 1923, 4–5, 8.
131. ERA, f 31, n 3, s 8958, l 1, 18.
132. C44: Unemployment Provision Convention, 1934. http://www.ilo.org/ilolex/
133. Vt RT 1924, 123/123, 69; 1929, 33, 247; 1936, 76, 619.
134. Vt ERA, f 80, n 1, s 981, l 4–11.
135. ERA, f 2115, n 2, s 4, l 56.
136. Peep, V. Eesti sotsiaalpoliitilise õigusloome, 183.
137. Riiginõukogu stenograafilised aruanded 1939/40. I koosseis, 5. istungjärk, 1939, protokoll 62, 15. detsember.
138. RT 1939, 116, 896.
