Nobeli auhinna saajate hulgas eestlasi seni veel pole. Kõige lähemal sellele rahvusvaheliselt prestiižikale preemiale oli eesti rahvusest Tsaari-Venemaa diplomaat ja õigusteadlane Friedrich Martens (1845–1909). Ta oli 1884. aastast Haagi Rahvusvahelise Arbitraaži alaline liige ja Rahvusvahelise Õiguse Instituudi president, seega selle instituudi, millele 1904. aastal anti Kristianias (praegune Oslo) Stortingeti Nobeli komitee rahuauhind, juhataja. Hiljem esitati Nobeli kirjanduspreemia kandidaatideks mitmel korral Marie Under ja Jaan Kross. Selles seoses võiks veel mainida füüsikalise keemia väljapaistvat tegelast Friedrich Wilhelm Ostwaldit (1853–1932), kes sai Nobeli keemiapreemia 1909. aastal. Ostwaldit sidusid Eestiga osalt tema õpingud ja teadustöö Tartu ülikoolis 1870. ning 1880. aastail, aga ka tema Esimese maailmasõja algul visandatud visioon Põhjamaade liitriigist Rootsi juhtimisel, kuhu oleks kuulunud ka Eesti. Seda visiooni tutvustas ta lähemalt 1914. aastal Stockholmis muuhulgas Rootsi Sotsiaaldemokraatliku Partei esimehele, hilisemale Rootsi peaministrile Hjalmar Brantingile ja eesti rahvuslikule aktivistile Aleksander Keskülale. Vastupidiselt eelmainituile käivitas aga üks eestlane, Konstantin Komets, iseenda Nobeli auhinna kandidaadiks esitamise kampaania. Enne aga veidi Kometsi kavatsuste poliitilisest taustast.
1. Vt ka Kross, J. Professor Martensi ärasõit. Eesti Raamat, Tallinn, 1984, 90–104.
2. Loit, A. Relationen mellan Estland och Sverige 1918–1940. En översikt. (Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis aastaraamat, XIII. 2000–2003.) Stockholm, 2006, 77 jj.
3. Nt USA konsulaadid Shanghais 7.3.1931 ja Bergenis Norras 5.5.1931 ning suursaatkonnad Saksamaal 5.8.1931, Siamis (Tai) 6.6.1932, Kanadas 23.9.1932 ja Türgis 30.10.1932. National Archives of the United States, Washington. Records of the Department of State relating to internal affairs of the Soviet Union 1930–1939. Microfilm T 1249, Roll 64. Documents 861.6363/279, 280, 285, 288; vt ka tabelitega varustatud “Report of the Russian Oil Industry in 1932 prepared by Third Secretary George F. Kennan at the Legation of USA, Riga”. National Archives of the United States, Washington. Records of the Department of State relating to internal affairs of the Soviet Union 1930–1939, Microfilm T 1249, Roll 64. Documents 861 i. 6363/287; George Frost Kennan oli hiljem USA välisministeeriumi tippametnik ja Venemaa ekspert.
4. Loit, A. Foreign Involvement in the Estonian Oil-Shale Industry in the Interwar Period: The Swedish Case. Emancipation and Interdependence. The Baltic States as New Entities in the International Economy, 1918–1940. (Studia Baltica Stockholmiensia, 13.) Uppsala, 1994, 325 jj.
5. Komets Inglise välisministrile 27.3.1930. Välisministeeriumi ametnike arvamusavaldused 4.4.1930. Inglise välisministeerium Kometsile 9.4.1930. Public Record Office, London. Foreign Office FO. 371/14816. Act N 2149/220/30.
6. Komets Lawrence Richeyle 27.3.1930 ja USA presidendile 27.3.1930; USA välisministeerium USA konsulile Tallinnas 14.7.1930. National Archives of the United States, Washington. Records of the Department of the State relating to internal affairs of the Soviet Union 1930–1939. Microfilm T 1249, Roll 64. Documents 861.6363/279, 280, 283.
7. Komets Standard Oil Company presidendile 17.1.1931 ja 2.2.1931. National Archives of the United States, Washington. Records of the Department of State relating to internal affairs of Estonia 1910–1944. Microfilm Publication M 1170. Roll 20. Documents 860 i. 6363/11, 13.
8. Herbert Hoover (1874–1964), USA president 1928–1932: The New Encyclopedia Americana. International edition, 14. USA, 1979.
9. Komets Lawrence Richeyle 2.2.1931; Komets USA presidendile 2.2.1931, kaks sama kuupäevaga kirja, millest üks on saatekiri, koos kahe lisaga: “Concessions for Oil Filling Stations in Europe/
A Hidden Oil Monopoly” ja “A New Oil Producing Country in Europe – Estonia”; USA välisministeerium USA konsulile Tallinnas 25.2.1931; USA konsul Tallinnas USA välisministeeriumile 16.3.1931. Kõik viis kirja on hoiul: National Archives of the United States, Washington. Records of the Department of State relating to internal affairs of the Sovet Union 1930–1939. Microfilm T 1249, Roll 64. Documents 861.6363/285, 287.
10. Komets USA presidendile 8.11.1931. National Archives of the United States, Washington. Records of the Department of State relating to internal affairs of Estonia 1910–1944. Microfilm Publication M 1170, Roll 20. Documents 860 i. 6363/11.
11. USA välisminister USA konsulile Tallinnas 14.12.1931 ja USA konsul Tallinnas Kometsile 19.1.1932. National Archives of the United States, Washington. Records of the Department of State relating to internal affairs of Estonia 1910–1944. Microfilm Publication M 1170, Roll 20. Documents 860 i. 6363/11, 13.
12. USA konsul Tallinnas USA välisministriIe 7.5.1931. National Archives of the United States, Washington. Records of the Department of State relating to internal affairs of the Soviet Union 1930–1939. Microfilm T 1249, Roll 64. Documents 861.6363/289.
13. Konstantin Kometsi sissekirjutustõend 18.12.1926. Tallinna Linnaarhiiv, Tallinna Perekonnaseisuameti arhiiv (vaata pilti tekstis). Fotokoopia eest tänan Lea Kõivu Tallinna Linnaarhiivist.
14. USA välisministeerium USA konsulile Tallinnas 7.4.1931; USA konsul Tallinnas USA välisministeeriumile 7.5.1931. National Archives of the United States, Washington. Records of the Department of State relating to internal affairs of the Soviet Union 1930–1939. Microfilm T 1249, Roll 64. Documents 861.6363/289.
15. Stortingeti Nobelikomitee arhiiv Oslos.
16. Financial Times, 21.4.1922.
17. Rennenkampff, B. v. Estlands Energiewirtschaft in Zeiten staatlicher Selbständigkeit (1918–1940). Entwicklung und volkswirtschaftliche Bedeutung (trükis avaldamata doktoriväitekiri, esitatud 1941. aastal Greifswaldi ülikoolis); Wahl, H. A. v. Die Ölschifferindustrie Estlands. Reval, 1940; Loit, A. Foreign Involvement in the Estonian Oil-Shale Industry in the Interwar Period: The Swedish Case, 323–328.
18. USA konsul Tallinnas USA välisministeeriumile 9.11.1921 ja “Mineral deposits and industries of Estonia. Oil-shale industry 1923”. Mõlemad raportid asuvad: National Archives of the United States, Washington. Records of the Department of State relating to internal affairs of Estonia 1910–1944. Microfilm M 1170, Roll 8, Target 4 and 5; Monthly economic report from US Vice Consul in Tallinn, Cyrus B. Follmer 22.7.1927. Records of the Department of State relating to internal affairs of Estonia 1910–1944. Microfilm M 1170, Roll 6.
19. Eesti biograafiline leksikon, II. (Akadeemilise Ajaloo-Seltsi Toimetused, II.) Tartu, 1927, 222 jj; Loit, A. Foreign Involvement in the Estonian Oil-Shale Industry in the Interwar Period: The Swedish Case, 324 jj.
20. USA konsul Tallinnas Harry E. Carlson USA välisministeeriumile 29.3.1936. Kirjale on lisatud kaks aruannet: “Enclosure No 1. Memorandum. Conversation with Mr. J. Kark, Director of the Bureau of Mines of the Estonian Ministry of Economic Affairs 29.3.1935” ja “Enclosure No 2. Estonia’s Export of Oil Shale Gasoline 20.1.1936”. National Archives of the United States, Washington. Records of the Department of State relating to internal affairs of Estonia 1910–1944. Microfilm M 1170, Roll 20. Documents 860 i, 6363/14.
