1. Saksa keeles Umsiedlung. Eesti keeles on kasutatud nii terminit ümberasumine kui ümber­asustamine. Järgnevas kirjutises kasutan paralleelselt eestikeelset mõistet ümberasumine ja saksa­keelset Umsiedlung. 

2. Bosse, L. Vom Baltikum in den Reichsgau Wartheland. – Rmt: Deutschbalten, Weimarer Republik und Drittes Reich. Hrsg. von M. Garleff. Böhlau Verlag, Köln, 2001, 297, 300, 301; Volkmann, H.-E. Zur Ansiedlung der Deutschbalten im “Warthegau”. – Zeitschrift für Ostforschung, 1981, 30, 527–558; Rutherford, P. T. Prelude to the Final Solution. The Nazi Program for Deporting Ethnic Poles, 1939–1941. University Press of Kansas, 2007, 39–46.

3. Baltisakslaste ümberasumise õiguslikuks aluseks olnud ümberasumise protokolli kohaselt oli ümber­asumine vabatahtlik. Saksa rahvusest Eesti Vabariigi kodanikud ja nendega suguluses olevad isikud võisid võtta Saksa kodakondsuse, olles vastava otsuse langetamise järel kohustatud Saksamaale ümber asuma. Riigi Teataja 1939, 17, 335–339.

4. Nimetan mõned ümberasumisega seotud Eesti sakslaste kirjutised: Wrangell, W. Baron. Die Vorgeschichte der Umsiedlung der Deutschen aus Estland. – Baltische Hefte, 1958, 4, 3, 134–165; eesti keeles: Wrangell, W. Parun. Eesti sakslaste ümberasumise eellugu. – Akadeemia, 2003, 1, 2291–2323; Weiss, H. Die Umsiedlung der Deutschen aus Estland. – Rmt: Jahrbuch des baltischen Deutschtums 1964. Hamburg, 1963, 72–79; Nottbeck, A. v. Menschen und Zahlen in der Umsiedlung. – Rmt: Jahrbuch des baltischen Deutschtums 1971. Lüneburg, 1970, 63–68; Nottbeck, E. v. Organisation und Verlauf der Umsiedlung der Deutschen aus Estland. – Baltische Hefte, 1971, 17, 177–205.

5. Weiss, H. Zur Umsiedlung der Deutschen aus Estland 1939–1941. Erinnerungsbericht. – Zeitschrift für Ostforschung, 1990, 39, 4, 481–502; Wrangell, W. Baron. Zur Situation der Deutschbalten in Estland bis zur Umsiedlung. – Rmt: Zwischen Reval und St. Petersburg. Erinnerungen von Estländern aus zwei Jahrhunderten. Hrsg. von H. v. Wistinghausen. A. H. Konrad Verlag, Weissenhorn, 1993, 396–420.

6. Loeber, D. A. Diktierte Option. Die Umsiedlung der Deutsch-Balten aus Estland und Lettland 1939–1941. (Sonderforschungsbereich “Skandinavien- und Ostseeraumforschung” an der Universität Kiel.) Dokumentation. Karl Wacholz Verlag, Neumünster, 1974, 15–60 [1972. aastal ilmunud publikatsiooni kordustrükk].

7. Loeberi väitel oli 1989. aastaks teost “Diktierte Option” retsenseeritud maailmas koguni 84 korral. Vrd Loeber, D. A. Baltisakslaste ümberasumine Eestist ja Lätist. – Looming, 1989, 9, 1237.

8. Volkmann, H.-E. Zur Ansiedlung der Deutschbalten im “Warthegau”, 527–558.

9. Hehn, J. v. Die Umsiedlung der baltischen Deutschen – das letze Kapitel baltischdeutscher Geschichte. (Marburger Ostforschungen, 40.) Marburg, 1982.

10. Rexheuser, R. Die Umsiedlung der Deutscbalten. – Rmt: Jahrbuch des baltischen Deutschtums 1989. München, 1988, 9–26; Rexheuser, R. Im Streit der Deutungen: Bemerkungen zur Umsiedlung der Deutschbalten 1939. – Baltische Briefe, 1988, 9, 1–2.

11. Bosse, L. Vom Baltikum in den Reichsgau Wartheland, 297–387.

12. Schröder, M. Die Umsiedlung der Deutschbalten in den “Warthegau” 1939/40 im Kontext nationalsozialistischer Bevölkerungspolitik. – Rmt: Kontrapunkt. Vergangenheitsdiskurse und Gegenwartsverständnis. Hrsg. von S. Mecking, S. Schröder. (Geschichte der Deutschen im östlichen Europa, 26.) Klartext Verlag, Essen, 2005, 57–71; Schröder, M. Die Umsieldung der Deutschbalten im Kontext europäischer Zwangsmigrationen. – Rmt: Nordost-Archiv. Zeitschrift für Regional­geschichte. Zwangsmigrationen in Nordosteuropa im 20. Jahrhundert. Band XIV/2005. Nordost-Institut, Lüneburg, 2006, 91–112; Schröder, M. “Rettung vor dem Bolschewismus”? Die Ansied­lung der Deutschbalten im Warthegau. – Rmt: Umgesiedelt – Vertrieben. Deutsch­balten und Polen 1939–1945 im Warthegau. Hrsg.

 von E. Neander, A. Sakson. Herder-Institut, Marburg, 2010, 52–65.

13. Koehl, R. L. RKFDV: German Resettlement and Population Policy, 1939–1945: A History of the Reich Commission for the Strengthening of Germandom. Harvard University Press, Cambridge, 1957; Lumans, V. Himmler’s Auxiliaries: The Volksdeutsche Mittelstelle and the German National Minorities of Europe, 1933–1945. University of North Carolina Press, Chapel Hill, 1993; Leniger, M. Nationalsozialistische “Volkstumsarbeit” und Umsiedlungspolitik 1933–1945. Von der Minderheitenbetreuung zur Siedlerauslese. (Geschichtswissenschaft, 6.) Frank & Timme, Berlin, 2006.

14. Kivimäe, J. Raske lahkumine. Baltisakslaste ümberasumine eestlaste rahvuslikus vaatevinklis. – Looming, 1989, 9, 1242–1250; Kivimäe, S. Ümberasumise korraldus. – Rmt: Umsiedlung 60. Baltisakslaste organiseeritud lahkumine Eestist. 24. novembril 1999 Tallinna Linnaarhiivis toi­mu­nud konverentsi ettekanded. Koost S. Kivimäe. Baltisaksa Kultuuri Selts Eestis, Tallinna Linnaarhiiv, Tallinn, 2000, 51–76; Rand, R. Resettlement of the German minority from Estonia in 1939–1941. – Rmt: Estonia 1940–1945: Reports of the Estonian International Commission for the Investigation of Crimes Against Humanity. Toim T. Hiio, M. Maripuu, I. Paavle. Estonian Foundation for the Investigation of Crimes Against Humanity, Tallinn, 2006, 33–43.

15. Mõiste horror sovieticus (hirm kommunistlike õuduste ees) tõi juba 1957. aastal käibele Robert L. Koehl. Vrd Koehl, R. L. RKFDV: German Resettlement and Population Policy, 91; Koehli sõnastust on kommunismihirmu kirjeldamisel kasutanud näiteks saksa uurijad Lars Bosse ja Markus Leniger. Vrd Bosse, L. Vom Baltikum in den Reichsgau Wartheland, 302; Leniger, M. Nationalsozialistische “Volkstumsarbeit” und Umsiedlungspolitik 1933–1945, 82.  

16. Mõistega Drittes Reich (eesti keeles: Kolmas Riik) tähistatakse ajalookirjanduses rahvus­sotsialistlikku perioodi Saksamaa (1933–1945) ajaloos.  

17. Edaspidi kasutan paralleelselt sünonüümseid mõisteid rahvussotsialism ja natsionaalsotsialism ehk lühendatult natsism.

18. Rimscha, H. v. Zur Frage der Umsiedlung. – Baltische Hefte, 1957/58, 4, 2–25.

19. Rimscha viitas oma artiklis baltisakslastest koosnenud Balti Ajaloo Komisjonile, kus tema seisu­­kohad olevat põhjustanud tõsist protesti. Vrd Rimscha, H. v. Zur Frage der Umsiedlung, 2.

20. Wilhelm von Wrangelli ajendas Baltische Heftes kirjutama Hans von Rimscha artikkel. Vrd Wrangell, W. Baron. Die Vorgeschichte der Umsiedlung der Deutschen in Estland; seejärel ilmusid Rimscha seisukohtade ümberlükkamiseks korraga mitme baltisakslase mõtteavaldused ja kommentaarid. Vrd: Aussprache. Zur Frage der Umsiedlung. ­– Baltische Hefte, 1958, 4, 4, 241–249.

21. Ümberasumisaegsed Eesti baltisakslaste liidrid Wilhelm von Wrangell ja Hellmuth Weiss tegut­sesid sõja ajal Saksamaa riigiteenistuses. Wrangell töötas aastail 1940–1945 Saksa välis­ministeeriumis. Hellmuth Weiss oli 1941. aastal järelümberasumise ajal Eesti piirkonnavolinik ja Saksa okupatsiooni ajal 1941.–1944. aastani Eesti kindralkomissariaadi kultuuriosakonna juhataja.

22. Bosse, L. Vom Baltikum in den Reichsgau Wartheland, 303; 1934. aasta rahvaloenduse andmetel oli Eestis 16 346 sakslast. Ametlikel andmetel lahkus ümberasumise korras Eestist Saksamaale 13 339 inimest. Mahajäänutele võimaldati okupeeritud Eestist Saksamaale välja rännata 1941. aastal järelümberasumise (Nachumsiedlung) korras, mida kasutas hinnanguliselt umbes 3000 sakslast, aga ka tuhanded eestlased, kokku üle 7000 inimese. Vrd Rand, L. Baltisakslaste ümber­asumine 1939–1940. – Rmt: Sõja ja rahu vahel. I köide. Eesti julgeolekupoliitika 1940. aastani. Toim T. Tannberg. S-Keskus, Tallinn, 2004, 399, 400; Rand, L. Resettlement of the German minority from Estonia in 1939–1941, 43.

23. Tõmbe- ja tõukefaktorite kohta migratsiooniuurimises vt Jürgenson, A. Vabatahtliku ja sunni­viisilise migratsiooni dihhotoomiast migratsiooni makro- ning mikroteooriate taustal. – Acta Historica Tallinnensia, 2008, 13, 96–98.

24. Bosse, L. Vom Baltikum in den Reichsgau Wartheland, 302.

25. Loeber, D. A. Baltisakslaste ümberasumine Eestist ja Lätist, 1238–1239.   

26. “Päästmise” motiiv viitab baltisakslaste sundseisundile asutada sakslased Saksamaa initsiatiivil ümber. Motiivi ülekandmist ümberasumise aktsioonile tervikuna on soodustanud selle algus­etapi kujutamine sakslaste päästeplaanina, mis sai laiemalt teatavaks arhiivide avanemisega pärast Teist maailmasõda. Pärast 6. oktoobrit 1939, kui Hitler pidas Saksa Riigipäevas kõne, milles ta osutas Kesk- ja Ida-Euroopa sakslaste ümberasustamise vajadusele, tuli kasutusele termin Umsiedlung. “Päästmise” motiivi avalikes dokumentides ja ajakirjanduses ei tarvitatud. Baltisakslaste kirjutistes esineb “päästmise” motiiv mõnikord paralleelselt mõistega ümberasumine, millega viidatakse ümberasumisele kui “päästeaktsioonile”. Vrd Loeber, D. A. Diktierte Option, 29; Loeber, D. A. Baltisakslaste lahkumine Eestist ja Lätist, 1238; Taube, A. v., Thomson, E., Garleff, M. Die Deutschbalten – Schicksal und Erbe einer eigenständigen Gemeinschaft. – Rmt: Schlau, W. Die Deutschbalten. Langen Müller, München, 2001, 90. 

27. “Põgenemise” kontseptsioon esineb paralleelselt “päästmise” kontseptsiooniga, osutades balti­sakslaste endi järeldustele ümberasumise kohta. Vrd Nottbeck, E. v. Organisation und Verlauf der Umsiedlung der Deutschen aus Estland, 179; Petersen, H. Der Grosse Aufbruch. Die Umsiedlung und ihre politische Vorgeschichte. – Die Baltische Briefe, 1964, 11, 6; Rexheuser, R. Die Umsiedlung der Deutscbalten, 15; “põgenemise” kontseptsiooni on toetanud muuhulgas saksa orientatsiooniga eestlane ja ümberasumise korraldamise juures 1939.–1940. aastal Eesti Vabariiki esindanud Oskar Angelus. Vrd Angelus, O. Ümberasumine Saksamaale. – Rmt: Eesti riik ja rahvas Teises maailmasõjas, II. Toim E. Blumfeldt jt. Stockholm, 1955, 122; kui sakslaste äratoomine Eestist oli juba alanud, siis keelas Saksamaa ümberasujate kohta “põgenikud” ja “emigrandid” kasuta­mise, kuna välisajakirjandus seostas ümberasumist NSV Liidu ning Saksamaa kokkulepetega. Vrd Petersen, H. Der Grosse Aufbruch, 13.

28. Terminit evakueerimine kasutati paralleelselt mõistega päästmine enne sakslaste ümber­asus­ta­mise avalikustamist, kuid kohati ka hiljem. Vrd Loeber, D. A. Diktierte Option, 75–77 (dokument 69); Wrangell, W. Parun. Eesti sakslaste ümberasumise eellugu, 2311; Saksa vähemusrahva murran­gu­lised päevad. – Päevaleht, 10.10.1939.

29. Dietrich Loeberi välja antud dokumendipublikatsiooni pealkiri. Vrd Loeber, D. A. Diktierte Option. 

30. Wrangell, W. Parun. Eesti sakslaste ümberasumise eellugu, 2319.

31. Alternatiivide puudumisele – “ümber asuda või hukkuda” või “hukkuda või maalt lahkuda” – viitavad mõned teisedki baltisakslased. Vrd Nottbeck, A. v. Menschen und Zahlen in der Umsiedlung, 63; ilmselt oli Wilhelm von Wrangelli sugestiivsus nii suur, et tema kirjapandu jõudis ebaoluliste muudatustega baltisakslaste mälestustesse. Vrd Stackelberg, C. v. Tuulde lennanud lehed. Mälestusi vanast Baltikumist. Olion, Tallinn, 2003, 346; Staden, B. v. Mälestusi kadunud maailmast. Noorusaastad Baltikumis 1919–1939. Huma, Tallinn, 2004, 163.

32. Wrangell, W. Parun. Eesti sakslaste ümberasumise eellugu, 2319; Petersen, H. Der Grosse Aufbruch, 7; Nottbeck, A. v. Menschen und Zahlen in der Umsiedlung, 63; Hehn, J. v. Die Umsiedlung der balitschen Deutschen, 96–98; Mühlen, P. von zur. Baltische Geschichte in Geschichten. Denkwürdiges und Merkwürdiges aus acht Jahrhunderten. Ecce Revalia, Tallinn, 2006, 220.

33. Taube, A. v., Thomson, E., Garleff, M. Die Deutschbalten – Schicksal und Erbe einer eigenständigen Gemeinschaft, 90.

34. Weiss, H. Die Umsiedlung der Deutschen aus Estland, 77; Mühlen, P. von zur. Baltische Geschichte in Geschichten, 220.

35. Taube, A. v., Thomson, E., Garleff, M. Die Deutschbalten – Schicksal und Erbe einer eigenständigen Gemeinschaft, 90.

36. Wilhelm von Wrangell seevastu rõhutab, et nägi sündmusi juba 1939. aastal ette. Vrd Wrangell, W. Parun. Eesti sakslaste ümberasumise eellugu, 2319.  

37. Ilmjärv, M. Välisminister Selteri Moskva visiit. – Rmt: Sõja ja rahu vahel. I köide. Eesti julge­olekupoliitika 1940. aastani. Toim T. Tannberg. S-Keskus, Tallinn, 2004, 369; Poliitilise Politsei materjalidest nähtub, et 1939. aasta septembris ja oktoobris esines vahejuhtumeid nii eestlaste kui venelastega. Ülekaalus olid vasakpoolse orientatsiooniga kodanikud. Vrd: Sisekaitseülema ja Politseitalituse direktori otsuste ärakirjad 4.4.1939–29.4.1940. Eesti Riigiarhiiv, f 949, n 1, s 13, l 80–160.

38. Wrangell, W. Parun. Eesti sakslaste ümberasumise eellugu, 2307–2308.   

39. Samas, 2310–2312; Weiss, H. Zur Umsiedlung der Deutschen aus Estland 1939–1941, 486–488.

40. Loeber, D. A. Diktierte Option, 42 (dokument 37).

41. Kommünikee koostamist võis Eesti Vabariigi juhtkond nõuda vastastikuse abistamise pakti sõlmimise puhul. 29. septembril 1939 pidas president Konstantin Päts kõne, milles ta muuhulgas rahustas elanikkonda. Tema sõnum oli edastatud palju vaoshoitumas toonis kui kommünikee sõnastus. Vt: “Eesti riik on niisama kindel nagu ennegi”. Vabariigi presidendi K. Pätsi raadio­kõne kokkuvõte. – Päevaleht, 1.10.1939.

42. Weiss, H. Zur Umsiedlung der Deutschen aus Estland 1939–1941, 484.

43. Leniger, M. Nationalsozialistische “Volkstumsarbeit” und Umsiedlungspolitik 1933–1945, 67; Loeber, D. A. Diktierte Option, 25–26 (dokument 22).

44. Ma ei hakka loetlema kirjeldusi, kuidas üksikud baltisakslased teate vastu võtsid. Enamikule mõjus see nagu Hiiobi sõnum.

45. Nottbeck, E. v. Organisation und Verlauf der Umsiedlung, 177; Thomson, S. Erinnerungen an mein erstes Leben – die Zwischenkriegszeit in Estland. – Rmt: Zwischen Reval und St. Petersburg. Erinnerungen von Estländern aus zwei Jahrhunderten. Hrsg. von H. v. Wistinghausen. Anton H. Konrad Verlag, Weissenhorn, 1993, 358.

46. Hitleri kõnet võidi kuulda raadiost, aga see avaldati lühendatult järgmise päeva Eesti ajaleh­tedes. Vrd: Hitleri riigipäevakõne rahu üleskutsena. – Päevaleht, 7.10.1939; Hilteri kavad. Kõne Saksa riigipäeval. – Uus Eesti, 7.10.1939; Der letzte Friedensappell des Führers. –­ Revalsche Zeitung, 7.10.1939.

47. Wrangell, W. Parun. Eesti sakslaste ümberasumise eellugu, 2319.

48. Mothander, C. Parunid, eestlased ja enamlased. Ilmamaa, Tallinn, 1997, 181.

49. Thomson, S. Erinnerungen an mein erstes Leben, 358; Saagpakk, M. Umsiedlung baltisaksa mälestuskirjanduses. – Tuna, 2007, 4, 38–39.

50. Parek, E. Mälestusi aastaist 1931–1949, 1. Perona, Tallinn, 1991, 34.

51. Schiemann, P. Die Umsiedlung 1939 und die europäische Minderheitenpolitik. Aus einem unveröffentlichten, im Frühjahr 1940 in Riga verfaßten Manuskript. – Rmt: Jahrbuch des baltischen Deutschtums 1974. Lüneburg, 1973, 104.

52. Sakslastel lahkumiseks ligi pool aastat aega. – Postimees, 11.10.1939; Lääne Elu ja Järva Teataja sisu oli suuremalt jaolt identne, erinedes ainult maakondlike uudiste poolest. Vt: Sakslased lahkumas. – Lääne Elu, 11.10.1939; Sakslased lahkumas. – Järva Teataja, 11.10.1939.

53. Eesti ajaloolastest on Sirje Kivimäe veendunud, et ümberasumine pidi algselt aset leidma kas paari või kolme päeva jooksul. Baltisaksa rahvusgrupi liidrid, kes olid ümberasumise korralduse juures, niisugust korraldust ei maini. Vrd Kivimäe, S. Ümberasumise korraldus, 61, 62.

54. Nielsen-Stokkeby, B. Mälestusi Eestimaalt. – Loomingu Raamatukogu, 1993, 51/52, 43.

55. Hartge, O. Die Durchführung der Umsiedlungsaktion in Estland. – Rmt: Bosse, H. Der Führer ruft. Erlebnisberichte aus den tagen der grossen Umsiedlung im Osten. Zeitgeschichte Verlag, Berlin, 1942, 13.

56. Loeber, D. A. Diktierte Option, 94 (dokument 84); 98 (dokument 87).

57. Weiss, H. Die Umsiedlung der Deutschen aus Estland, 77.

58. Samas, 78–79.

59. Loeber, D. A. Diktierte Option, 113 (dokument 99).

60. Samas, 114 (dokument 100); 671–672 (dokument 320); Kivimäe, S. Ümberasumise korraldus, 66.

61. Wrangell, W. Parun. Eesti sakslaste ümberasumise eellugu, 2319.

62. Weiss, H. Die Umsiedlung der Deutschen aus Estland, 76; Nottbeck, E. V. Organisation und Verlauf der Umsiedlung der Deutschen aus Estland, 179; Wilhelm von Wrangelli hinnangul oli Eestis rahvussotsialismi toetajaid maksimaalselt 5% saksa elanikkonnast. Vrd Wrangell, W. Parun. Eesti sakslaste ümberasumise eellugu, 2320; aga Dietrich Loeberi väitel osales rahvus­sotsialistlikus liikumises Lätis ja Eestis kokku umbes 1000 sakslast. See on veel väiksem osa­kaal, kui on nimetanud Wrangell, ehk alla 2%. Vrd Loeber, D. A. Baltisakslaste ümberasumine Eestist ja Lätist, 1238.

63. Erhard Kroegerilt pärinevad baltisakslaste hulgas elavat vastukaja põhjustanud mälestused ümber­asumise ettevalimistamisest ja läbiviimisest, milles ta osutab enda tähelepanuväärsele rollile ümberasumisaktsiooni algatamisel Saksamaal. Vt Kroeger, E. Der Auszug aus der alten Heimat. Die Umsiedlung der Baltendeutschen. Verlag der Deutschen Hochschullehrer Zeitung, Tübingen, 1967.

64. Wrangell, W. Parun. Eesti sakslaste ümberasumise eellugu, 2320; Aussprache. Zur Frage der Umsiedlung, 243–246 (parun H. Fölkershami mõtteavaldus); Weiss, H. Die Umsiedlung der Deutschen aus Estland, 76; Hehn, J. v. Die Umsiedlung der baltischen Deutschen, 100–101; Taube, A. v., Thomson, E., Garleff, M. Die Deutschbalten – Schicksal und Erbe einer eigenständigen Gemeinschaft, 90. Baltisaksa mälestustes jagab antud seisukohta näiteks Bengt von Staden. Vrd Staden, B. v. Mälestusi kadunud maailmast, 164.

65. Nottbeck, E. v. Organisation und Verlauf der Umsiedlung der Deutschen aus Estland, 179; Hehn, J. v. Die Umsiedlung der baltischen Deutschen, 33–35, 42–43.

66. Osa baltisakslaste lootused olid pandud Reich’i tugevnemisele. Salamisi loodeti Baltikumi liidendamisele Saksamaaga, rahvusgrupi konsolideerumisele jne: Hehn, J. v. Die Umsiedlung der baltischen Deutschen, 1, 33–35, 98; Rexheuser, R. Die Umsiedlung der Deutscbalten, 9; Bosse, L. Vom Baltikum in den Reichsgau Wartheland, 302–303; analoogseid mõtteid võib lugeda ka mõnedest mälestustest. Vrd Bremen, S. Erinnerungen. – Rmt: Zwischen Reval und St. Petersburg. Erinnerungen von Estländern aus zwei Jahrhunderten. Hrsg. von H. v. Wistinghausen. Anton H. Konrad Verlag, Weissenhorn, 1993, 251; Saagpakk, M. Umsiedlung baltisaksa mälestus­kirjanduses, 42.

67. Hehn, J. v. Die Umsiedlung der baltischen Deutschen, 175–176.

68. Wrangell, W. Parun. Eesti sakslaste ümberasumise eellugu, 2319.

69. Nottbeck, A. v. Menschen und Zahlen in der Umsiedlung, 63.

70. Kivimäe, S. Ümberasumise korraldus, 63–66, 73.

71. Ahonen, P. jt. People on the Move: Forced Population Movements in Europe in the Second World War and Its Aftermath. Berg, Oxford, 2008, 15.

72. Schiemann, P. Die Umsiedlung 1939 und die europäische Minderheitenpolitik, 100.

73. Hehn, J. v. Die Umsiedlung der baltischen Deutschen, 30; Laurits, K. Saksa kultuur­oma­valitsus Eesti Vabariigis 1925–1940. Monograafia ja allikad. (Ad Fontes, 16.) Rahvusarhiiv, Tallinn, 2008, 79.

74. Weiss, H. Zur Umsiedlung der Deutschen aus Estland 1939–1941, 485.

75. Hehn, J. v. Die Umsiedlung der baltischen Deutschen, 100, 101; Bosse, L. Vom Baltikum in den Reichsgau Wartheland, 302.

76. Rimscha, H. v. Zur Frage der Umsiedlung, 6; Bosse, L. Vom Baltikum in den Reichsgau Wartheland, 302–303.

77. Ametlikult suleti avalikud saksa koolid alates 16. oktoobrist 1939. Vrd Laurits, K. Saksa kultuuromavalitsus Eesti Vabariigis, 102.

78. Kivimäe, S. Ümberasumise korraldus, 66; Otsus Saksa kultuuromavalitsuse likvideerimise kohta 22. november 1939. – Rmt: Laurits, K. Saksa kultuuromavalitsus Eesti Vabariigis, 520–521.

79. Schiemann, P. Die Umsiedlung 1939 und die europäische Minderheitenpolitik, 104.

80. Feldmanis, I. Die Umsiedlungen der Deutschen aus Lettland während des Zweiten Weltkrieges. Aktuelle Forschungsprobleme. – Rmt: Die Deutsche Volksgruppe in Lettland während der Zwischenkriegszeit und aktuelle Fragen des Deutsch-Lettischen Verhältnisses. Hrsg. von B. Meissner, D. A. Loeber, D. D. Henning. Bibliotheka Baltica, Hamburg, 2000, 182.

81. Loeber, D. A. Diktierte Option, 37–40; Leniger, M. Nationalsozialistische “Volkstumarbeit” und Umsiedlungspolitik 1933–1945, 75.

82. Kivimäe, S. Ümberasumise korraldus, 65.

83. Saksa elanikkond moodustas umbes 1,5% Eesti rahvastikust, ent 1930. aastate lõpul oli nende omanduses vähemalt 20% riigi kogurikkusest. 1920. aastate keskpaigas maksid kohalikud saks­la­sed riigile 14% Eesti tulumaksust. Vrd Laurits, K. Saksa kultuuromavalitsus Eesti Vabariigis, 141.

84. Nottbeck, A. v. Menschen und Zahlen in der Umsiedlung, 63.

85. Otto David Tolischus (1890–1967) oli 1933. aastast New York Timesi Berliini büroo aja­kirja­nik, kes oli keskendunud Natsi-Saksamaa poliitika kajastamisele. 1940. aastal saatis Saksamaa ajakirjaniku riigist välja.

86. Tolischus, O. D. Balts’ Exodus to Reich Is Puzzle. – New York Times, 25.10.1939.

87. Turmann, E. Pikva. – Loomingu Raamatukogu, 1992, 37–39, 74.