On vaadeldud 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul agraarse väljarändamise käigus Siberis loodud külades elavate eestlaste väljarändamislugusid. Rääkijateks on väljarändajate järeltulijad, sest lood on kogutud Eesti Rahvaluule Arhiivi ekspeditsioonidel aastatel 1991–2005. Esivanemate elust Eestis ja nende rändamisest uude elupaika maalivad praegused rääkijad pilte vabadust, mõisnikuvaenulikkust ning orjust sümboliseerivate kujundite abil. Kujundid, mis enamikus on pärit rahvusliku ärkamise ajast ja kandsid spetsiifilisi tähendusi, on saanud üldisema tähenduse. Nii mõjub lugu raskest orjaelust Eestis praeguste rääkijate suus pigem romantilise müüdina. On välja kujunenud traditsioon rääkida konkreetsest teemast ja pärimusliku ajaloo perioodist teatud kindlal viisil. Nii on moodustunud üldine kollektiivne kogemus, mis toetub kollektiivsele mälule ja teenib ühiskondlikke huve.
. Portelli, A. Mikä tekee muistitiedotutkimuksesta erityisen? – Rmt: Muistitiedotutkimus. Metodologisia kysymyksia. Toim O. Fingerroos, R. Haanpää, A. Heimo, U.-M. Peltonen. (Tietolipas, 214.) Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, Helsinki, 2006, 57.
2. Väljarändamist ja väljarändamisliikumist on eri autorid eri aegadel nimetanud ka ümberasumiseks ning koloniseerimiseks. Kadri Toomingu arvates võiks neid termineid kasutada Siberi-suunast vaadates, õigustamatult jääksid aga tagaplaanile Eesti majanduselust tulenenud väljarände tegurid: Tooming, K. Lõuna-Eesti küla Vene impeeriumi keskvalitsuse kolonisatsioonipoliitika mõjuväljas 1888–1914. Magistritöö. Tartu Ülikool, 2008, 5; väljarändamisliikumise kohta vt ka Vassar, A. Uut maad otsimas: agraarne ümberasumisliikumine Eestis kuni 1863. aastani. Eesti Raamat, Tallinn, 1975.
3. Ülevaadet Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi kogumistöö ja kogude kohta Siberis vt Korb, A. Siberi eesti kogukonnad folkloristliku uurimisallikana. (Dissertationes Folkloristicae Universitatis Tartuensis, 8.) Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 2007, 153–156.
4. Eesti Keele Instituudi fonoteegi väliseesti osa kujunemisest vt http://portaal.eki.ee/murded/fonoteek
5. Ülevaadet korjandusest vt Korb, A. (koost ja toim). Siberi eestlaste elud ja lood. (Eesti asundused, V.) EKM Teaduskirjastus, Tartu, 2010, 5–8.
6. Korb, A. Ajalugu ja pärimus: Siberi eestlaste jutud oma esivanematest. – Mäetagused, 2000, 15, 48–64.
7. Tekstid on kogutud Omski oblasti Tsvetnopolje, Uus-Viru, Ivanovka, Zolotaja Niva, Semjonovka, Jurjevi (Jurjevka), Lilliküla (Lillikülä), Novo-Uika, Mihhailovka külast ja Tara linnast, Novosibirski oblasti Uusküla, Rosentali, Estonka, Nikolajevka külast, Altai krai Estonia külast, Tomski oblasti Kaseküla, Vambola ning Lillengofi külast, Kemerovo oblasti Jurjevi (Jurjevka) ja Koidula külast ning Krasnojarski krai Ülem-Suetuki külast.
8. Jaago, T., Kõresaar, E. Pärimusliku ajaloo uurimine Eesti ja naabermaade koostööruumis. – Mäetagused, 2009, 43, 9.
9. Samas, 7–18.
10. Jaago, T. Pärimuslik ajalugu. Argikultuuri uurimise terminoloogia e-sõnastik. Tartu Ülikool, eesti ja võrdleva rahvaluule osakond, 2006. URL: http://argikultuur.e-uni.ee
11. Eesti Rahvaluule Arhiiv (ERA), II 1, 47 (5), Omski obl, Zolotaja Niva k. Jutustaja: V. N., sünd 1929. a. Küsitleb: E. Vahtramäe, 1995.
12. Fischer, H. Erzählte Wirklickeit im Folklorisierungsprozess. – Rmt: Folklore als Tatsachenbericht. Hrsg. J. Beyer, R. Hiiemäe. Sektion für Folkloristik des Estnischen Literaturmuseums, Tartu, 2001, 12.
13. Sellist lähenemist tekstidele on pärimusliku ajaloo uurijad ennegi kasutanud, nt Pauliina Latvala, kes on uurinud Soome Rahvaluule Arhiivis 1995. aastal korraldatud kogumisvõistluse “Suguvõsa suur ajalugu” (Suvun suuri kertomus) materjale: Latvala, P. Katse menneisyyteen: folkloristinen tutkimus suvun muistitiedosta. Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, Helsinki, 2005.
14. De Fina, A. Who tells which story and why? Micro and macro contexts in narrative. – Text and Talk. An Interdisciplinary Journal of Language, Discourse & Communication Studies, 2008, 28, 3, 421–442.
15. Jürgenson, A. Siberi eestlaste territoriaalsus ja identiteet. (Tallinna Pedagoogikaülikooli humanitaarteaduste dissertatsioonid, 7.) TPÜ Kirjastus, Tallinn, 2002, 272–273.
16. Tuisk, A. Siberi eestlaste kohapärimusest tänapäeval. Kohastumise probleeme. – Rmt: Pärimuslik ajalugu. Toim T. Jaago, M. Kõiva. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 2001, 76.
17. Viikberg, J. Eestlased ja eesti keel Venemaal. – Rmt: Eestlased ja eesti keel välismaal. Koost K. Praakli, J. Viikberg. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2010, 520.
18. Tooming, K. Lõuna-Eesti küla Vene impeeriumi keskvalitsuse kolonisatsioonipoliitika mõjuväljas, 5.
19. Jürgenson, A. Siberi eestlaste territoriaalsus ja identiteet, 242.
20. Kulu, H. Eestlaste tagasiränne 1940–1989. Lääne-Siberist pärit eestlaste näitel. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 1997, 104–109.
21. Jürgenson, A. Siberi eestlaste territoriaalsus ja identiteet, 246.
22. Vt Anu Korbi artikkel käesolevas kogumikus.
23. Jürgenson, A. Siberi eestlaste territoriaalsus ja identiteet, 247.
24. Samas, 252–259, 270.
25. Nagu märgib Ene Kõresaar, lõi ärkamisaeg olulise osa eestlaste ajalooteadvuses kanda kinnitanud müütidest. Nõukogude okupatsiooni ajal muutus ärkamisaeg ise müüdiks ja oli üks pidepunkte rahvusidentiteedi säilitamisel. Rahvuslikul ärkamisajal kujunes välja ka eestlaste rahvuslikustatud kujund koos maa-armastuse ja töökusega: Kõresaar, E. Elu ideoloogiad. Kollektiivne mälu ja autobiograafiline minevikutõlgendus eestlaste elulugudes. (Eesti Rahva Muuseumi Sari, 6.) Tartu, 2005, 49, 79, 91.
26. Külade omavaheline suhtlus oli pärast väljarändamist tihedam kui praegu. Tänapäevale on iseloomulik, et eri paikades asuvate külade olemasolust ei pruugita teadagi.
27. Muidugi on alati inimesi ja perekondi, kelle seisukohad lahknevad üldtunnustatust. Nii on Kasekülas elavale Almale jäänud meelde värvikas seik oma vanaema jutust. Kogujale kõneles ta lugu nii 1993. kui ka 2005. aastal: “Mõisaärra, see old ju vanatont. Pand naistele nisukse kari piale – kanasitta korjata. Noh, naised korjasid kanasitta. Viisivad sinna. “Ei, mina ei võta vasta – siin on kukesitt ka ulgas!”.” ERA, FAM 8 (44), Tomski obl, Kaseküla. Jutustaja: A. U., sünd 1919. a. Küsitlevad: A. Lintrop, K. Peebo, A. Tuisk, 1993.
28. Jaago, K., Jaago, T. See olevat olnud…: rahvaluulekeskne uurimus esivanemate lugudest. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 1996, 54–55, 129–130.
29. ERA, EFA, DAT 59, 5, Omski obl, Lilliküla. Jutustajad: O. J., sünd 1931. a, ja M. J., sünd 1934. a. Küsitleb: A. Tuisk, 1996. Sõnaseletused: suhuq – sohu, soosse; üts'a – üheksa; üts'elsal katsendal – üheksasaja kaheksandal; padhooditsa (vrd vn подходится) – läheneb; ütselkümnel tõsel – üheksakümne teisel; katsekümne – kaheksakümne; laadno (vrd vn ладно) – olgu, hea küll.
30. Eestis olid saksa soost mõisnikud sagedased muistenditegelased, aga esinesid ka naljandites, pajatustes, loitsudes, muinasjuttudes jm. Etniline ja sotsiaalne vastandus eesti soost talupoegade ning sakste vahel viis muistendites mõisahärrade demoniseerimisele ja kuradi-kuju saksastumisele: Valk, Ü. Saksad ja varavedajad: eesti muistendite sotsiaalsest orientatsioonist. – Rmt: Kes kõlbab, seda kõneldakse. Pühendusteos Mall Hiiemäele. Toim E.-H. Västrik. (Eesti Rahvaluule Arhiivi toimetised, 25.) Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus, Tartu, 2008, 64–66.
31. Uurijad ei ole väljarännanute sotsiaalse koosseisu suhtes ühisel seisukohal, kuna andmeid selle kohta on väga raske saada. Kadri Toomingu hinnangul olid väljarändajateks enamasti maatud mõisa- ja talusulased, vähese maaga vabadikud, võlgadesse jäänud ostu- ning renditalude peremehed ja käsitöölised: Tooming, K. Lõuna-Eesti küla Vene impeeriumi keskvalitsuse kolonisatsioonipoliitika mõjuväljas, 95.
32. Rosenberg, T. Murrang maaomandisuhetes. – Rmt: Eesti ajalugu, V. Pärisorjuse kaotamisest Vabadussõjani. Toim S. Vahtre, T. Karjahärm, T. Rosenberg. Ilmamaa, Tartu, 2010, 104–109, 130–137.
33. Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Kultuuriloolises Arhiivis säilitatav ajaloolise pärimuse kogu on valikuliselt kättesaadav aadressil: http://www.folklore.ee/pubte/ajaloolist/
34. Peale Eesti Keele Instituudi keelekogu vt ka Kergand, A. Estono-Semenovka küla sünd ja häving. Tartu, 2002, 4–5, 11, 15–16. Käsikiri Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivis, KK 319.
35. Veltmander, O. Lapsepõlvest ja teenijaelust. 1984. EKI fonoteek. http://portaal.eki.ee/murded/fonoteek.
36. Remmel, M. Mõisalegendid: Harjumaa. Tänapäev, Tallinn, 2008, 18–19.
37. ERA, RKM II 459, 2–5 (2), Tomski obl, Kaseküla. Jutustaja: O. R., sünd 1920. a. Koguja: A. Korb, 1993.
38. ERA, EFA II 2, 209 (1–2), Omski obl, Ivanovka. Jutustaja: P. A., sünd 1913. a. Koguja: A. Korb, 1994.
39. Jürgenson, A. Siberi eestlaste territoriaalsus ja identiteet, 126–129.
40. ERA, RKM, Mgn II 4383 (33), Krasnojarski krai, Ülem-Suetuki k. Jutustaja: K. K., sünd 1928. a. Koguja: K. Peebo, 1992.
41. ERA, MD 378 (27), Tomski obl, Kaseküla. Jutustaja: M. L. Koguja: A. Korb, 2005.
42. Eesti Rahva Muuseumi korrespondentide vastuste kogu: Lutsar, August. KV 169, 1964, 103.
43. Jürgenson, A. Siberi eestlaste territoriaalsus ja identiteet, 93–95.
44. Jansen, E. Rahvuseks saamise raske tee. – Rmt: Eestlane muutuvas ajas: seisusühiskonnast kodanikuühiskonda. Toim J. Arukaevu, H. Tamman, T. Tannberg. Eesti Ajalooarhiiv, Tartu, 2007, 367.
45. Jürgenson, A. Siberi eestlaste territoriaalsus ja identiteet, 36.
46. Nigol, A. Eesti asundused ja asupaigad Venemaal. Eesti Kirjastuse-Ühisus Postimees, Tartu, 1918, 10.
47. Vt nt Undusk, J. Retooriline sund Eesti nõukogude ajalookirjutuses. – Rmt: Võim ja kultuur. Koost A. Krikmann, S. Olesk. Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu, 2003, 41–68.
48. Klaasen, L., Päll, E., Raud, A. Noored kolhoosnikud. Algkoolide 2. õppeaasta lugemik. Leningrad, 1932, 29.
49. Lotman, J. Sümbol kultuuris. – Rmt: Semiosfäärist. Koost ja tõlk K. Pruul. Vagabund, Tallinn, 1999, 224.
50. Samas.
51. Laanes, E. Lepitamatud dialoogid: subjekt ja mälu nõukogudejärgses eesti romaanis. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 2009, 129–131; vt ka Undusk, J. Retooriline sund Eesti nõukogude ajalookirjutuses.
52. Hobsbawm, E. Bandiidid. Olion, Tallinn, 2001.
53. Элиасов Л. Е. Русский фольклор Восточной Сибири. Часть II. Народные предания. Улан-Удэ, 1960, 210–211.
54. Kalmre, E. Voitkade saagast viisteist aastat hiljem. – Akadeemia, 2005, 5, 994.
55. ERA, MD 378 (27), Tomski obl, Kaseküla. Jutustaja: M. L. Koguja: A. Korb, 2005.
56. Portelli, A. Mikä tekee muistitiedotutkimuksesta erityisen?, 54–55.
57. Kalmre, E. Hirm ja võõraviha sõjajärgses Tartus. Pärimuslooline uurimus kannibalistlikest kuulujuttudest. (Tänapäeva folkloorist, 7.) Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus, Tartu, 2007, 32.
58. Käesoleva uurimuse kontekstis kasutan mõisteid küla ja külakogukond, kuna enamikus külades, mida käsitlen, on olnud või on ka praegu omakeelne suhtlusringkond, kellega vaateid jagatakse.
59. Burke, P. Kultuuride kohtumine. Esseid uuest kultuuriajaloost. Varrak, Tallinn, 2006.
60. Rüsen, J. Kuidas ületada etnotsentrismi: lähenemisviisid ajaloolisele tunnustamiskultuurile 21. sajandil. – Vikerkaar, 2007, 100.
61. Vt Kuutma, K. Mõistete konstrueerimisest teadmuse loomiseni. Folkloristika interdistsiplinaarsus. – Keel ja Kirjandus, 2010, 8–9, 698.
62. Rosenberg, T. Eestlaste väljaränne 19. sajandil – 20. sajandi algul: taust ja võrdlusjooni naabritega. – Rmt: Eesti kultuur võõrsil. Loode-Venemaa ja Siberi asundused. Toim A. Tuisk. Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu, 1998, 34–59.
63. Must, A. Eesti asunikud Venemaal, 143.
64. Samas, 143–144.
65. Jaago, K., Jaago, T. See olevat olnud…: rahvaluulekeskne uurimus esivanemate lugudest, 54–55, 128–129.
66. Jaago, T. Suulise traditsiooni eripära vaimses kultuuris. Perepärimuse näitel. – Rmt: Allikad ja uurimused. Toim H. Pärdi, T. Sikka, I. Tammaru. (Pro Ethnologia, 3.) Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 1995, 114.
