Teise maailmasõja aegset eestlaste väljarännet läände on alates selle toimumisest kuni tänaseni käsitletud põgenemisena. Seni avaldatus on keskendutud peamiselt suurele põgenemisele ja selle käigus kodumaalt lahkunud eestlastele. Hoopis vähem on tähelepanu pööratud sellele, et tegelikult mindi Eestist läände erinevatel põhjustel kogu sõja vältel. Käesolev artikkel heidabki uut valgust eestlaste sõja ajal toimunud väljarändele läände, tuues välja kodunt lahkumise erinevad ajendid ja erinevad sihtgrupid, kes olid ühel või teisel moel välja saadetud, eesmärgiga asetada kogu teema käsitlus omakorda vabatahtliku ning sunniviisilise rände teema konteksti.
1. Täpsemalt võis Eestist läände siirdunud sakslasi kokku olla 16 000, rootslasi 6000, soomlasi 2000 ja venelasi 3000: Tiit, E. Eesti rahvastik ja selle probleemid, I. – Akadeemia, 1993, 8, 1674.
2. Tammaru, T., Kumer-Haukanõmm, K., Anniste, K. The formation and development of the Estonian diaspora. – Journal of Ethnic and Migration Studies, 2010, 36, 7, 1158–1159.
3. Näiteks: Eesti saatusaastad, I–VI. Toim R. Maasing jt. EMP, Stockholm, 1963–1972; Eesti riik ja rahvas Teises maailmasõjas, I–X. Toim R. Maasing jt. EMP, Stockholm, 1954–1962; Kangro, B. Eesti Rootsis: ülevaade sõnas ja pildis. Eesti Kirjanike Kooperatiiv, Lund, 1976; Raag, R. Eestlane väljaspool Eestit. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 1999; Eesti ajalugu, VI. Tegevtoim A. Pajur, T. Tannberg, peatoim S. Vahtre. Greif, Tartu, 2005.
4. Näiteks: Rändlindude pesad: eestlaste elulood võõrsil. Koost T. Kirss. Eesti Kirjandusmuuseum, Toronto Ülikooli Eesti õppetool, Tartu, 2006; Saar, E. Põgenemine Rootsi 1944. aasta hilissuvel ja sügisel. – Tuna, 2004, 3, 65–78; Andræ, C. G. Rootsi ja suur põgenemine Eestist 1943–1944. Olion, Tallinn, 2005 jne.
5. Igavesti noored. Mälestusi ja meenutusi Teisest maailmasõjast tänapäevani. Koost H. Põdersoo, E. Purje. Lennuväepoiste Klubi, Toronto, 1992.
6. Labida ja relvaga: eestlastest tööl ja võitluses II maailmasõjas. Koost L. Kosenkranius. Greif, Tartu, 2005.
7. Laar, M. jt. Soomepoisid – võitlus jätkub: II maailmasõjas Soome armees võidelnud Eesti vabatahtlike ajalugu 1939–2010. Greif, Tallinn, 2010; Isohella, A.-R. Soomepoisid: Eesti mehed Soome Jätkusõjas. SE&JS, Tallinn, 2008; Uustalu, E., Moora, R. Soomepoisid: ülevaade Eesti vabatahtlike liikumisest ning sõjateest Soomes ja kodumaal Teise maailmasõja päevil. Olion, Tallinn, 1993 jne.
8. Soldiers of Memory. World War II and Its Aftermath in Estonian Post-Soviet Life Stories. Toim E. Kõresaar. Rodopi, Amsterdam, 2011.
9. Rootsi kohta: Reinans, A. Rootsi eestlased 1953. aastal, I. – Akadeemia, 2008, 4, 1028–1048; Reinans, A. Rootsi eestlased 1953. aastal, II. – Akadeemia, 2008, 5, 1327–1360; Reinans, S.-A. Eestlased Rootsi statistikas. – Rmt: Suur põgenemine 1944. Eestlaste lahkumine läände ning selle mõjud. Toim K. Kumer-Haukanõmm, T. Rosenberg, T. Tammaru. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 2006, 122–146; Taani kohta: Kumer-Haukanõmm, K. Ilmumas. Eesti põgenikud Taanis 1945–1952 ja nende edasine saatus. (Eesti Ajalooarhiivi toimetised, 19.) Eesti Ajalooarhiiv, Tartu, 2011.
10. Rahi-Tamm, A. Inimkaotused. –
Rmt: Valge raamat: eesti rahva kaotustest okupatsioonide läbi 1940–1991. Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riiklik Komisjon. Toim Ü. Ennuste. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn, 2005, 29.
11. Kivimäe, J. Aus der Heimat ins Vaterland: die Umsiedlung der Deutschbalten aus dem Blickwinkel estnischer nationaler Gruppierungen. – Nordost-Archiv, 1995, IV, 2, 505; Karjahärm, T., Luts, E.-M. Kultuurigenotsiid Eestis: kunstnikud ja muusikud 1940–1953. Argo, Tallinn, 2005, 23.
12. Tiit, E. Eesti rahvastik ja selle probleemid, II. – Akadeemia, 1993, 9, 1848.
13. Rahi-Tamm, A. Inimkaotused, 29.
14. Tiit, E. Eesti rahvastik ja selle probleemid, I, 1662; Tiit, E. Eesti rahvastik ja selle probleemid, II, 1848.
15. Karjahärm, T., Sirk, V. Kohanemine ja vastupanu: Eesti haritlaskond 1940–1987. Argo, Tallinn, 2007, 173.
16. Andræ, C. G. Rootsi ja suur põgenemine, 21.
17. Mäelt, H. Kõigile direktooriumidele. 29.6.1942. Eesti Riigiarhiiv (ERA), f R-81, n 1, s 44, l 67.
18. Universitas Tartuensis 1632–2007. Toim T. Hiio, H. Piirimäe. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 2007, 442.
19. Artikli autori intervjuu Evy Kalbus-Laamaniga augustis 2007. Materjalid artikli autori valduses.
20. Pistohlkors, G. v. Eestist noores eas ümberasunud sakslase tagasivaateid. – Rmt: Sõna jõul. Diasporaa roll Eesti iseseisvuse taastamisel. Koost K. Anniste, K. Kumer-Haukanõmm, T. Tammaru. Tartu Ülikooli Välis-Eesti uuringute keskuse toimetised, Tartu, 2008, 265–266.
21. Kangeris, K. Die baltischen Völker und die deutschen Pläne für die Räumung des Baltikums 1944. – Rmt: Baltisches Jahrbuch. Baltischen Christlichen Studentenbund, Bonn, 1988, 181–182, 188.
22. Taagepera, R., Misiunas, R. J. Balti riigid: sõlteaastad 1940–1990. Koolibri, Tallinn, 1997, 58.
23. Seppo Myllyniemi on pakutud arvu saanud Alfred Rosenbergi teatest, kus on kirjutatud, et Saksamaale saabus 20. juuliks 1944 kokku 126 000 eesti, läti ja leedu töölist. Rahvusepõhist eristust ei ole siinkohal välja toodud: Myllyniemi, S. Die Neuordnung der baltischen Länder 1941–1944. Suomen Historiallinen Seura, Helsinki, 1973, 242.
24. Näiteks: Universitas Tartuensis 1632–2007, 437; Laas, J. Teadus diktatuuri kütkeis. Eesti teadusest ja kõrgharidusest natsionaalsotsialistliku ja sovetliku teaduspoliitika raames. Epikriis. Argo, Tallinn, 2010, 54.
25. Myllyniemi, S. Die Neuordnung der baltischen Länder, 183.
26. Samas, 184–185.
27. Labida ja relvaga, 10.
28. An die Herren Generalkommissare in Riga, Reval, Kauen. Teema: Arbeitsdienstpflicht und Zulassung zur Immatrikulation. Riia 5.8.1942. ERA, f R-81, n 1, s 44, l 258–259.
29. Tööteenistuses teenimise võis asendada ka näiteks teenimine sõjaväes: An die Herren Generalkommissare in Riga, Reval, Kauen. Teema: Arbeitsdienstpflicht und Zulassung zur Immatrikulation. Riia 5.8.1942. ERA, f R-81, n 1, s 44, l 258–259; Universitas Tartuensis 1632–2007, 443; Raud-Pähn, M. Mälestused. Käsikiri. Stockholm, 2009–2010. Tekst artikli autori valduses.
30. Eesti Omavalitsuse Juhi määrus. Õpingud põllupidajate ettevalmistamise kohta õppetalundites. 22.12.1942. ERA, f R-81, n 1, s 45, l 81.
31. An die Herren Generalkommissare in Riga, Reval, Kauen. Teema: Arbeitsdienstpflicht und Zulassung zur Immatrikulation. Riia 5.8.1942. ERA, f R-81, n 1, s 44, l 258.
32. Ordnung für die studentische Arbeitsdienstpfilcht im Reichskommissariat Ostland, 29.10.1943. ERA, f R-81, n 1, s 44, l 256–257; vt Elmar Kella mälestused: Labida ja relvaga, 126.
33. Vt Ülo Kadaja mälestused: Labida ja relvaga, 61; vt Elmar Kella mälestused: Labida ja relvaga, 126; vt Arnold Klementi mälestused: Labida ja relvaga, 151.
34. Tiit, E. Eesti rahvastik ja selle probleemid, I, 1668.
35. Myllyniemi, S. Die Neuordnung der baltischen Länder, 191–193, 294; Labida ja relvaga, 7.
36. Myllyniemi, S. Die Neuordnung der baltischen Länder, 194; vt Roode Kõivu mälestused: Labida ja relvaga, 156.
37. Myllyniemi, S. Die Neuordnung der baltischen Länder, 193.
38. Pillak, P. Soomepoiste liikumise ajaloolisest taustast. – Rmt: Laar, M. jt. Soomepoisid – võitlus jätkub, 25.
39. Salo, V. Ülevaade soomepoiste saatusest. Ettekanne Soomepoiste ajalookonverentsil. – Eesti Päevaleht (Stockholmis), 3.1.2008.
40. Uustalu, E., Moora, R. Soomepoisid, 7; Raag, R. Eestlane väljaspool Eestit, 61.
41. Andræ, C. G. Rootsi ja suur põgenemine, 66.
42. Osa Eestis haavata saanud soomepoistest pandi laevale Moero, mis läks teel Saksamaale torpeedorünnaku tõttu põhja: Laar, M. Võitlus jätkub – soomepoisid 1944–56. – Rmt: Laar, M. jt. Soomepoisid – võitlus jätkub, 95.
43. Salo, V. Ülevaade soomepoiste saatusest. – Eesti Päevaleht (Stockholmis), 3.1.2008.
44. Laar, M. Soomepoiste liikumine ja nende võitlus II maailmasõjas. – Rmt: Laar, M. jt. Soomepoisid – võitlus jätkub, 47; Karjahärm, T., Sirk, V. Kohanemine ja vastupanu, 477.
45. 1899. ja 1907. aasta Haagi ning 1929. aasta Genfi konventsiooni kohaselt ei ole lubatud okupeeritud riigi territooriumil mehi mobilisatsiooni korras sõjaväkke värvata. Samas on lubatud okupeeritud rahva hulgast vastu võtta vabatahtlikult sõjaväes teenida soovijaid.
46. Made, T. Eestlased sõjapõrgus. Argo, Tallinn, 2008, 48–51.
47. Karjahärm, T., Sirk, V. Kohanemine ja vastupanu, 477.
48. Tiit, E. Eesti rahvastik ja selle probleemid, II, 1848; Hiio, T. Eesti üksused Kolmanda Reich’i relvajõududes. – Vikerkaar, 2001, 8/9, 177.
49. Made, T. Eestlased sõjapõrgus, 56–57; vabatahtlikult liitus 20 000: Karjahärm, T., Sirk, V. Kohanemine ja vastupanu, 477; Nõmm, T. Eesti üksustest Saksa sõjaväes. – Akadeemia, 1990, 1, 116; Taagepera, R., Misiunas, R. J. Balti riigid, 61.
50. Nõmm, T. Eesti üksustest Saksa sõjaväes. – Akadeemia, 1990, 1, 134.
51. Hiio, T. Eesti üksused Kolmanda Reich’i relvajõududes, 178; Karjahärm, T., Sirk, V. Kohanemine ja vastupanu, 480; Taagepera, R., Misiunas, R. J. Balti riigid, 61.
52. Tiit, E. Eesti rahvastik ja selle probleemid, II, 1848.
53. ERA, f R-1789, n 1, s 100, l 24; Jürjo, I. Pagulus ja Nõukogude Eesti. Vaateid KGB, EKP ja VEKSA arhiividokumentide põhjal. Unara, Tallinn, 1996, 16–17.
54. Taagepera, R., Misiunas, R. J. Balti riigid, 61.
55. Kool, F. DP kroonika. Eesti pagulased Saksamaal 1944–1951. Eesti Arhiiv Ühendriikides, Lakewood, 1999, 8.
56. F. D. Roosevelt Executive Order No. 9417 Establishing a War Refugee Board 22.01.1944. U.S. National Archives and Records Administration, Rg 59, M 1284, Roll 49; WRB kohta lähemalt Kumer-Haukanõmm, K. USA välispoliitika Balti küsimuses 1945–1952 läbi Balti põgenike problemaatika. Magistritöö. Tartu Ülikool, Tartu, 2005, 84–85.
57. Eelkõige sooviti siit ära viia intelligents. Hershel Johnson USA saatkonnast Stockholmist USA Riigisekretärile 6.9.1944. U.S. National Archives and Records Administration, Rg 59, M 1284, Roll 49.
58. Executive order. Termination of the WRB H. S. Truman 14.9.1945. U.S. National Archives and Records Administration, Rg 59, M 1284, Roll 49.
59. Eestirootslaste evakueerimise ja üleviimise kohta: Andræ, C. G. Rootsi ja suur põgenemine, 23–55; eestirootslaste aktsiooni käigus viidi Rootsi 7245 isikut: Andræ, C. G. Rootsi ja suur põgenemine, 54.
60. Tiit, E. Eesti rahvastik ja selle probleemid, I, 1674.
61. Samas, 1668. Nimelt oli 1934. aasta andmete kohaselt Eestis 6487 rootslast ja seepärast arvab Ene Tiit, et lahkunud rootslaste arv oli pigem 6500 kui 5500.
62. Raag, R. Eestlane väljaspool Eestit, 61.
63. Andræ, C. G. Rootsi ja suur põgenemine, 48, 57.
64. Samas, 46, 51, 53.
65. Samas, 59.
66. Vt Warma ja Ristikivi kogusid: Baltiska arkivet, Stockholm; Andræ, C. G. Rootsi ja suur põgenemine, 59.
67. Näiteks saatis Johannes Kaiv August Reile põgenike abistamiseks USA-st 1000 dollarit. Rei andis raha omakorda Eesti Komiteele, kelle kaasabil toimus põgenike päästmine Soomest ja Eestist Rootsi. Rei Kaivule 17.5.1945. Baltiska arkivet, Stockholm, Rei, 4.
68. Rei Kaivule 17.5.1945. Baltiska arkivet, Stockholm, Rei, 4.
69. Horm, A. Päästeoperatsioonid Eestist 1943–1944. – Teataja, 20, 27.10.1984; Kangeris, K. Die Organisierte Flucht aus dem Baltikum nach Schweden 1944 – von Amerikanern Finanzierte Aktionen. – Rmt: Eight Conferences on Baltic Studies in Scandinavia, Stockholm. Käsikiri.
7.–11. juuni 1985.
70. Rei Kaivule 17.5.1945. Baltiska arkivet, Stockholm, Rei, 4.
71. Kool, F. DP kroonika, 719.
72. Samas, 41.
73. Vt Elmar Kella mälestused: Labida ja relvaga, 132.
74. Karl Liivola märkmed 25.10.1945. Baltiska arkivet, Stockholm, Liivola, 6.
75. Üldist informatsiooni. (Ärakiri.) 07.08.1944. Baltiska arkivet, Stockholm, Warma, 3.
76. Ernits, E. Põgenikud sõjaaegsel Saksamaal. – Rmt: Eesti saatusaastad 1945–1960, IV. Stockholm, 1966, 8; Kool, F. DP kroonika, 41.
77. Vt lähemalt Laasi, J. Mälestusi ja läbielamusi Eestist lahkumise eelpäewil septembril – oktoobril I944. – Tuna, 2009, 3, 96–100.
78. Dokument: Luba. Baltiska arkivet, Stockholm; Mitmesugused väiksemad arhiivid, 1; Saarsoo, B. Päevik. Koopia artikli autori valduses.
79. Universitas Tartuensis 1632–2007, 451–452.
80. A. M. (kirjutanud A. Warma) 1.2.1944. Baltiska arkivet, Stockholm, Warma, 2.
81. Kaelas ja Suurevälja Warmale veebruaris 1944. Baltiska arkivet, Stockholm, Warma, 2.
82. Eesti Büroo (E. Laid, K. Ristikivi), Helsingi Eesti Seltsi (A. Mägi, M. Marteus), Suomalais Virolainen Seura Eesti Osakonna (G. Martinson, A. Kaelas) ja Malevlase toimetuse (H. Mark, W. Kures) pöördumine A. Warma poole 1.8.1944. Baltiska arkivet, Stockholm, Warma, 2.
83. Väliseestlase kalender 1958. Nordic Press, New York, 1957, 52.
84. Kangro, B. Eesti Rootsis, 35.
85. Vt Woldemar Kurese kogutud info. Baltiska arkivet, Stockholm, Warma, 31.
86. Laas, J. Mälestusi ja läbielamusi, 96.
87. W. Kurese raport 13.11.1944. Baltiska arkivet, Stockholm, Warma, 31.
88. Reinans, A. Rootsi eestlased 1953. aastal, I. – Akadeemia, 2008, 4, 1041.
89. Reinans, S.-A. Eestlased Rootsi statistikas, 122–146.
90. Proudfoot, M. J. European Refugees: 1939–1952. A Study in Forced Population Movement. London, 1957, 160.
91. Kumer-Haukanõmm, K. Ilmumas. Eesti põgenikud Taanis.
92. Kallak, K. Veetlev maa. Ühiselu, Tallinn, 2000, 51.
93. Näiteks kogus Woldemar Kures infot noorte meeste kohta, kes soovisid Soome kaudu Rootsi minna. Woldemar Kurese kogutud info. Baltiska arkivet, Stockholm, Warma, 31.
94. Kumer-Haukanõmm, K. Ilmumas. Eesti põgenikud Taanis.
95. Samas.
96. Intervjuu Endel Postiga Pärnus septembris 2009. Materjalid artikli autori valduses.
97. Universitas Tartuensis 1632–2007, 451–452; Karjahärm, T., Sirk, V. Kohanemine ja vastupanu, 540; Oras, A. Eesti saatuslikud aastad 1939–1944. Olion, Tallinn, 2002, 232–233; Kangro, B. Eesti eksiilteadlaste kes on kes? – Rmt: Eesti teadlased väljaspool kodumaad. Bibliograafiline teatmik. Toim T. Künnapas. Eesti Teadusliku Instituudi Toimetised, Stockholm, 1984, 120.
98. Reinans, S.-A. Eestlased Rootsi statistikas, 93.
99. Kuna käesoleva artikli maht on piiratud, ei ole antud artikli raames võimalik selles valdkonnas detailidesse laskuda.
100. Laas, J. Mälestusi ja läbielamusi, 97.
101. Saarsoo, B. Päevik.
