Ameerika Ühendriikide territooriumil hakkasid väikesed eesti kogukonnad kujunema 19. sajandil. Kõige arvukama liikmeskonnaga eesti diasporaa grupp kujunes New Yorgi piirkonnas. Alates 1929. aastast on selle suurimaks ja mõjuvõimsamaks organisatsiooniks olnud New Yorgi Eesti Haridusselts. Käesoleva artikli eesmärgiks on valgustada selles ühenduses Teise maailmasõja järgsel kümnendil toimunut. Tegemist oli murrangulise ajajärguga nii Haridusseltsi kui ka kogu New Yorgi eestlaskonna ajaloos, mil pagulastena saabunud võtsid kogukonna kultuurielu juhtimise järk-järgult senistelt liidritelt üle ja panid aluse New Yorgi eestlaskonnale sellisel kujul, nagu teda nüüd tuntakse. Siiani on Ameerika eestlaste ajalugu uuritud peamiselt nn kotkaperspektiivist, vähem on tähelepanu pööratud kogukondade siseelus toimunud protsessidele. Käesolev ulatuslikul primaarallikate baasil ja välitöödel põhineva uurimuse tulemuste tuuma tutvustav artikkel asub seda lünka täitma. Historiseeriva analüüsi ja kronoloogilise lähenemisviisi abil on seltsielus toimunut jälgitud vabatahtliku ning sunniviisilise migratsioonilainete kohtumise aspektist.
1. Artikkel baseerub Maarja Merivoo-Parro 2010. aastal Tallinna Ülikoolis kaitstud magistritööl “New Yorgi Eesti Haridusselts ja pagulased”. Suulised allikad, millele on tekstis viidatud, pärinevad 16 New Yorgi piirkonnas elava pagulaseestlasega 2010. aasta märtsis ja aprillis tehtud poolstruktureeritud intervjuudest. Valimisse kuulus nii lapsena, noorukina kui täiskasvanuna Ameerikasse saabunud eestlasi.
2. Amerika Eestlaste Album, II, 1919.
3. Baltimore’i Seltsi ajaloost. The Baltimori Eesti Selts (Baltimore Estonian Society) Records, Estonian American Collection, Immigration History Research Center, University of Minnesota. http://www.ihrc.umn.edu/research/vitrage/all/em/EAU/org/a/ihrc3085.html
4. Pennar, J., Parming, T., Rebane, P. The Estonians in America 1627–1975. A Chronology and Fact Book. Oceana, New York, 1975, 8, 10–14.
5. Amerika Eesti Ühisuse aruanne Asutavale Kogule 20.8.1919. Eesti Riigiarhiiv, f 957, n 11, s 104, l 17–18.
6. Antud kontekstis jääb ebaselgeks, kas “kõigi eestlaste” hulka arvati ka pahempoolsetele grupeeringutele käe ja südame andnud rahvuskaaslased. Haridusseltsi allikates on nad väga harvad külalised, mistõttu võib arvata, et suuremaid kokkupõrkeid kahe grupi vahel ei toimunud ja teineteisest hoiti eemale, nagu oli maailmasõdadevahelisel perioodil tavaks kujunenud. Võib arvata, et “kõik eestlased” on Haridusseltsi jaoks kategooria, kust ebasoovitavad elemendid on välja arvatud: New Yorgi kommunistlikud eestlased nagu polnudki nende jaoks päris eestlased ja nende olemasoluga ei olnud tarvis oma asju ajades arvestada. N.Y.E.H. Seltsi Peakoosolekute protokollid. New Yorgi Eesti Haridusseltsi arhiiv, New York, 68, 116–117.
7. N.Y.E.H. Seltsi Peakoosolekute protokollid, 87.
8. 1948. aastal vastuvõetud Displaced Persons Act ehk DP seadus oli kompromiss liberaalse ja konservatiivse suuna vahel ning see lõi ühtlasi pretsedendi USA seadusandluses, kuna formaalselt polnud enam tegemist immigratsiooni-, vaid paguluspoliitikaga. Varem kehtestatud kvoodisüsteem jäi endiselt kehtima, ent uuendusena oli võimalik seda ka tulevaste aastate arvelt ette täita: Divine, R. A. American Immigration Policy, 1924–1952. (Yale Historical Publications. Miscellany, 66.) Yale, New Haven, 1957, 118, 121; Daniels, R. Coming to America. A History of Immigration and Ethnicity in American Life. Perennial, New York, 2002, 110–145, 330–331.
9. Tammaru, T., Kumer-Haukanõmm, K., Anniste, K. Eestlased maailmas. – Rmt: Sõna jõul: diasporaa roll Eesti iseseisvuse taastamisel. Toim K. Anniste, K. Kumer-Haukanõmm, T. Tammaru. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 2008, 29.
10. Vaba Eesti Sõna, 6.8.1949.
11. Vt Cohon Jr., J. D. Psychological adaptation and dysfunction among refugees. – International Migration Review, 1981, 1–2, 255–275.
12. N.Y.E.H. Seltsi Peakoosolekute protokollid, 27.
13. New Yorgi Eesti Haridusseltsi põhikiri ja kodukord. The NY Eesti Hariduse Selts/New York Estonian Educational Society Records, Estonian American Collection, Immigration History Research Center, University of Minnesota. http://www.ihrc.umn.edu/research/vitrage/all/em/ EAU/org/m/ihrc3071.html
14. Vaba Eesti Sõna, 11.6.1949.
15. Samas, 16.7.1949.
16. N.Y.E.H. Seltsi Peakoosolekute protokollid, 113.
17. Rahalise vastutuse juriidilistele tingimustele vastamiseks sai ühingu laekur ühe dollari suurust aastapalka, alates 1949. aastast töötas seltsi juures ka raamatupidaja. N.Y.E.H. Seltsi Peakoosolekute protokollid, 123, 139.
18. N.Y.E.H. Seltsi Peakoosolekute protokollid, 8, 132.
19. Samas, 32, 34–35, 43, 50.
20. Samas, 5.
21. Järv, A. Väliseesti teater: väliseestlaste seltsi- ja teatritegevuse põhijooni. Vanemuise Seltsi Kirjastus, Tartu, 2009, 380–382.
22. Valgemäe, M. Eestlaste teatritegevusest New Yorgis 1906–1949. – Tulimuld, 1978, 3, 78–93.
23. Näiteks: “Kolmandaks ja viimaseks numbriks oli näitemäng – tumm, pole tarvis osi õppida, sest kes hakkaks end sellel vabal maal vaevama. Tütar peseb pesu, ilmub noormees, pakub kompvekki, võtab musu ja nad löövad tantsu. Tuleb kuri ema. Selle meelitab noormees kompvekiga samuti tantsule ja saab ka tütre kaasa. Ongi tükk läbi. Kogu aeg mängib klaver polkat, mille taktis tegelased tantsivad” (Kalm, A. Eesti ärimees aegade tuules. Kunst, Tallinn, 2002, 165).
24. United Nations Relief and Rehabilitation Administration.
25. Kool, F. DP Kroonika. Eesti Arhiiv Ühendriikides, New York, 1999, 814–825.
26. Fragmendid teose “Estonians of America 1949–2009” käsikirjast. Koost E. Kõiva, toim M. Rink-Abel. Pagineerimata. M. Rink-Abeli valduses.
27. Vaba Eesti Sõna, 3.9.1949.
28. N.Y.E.H. Seltsi Peakoosolekute protokollid, 89.
29. Juba põgenikelaagreist alates oli kooride ülesandeiks ka eestluse alalhoidmine ja rahvusliku muusikakultuuri tutvustamine: Ojamaa, T. 60 aastat eesti koorilaulu multikultuurses Torontos. Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus, Tartu, 2011, 25, 27, 39.
30. New Yorgi Eesti Meeskoori ajaloost. The NY Eesti Meeskoor/New York Estonian Male Chorus Records, Estonian American Collection, Immigration History Research Center, University of Minnesota. http://www.ihrc.umn.edu/research/vitrage/all/em/EAU/org/m/ihrc3086.html
31. New Yorgi Eesti Haridusselts 1954. Toim B. Parming. New Yorgi Eesti Haridusselts, New York, 1954, 14–15.
32. Samas, 12–13.
33. Wyman, M. DPs: Europe’s Displaced Persons, 1945–1951. Cornell University Press, Ithaca, 1998, 86–108.
34. Vaba Eesti Sõna, 16.7.1949.
35. New Yorgi Eesti Haridusselts 1954, 28.
36. Samas, 22, 24.
37. Raudsaar, M. Võõrsil tehtud noorsootöö kui eestluse hoidja ja kandja. – Rmt: Sõna jõul: diasporaa roll Eesti iseseisvuse taastamisel. Toim K. Anniste, K. Kumer-Haukanõmm, T. Tammaru. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 2008, 123.
38. New Yorgi Eesti Haridusselts 1954, 7–8.
39. Samas, 10.
40. Samas, 10–27.
41. N.Y.E.H. Seltsi Peakoosolekute protokollid, 58–59.
42. Gilkes, A. D. West Indian Diaspora: Experiences in the United States and Canada. LFB Scholarly Publishing LLC, New York, 2007, 23, 35; Cohon, J. D., Jr. Psychological adaptation and dysfunction among refugees, 1–2, 255–275.
43. Pagulaste innukat ülemaailmset kollaboratsiooni võib selgitada asjaoluga, et nad soovisid jätkata Eestis, Saksamaal ja/või Rootsis kujunenud partneritega. Kuna need olid üle maailma laiali paisatud, tunduski loomulik luua globaalse iseloomuga koostöövõrgustikke.
