Käesolevas artiklis on vaatluse all eesti soost vabatahtlike (töö)migrantide (nn vanaeestlaste) ja hiljem saabunud sõjapagulaste (nn uuseestlaste) gruppide moodustumine ning tegevus Argentinas. On käsitletud kahe grupi omavahelisi suhteid esimesel kümnendil pärast pagulaste saabumist ja neid suhteid mõjutanud tegureid. Peamiselt on kasutatud autori välitööde materjale Argentinas: intervjuud eesti kogukonna liikmetega, Argentinas elanud või elavate eestlaste kirjalikud mälestused, eesti seltsi arhiivis sisalduvad materjalid ja ajakirjanduses avaldatud tekstid.
1. Vt Chryssanthopoulou, V. Gender and ethno-regional identity among Greek Australians: intersections. – Rmt: Women, Gender, and Diasporic Lives. Koost E. Tastsoglou. Rowman & Littlefield Publishers, Inc., Lanham, 2009, 210; Doumanis, N. The Greeks in Australia. – Rmt: The Greek Diaspora in the Twentieth Century. Koost R. Clogg. Macmillan, London, 1999, 72.
2. Jaago, T. “Esiisa tuli...”. Kodukoha mõiste päritolujutustustes. – Rmt: Eestlane ja tema maa. Koost A. Jürgenson. Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituut, Tallinn, 2000, 173.
3. Vt Jürgenson, A. Siberiga seotud: eestlased teisel pool Uuraleid. Argo, Tallinn, 2006, 183–184.
4. Jürgenson, A. Eesti mehe korviandmisest indiaanipealiku tütrele. – Keskus, 2011, 1, 46–47.
5. Vt Valge, J. Lahtirakendamine. Eesti Vabariigi majanduse stabiliseerimine 1918–1924. Rahvusarhiiv, Tallinn, 2003, 64–65, 231, 360.
6. Kulu, H. Väliseestlased. – Rmt: Eestlane olla...: eesti keele ja kultuuri perspektiivid. Toim H. Kulu, K. Metsis, T. Tammaru. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 1997, 12.
7. Tammaru, T., Kumer-Haukanõmm, K., Anniste, K. Eesti diasporaa kujunemine ja areng. – Rmt: Sõna jõul: diasporaa roll Eesti iseseisvuse taastamisel. Toim K. Anniste, K. Kumer-Haukanõmm, T. Tammaru. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 2008, 21; vt ka: Eesti seltsi asutamine Argentiinas. – Päevaleht, 1924, 217, 3; N. K. Argentiina elu. – Välis-Eesti, 1926, 1, 49.
8. Archetti, E. P. Masculinities. Football, Polo and the Tango in Argentina. Berg, Oxford, 1999, 3; Ospital, M. S. Empresarios, inmigrantes y mercado de brazos en la Argentina. – Estudios Migratorios Latinoamericanos, 1991, 19, 365.
9. Suurimad sisserändajate grupid olid 1920. aastatel Hispaaniast, Itaaliast ja Saksamaalt: Schönwald, M. Deutschland und Argentinien nach dem Zweiten Weltkrieg: politische und wirtschaftliche Beziehungen und deutsche Auswanderung 1945–55. Schöning, Paderborn, 1998, 26; Barbero, M. I., Cacopardo, M. C. La nimigración Europea a la Argentina en la segunda posguerra: viejos mitos y nuevas condiciónes. – Estudios Migratorios Latinoamericanos, 1991, 19, 291.
10. Eestlaste elujärg Argentiinas. – Välis-Eesti Almanak, 1930, 3, 4.
11. Oltmer, J. Wanderungsraum Deutschland im 19. und 20. Jahrhundert. – Jahrbuch zur deutsch-polnischen Beziehungsgeschichte, 2009, 6, 13.
12. Palli, H. Eesti rahvastiku ajaloo lühiülevaade. Sisekaitseakadeemia Kirjastus, Tallinn, 1998, 29.
13. Samas.
14. Grupp soomlasi oli Argentina põllumajanduslikus piirkonnas Misionesis üritanud kanda kinnitada juba 1906. aastal: Pankiv, R. J. 10 años. Sudor, lágrimas y flores. – Fennia. Finlandia en el mundo latino, 2005, 16, 4.
15. Jürgenson, A. Ränne ja autobiograafia. Rändest ja väljarändaja kohanemisest Argentinas 1920. ja 1930. aastatel. – Mäetagused, 2010, 44, 129 jj.
16. Eesti Seltsi asutamine Argentiinas. – Päevaleht, 14.8.1924.
17. Eesti selts “Ühendus” Argentiinas. – Välis-Eesti Almanak, 1930, 3, 39–40; Eesti Riigiarhiiv (ERA) 847-1-138, 23.
18. ERA 847-1-138, 1.
19. Eesti selts “Ühendus” Argentiinas, 40.
20. Kuidas elavad Argentiina eestlased. – Päevaleht, 1931, 264, 2.
21. Vt Jürgenson, A. Ränne ja autobiograafia, 133 jj.
22. P-uu, E. Mõtted ümberrahvustamise hädaohust eestlaste peres võõrsil. – Välis-Eesti Almanak, 1935, 3, 2; Ometi üks “paradiis” maakeral. – Päevaleht, 1937, 103, 6; Põdder, R. Suvine kiri Argentiinast. – Välis-Eesti, 1937, 4, 98; RP. Buenos Airese eestlaste seltskondlik elu. – Välis-Eesti, 1937, 3, 82.
23. Barbero, M. I., Cacopardo, M. C. La inmigración Europea a la Argentina en la segunda posguerra, 291–321; Schönwald, M. Deutschland und Argentinien nach dem Zweiten Weltkrieg, 53; Schneider, A. Futures Lost: Nostalgia and Identity among Italian Immigrants in Argentina. Lang, Oxford, 2000, 92; Scobie, J. R. Argentina. A City and a Nation. Oxford University Press, New York, 1971, 232.
24. Schönwald, M. Deutschland und Argentinien nach dem Zweiten Weltkrieg, 53, 60.
25. Barbero, M. I., Cacopardo, M. C. La inmigración Europea a la Argentina en la segunda posguerra, 299 jj; Schönwald, M. Deutschland und Argentinien nach dem Zweiten Weltkrieg, 337–339; Bagú, S. Argentina, 1875–1975: población, economía, sociedad. Estudio temático y bibliografico. Universidad Nacional Autónoma de Mexico, Mexico, 1978, 28.
26. Madise, J. Emigratsioon Saksamaalt. – Rmt: Eesti saatuseaastad, IV (1945–1960). Poliitilised põgenikud. EMP, Stockholm, 1966, 188.
27. Kulu, H. Eestlased maailmas. Ülevaade arvukusest ja paiknemisest. Tartu Ülikool, Tartu, 1992, 100.
28. Jaanus, H. Eesti evangeeliumi luteri usu kirik eksiilis. Stuttgart, 1992, 199.
29. Eesti Rahva Muuseumi korrespondentide vastused (ERM KV) 1006, 204; 1010, 257; Särgava, H. EELK Buenos Airese Reformatsioonikogudus. – Eesti Kirik, 1994, 4, 1.
30. Kumer-Haukanõmm, K. Eestlaste Teisest maailmasõjast tingitud põgenemine läände. – Rmt: Suur põgenemine 1944. Eestlaste lahkumine läände ning selle mõjud. Toim K. Kumer-Haukanõmm, T. Rosenberg, T. Tammaru. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 2006, 36.
31. Vt Mettus, V. Soovimata külalised. Pagulaspõlve mälestusi Saksast ja Taanist. Eesti Kirjanike Kooperatiiv, Lund, 1971, 232.
32. Nt Okas, I. B., Okas Ainso, S. Memories – A Family’s Journey. 2006, 66 jj; Liiv, E. Põhjast lõunasse. Mälestusi ja kommentaare. Välis-Eesti & EMP, Stockholm, 1992, 170–171.
33. Raudsaar, M. Võõrsil tehtud noorsootöö kui eestluse hoidja ja kandja. – Rmt: Sõna jõul: diasporaa roll Eesti iseseisvuse taastamisel. Toim K. Anniste, K. Kumer-Haukanõmm, T. Tammaru. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 2008, 121.
34. Eesti Rahva Muuseumi etnograafiline arhiiv (ERM EA) 263, 249.
35. Beiser, M. Refugee Mental Health Adaptation: The Canadian Experience. York University, Toronto, 1990; cit. Montgomery, R. J., Randal, J. Components of refugee adaptation. – International Migration Review, 1996, 30, 3, 691.
36. Montgomery, R. J., Randal, J. Components of refugee adaptation, 689.
37. E. S. “Estonia” juhatuse protokollid 1957–1968, 4, 37, 41, 55, 63, 76, 83, 89.
38. Okas, I. B., Okas Ainso, S. Memories, 74.
39. Андюсев Б. Лихой человек в ледяной пустыне. – Красноярский рабочий, 1996, 144/145, 9; Stephan, J. J. The Russian Far East. Stanford University Press, Stanford, 1994, 66.
40. ERM KV 1005, 152.
41. Liiv, E. Ürgmets ja koolibri. Orto,Toronto, 1959, 48.
42. Samas, 54, 66.
43. Vt ka Liiv, E. Ürgmets ja koolibri, 73, 79.
44. ERM KV 1005, 152.
45. Argentiina eestlaste mured. – Välis-Eesti Almanak, 1933, 1, 35–36.
46. Aulis, H. Estonios en los pai’ses hispanohablantes de Sudamérica Desde la segunda guerra mundial hasta finales del siglo XX. Universidad de Tartu, Tartu, 2005, 26.
47. Kahanev eesti ühiskond Argentiinas. ERM KV 1010, 265.
48. ERM KV 1005, 155.
49. Samas, 151.
50. Samas, 159.
51. Argentiina eestlaskond koondab ridu. – Eesti Post, 4.12.1952.
52. Olesk, O. Globaalne Eesti. Varrak, Tallinn, 2009, 119.
53. Eestlased Lõuna-Ameerikas. – Kauge Kodu, 24.10.1949.
54. Laurits, K. Eestlased Lõuna-Ameerikas 20. sajandi algusest kuni II maailmasõjani. Bakalaureusetöö. Tartu, 2003. Käsikiri Tartu Ülikooli ajaloo osakonnas.
55. Jürgenson, A. Ränne ja autobiograafia, 146.
56. Eestlaste elust Argentiinas. – Kauge Kodu, 25.11.1949.
57. Roos, A. Pagulaste missioon. – Rmt: Eestlane ja tema maa. Koost A. Jürgenson. Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituut, Tallinn, 2000, 90.
58. Samas.
59. ERM KV 1005, 15.
60. Argentiina eestlaskond koondab ridu.
61. Samas.
62. E. S. “Estonia” juhatuse protokollid 1957–1968, 13.
63. Cit. Kirss, T. Põgenemisteekonnad ja põgenemislood. – Rmt: Rändlindude pesad. Koost T. Kirss. Eesti Kirjandusmuuseum, Toronto Ülikooli Eesti Õppetool, Tartu, 2006, 632.
64. Smith, A. D. The Ethnic Revival. Cambridge University Press, Cambridge, 1981, 65; Gordon, M. Assimilation in American Life: The Role of Race, Religion, and National Origins. Oxford University Press, New York, 1964, 28, 30.
65. Smith, A. D. The Ethnic Revival, 65.
66. Samas toonitab Smith, et ka etnilistes gruppides, mis määratlevad ennast ühise päritolu ja ühise ajaloo kaudu, ei esine mitte kõikidel grupi liikmetel võrdselt tugev “etniline teadvus”: Smith, A. D. The Ethnic Revival, 68.
67. Nt Castles, S., Miller, M. J. The Age of Migration: International Population Movements in the Modern World. The Guilford Press, New York, 1993, 27; Schippers, T. K. Diasporas and memory, modern migrations and national “ethnogenesis”. – Rmt: Ethnologische Forschungsansätze. Interkulturelle Kommunikation in der Diaspora. Koost A. Moosmüller. Waxmann, München, 2002, 42.
