Artiklis on vaadeldud Eesti Kirjandusmuuseumis talletatavaid venekeelseid eluloojutustusi aastatest 1989–1990 ja 2006–2007. Vaatluseks on valitud need lood, milles kajastub nõukogudeaegne sisseränd Eestisse Nõukogude Liidu idapoolsetelt aladelt. Kuigi jutustajad ise kõnesolevat rännet migratsioonina valdavalt ei käsita, selgub siiski, milline on rändekogemusel põhinev minapilt nõukogudejärgses Eestis. Esile tulevad kaks olulist aspekti. Esmalt migratsiooni protsessilisus. Liikumine ise ei pruugi jutustaja jaoks veel olla osa migratsioonist, sellest teadasaamine võib tulla palju hiljem, viimati Nõukogude Liidu lagunemise järel. Osalt uus riiklik situatsioon, osalt järgmine põlvkond ja muutused oma peres on sundinud autobiograafe arutlema ka enda staatuse uuenemise üle – migratsiooniprotsessi see etapp näikse elulugude kirjutamise hetkel kirjutajate jaoks valuline olevat. Teiseks, migratsiooni tõlgendamine: see, mida osa elanikkonnast on alati mõistnud kui rännet, on teise osa jaoks lihtsalt liikumine elukoha- ja tööotsinguil. Viimast vaatenurka toetas nõukogudeaegne üldine liikumissund (tööle suunamised ja värbamised, mobilisatsioonid jms) koos liikumisvõimaluste pideva lihtsustumisega ning nõukogude ideoloogia ja vene keele prominentsus.
1. “Eesti elulugude” käsikirjaline kogu (1989–) on Kirjandusmuuseumi kultuuriloolises arhiivis (EKLA f 350) ja hõlmab ligikaudu 2500 vabatahtliku kaastööna muuseumi saadetud kirjalikku omaeluloolist jutustust. Venekeelseid lugusid on neist umbes 90 (EKLA f 350v). Kogu saamisloost ja kujunemisest vt Hinrikus, R. Eesti elulugude kogu ja selle uurimise perspektiive. – Rmt: Võim ja kultuur. Koost A. Krikmann, S. Olesk. Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti kultuuriloo ja folkloristika keskus, Tartu, 2003, 171–213.
2. Eesti lõimumiskava 2008–2013. Kultuuriministeeriumi koduleht: http://www.kul.ee/webeditor/files/ integratsioon/Loimumiskava_2008-2013.pdf, 3–6; Paklar, V. Koostajalt. – Rmt: Mu kodu on Eestis. Eestimaa rahvaste elulood. Koost V. Paklar. Tänapäev, Tallinn, 2009, 8.
3. Katus, K. Eesti rändetagamaa rahvastikuprognoos. (Rahvastiku-uuringud, 5.) Eesti Kõrgkoolidevaheline Demo-uuringute Keskus, Tallinn, 1988.
4. Vt nt Hermele, K. The discourse on migration and development. – Rmt: International Migration, Immobility and Development. Multidisciplinary Perspectives. Toim T. Hammar jt. Berg, Oxford, 1997, 133–136.
5. Vrd Hammar, T., Tamas, K. Why do people go or stay? – Rmt: International Migration, Immobility and Development. Multidisciplinary Perspectives. Toim T. Hammar jt. Berg, Oxford, 1997, 18.
6. Nt Brettell, C. B. Anthropology and Migration. Essays on Transnationalism, Ethnicity, and Identity. Alta Mira Press, Walnut Creek, 2003, 24; Pranka, M. Migratsioon versus kodu: vaateid ühele uurimisprojektile. – Mäetagused, 2009, 43, 85–104.
7. Nt O’Brien, J., Howard, A. (toim). Everyday Inequalities. Critical Inquiries. Blackwell, Malden, 1998, xiii–xiv, 7, 309–335; King-O’Rian, R. Ch. From public multiculturalism to private multiculturality. – Rmt: Handbook of Cultural Sociology. Toim J. R. Hall jt. Routledge, London, 2010, 233–244.
8. Vt nt Brettell, C. B. Anthropology and Migration, 27.
9. Vt lähemalt Grišakova, M. Narratiivne põhjuslikkus. – Rmt: Jutustamise teooriad ja praktikad. Toim M. Grišakova. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 2010, 52–67.
10. Migratsioonijutustuste uurimustest nähtuva keeleteema olulisust Eesti ühiskonnas kinnitavad sotsioloogilised uurimused: vt nt Heidmets, M. (toim). Vene küsimus ja Eesti valikud. TPÜ Kirjastus, Tallinn, 1998; Vihalemm, T., Kalmus, V. Cultural differeniation of the Russian minority. – Journal of Baltic Studies, 2009, 40, 95–119; Karusoo, M. Integratsiooni võimalikkusest. – Rmt: Pärimuslik ajalugu. Toim T. Jaago. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 2001, 65–73.
11. Bönisch-Brednich, B. Auswandern – Destination Neuseeland. Eine etnographische Migrationstudie. Mana, Berliin, 2002, 214, 217–234.
12. Hammel, A. Representations of family in autobiographical texts of child refugees. – Shofar. An Interdisciplinary Journal of Jewish Studies, 2004, 23, 1, 121–132.
http://dx.doi.org/10.1353/sho.2005.0023
13. Fialkova, L., Yelenevskaya, M. N. Ex-Soviets in Israel: from Personal Narratives to a Group Portrait. Wayne State University Press, Detroit, 2007, 89–113.
14. Vt nt Kõiva, M. Austraaliaeestlased: migratsioon, kohesioon ja ruumimudelid. (Paar sammukest, 23.) Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus, Tartu, 2007, 45, 52–55; Kõiva, M. Lugu suurest lumesajust, I. Rootsieestlaste isikujutud Nõukogude Eestist. – Mäetagused, 2003, 23, 68, 80–81; Rootalu, L. Peterburi eestlaste rahvuslikust identiteedist ja Eesti Seltsist. – Rmt: Pärimuslik ajalugu. Koost T. Jaago. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 2001, 41, 45, 51.
15. Kippar, P. Küüditamise lood: Siber 1941. – Mäetagused, 2004, 27, 199, 193.
16. Vt nt Jürgenson, A. Ränne ja autobiograafia. Rändest ja väljarändaja kohanemisest Argentinas 1920. ja 1930. aastatel. – Mäetagused, 2010, 44, 134–135; Bönisch-Brednich, B. Auswandern – Destination Neuseeland, 64–69.
17. Vrd Läti allikaid: Lulle, A. Home redefined: Latvian in Guernsey. – Rmt: Garda-Rozenberga, I., Zirnite, M. (toim). Oral History: Migration and Local Identities. University of Latvia, Riga, 2010 (e-raamat, ilmumas), 24.
18. Andmed on esitatud 2010. aasta juuni seisuga, ent register on töös, mistõttu võib lugude arv muutuda. Siinset artiklit ette valmistades olen kõnesolevast kogust kasutanud 46 lugu.
19. Hinrikus, R. Eesti elulugude kogu ja selle uurimise perspektiive, 178.
20. EKLA f 350v: 2.
21. Samas, 9, 13.
22. Samas, 33, 39, 78.
23. Samas, 71.
24. Samas, 12, 39.
25. Nt EKLA f 350v: 4, 33, 39.
26. EKLA f 350v: 74.
27. Samas, 71; vrd keeleõppeprobleemide kajastamist ka: EKLA f 350v: 53 (selles loos öeldakse riigikeel, mitte eesti keel).
28. Nt EKLA f 350v: 4: eestlastest töökaaslased rääkisid kõik vene keelt, probleeme ei tekkinud.
29. EKLA f 350v: 43.
30. Samas, 30.
31. Samas, 58. Selles loos avab jutustaja oma erilise lähedustunde Tomskiga, kus ta elas aastail 1938–1955.
32. EKLA f 350v: 16.
33. Samas, 45.
34. Samas, 39.
35. Samas, 39.
36. Samas, 53.
