Artiklis on vaadeldud eesti idadiasporaas aset leidnud etnokultuurilisi protsesse alates eesti asunduste tekkimisest 19. sajandi teisel poolel, kui toimus ulatuslikum väljaränd Eestist Vene tsaaririigi ida- ja lõunapoolsetele aladele. Idadiasporaa kujunemise lähtetingimuste valgustamisel on peatutud rahvusliku mõtte arengul nimetatud perioodi Eestis. On käsitletud idadiasporaa eestlaste etnogeneesi küsimusi, kaardistades nende identiteedi erinevaid tasandeid ja komponente ning etnilisi piire.
1. Olevik, 1883, 35, 1.
2. Hurt, J. Jakob Hurda kõned ja avalikud kirjad. Eesti Kirjanduse Selts, Tartu, 1939, 152.
3. Samas, 116.
4. Van den Berghe, P. A socio-biological perspective. – Rmt: Nationalism. Toim J. Hutchinson, A. D. Smith. Oxford University Press, 1994, 96.
5. Anderson, B. Imagined Communities. Reflections on the Origin and Spread of Nationalism. Verso, London, 1991.
6. Samas, 36 jj.
7. Hobsbawm, E. The nation as invented tradition. – Rmt: Nationalism. Koost J. Hutchinson, A. D. Smith. Oxford University Press, 1994, 76 jj.
8. Gellner, E. Thought and Change. Weidenfeld and Nicolson, London, 1964, 83 jj.
9. Smith, A. D. The Ethnic Origins of Nations. Blackwell, Oxford, 1995, 11, 15.
10. Samas, 3.
11. Ränk, G. Müüt ja ajalugu. Ilmamaa, Tartu, 2000, 37.
12. Samas, 37–39.
13. Jansen, E. Vaateid eesti rahvusluse sünniaegadesse. Ilmamaa, Tartu, 2004, 6–9.
14. Laar, M. Äratajad. Rahvuslik ärkamisaeg Eestis 19. sajandil ja selle kandjad. Grenader Kirjastus, Tallinn, 2006, 72.
15. Gellner, E. Do Nations Have Navels? Nations and Nationalism since 1780. Programme, Myth, Reality (2nd edn.). Cambridge University Press, 1996, 367, 369; tsit Raun, T. U. Nineteenth- and early twentieth-century Estonian nationalism revisited. – Nations and Nationalism, 2003, 9, 1, 132.
16. Raun, T. U. Nineteenth- and early twentieth-century Estonian nationalism revisited, 132–133.
17. Vetik, R. Kahe vabaduse piiril. Tallinn, 2007, 128; vt ka Karjahärm, T. Inimeste valikud ei tulene alati neid ümbritsevatest oludest. – Tuna, 2005, 29, 4, 138 jj.
18. Weber, M. Wirtschaft und Gesellschaft. Mohr, Tübingen, 1972, 10.
19. Samas, 236.
20. Assmann, A. Die Gleichzeitigkeit des Ungleichzeitigen. Nationale Diskurse zwischen Ethnisierung und Universalisierung. – Rmt: Bilder der Nation. Koost U. Bielefeld, G. Engel. Hamburger Edition, 1998, 380.
21. Samas, 383.
22. Cohen, A. Customs and Politics in Urban Africa: A Study of Hausa Migrants in Yoruba Towns. London, 1969, 27.
23. Samas, 2.
24. “...ethnic communities of belonging that have not yet developed into future-oriented politicized communities of interest” (Kaiser, R. J. The Geography of Nationalism in Russia and the USSR. Princeton University Press, 1994, 6).
25. Smith, A. D. The Ethnic Origins of Nations, 15.
26. Eriksen, T. H. Ethnicity and Nationalism. Pluto Press, London, 2002, 2.
27. Hirschfeld, L. A. Race in the Making: Cognition, Culture and the Child’s Construction of Human Kinds. MIT Press, Cambridge, MA, 1996, 20.
28. Brubaker, R., Loveman, M., Stamatov, P. Ethnicity as cognition. – Theory and Society, 2004, 33, 48.
http://dx.doi.org/10.1023/B:RYSO.0000021405.18890.63
29. Smith, A. D. Ethnicity and Nationalism. The SAGE Handbook of Nations and Nationalism. 2006. SAGE Publications. http://www.sage-ereference.com/hdbk_nation/Article_n15.html
30. Barth, F. Ethnic groups and boundaries. – Rmt: Ethnicity. Koost J. Hutchinson, A. D. Smith. Oxford University Press, 1996, 75–82.
31. Hroch, M. Die Vorkämpfer der nationalen Bewegung bei den kleinen Völkern Europas. Universita Karlova, Praha, 1968, 24–26.
32. Karjahärm, T. Vene impeerium ja rahvuslus. Moderniseerimise strateegiad. Argo, Tallinn, 2012, 187.
33. Jansen, E. Rahvuslusest ja rahvusriikide sünni eeldustest Baltimail. – Rmt: Jansen, E. Vaateid eesti rahvusluse sünniaegadesse. Ilmamaa, Tartu, 2004, 116.
34. Hurt, J. Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele. – Rmt: Jakob Hurda kõned ja avalikud kirjad. Toim H. Kruus. Eesti Kirjanduse Selts, Tartu, 1939, 229–240.
35. Samas, 229.
36. Jansen, E. Rahvuslusest ja rahvusriikide sünni eeldustest Baltimail, 116.
37. Laar, M. Äratajad, 166.
38. Karjahärm, T. Vene impeerium ja rahvuslus, 211.
39. Hurt, J. Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele, 229.
40. Ränk, G. Müüt ja ajalugu, 16; vt ka Põldmäe, R. Materjale J. Hurda vanavara kogumise loost. – Rmt: Paar sammukest eesti kirjanduse uurmise teel, 12. Eesti Raamat, Tallinn, 1989, 10.
41. Karjahärm, T. Vene impeerium ja rahvuslus, 211.
42. Kappeler, A. Russland als Vielvölkerreich. Entstehung, Geschichte, Zerfall. Verlag C. H. Beck, München, 1992, 185.
43. Karjahärm, T. Vene impeerium ja rahvuslus, 211.
44. Jansen, E. Eestlane muutuvas ajas. Eesti Ajalooarhiiv, Tartu, 2007, 151–156.
45. Samas, 163.
46. Kruus, H. Eesti küsimus. Ilmamaa, Tartu, 2005, 71.
47. Vassar, A. Uut maad otsimas. Agraarne ümberasumisliikumine Eestis kuni 1863. aastani. Tallinn, 1975, 75.
48. Jansen, E. Eestlane muutuvas ajas, 208.
49. Samas, 428.
50. Ränk, G. Sest ümmargusest maailmast. Stockholm, 1979, 26.
51. Jürgenson, A. Väljarändamisest kodumaa mõiste taustal. – Rmt: Eestlane ja tema maa. Koost A. Jürgenson. Ajaloo Instituut, Tallinn, 2000, 52 jj.
52. Samas, 51.
53. Jansen, E. Eestlane muutuvas ajas, 190.
54. Undla-Põldmäe, A. Koidulauliku valgel. Tallinn, 1981, 37.
55. Jansen, E. Eestlane muutuvas ajas, 403.
56. Laar, M. Äratajad, 150.
57. Jansen, E. Vaateid eesti rahvusluse sünniaegadesse, 17.
58. Koidula, L. Emmajõe Öpik. H. Laakmann, Tartu, 1867.
59. Jakobson, C. R. Kolm isamaa kõnet. E. Pratz, St. Peeterburg, 1870.
60. Jakobson, C. R. Kooli Lugemise raamat. 1. jagu. H. Laakmann, Tartu, 1867.
61. Kampann, M. Kooli Lugemiseraamat: 1.–3. kooliaasta. M. Martna, Tallinn, 1905.
62. Sabbo, H. Võimatu vaikida, I. Ühistöö, Tallinn, 1996, 171–172.
63. Maamägi, V. Uut elu ehitamas. Eesti Raamat, Tallinn, 1980, 13.
64. Ränk, G. Müüt ja ajalugu, 15.
65. Estonia küla elaniku Ants Auneri mälestused ja luuletused. Eesti Ajaloomuuseum (EAM), f 284, n 1, s 5. Käsikiri Eesti Ajaloomuuseumis.
66. Tuisk, A. The place folklore of Siberian Estonians today. Reflections of adaptation. http://lepo.it.da.ut.ee/~lehti/Oralhistory/1.7.Astrid.htm (9.6.2015); Tuisk, A. Siberi eestlaste kohapärimus tänapäeval. – Rmt: Pärimuslik ajalugu. Koost T. Jaago. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2001, 82–83; Viikberg, J. Eestlased ja eesti keel Venemaal. – Rmt: Eestlased ja eesti keel välismaal. Koost K. Praakli, J. Viikberg. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2010, 532.
67. Kaiser, R. J. The Geography of Nationalism in Russia and the USSR, 14; Jansen, E. Vaateid eesti rahvusluse sünniaegadesse, 37.
68. Hurt, J. Jakob Hurda kõned ja avalikud kirjad, 152.
69. Samas, 233.
70. Samas, 240.
71. Hurt, J. Kõned ja kirjad. – Loomingu Raamatukogu, 1989, 1–2, 79.
72. Samas, 80.
73. Hurt, J. Jakob Hurda kõned ja avalikud kirjad, 75.
74. Vt Karjahärm, T. Vene impeerium ja rahvuslus, 16.
75. Tsit Jansen, E. Vaateid eesti rahvusluse sünniaegadesse, 101.
76. Karjahärm, T. Vene impeerium ja rahvuslus, 23.
77. Olevik, 1903, 12, 274; 45, 1074–1075; Elu, 1908, 129, 3.
78. Nigol, A. Kooliõpetajatele. – Wabadus, 12.9.1917; Mikkor, M. Eestlased Musta mere rannikul. Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu, 1998, 9; Perno Postimees, 1861, 11, 82–83; Rändaja, 1909, 406 jj.
79. Jürgenson, A. Siberiga seotud: eestlased teisel pool Uuraleid. Argo, Tallinn, 2006, 301.
80. Jansen, E. Vaateid eesti rahvusluse sünniaegadesse, 26.
81. Hurt, J. Jakob Hurda kõned ja avalikud kirjad, 230.
82. Məmmədov, C. Eestlased Aserbaidžaanis XIX sajandi lõpul ja XX sajandi algul. Ilo, Tallinn, 2007, 49.
83. Pullat, R. Lootuste linn Peterburi ja eesti haritlaskonna kujunemine kuni 1917. Estopol, Tallinn, 2004, 23–24.
84. Samas, 277 jj.
85. Mikkor, M. Eestlased Musta mere rannikul, 8.
86. Laar, M. Äratajad, 161.
87. Päevaleht, 6.06.1937, 4.
88. Məmmədov, C. Eestlased Aserbaidžaanis XIX sajandi lõpul ja XX sajandi algul, 18.
89. Medijainen, E. Saadiku saatus: välisministeerium ja saatkonnad 1918–1940. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn, 1997, 269.
90. Piirimäe, E. Riik ja rahvuslus. – Rmt: Mõtestatud Eesti – ühiseid väärtusi hoides. Koost M. Sutrop, T. Pisuke. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2008, 93.
91. Pilve, E., Saueauk, M. Eesti kodanike opteerimisest pärast Tartu rahulepingu sõlmimist, I. – Akadeemia, 2009, 10, 1940.
92. Məmmədov, C. Eestlased Aserbaidžaanis XIX sajandi lõpul ja XX sajandi algul, 62.
93. Lohk, H. Kauge-Ida eestlaste tervitus. – Postimees, 1919, 35, 4.
94. Tomski kubermangu Eesti asunduste keskkomitee andis välja nädalalehte Siberi Asunik ja “Eesti asuniku kalendrit”.
95. Liive, J. Teated Siberist. – Päevaleht, 1920, 7, 2.
96. Riigiarhiiv (ERA), f 36, n 1, s 6, l 20, 24.
97. Нам И. В. (koost). Культурно-национальная автономия в истории России. Документальная антология. Тoм I. Сибирь 1917–1920. Toмск, 1998, 268; Maamägi, V. Uut elu ehitamas, 58; Maurel, H. Kaug-Ida eestlased. – Päevaleht, 1921, 125, 6; 1919, 195, 2.
98. Post, 1919, 71, 3; 159, 2.
99. Medijainen, E. Saadiku saatus, 259.
100. Samas, 269.
101. Vt nt Medijainen, E. Saadiku saatus, 268–269.
102. Võime, L. Tee uude ellu. Eesti asunduste ajaloost Kaukaasia Musta mere rannikul XIX saj. teisest poolest kuni 1929. Eesti Raamat, Tallinn, 1980, 77.
103. Maamägi, V. Uut elu ehitamas, 58–59.
104. Samas, 57.
105. Maurel, H. Kaug-Ida eestlased, 6.
106. Valitsusasutiste tegevus 1918–1934. Riigikantselei, Tallinn, 1934, 210; vt ka Pilve, E., Saueauk, M. Eesti kodanike opteerimisest pärast Tartu rahulepingu sõlmimist, I, 1941, 1962; Sabbo, H. Saateks. – Rmt: Võimatu vaikida, I. Koost H. Sabbo. Ühiselu, Tallinn, 1996, 10.
107. Medijainen, E. Saadiku saatus, 264.
108. Pilve, E., Saueauk, M. Eesti kodanike opteerimisest pärast Tartu rahulepingu sõlmimist, I, 1965–1967.
109. Venemaal elavate eestlaste saadikute kiri Eesti Vabariigi valitsusele septembrist 1920. ERA, f 36, n 1, s 6, 20.
110. Sabbo, H. Võimatu vaikida, I, 171–172.
111. Vahtre, L. Suur pettumus ehk Inimene, ühiskond ja inimõigused. Varrak, Tallinn, 2002, 63–68.
112. Laar, M. Äratajad, 142.
113. Sabbo, H. Võimatu vaikida, I, 172.
114. Maamägi, V. Uut elu ehitamas, 109–110.
115. Kappeler, A. Russland als Vielvölkerreich, 303, 307 jj.
116. Pilve, E., Saueauk, M. Eesti kodanike opteerimisest pärast Tartu rahulepingu sõlmimist, II. – Akadeemia, 2009, 11, 2146–2149.
117. Sabbo, H. Saateks, 15.
118. Laaman, E. Nõukogude Vene ja kommunismi teostuskatsed. Eesti Kirjanduse Selts, Tartu, 1935, 55.
119. Jääts, I. Mapping Estonian nationalism. – Rmt: Etnisk kompexitet. Nordliga länder – kulturvetenskapliga perspektiv. Koost M. Berg, R. Reinvelt, L. A. Ytrehus. Etnologiska Föreningen i Västsverige, Göteborg, 2002, 222 jj.
120. Tsit Rebas, H. Määravaid tegureid eesti rahva kujunemisel. – Rmt: Metroo teine raamat. Toim E. Klaar jt. Stockholm, 1979, 9.
121. Kulu, H. Eestlaste tagasiränne 1940–1989. Lääne-Siberist pärit eestlaste näitel. Tartu Ülikooli Kirjastus, 1997, 132 jj.
122. Vt Korb, A. Siberi eestlaste mälestused emamaale naasmisest ja siin kohanemisest: isiklik ning kogukonna kogemus. – Acta Historica Tallinnensia, 2011, 17, 157.
123. Kiel, S. Wie deutsch sind Russlanddeutsche? Eine empirische Studie zur ethnisch-kulturellen Identität in russlanddeutschen Aussiedlerfamilien. Waxmann, Münster, 2009, 61.
124. Schippers, Th. K. Diasporas and memory, modern migrations and national “ethnogenesis”. – Rmt: Ethnologische Forschungsansätze. – Interkulturelle Kommunikation in der Diaspora. Waxmann, München, 2002, 42.
125. Ehala, M. Etnogenees Eestis. – Rmt: Euroopaliku kodanikeriigi väljakutsed. (Acta Politica, 3.) TLÜ Riigiteaduste Instituut, Tallinn, 2009, 65–87.
126. Vt Jürgenson, A. Siberiga seotud, 228 jj.
127. Vt ka Korb, A. Siberi eestlaste mälestused emamaale naasmisest ja siin kohanemisest: isiklik ning kogukonna kogemus, 162.
128. Smith, A. D. The Ethnic Origins of Nations, 26.
129. Vetik, R. Kahe vabaduse piiril. Huma, Tallinn, 2007, 93–94.
130. Samas, 74.
131. See pole üldistus. Eestis elab väga palju Eesti ühiskonda eeskujulikult lõimunud idadiasporaa eestlasi
