Artiklis on vaadeldud Eesti jt Balti riikide välispoliitikat seoses natsionaalsotsialistide võimuletulekuga Saksamaal 1933. aasta jaanuaris. 1933. aastat on historiograafias õigustatult peetud suurte muutuste aastaks maailmasõdadevahelisel perioodil. Seoses sellega on vaatluse all Adolf Hitleri ja Alfred Rosenbergi nägemus Balti riikidest ning 1933. aastal esile kerkinud välispoliitilised ideed, nägemused, kavatsused ja lepingud: Baltikumi neutraliseerimise idee, Nelikpakt, preventiivsõja kavatsus, agressori määratlemise konventsioon, idee Balti-Skandinaavia poliitilisest koostööst ning Balti liidu loomise taaselustumine.
1. 1922. aastal Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel sõlmitud Rapallo leping andis Weimari vabariigile võimaluse rikkuda Versailles’ lepingu sõjalisi punkte. Leping võimaldas Reichswehr’il rajada Nõukogude Liidu territooriumile koolitus- ja katsekeskusi suurtüki- ning tankiväeohvitseridele. Vt Горлов С. А. Совершенно секретно Москва – Берлин 1920–1933. Военно-политические отношения между СССР и Германией. Москва, 1999, 296–307.
2. Vt Дирксен Г. фон. Москва, Токио, Лондон. Двадцать лет германской внешней политики. Олма Пресс, Москва, 2001, 105, 109; Ettekanne Eesti Varssavi saatkonnalt 5.8.1928. Eesti Riigiarhiiv (ERA) 957-13-23, 21–22.
3. Vt Pusta Varssavist 7.11.1932. ERA 957-13-636, 40.
4. 1919. aastal Eestis ja Lätis läbiviidud maareform tegi lõpu baltisakslaste suurmaavaldustele. Üks osa maast ilma jäänud baltisakslastest lahkus Eestist ja Lätist. Nn uussakslased hakkasid eksproprieeritud maade eest kompensatsiooni nõudma. See pingestas Weimari vabariigi ja seejärel Hitleri Saksamaa ning Eesti suhteid kuni 1930. aastate keskpaigani. Saksa valitsusringkonnad avaldasid Eestile selles küsimuses pidevalt survet. Olukorda komplitseeris seegi, et kahjutasu nõudjate seas oli Itaalia, Prantsusmaa, Inglismaa ja Soome kodanikke. 1926. aasta märtsis Riigikogus vastuvõetud seadusega kehtestati kompensatsioon äravõetud maade eest isikutele, kes polnud iseseisvuse vastu aktiivselt võidelnud. Läti suhtumine kompensatsioonimaksmisse oli erinev. 1924. aastal otsustas Saeima, et maareformiga võõrandatud maade eest kompensatsiooni ei maksta. Vt Riigi Teataja 23.3.1926; vt Rei memorandum 5.4.1933. ERA 957-13-643, 5; Seljamaa memorandumid 25.10.; 27.10.; 6.11.1933. ERA 3828-1-4, 8, 12, 21.
5. Aufzeichung der Rede des Reichskanzlers Hitler vor der Reichswehrführung (Programm des Faschismus) 6.2.1933 – Deutschland und die Sowjetunion 1933–1941. Dokumente aus Russischen und Deutschen Archieven. Hrsg. von S. Slutsch, C. Tischler. Bd. I: Januar 1933 – Oktober 1933. Oldenbourg Verlag, München, 2014, 145–148.
6. Berlin, March 23, 1933: Hitler, A. Official Speech on the Enabling Act to the Reichstag. http://www.worldfuturefund.org/Reports2013/hitlerenablingact.htm
7. Pangermanistlik liiga oli militarismi, antisemitismi ja kõigi sakslaste ühendamist propageeriv organisatsioon.
8. Vt Heineman, J. L. Constantin von Neurath and German policy at the London economic conference of 1933: backgrounds to the resignation of Alfred Hugenberg. – Journal of Modern History, 1989, 2, 41.
9. Vt Dejmek, J. Nenaplněné naděje: Politické a diplomatické vztahy Československa a Velké Británie (1918–1938). Univerzita Karlova v Praze, Nakladatelství Karolinum, Praha, 2003, 219–220.
10. Mahlberg Kaunasest 30.8.1933. ERA 957-13-747, 86.
11. Hitler, A. Mein Kampf. Zentralverlag der NSDAP, München, 1938, 742.
12. Vt Hitler, A. Mein Kampf, Inhaltsvergeichnis.
13. http://kaminec.livejournal.com/104664.html
14. Vt Apunen, O. Suomi keisarillisen Saksan politikassa 1914–1915. Kk:N Kirjapaino, Helsinki, 1968, 27.
15. Samas, 32–33.
16. Rosenberg, A. Kampf um die Macht. Schriften aus den Jahren 1921–1923. München, 1941, 262–263; Vehviläinen, O. Kansallissosialistinen Saksa ja Neuvostoliitto 1933–1934. Hitlerin valtaantulosta Baltian pöytäkirjaa koskevien neuvottelujen raukeamiseen. WSOY Porvoo, Helsinki, 1966, 24.
17. Rosenberg, A. Der Zukunftsweg einer deutschen Aussenpolitik. München, 1927, 18.
18. On mõeldud 1926. aastal sõlmitud Leedu – Nõukogude Liidu mittekallaletungilepingut ja sellele lisanduvat protokolli, mis tunnistas Vilniuse okupeeritud piirkonnaks.
19. Rosenberg, A. Der Zukunftsweg einer deutschen Aussenpolitik, 78.
20. Samas, 34.
21. Kuusisto, S. Alfred Rosenberg in der nationalsozialistischen Aussenpolitik 1933–1939. Tammisaari, 1984, 12; Rosenbergi päritolu kohta vt ka Cecil, R. The Myth of the Master Race: Alfred Rosenberg and Nazi Ideology. B.T. Batsford Ltd, London, 1972, 5–15; Angelus, O. Tuhande valitseja maa. Stockholm, 1956, 23–35.
22. See Eesti Berliini saatkonna teadmata toimunud kohtumine külvas Läti-Eesti suhetesse usaldamatust ja põhjustas mitmesuguseid kuuldusi ning kriitikat. Näiteks Riias levisid pärast seda kuuldused, et Saksamaa püüdis takistada Balti riikide omavahelist lähenemist ja tekitas Eestis valitsuskriisi. Postimees aga kritiseeris visiiti 19. mail ilmunud artiklis “Üheltpoolt hävitus, teiselt poolt naiivsus” teravalt. Leht kirjutas, et hitlerlased ei ole oma idasse tungi saladuseks pidanud ja on Eestit oma tulevaseks Siberiks ning Saksamaa piiride edasinihutamise tungivaks vajaduseks nimetanud ja et nimed Rosenberg ning Hasselblatt meenutavad tahtmatult landeswehrlaste ja Eesti sakslaste käitumist Saksa okupatsiooni ajal. Liberaalse Vaba Maa toimetusele aga saabus Rosenbergi külastamise üle pahameelt väljendav kiri “Quo vadis Estonia?”. Kirjas, mille all oli tuntud eesti kirjaniku ja endise diplomaadi Eduard Vilde nimi, küsiti, et kas härrad teadsid visiiti tehes, et Rosenberg peab neid natsiideoloogia järgi mongoli tõugu madalamateks olenditeks ning et Rosenberg on peale teiste Balti riikide ka Eestile mitu korda kadu kuulutanud. Ühes hiljem juba paguluses Voldemar Pätsile saadetud kirjas pidas Saksa okupatsioonirežiimi käsilane Hjalmar Mäe Rosenbergile tehtud visiiti pugemise märgiks: “Sõitsite Saksamaale Rosenbergi külastama ja talle meelitusi ütlema.” Vt Riigikogu väliskomisjoni koosoleku protokoll 24.7.1933; Sveriges Riksarkivet (RA); Baltiska arkivet (BA); Zariņši ettekanne 2.5.1933. Latvijas Valsts vēstures arhīvs, Rīga (LVVA) 2575-8-34, 100–101; Cielēns Reile 6.5.1933. Hoover Institution on War, Revolution and Peace. Hoover Institution Archives, Stanford, California (HIA), Cielēns, 1; Quo vadis Estonia? Kiri toimetusele. ERA 1-7-262, 214; Päts, V. Tagasi koju. Mälestusi, kirju, dokumente. Kirjastus Aade, Tallinn, 2013, 342.
23. Martius Riiast 26.4.1933. US National Archives II, College Park, Maryland (NA II) RG-242 T-120 R-3605, E685711-12; Deutsche Zeitung, 26.4.1933.
24. Vt Barnes, J. J., Barnes, P. P. Nazis in Pre-War London, 1930–1939: The Fate and Role of German Party Members and British Sympathizers. Sussex Academic Press, 2010, 49; Kuusisto, S. Alfred Rosenberg in der nationalsozialistischen Aussenpolitik 1933–1939, 87–90.
25. Öpik Berliinist 10.7.1933. ERA 957-13-752, 17.
26. Tõlge: “Läänemere maade koostöö.”
27. Öpik Tallinnast 13.7.1933. ERA 957-13-752, 21.
28. Meri Berliinist (dateerimata). ERA 957-13-752, 51–52.
29. Šveitsi neutraliteeti olid suurriigid garanteerinud juba 1815. aastal. Seepärast teatas Šveits enne Rahvasteliidu liikmeks astumist, et järgib neutraliteeti ja hakkab Rahvasteliidu paktist tulenevaid kohustusi teatud reservatsioonidega käsitlema. Belgia neutraliteedi garanteerisid 1839. aastal Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa, Austria ja Preisimaa. Nimetatud riikide allkirjad kujutasid endast kinnitust sellest, et nad ei taotle Belgiat puudutavates lepingutes või mingitel teistel asjaoludel oma territooriumi ja mõjuvõimu suurendamist või kasu ning tagavad omalt poolt Belgiale rahu ja julgeoleku. Kuid see ei hoidnud 1914. aastal Preisimaa õigusjärglast Saksamaad tagasi Belgia neutraliteedi rikkumisest ja kindralkubermangu loomisest. Vt Серюков А. Ю. Нейтралитет и оборона Бельгии в преддверии Первой мировой войны. – Новая и новейшая история, 2003, 2, 84–85.
30. Vt Revaler Bote, 14.; 15.1.1933.
31. Baltische Monatsschrift, 1931, 9; Schroetter Tallinnast 26.11.1931. NA II RG-242 T-120 R-3605, E685685.
32. Vt Segodnja, 14.1.1933.
33. Vt Päevaleht, 1.11.1933.
34. http://et.wikisource.org/wiki/Rahuleping_Eesti_ja_Venemaa_vahel_(Tartu_rahu)
35. Vt http://personal.inet.fi/koti/juhani.putkinen/Tarton_rauhansopimus.htm
36. Vt Viitseadmiral Kazimierz Porębski memorandum: W kwestji neutralizacji Bałtyku (1923). Porębski peastaabi ülemale 30.5.1924. Российский государственный военный архив, Москва (RGVA) 308-5-330, 1, 5.
37. Сиполс В. Тайная дипломатия. Буржуазная Латвия в антисоветских планах империалистических держав 1919–1940 гг. Рига, 1968, 136; Rodgers, H. I. Search for Security. A Study in Baltic Diplomacy, 1920–1934. Archon Books, 1975, 48–49.
38. Vt Valdības Vēstnesis, 27.3.1927; Eesti Välisministeeriumi poliitiline informatsioon saadikutele 30.4.1927. ERA 957-13-12, 2; Vaughan Austen Chamberlainile 8.3.1927. United Kingdom National Archives, London (UKNA) FO 419/16; Rodgers, H. I. Search for Security, 59–71.
39. Karski päevik 25.1.1933. Архив внешней политики Российской Федерации, Москва (AVPR) 05-13-93-41
05-13-93-4105-13-93-4105-13-93-41, 18–20.
40. Schmidt Genfist 13.2.1933. ERA 957-13-538, 38; Dienos Naujienos, 2.2.1933.
41. Ahmann, R. Nichtangriffspakte: Entwicklung und operative Nutzung in Europa 1922–1939. Mit einem Ausblick auf die Renaissance des Nichtangriffsvertrages nach dem Zweiten Weltkrieg. Baden-Baden, 1988, 545.
42. Sviderski Stomonjakovile 25.1.1933; Karski päevik 25.1.1933. AVPR 05-13-93-4105-13-93-4105-13-93-4105-13-93-41, 7–8, 18.
43. Stomonjakov Raskolnikovile 10.2.1933. AVPR 0154-26-37-20154-26-37-20154-26-37-20154-26-37-2, 5.
44. Wuorimaa Tallinnast 20.1.1933. Suomen Ulkoasiainministeriön arkisto, Helsinki (UM) 5C/12.
45. Samas.
46. Wuorimaa Tallinnast 7.2.1933. UM 5C/12.
47. Välisministeeriumi nädalaülevaade 27.1.1933. ERA 957-13-631, 28; Nõukogude saadiku Raskolnikovi ettekandes leidub ühe Eesti poliitiku arvamus, et Tammer oli sõitnud koos “miss Eestiga” Pariisi ja seal palju joonud, mille tulemusel olevat Eestis kujunenud arvamus, et tegemist on rahvusvaheliste suhete tundjaga. Vt Raskolnikovi päevik 16.1.1933. AVPR 0154-26-37-50154-26-37-50154-26-37-50154-26-37-5, 30.
48. Сулея В. Юзеф Пилсудский. Издательство Летнии сад, Москва, 2009, 411.
49. Bułhak, H. Polska-Francja z dziejów sojuszu 1933–1936. Wydawnictwo Neriton, Instytut Historii PAN, Warszawa, 2000, 11–12.
50. Сулея В. Юзеф Пилсудский, 412.
51. Lundgreen-Nielsen, K. Sprawa bezpieczeństwa Polski pomiędzy Wielkimi Mocarstwami 1919–1934. Nipodległość t XIX. Nowy-Jork-Londyn, 1986, 102; Bułhak, H. Polska-Francja z dziejów sojuszu 1933–1936, 20.
52. Bułhak, H. Polska-Francja z dziejów sojuszu 1933–1936, 20.
53. Samas, 24.
54. Сулея В. Юзеф Пилсудский, 413.
55. Karski Stomonjakovile 18.5.1933. AVPR 05-13-93-4105-13-93-4105-13-93-4105-13-93-41, 107.
56. Pusta Varssavist 18.3.1933. ERA 957-13-636, 64.
57. Pommer, Pomerania.
58. Schmidt Genfist 9.5.1933. ERA 957-13-704, 52; Pusta Varssavist 15.2.1933. ERA 957-13-636, 61.
59. Raskolnikovi päevik 15.3.–23.3.1933. AVPR 0154-26-37-50154-26-37-50154-26-37-50154-26-37-5, 69; vt ka Stomonjakov Raskolnikovile 15.6.1933. AVPR 0154-26-37-20154-26-37-20154-26-37-20154-26-37-2, 37.
60. Läti välisminister 1931. aasta detsembrist kuni 1933. aasta märtsini. Läti saadik Tallinnas kuni 1933. aasta juulini.
61. Memorandum päevakorral olevatest poliitilistest küsimustest 7.6.1933. ERA 957-13-643, 39.
62. Vt Stomonjakov Karskile 17.5.1933. AVPR 05-13-89-8, 5.
63. Leppik Kaunasest 21.4.1933. ERA 957-13-744, 3; Strandman Pariisist 10.6.1933. ERA 957-13-747, 183.
64. Rei memorandum 17.2.1933. ERA 957-14-635, 126–126p; Memorandum 31.1.1934. ERA 957-13-643, 295.
65. Lozoraitise memorandum 2.11.1938. HIA Turauskas, 7.
66. Vt XX amžius, 10.8.1933; vt ka Lozoraitise memorandum 20.8.1938. HIA Turauskas, 7.
67. Vt Mussolini, B. Il Patto a Quattro. Discorso pronunciato al senato del regno nella seduta del 7 giugno 1933-XI (Itaalia välisministeeriumi brošüür); Gathorne-Hardy, G. M. A Short History of International Affairs 1920 to 1934. Oxford University Press, Humphrey Milford, London, 1934, 316–318; vt ka Jarausch, K. H. The Four Power Pact, 1933. State Historical Society of Wisconsin for the Department of History, University of Wisconsin, 1966.
68. Litvinovi memorandum 3.4.1933. – Rmt: Документы внешней политики СССР, XVI. 1 января – 31 декабря 1933 г. Москва, 1970 (ДВП), 210–211.
69. Vt Pacte à Quatre. Memorandum Français. Paris, le 10 avril 1933; Schmidt Roomast 12.4.; 21.4.1933. ERA 957-13-704, 54–58, 47, 48–49; Strandman Pariisist 10.6.1933. ERA 957-13-747, 182.
70. Dovgalevski telegramm 14.4.1933. – Rmt: ДВП, 231.
71. Op. cit. Наумов А. Диломатическая борьба в Еуропе накануне Второй мировой войны. История кризиса Версальской системы. РОССПЭН, Москва, 2007, 20.
72. Vt Schmidt Genfist 15.12.1932. ERA 957-13-351, 144; Antonov-Ovsejenko ja Becki vestluse lindistus 27.3.1933. – Rmt: ДВП, 202–203.
73. Vt Toffer Moskvast 8.9.1933. ERA 957-13-533, 111; Raividi memorandum (Versailles’ kokkuleppe ja Baltikumi revisjoni probleem) 26.6.1933. AVPR 030-12-15-17, 31; vt samuti Морозов С. В. Польско-чехословацкие отношения 1933–1939. Издательство Московского университета, Москва, 2004, 58–63; Pravda, 5.7.1933; Riigikogu väliskomisjoni koosoleku protokoll 15.4.; 20.6.1933. BA.
74. Vt Sládek, Z. Malá dohoda 1919–1938. Její hospodářské, politické a vojenské komponenty. Univerzita Karlove v Praze, Nakladatelství Karolinum, 2000, 123; vt ka Gathorne-Hardy, G. M. A Short History of International Affairs 1920 to 1934, 318.
75. Сулея В. Юзеф Пилсудский, 412.
76. Sviderski päevik 20.4.1933. AVPR 05-13-93-4105-13-93-4105-13-93-4105-13-93-41, 46.
77. Stomonjakov Sviderskile 7.5.1933. AVPR 05-13-92-4005-13-92-4005-13-92-4005-13-92-40, 14; Seljamaa Moskvast 4.5.1933. ERA 957-13-532, 6.
78. Cielēns, F. Laikmetu maiņā. Atmiņas un atziņas. II sējums. Latvijas neatkarīgās demokratiskās republikas lielais laiks. Memento, Sweden, 1963, 462.
79. Progresīvā jaunsaimnieku apvienība.
80. Vt Bežanov Stomonjakovile, Litvinovile, Krestinskile ja Karskile 22.3.1933. AVPR 030-12-15-17, 10.
81. Kuuldus Saksa-Poola võimalikust Balti riikide arvel sõlmitavast kokkuleppest oli päevakorral nii 1920. kui ka 1930. aastatel. 1933. aasta puhul said need aga aruteluobjektiks ka detsembris toimunud Eesti välisministri Seljamaa ja Soome välisministri Hackzelli kohtumisel. Vt Seljamaa memorandum. Mõttevahetused Soome välisministri Hackzelliga 7. ja 11. detsembril 1933. ERA 957-13-643, 252. Igatahes kinnitas 15. septembril Poola esindaja Jan Starzewski, et Poola valitsus ei astu ühtki sammu, mis võiks Balti riikidele hädaohtlikuks saada. Seljamaa memorandum 15.12.1933. ERA 957-13-643, 255.
82. Cielēns Reile 6.5.1933. HIA Cielēns, 1; vt ka Mölder Riiast 5.5.1933. ERA 957-13-641, 2.
83. Vt Pusta Varssavist 28.1.1933. ERA 957-13-636, 53.
84. Bułhak, H. Polska-Francja z dziejów sojuszu 1933–1936, 11–12.
85. Laretei instruktsioon saadikule Varssavis 13.1.1933. ERA 957-13-636, 168–169.
86. Vt Schmidt Genfist 9.2.1933. ERA 957-13-351, 152p.
87. Laretei saadikutele Helsingis, Riias, Kaunases ja Stockholmis 8.4.1933. ERA 957-13-704, 34–34p; Rei memorandum 19.4.1933. ERA 957-13-643, 9.
88. Riigikogu väliskomisjoni koosoleku protokoll 15.4.1933. RA; BA.
89. Samas.
90. Stomonjakov Karskile 17.5.1933. AVPR 05-13-89-8, 5.
91. Cielēns, F. Laikmetu maiņā. Atmiņas un atziņas. II sējums, 462.
92. Postimees, 27.4.1933; Rahva Sõna, 29.4.1933.
93. Stomonjakov Raskolnikovile 5.5.1933. AVPR 0154-26-37-20154-26-37-20154-26-37-20154-26-37-2, 23.
94. Riigikogu väliskomisjoni koosoleku protokoll 20.6.1933. RA; BA; allkirjata memorandum 26.5.1933. ERA 957-13-643, 37; välisministeeriumi informatsioon välissaadikutele 3.6.1933. ERA 957-13-754, 2.
95. Seljamaa memorandum 11.8.1933. ERA 957-13-643, 108.
96. Öpik Berliinist 8.12.1933; 10.1.1934. ERA 957-13-124.
97. Seljamaa memorandum 18.8.1933; memorandum 17.8.1933. ERA 957-13-643, 118–119.
98. Vt Latvia and the Baltic States and their International Case. 1946, 2 (Pariisi rahukonverentsile esitatud memorandum). HIA Cielēns, 1; Nazi-Soviet Conspiracy and the Baltic States. Diplomatic Documents and Other Evidence. Koost A. Rei. Boreas Publishing Co., Ltd, London, 1948, 32–33.
99. Litvinovi kõne 6.2.1933. – Rmt: ДВП, 73–83.
100. Dovgalevski esinemine 10.3.1933. – Rmt: ДВП, 156–157.
101. Eesti esindaja Genfist 11.3.1933. Kokkuvõte tööde kohta 13.2.–11.3.1933; Schmidt Genfist 14.3.1933. ERA 957-13-351, 181–192, 190.
102. Eesti esindaja Genfist 11.3.1933. Kokkuvõte tööde kohta 13.2.–11.3.1933. ERA 957-13-351, 177–178.
103. Samas, 190–191, 192p; vt ka Хормач И. А. Возвращение в мировое сообщество: борьба и сотрудничество Советского государства с Лигой наций в 1919–1934 гг. Кучково поле Евробонд, Москва, 2011, 567.
104. Vt ДВП, 310.
105. Vt Schmidt Genfist 9.2.1933. ERA 957-13-351, 153p; Seljamaa Moskvast 5.5.1933. ERA 957-13-532, 9.
106. Memorandum 27.6.1933. ERA 957-13-643, 62.
107. Memorandum päevakorral olevaid poliitilisi küsimusi 7.6.1933. ERA 957-13-643, 39.
108. Litvinovi telegramm 28.6.1933; Stomonjakovi telegramm 29.6.1933. – Rmt: ДВП, 373, 374–375.
109. Memorandum 6.7.1933. ERA 957-13-643, 70; Stomonjakovi telegramm 29.6.1933. – Rmt: ДВП, 376.
110. Akel Stockholmist 15.8.; 2.10.1933. ERA 957-13-749, 10, 14.
111. Agressori määratlemise konventsioon 3.7.; 4.7.; 5.7.1933. – Rmt: ДВП, 388–392, 403–411.
112. Välisasjade rahvakomissariaadi teade 23.7.1933. – Rmt: ДВП, 459–460.
113. Vt Agressori määratlemise konventsioon 3.7.1933. – Rmt: ДВП, 388–392.
114. Riigikogu väliskomisjoni koosoleku protokoll 24.7.1933. RA; BA.
115. Vt Arumäe, H. Kahe ilma piiril. Eesti Raamat, Tallinn, 1979, 34.
116. Memorandum 11.8.1933. ERA 957-13-643, 109–109p; Öpiku memorandum 13.7.1933. ERA 957-13-752, 21.
117. Memorandum 28.8.1933. ERA 957-13-643, 129.
118. Vt Rigasche Rundschau, 23.1.1933; Knatchbull-Hugessen Riiast 4.2.1933. UKNA FO 371/17184, N 966/966/59.
119. Konstitutionsutskottetets ultǻtande Nr 19. Stockholm, 1933, 1–20; vt ka Lindhagen, C. Carl Lindhagens memoarer. Tredje delen. Stockholm, 1939, 378–379; Grigaravičiūtė, S. Skandinavija Lietuvos diplomatijoje 1918–1940 metais. Saulabrolis, Vilnius, 2002, 182–183.
120. Vt Hyytiä, O. Viron kohtalontie 1933 : 1939 : 1940. Jyväskylä, 1992, 13.
121. Akel Stockholmist 8.5.1933. ERA 957-13-749, 57–58; Kerr Stockholmist 31.5.1933. UKNA FO 371/17184, N 4110/966/59.
122. Grigaravičiūtė, S. Skandinavija Lietuvos Diplomatijoje 1918–1940 metais, 30, 35, 53, 64.
123. Samas, 183.
124. Samas.
125. Samas, 184.
126. Sociāldemokrāts, 2.4.1933.
127. Läti Moskva saadik aastail 1923–1929, Nõukogude Liiduga kauplemiseks loodud aktsiaseltsi Latlauks üks looja ja juht. Lätis väideti, et Ozolsil olid head suhted bolševikega ja Nõukogude Liidu Riia saadiku Semjon Araloviga. Ilmselt olid just Latlauksi ärilised suhted Nõukogude Liiduga selleks, mis määrasid Ozolsi suhtumise Balti liitu ja Poolasse. Ozols oli 1920. aastatel seisukohal, et Balti riigid peavad maksku mis maksab hoidma parimaid vahekordi Nõukogude Liiduga ja hoiduma poliitilisest seotusest Poolaga. Saadikuna tegeles Ozols ka antikvaarsete kuld- ja hõbeesemete salakaubandusega. Asja avalikuks tulles kutsuti ta Moskvast tagasi. Alles pärast seda hakkas Ozols esinema terava kriitikaga Nõukogude Liidu aadressil ja muutus ka Balti koostöö pooldajaks. Vt Aralovi päevik 19.12.1923. Российский государственный архив экономики, Москва (RGAE) 413-2-1674, 117; Seljamaa Riiast 10.3.1928. ERA 957-12-843, 108; Bakinsli Frumkinile 1.9.1925. RGAE 413-2-2029, 169; Seljamaa Riiast 9.12.1924. Eesti ja Läti suhted 1920–1925. Dokumentide kogumik. Koost H. Arumäe, T. Arumäe. (Ad Fontes, 7.) UMARA, Tallinn, 1999, 313; Seljamaa Riiast 17.9.1926. ERA 957-12-831, 42; Кен О. Н., Рупасов А. И. Политбюро ЦК ВКП (б) и отношения СССР с западными соседними государствами (конец 1920–1930-х гг.). Проблемы. Документы. Опыт комментария. Часть 1. Декабрь 1928 – июнь 1934. Европейский дом, Санкт-Петербург, 2000, 143; vt ka Seljamaa Moskvast 10.3.1928. ERA 957-12-843, 108.
128. Vt Hynninen Riiast 4.4.1933. UM 5C/16.
129. Menning Berliinist 8.3.1933. ERA 957-13-635, 106p.
130. Koskull Beck-Friisile 5.5.1933. RA; UD HP 20C; Riigikogu väliskomisjoni koosoleku protokoll 22.3.1933. RA; BA.
131. Pjotr Aleksejevitš Kropotkin, vene filosoof, geograaf ja anarhismiteoreetik.
132. Akel Stockholmist 4.4.; 8.3.1933; Grant Kopenhaagenist 29.7.1933; Akel Stockholmist 5.12.1933. ERA 957-13-749, 37, 36, 8, 27p; Eesti Stockholmi saatkond välisministeeriumile 17.1.1935. ERA 957-13-810, 16–17; Eesti välisministeeriumi ringkiri 31.3.1933. ERA 957-13-644, 1–2.
133. Rezmer, W. Małe państwa bałtyckie 1918–1940. Próby sojuszy wojskowych. – Rmt: Nad Bałtykiem. W kręgu polityki, gospodarki, problemów narodowościowych i społecznych w XIX i XX wieku. Księga jubileuszowa poświęcona Profesorowi Mieczysławowi Wojciechowskiemu. Toim Z. Karpus, J. Kłaczkow, M. Wołos. Toruń, 2005, 931–935.
134. Ärakiri Pusta käsikirjast: Märkusi Bukarestist 21.3.1933. ERA 957-13-636, 74.
135. Vt Talas Kopenhaagenist 30.3.1933. UM 5C/3.
136. Söderberg, A. Abc-bok för Svenska Statsmän. Författarens Förlag, Malmö (ilmumisaasta puudub); Cullberg, A. Svensk utrikespolitik och international information. Förtalskampanjen mot Frankrike. Åbo, 1932, 52–53; Akel Stockholmist 5.12.1933. ERA 957-13-749, 27.
137. Akel Stockholmist 4.4.1933. ERA 957-13-749, 37p.
138. Lönnroth, E. Den svenska utrikespolitikens historia, 5, 1919–1939. Norstedt, Stockholm, 1959, 75.
139. Vt Motioner i Första kammaren, 274. Stockholm, 1934; Grigaravičiūtė, S. Skandinavija Lietuvos Diplomatijoje 1918–1940 metais, 184.
140. Eesti välisministeeriumi informatsioon saatkonnale Stockholmis 6.7.1934. ERA 1587-1-81, 89; vt ka Pusta, K. R. Saadiku päevik. Olion, Tallinn, 1992, 37.
141. Carlgren, W. M. Rootsi ja Baltikum. Maailmasõdade vahelisest ajast sõjajärgsete aastateni. Ülevaade. Olion, Tallinn, 1995, 24.
142. Vt Texte du Pacte d’organisation de la Petite-Entente (16. février 1933). ERA 957-13-655, 2–3; Sládek, Z. Malá dohoda 1919–1938. Její hospodářské, politické a vojenské komponenty, 120–122.
143. Vt Séances et travaux de l'Académie diplomatique internationale, avril–juin 1933.
144. Vt Ilmjärv, M. Hääletu alistumine. Eesti, Läti ja Leedu välispoliitilise orientatsiooni kujunemine ja iseseisvuse kaotus 1920. aastate keskpaigast anneksioonini. Argo, Tallinn, 2004, 215.
145. Vt nt Lietuvos žinios, 1.4.1933; vt ka Leppik Kaunasest 21.3.; 23.3.1933. ERA 957-13-538, 22, 28; Leppik Kaunasest 1.4.1933. ERA 957-14-744, 32.
146. Vt Rytas, 25.3.1933; Fehner Stomonjakovile 30.3.1933. AVPR 05-13-93-4105-13-93-4105-13-93-4105-13-93-41, 27.
147. Leppik Kaunasest 21.3.1933. ERA 957-13-538, 23; Leppik Kaunasest 11.4.1933. ERA 957-13-747, 54–57.
148. Laretei ülevaade 22. ja 27. märtsil toimunud Riigikogu väliskomisjoni koosolekust. ERA 957-13-631, 46; Eesti välisministeeriumi ringkiri 31.3.1933. ERA 957-13-644, 1–2; vt ka memorandum 7.6.1933. ERA 957-13-643, 39.
149. Edgar Anderson mainib, et selts loodi inglaste ja ameeriklaste toetusel. Kuid ta ei ütle, kas tegemist oli rahalise või siis moraalse toetusega. Vt Anderson, E. Toward the Baltic Union 1927–1934. – Lituanus, 1967, 1, 17; Balti liidu loomise kohta vt ka Medijainen, E. Eesti välispoliitika Balti suund 1926–1934. Tartu, 1991, 38–39.
150. Tõlge: “See on eksistentsi küsimus”; Liebich Riiast 7.5.1933. Archiwum Akt Nowych, Warszawa (AAN) 616/152.
151. Vt Sociāldemokrāts, 31.3.1933.
152. Rigasche Rundschau, 18.1.1933.
153. Vt Baltijos valstybių vienybės idėja ir praktika 1918–1940 metais. Dokumentų rinkinys. – Rmt: Lietuvos užsienio politikos dokumentai, 1918–1940 metai. Koost Z. Butkus. LII Leidykla, Vilnius, 2008, 462–463; vt samuti Karski Stomonjakovile 18.5.1933. AVPR 05-13-93-4105-13-93-4105-13-93-4105-13-93-41, 107; Leppik Kaunasest 3.5.1933. ERA 957-14-744, 35–36.
154. Karski päevik 26.2.1933. AVPR 0151-23-46-60151-23-46-60151-23-46-60151-23-46-6, 43.
155. Vt Vabariigi presidendi A. Smetona 15. detsembri kõne. – Ehho, 18.12.; 20.12.1933; vt ka Mahlberg Kaunasest 18.12.1933. ERA 957-13-747, 113.
156. Karski ettekanne (memorandum) 13.5.1933. AVPR 0151-23-46-60151-23-46-60151-23-46-60151-23-46-6, 49–48.
157. Vt Pusta Varssavist 6.10.1932. ERA 957-13-636, 20; Mölder Riiast 18.9.1933. ERA 957-13-641, 11; Lietuvos aidas, 8.1.1934; Seljamaa saatkondadele Berliinis, Pariisis, Riias 17.8.1933. ERA 957-13-744, 54; Pusta Piibule (oktoober 1933). ERA 957-13-704, 20.
158. Leppik Kaunasest 26.2.1934. ERA 957-14-744, 20.
159. Vt Кен О. Н., Рупасов А. И. Политбюро ЦК ВКП (б) и отношения СССР с западными соседними государствами (конец 1920–1930-х гг.), 368.
160. Samas.
161. Raskolnikovi päevik 15.3.–23.3.1933. AVPR 0154-26-37-50154-26-37-50154-26-37-50154-26-37-5, 69.
162. Rei memorandum 21.4.1933. ERA 957-13-643, 14.
163. Kaja, 16.3.1933; vt Baltijos valstybių vienybės idėja ir praktika 1918–1940 metais, 447–448.
164. Stomonjakov Raskolnikovile 15.6.1933. AVPR 0154-26-37-20154-26-37-20154-26-37-20154-26-37-2, 37.
165. Seljamaa memorandum 30.8.1933. ERA 957-13-643, 132; Seljamaa saatkonnale Berliinis, Pariisis ja Riias 17.8.1933. ERA 957-13-744, 54.
166. Selle kohta vt Radek Stalinile 4.5.; 12.7.1933. Российский государственный архив социально–политической истории, Москва (RGASPI) 558-11-790, 18–24.
167. Vt Warma Moskvast 21.7.1932; Seljamaa Moskvast 18.12.1932. ERA 957-13-634, 40–41, 90; Kirotar Moskvast 24.7.1933. ERA 957-13-532, 28; Rei Pustale 4.2.1933. ERA 957-13-636, 170p.
168. Tofer Moskvast 5.10.1933. ERA 957-13-747, 161–161p; vt ka Akel Stockholmist 5.12.1933. ERA 957-13-749, 28.
169. Stomonjakov Antonov-Ovsejenkole 4.4.1933. – Rmt: ДВП, 218.
