On püstitatud metodoloogiline küsimus nõukogude perioodi “õigest” mäletamisest. Kasutades andmebaasina põhiliselt omaeluloolisi raamatuid, on näidatud, et mälestused nõukogude ajast on esitatud mitmetes erinevates mälukogukondlikes diskursustes, mis omakorda on vähemal või rohkemal määral mõjutatud ametlikust postsotsialistlikust mäletamisõiguse järkjärgulisest legaliseerimisest.
1. Pikemalt vt Aarelaid-Tart, A. Sõja järel sündinute elude metamorfoosid. Ühe kursuse lugu. – Rmt: Nullindate kultuur II, põlvkondlikud pihtimused. Koost A. Aarelaid-Tart, toim A. Kannike. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2012, 56–79. Veidi vanemate kohta on ilmunud analoogne raamat: Ugaste, Ü. Ühe klassi elulugu. Canopus, Tallinn, 2007.
2. Laar, M. Metsavennad. Ühiselu, Tallinn, 1993.
3. Tuntud nõukogudeaegne hinnalisemate klassi kuuluv automark, mida tihtipeale tõlgendati kui parema elujärje sümbolit. Pobeda omanikud olid tavaliselt suuremate asutuste direktorid ja teised juhtivtöötajad. Sõjajärgsetel aastatel sai tavainimene heal juhul külgkorviga mootorratast omada.
4. Mäesalu, V. Kulaku tütar nõukogude süsteemis. Aastad 1922–1977. Grenader, Tallinn, 2007.
5. Tungal, L. Seltsimees laps ja suured inimesed: veel üks jutustus õnnelikust lapsepõlvest. Tänapäev, Tallinn, 2008.
6. Talgre, M. Leo tütar. Faatum, Tallinn, 2004
7. Intervjuust Imbi Paljule. – Eesti Päevaleht, 12.9.2003.
8. Paju, I. Tõrjutud mälestused.
(Eessõna: Toomas Hendrik Ilves.) Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn, 2007.
9. Kõresaar, E. Nostalgia ja selle puudumine eestlaste mälukultuuris. – Keel ja Kirjandus, 2008, 10, 760.
10. Zerubavel, E. Time Maps: Collective Memory and Social Shape of the Past. University of Chicago Press, Chicago, 1993, 5.
11. Santos, M. S. Memory and narratives in social theory: the contributions of Jacques Derrida and Walter Benjamin. – Time and Society, 2001, 10, 2/3, 170.
12. Halbwachs, M. On Collective Memory. The University of Chicago Press, Chicago, 1992, 52.
13. Aarelaid-Tart, A. Ajakategooriast tänase Eesti kultuurimuutuste mõistmisel. – Acta Historica Tallinnensia, 2009, 14, 172, 179.
14. Irwin-Zarecka, I. Frames of Remembrance: The Dynamics of Collective Memory. Transaction Publisher, New Brunswick, 1994, 54.
15. Burke, P. History as social memory. – Rmt: Memory: History, Culture and the Mind. Toim T. Butler. Basil Blackwell, Oxford, 1989, 107.
16. Krull, H. Katkestuse kultuur. Vagabund, Tallinn, 1996.
17. Vt sellekohase näitena: Jõesalu, K., Kõresaar, E. Working through mature socialism: private and public in the Estonians’ meaning-making of the Soviet past. – Rmt: Baltic Biographies at Historical Crossroads. Toim A. Aarelaid-Tart, L. Bennich-Björkman. Routledge, London, 2012, 68–85.
18. Voronkov, V., Chikadze, E. Leningrad Jews: ethnicity and context. – Rmt: Biographical Perspectives on Post-Socialist Societies. Toim V. Voronkov, E. Zdravomyslova. (CISR Working Papers, No. 5.) St. Petersburg, 1997, 187–191.
19. Meie perearhiivis on minu ema Linda enda kirjutatud elulookirjeldus 1950. aastast, mil ta oli juba varakeskikka jõudnud koduperenaine. Tekst on valminud esitamiseks mingi taotletava töökoha saamiseks, kuhu ta kunagi tööle ei asunudki. Faktid tema elust on adekvaatsed, aga nende banaalne tõlgendamine on sobitatud uuele režiimile vastavaks. Tema töötamisest oma lihase onu juveeliäri n-ö esindusmüüjana on saanud alandav teenimine kapitalistliku kurnaja juures; on rõhutatud innukat õppima asumist raamatupidajate kursusel, mis avanes tema jaoks tänu nõukogude võimu tulekule jne. Paraku pole mul võimalust oma ammu siit ilmast lahkunud emalt sellise üllitise saamisloo kohta seletusi küsida.
20. Aarelaid, A. Topeltmõtlemise kujunemine sovetiajal. – Akadeemia, 2000, 4, 755–773.
21. Hagelberg, R. Elust ja endast. Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu, 2008.
22. Rahva Raamatu kaupluseketis oli 2012. aasta augustis pakkumisel 7516 eluloo- või mälestuste raamatut. Üle poole nendest on küll tõlkeraamatud, osa ka ilukirjanduslikus vormis memuaristika, mõningaid trükiseid on ostupakkumiste seas ka mitu korda mainitud.
23. Truupõld, A. Sind surmani. Eesti Ajalookirjastus, Tartu, 2011.
24. Kõresaar, E. Nostalgia ja selle puudumine, 764.
25. Madisson, J. Röövitud aastad. Grenader, Tallinn, 2012; Nõlvak, V. Ellujääja. Varrak, Tallinn, 2010.
26. Mandel, M. Kogu tõde Hirmus-Antsust. Eesti Ajaloomuuseum, Tallinn, 2010.
27. Grabbi, H. Vabariigi laps. Ilmamaa, Tartu, 2008.
28. Luik, V. Seitsmes rahukevad. Eesti Raamat, Tallinn, 1985.
28. Veidemann, R. Ajavahe. Eesti Raamat, Tallinn, 1996; Tungal, L. Seltsimees laps.
30. Mihkelson, E. Ahasveeruse uni. Tuum, Tallinn, 2001.
31. Kõresaar, E. Nostalgia ja selle puudumine, 766; Jõesalu, K. Erfahrungen und Darstellungen – das sowjetische Alltagsleben in der estnischen Erinnerungskultur. – Rmt: Erinnerungen nach der Wende. Oral History und (post)sozialistische Gesellschaften. Remembering after the Fall of Communism. Oral History and (Post-)socialist Societies. Toim J. Obertreis, A. Stephan. Klartext Verlag, Essen, 2009, 329–343.
32. Stolovitš, L. Kohtumised elu radadel. Ilo, Tallinn, 2006; Valk, H. Pääsemine helgest tulevikust. Kunst, Tallinn, 2010; Parmasto, E. Ühe seenevana elupäevad. Ilmamaa, Tartu, 2010.
33. Veidermaa, M. Tagasivaade eluteele. Tallinn, 2009; Hagelberg, R. Elust ja endast. Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu, 2008; Viires, A. Läbi heitlike aegade. Ilmamaa, Tartu, 2011; Siigur, H. Kasarmutoast professoriks. Juura, Tartu, 2011.
34. Raudnask, V. Kõik mis on juhtunud. Tammerraamat, Tallinn, 2011; Pajula, E. Kuldne aeg. Fragmentaarium. Enelas, Haapsalu, 2011; Kühn, E. Meie tuleme kuuekümnendatest. (Põltsamaa.) Käsikiri, 2012; Karm, H. Taevas ja maa. Petrone Print, Tallinn, 2011; Ots, L. Mustamäe valss. Petrone Print, Tallinn, 2012; Kask, A. Punatriibulise tekli all. Tartu, 2011.
35. Loosaar, E. Eesti mehe lugu. Varrak, Tallinn, 2006.
36. Kallas, T. Mälestused, I. Aeg. Faatum, Tallinn, 2011.
37. Velli, A. Türkiissinine. Tammerraamat, Tallinn, 2012.
38. Nt Avestik, R. Sulev Luik. Tänapäev, Tallinn, 2011; Reinolt, D. Silvi Vrait. Ajakirjade Kirjastus, Tallinn, 2011; Tali, P. Voldemar Kuslap. Minu muinaslugu muusikas. Tänapäev, Tallinn, 2011. Urmas Ott jõudis kirjutada raamatud Erika Salumäest, Vardo Rumessenist ja isa ning poeg Asmeritest. Erilise produktiivsusega aga paistab silma Tiit Lääne, kelle sulest on ilmunud hulk e-raamatuid, sealhulgas E. Salumäest, I. Stukolkinist, J. Lipsost, J. Tarmakust, M. Riismanist, O. Käpast, V. Loorist jne.
39. Vt viidet Irwin-Zarecka mõttekäigule lk 146.
40. Nõmmik, S. Minu elu tsunftis. Tänapäev, Tallinn, 2012.
41. Raamat, R. Värvilindu püüdmas. Canopus, Tallinn, 2011.
42. Leedus on neid palju rohkem, seejuures ka nende pikaajalise kommunistliku partei juhi ja hilisema presidendi Algirdas Brazauskase sulest: Brazauskas, A. Ir tuomet dirbome Lietuvai. Faktai, atsiminimai, komentarai. Knygiai, Vilnius, 2007.
43. Väikest hulka nn eestimeelsete kommunistidega tehtud intervjuudest olen kasutanud oma raamatus: Aarelaid, A. Ikka kultuurile mõeldes. Virgela, Tallinn, 1998.
44. Kasak, R. 50 aastat saatana embuses (KGB agent). Varrak, Tallinn, 2011.
45. Laos, M. Härra seltsimees Laos. Jüri Kraft ja Pojad, Tallinn, 2009.
46. Lauristin, M. Punane ja sinine. Eesti Ajalehed, Tallinn, 2011.
47. Ailo Ehamaa eluloo ingliskeelne versioon Ehamaa, A. Wonders of living ja selle analüüs Aarelaid-Tart, A. The Estonian-minded person in Soviet reality: double mental standards in Ailo Ehamaas’s life history on ilmunud ühes raamatus: Soldiers of Memory: World War II and Its Aftermath in Estonia Post-Soviet Life Stories. Koost E. Kõresaar. Rodopi, Amsterdam, 2011, 143–162, 279–296.
48. Kuusberg, P. Enn Kalmu kaks mina. Eesti Raamat, Tallinn, 1965; Peegel, J. Ma langesin esimesel sõjasuvel. Eesti Raamat, Tallinn, 1979.
49. Nurm, R. Sõjateest laskurkorpuses ja teisi mälestusi. Grenader, Tallinn, 2006.
50. Subbi, Ü. Lõpp hea – kõik hea. Kuldsulg Kirjastus, Tallinn, 2008; Kaljuste, A. Elu täis imesid. Autori kirjastus, 2008.
51. Raudsepp, M. Õnnelik vanadus: individuaalsed trajektoorid läbi kultuurimuutuste. – Rmt: Nullindate kultuur, II: põlvkondlikud pihtimused. Koost A. Aarelaid-Tart. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 2012, 16–55.
52. Ehamaa, A. Wonders of living, 159.
53. Ingliskeelsena on Marko (pseudonüüm) elulugu avaldatud minu raamatus: Aarelaid-Tart, A. Cultural Trauma and Life Stories. Kikimora Publications, Helsinki, 2006, 288–306. Samas raamatus on antud ka selle eluloo minupoolne pikem interpretatsioon (lk 82–86).
54. Aarelaid-Tart, A. Cultural Trauma, 290.
55. Samas, 297.
56. Allik, J., Vihalemm, P. Noorus ja tema ühing. – Looming, 1968, 10, 1559–1563.
57. Tsitaadid on võetud Eeva Konsa 2010. aastal Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudis valminud bakalaureusetööst “Nõukogude aeg 1990-ndate aastate vahetusel sündinute teadvuses”. Artikli autor oli selle töö juhendajaks.
58. Tamm, M. Mälupoliitika. – Rmt: Eesti poliitika ja valitsemine. Koost R. Vetik. Tallinna Ülikooli Kirjastus, Tallinn, 2012, 144–183.
