This article focuses on the movement to Estonianize surnames in interwar Estonia following the establishment of independence. A substantial proportion of Estonians had non-Estonian, mainly German, surnames, dating from the time of the emancipation of the serfs in the early nineteenth century. Finland, where a similar situation prevailed with the widespread presence of Swedish surnames, served as a stimulus and model for the Estonian movement. The initial efforts to promote nationalization of names in the 1920s and early 1930s failed, largely because the process was complicated and expensive. On the other hand, when the Päts regime placed the full force of the state behind the campaign, it quickly found a massive response. The extent to which the success of the movement also signified a more integrated and unified ethnic Estonian community, however, remains debatable.
1. Tiik, L. Perekonnanimede panekust Eestimaa talurahvale 1835. aastal. – Keel ja Kirjandus, 1987, 30, 83; Rajandi, E., Tarand, H. Meie perekonnanimede liigitamisest ja seletamisest. – Keel ja Kirjandus, 1966, 9, 397.
2. Henno, K. Eesti priinimed. Jaani kihelkond. Eesti Keele Sihtasutus, no place, 2000, 23–29.
3. Saareste, A. Eesti liignimedest varemalt, nüüd ja tulevikus. – ERK, 1934, 2, 9/10, 142.
4. Must, A. Eesti perekonnaloo allikad. Kleio, Tartu, 2000, 57. Estonian children attending any school above the elementary level often had their names Germanized, even in the late tsarist era. See Elisto, E. Nimede eestistamisest Eestis. – In: Omariikluse süvendamisel. Ü. S. Raimla koguteos. Eds J. Aul et al. Ü. S. Raimla, Tartu, 1938, 49.
5. Ernits, V. Nimede muutmine kultuurloolise nähtusena. – In Eestlasele eesti nimi. E. Bergmann, Tartu, 1921, 24.
6. Kallas, O. Sadakakskümmend uut ristinime. – Postimees, 1914, 3–5; Ernits, V. Nimede muutmine, 24–25.
7. See, for example, Raun, T. U. Die Rolle Finnlands für das nationale Erwachen der Esten. – Zeitschrift für Ostforschung, 1985, 34, 568–578; Karjahärm, T. Venäjän varjossa. Suomi ja Viro Venäjän naapureina. – In: Virallista politiikka epävirallista kanssakäymistä. Suomen ja Viron suhteiden käänekohtia 1860–1991. Ed. H. Roiko-Jokela. Atena, Jyväskylä, 1997, 31–61.
8. Kemiläinen, J. A. Suurnimenmuutto 10 vuotta sitten. – Suomalainen Suomi, 1916, 1, 58; Tarasti, K. Suomalaisuuden Liitto 1906–1966. WSOY, Porvoo, 1966, 8, 24, 44–45, 61, 77, 80.
9. Ernits, V. Nimede muutmine, 21–22; Karady, V. Symbolic nation-building in a multi-ethnic society – the case of surname nationalization in Hungary. – Tel Aviver Jahrbuch für deutsche Geschichte, 2002, 30, 81–103; Suits, G. Nimede muutmine Rootsis. – In: Eestlasele eesti nimi, 28–29.
10. Henno, K. Emakeele Selts nimede eestistamise käivitajana. – Keel ja Kirjandus, 2001, 44, 2, 74–76; Eestlasele Eesti [sic] nimi! – Postimees, 23.3.1921.
11. Elisto, E. Nimede eestistamisest, 50.
12. Tiitsmaa, A. Nimede eestistamisest. – Postimees, 30.3.1925; J. Meie üliõpilaskonna valmisolekust rahvusliku löögijõuna. – Üliõpilasleht, 22.6.1936; Eesti Kirjandusmuusem, Eesti Kultuurilooline Arhiiv (KM EKLA), 233-10-13, 8, 13.
13. Ernits, V. Nimede muutmine, 23; Eestlasele eesti nimi, 5; Akadeemilise Emakeele Seltsi Nimede-eestistamise Talitus. Olgem kõigiti omapärased, olgem eestlased! Postimees, Tartu, 1927, 2.
14. Henno, K. Emakeele Selts, 75; 15.000 uut sugunime. Akadeemiline Emakeele Selts, Tartu, 1921; Eestlasele Eesti nimi! – Postimees, 23.3.1921.
15. Jõgi, V. 15 aastat perkonnanimede muutmist. – ERK, 1935, 3, 154–155.
16. Elisto, E. Nimede eestistamisest, 50–51; Päevaleht, 6.12.1932.
17. Laja, L. Alaväärtuse tundest võõrnimede säilitajana. – Üliõpilasleht, 30.1.1935; Mägiste, J., Elisto, E. Eesti nimi. Valik uusi perekonnanimesid. Akadeemiline Eesti Selts, Tartu, 1935, 6.
18. Rajasalu, I. Riiklik Propaganda Talitus ja eesti nimi. – In: Tundmatu Eesti Vabariik. Koost J. Ant jt. Jaan Tõnissoni Instituut, Tallinn, 1993, 104; Elisto, E. Nimede eestistamisest, 52. An archival source that tallies the number of individuals who Estonianized their surnames for the period January 1, 1935 – January 1, 1940 gives a total of 196,482, which fits well with the published figures cited above. See Eesti Riigiarhiiv (ERA), 1068-1-1, 4.
19. Lepp, A. Perekonnanimede statistika. – Eesti Statistika, 1936, 15, 266.
20. Eesti kroonika 1938. Eesti Kirjanduse Selts, Tartu, 1939, 102.
21. Valitsuse propagandajuhi seletused. – Postimees, 19.9.1934; Eesti kroonika 1935. Eesti Kirjanduse Selts, Tartu, 1936, 113; Mägiste, J., Elisto, E. Eesti nimi, 104.
22. Elisto, E. Nimede eestistamisest, 51; Õunapuu, A. Kas nimi ei riku meest? – ERK, 1935, 3, 16.
23. ERA, 1093-1-219, 26; Eesti kroonika 1935, 113.
24. KM EKLA, 245-47-18, 1–2. See published forms of the appeal, for example, in Sakala, February 27, 1939, 3 and Oma Maa, March 2, 1939, 6.
25. Päts, K. Meie rahvas, meie riik on kindlal alusel. – Eesti Kool, 1938, 4, 1, 1–2.
26. Karjahärm, T., Sirk, V. Vaim ja võim: Eesti haritlaskond 1917–1940. Argo, Tallinn, 2001, 288; Elango, Õ. et al. Eesti maast ja rahvast. Maailmasõjast maailmasõjani. Olion, Tallinn, 1998, 287–289.
27. Saareste, A. Uut, eestilist perekonnanime. Kust ja kuidas leida? – Tähiseid. Eestluse Aastaraamat, 1935, 1, 74; Mägiste, J., Elisto, E. Eesti nimi, 6.
28. Tuglas, F. Rahvalik ja rahvuslik. – Tänapäev, 1935, 2, 41; Tiitsmaa, A. Nimede eestistamisest, 3.
29. Mägiste, J., Elisto, E. Eesti nimi, 4, 7; Elisto, E. Nimede eestistamisest, 53–54.
30. It is striking that the Päts regime willingly used the term “propaganda” in the name of this office, presumably seeing it in a positive light despite the obvious association with a similar institution in Nazi Germany.
31. ERA, 1093-1-219, 26. The two quotations in the original are as follows: “...peab iga wõõrapärase nimega eestlane raputama maha endast wõõra maski ja muutuma ka nime poolest tõsiseks eestlaseks” and “Iga eestlane peab awalikult tunnustama oma tahet – kuuluda waid oma rahwusse”.
32. Õunapuu, A. Kas nimi ei riku meest?, 17.
33. Saareste, A. Uut, eestilist perekonnanime, 73; Mägiste, J., Elisto, E. Eesti nimi, 3.
34. Rajasalu, I. Riiklik Propaganda Talitus, 105.
35. ERA, 3022-1-304, 2.
36. See the editorial in the first issue of Uus Eesti, the organ of the Päts regime, September 18, 1935, 4: “The Estonian nation is in the process of being formed and created.”
37. II Võidupüha 23. juunil 1935: Kava, põhimõtteid, materjale. Võidupüha Pühitsemist Korraldav Komitee, Tallinn, 1935, 3.
38. Moora, H. Demokraatia rahvusliku kandejõuna. – In: Võim ja vaim. Koost J. Andre jt. EÜS Veljesto, Tartu, 1940, 1–13; Kruus, H. Rahvusterviklusest. – Akadeemia, 1940, 4, 3, 143–152.
39. Riigivanema K. Pätsi kõne üleriiklikul koolijuhatajate koosolekul Tallinnas 8. novembril 1936. – Eesti Kool, 1936, 2, 9, 464; Päts, K. Meie rahvas, 3.
40. Sõrmus, R. Eestlased ja eesti vähemusrahvused. – In: Tähiseid: eestluse aastaraamat, I. Toim
E. Roos. Eesti Rahvuslaste Klubi, Tartu, 1935, 59.
41. Kulmen, H. Kadaklus iseseisvas Eestis. – In: Tähiseid: eestluse aastaraamat, I. Toim E. Roos. Eesti Rahvuslaste Klubi, Tartu, 1935, 68–72.
