1. Andresen, A. jt. Eesti ajalugu, V. Pärisorjuse kaotamisest Vabadussõjani. Õpetatud Eesti Selts, Tartu, 2010, 4, 344; Rosenberg, T. Sotsiaalsest, poliitilisest ja rahvuslikust aspektist Eestis 1905. aastal. – Rmt: Paar sammukest, XXII. (Eesti Kirjandusmuuseumi aastaraamat 2005.) Eesti Kirjandus­muuseum, Tartu, 2006, 43–44; Tammela, H., Liivik, O. Kas Eesti lähiajaloos on endiselt “valgeid laike”? – Tuna, 2010, 4, 131 [Indrek Paavle ja Toomas Hiio arvamused].

2. Jaanson, K. Mis juhtus 1905. a. 11. (24.) detsembri õhtul Voltas? – Tuna, 2005, 4, 51. K. Jaansoni detailsed uurimused sotsiaaldemokraatiast Eestis ja Aleksander Keskülast aastail 1905–1907 on käesoleva kirjatöö autorile eeskujuks ning tugipunktiks. Vt ka Jaanson, K. Algus ehk see nõnda­nimetatud Esimene vene revolutsioon. Skits. – Tuna, 2005, 1, 44–77.

3. Lust, K. Talurahvaliikumine 1905. aasta revolutsioonis. Historiograafilisi märkmeid. – Rmt: Velise Wabariik ja 1905. aasta sündmused Eestis – müüdid ja tegelikkus. 3. detsembril 2005. a Valgu klubis toimunud ajalookonverentsi materjalid. (Velise Kultuuri ja Hariduse Seltsi Toimetised, I.) Velise, 2006, 19; Lust, K. 1905. aasta revolutsiooni meeldetuletus. – Sirp, 6.1.2012.

4. Aitsam, M. 1905. aasta revolutsioon ja selle ohvrid Eestis. Ilmamaa, Tartu, 2011; vt Hiio, T. Kommen­taarid; 1905. aasta revolutsioonist ja selle ajaloo uurimisest. (Aitsam, M. 1905. aasta revo­lutsioon, 371–422.) M. Aitsam kogus ja korrastas ajaloolist ainest 1905. aasta kohta ligi poole sajandi vältel (1906–1951).

5. Karjahärm, T., Pullat, R. Eesti revolutsioonitules 1905–1907. Eesti Raamat, Tallinn, 1975.

6. Väljapaistvaks detailuuringuks on Voldemar Juhansoni (Juhandi) mahukas paljuköiteline mustand­käsikiri 1930. aastatest “1905. aasta revolutsioon Põhja-Eestis” koos kaartidega mõisate põleta­mise kohta. Eesti Rahvusarhiivi Ajalooarhiiv (EAA), 3654-1, 48–62.

7. Tamm, M. Kuidas kirjutatakse ajalugu? Intervjuuraamat. Varrak, Tallinn, 2007, 97–100.

8.   22. oktoobril 1905 otsustas suur rahvakoosolek Estonia seltsis Tallinnas: riigivolikogu peab muu­­tuma asutavaks koguks, mis uue põhiseaduse järgi asutaks demokraatliku vabariigi. Ametnike tagan­damise kohta öeldi: “10) kõik kõlbmata ametnikud, kes vägivalla, pettuse, valskuse ja teiste kõlvatustega rahva vastu on patustanud, mille tagajärjel rahvas kõik lugupidamise nende vastu on kaotanud, peavad ametist lahti saama”. (Tallinnast. Rahvakoosoleku otsused. – Uudised, 8.11.1905.)

9.   Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei programm. Vastu võetud partei II kongressil. – Rmt: Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei kongresside, konverentside ja Keskkomitee plee­numite resolutsioonid ja otsused. 1898–1954, I. 1898–1924. Tõlgitud seitsmenda väljaande järgi. EKP Keskkomitee Partei Ajaloo Instituut, Tallinn, 1956, 42; Eesti Sotsialdemokratlise Töö­liste Ühisuse programmi eelplaan. – Uudised, 8.11.1905; A. T. [Dido, A.] Sotsialistline programm. – Õigus (La Justice, journal esthonien), 3.6.1906.

10. Программа Конституционно-демократической партии. [1905 г.] – Rmt: Программы политических партий России. Конец XIX – начало XX вв. Отв. ред. В. В. Шелохаев. РОССПЭН, Москва, 1995, 328. Kadettide partei vasaktiib kaldus vabariigi poole, paremtiib pool­das konstitutsioonilist monarhiat. 1906. aasta jaanuaris korrigeeritud programmi § 13 järgi pidi Venemaa olema “konstitutsiooniline ja parlamentaarne monarhia”. (Программа Конституционно-демократической партии (Партии народной свободы). – Rmt: Российские либералы: кадеты и октябристы. (Документы, воспоминания, публицистика.) Koost Д. Б. Павлов, В. В. Шелохаев. РОССПЭН, Москва, 1996, 53.) 1906. aasta algul oli kadettide erakonna Peterburi Eesti osa­kond seisukohal, et “Vaba Venemaa olgu konstitutsioniline ja parlamentline keisririik”, sest “vene rahva mää­ratu enamus, vene talupojad, kes keisririigi traditsionides üleskasvanud, ei tunne ega mõista vaba­riiki, nad mõtlevad riigi ja keisri all ühte ja sedasama”. (Toimetusele tulnud kirjad. Konstitutsional-demokratia erakonna Peterburi Eesti osakonna poolt. Kodanikud! – Postimees, 26.1.1906.)

11. Vt nt Tartus 30. oktoobril 1905 peetud suure rahvakoosoleku otsus. (Rahvakoosolek politiliste õiguste pärast Eesti näitusehoone ruumides, IV. – Postimees, 3.11.1905.) 27. oktoobril 1905 otsustas rahvakoosolek Raplas: “4) Nõuda, et enne riigivolikogu kokkukutsumist asutaja kogu kokku kut­sutaks ehk esimesele riigivolikogule asutaja kogu õigused antaks.” (Raplast. Rahvakoosolekul. – Uudised, 18.11.1905.)

12. Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei programm, 45. Sotsialistliku orientatsiooniga parteide, liberaalide ja konservatiivide ning monarhistide programme koos kommentaaridega vt Программы политических партий России. Конец XIX – начало XX вв. Parteidest Eestis ja Lätis vt Постников Н. Д. Политические партии Прибалтики. – Rmt: История национальных политических партий России. Материалы международной конференции 21–22 мая 1996 г. в Москве. Отв. ред. В. В. Шелохаев. РОССПЭН, Москва, 1997, 181–189.

13. Tartu ülemaalise rahvaasemikkude kongressi Bürgermusse koosolekute otsused (27.–29. XI 1905). – Rmt: Punased aastad. Mälestisi ja dokumente 1905. aasta liikumisest Eestis, I. Toim H. Kruus. (1905. Aasta Seltsi toimetised, II: 1.) Eesti Kirjanduse Seltsi Kirjastus, Tartu, 1932, 220, 222; Tartu ülemaalise rahvaasemikkude kongressi Aula koosolekute otsused (27.–29. XI 1905). – Rmt: Punased aastad, I, 228; Saaremaa rahvaasemikkude koosoleku otsused (7.12.1905). – Rmt: Punased aastad, I, 234.

14. Vägivalla ja vale vastu, I–IV. – Postimees, 22., 24.–26.10.1905; Meie seisukoht praeguses vabas­tuse-voolus, I–III. – Postimees, 7.–9.11.1905; Tõnisson, J. Eesti edumeelsuse sõpradele. – Postimees, 14.12.1905; [Tõnisson, J.] Miks meie praeguse mässu vastu oleme?, I–II. – Postimees, 15., 19.12.1905. Eesti Rahvameelne Eduerakond lähtus üldriiklikes küsimustes esmajoones väike­rahvalikust enesetunnetusest (väikerahvas võitleb seaduse alusel ja rahumeelsete vahenditega reformide eest) ning asus kadettide konservatiivse paremtiiva platvormil, mis mõneski ühis­konnaelu valdkonnas lähenes oktobristide vasaktiivale. (Aru, K. Üks kirg, kolm mõõdet. Peatükke eesti toimetajakesksest ajakirjandusest: K. A. Hermann, J. Tõnisson, K. Toom. (EKLA töid kirjan­dusest ja kultuuriloost, 6.) EKM Teaduskirjastus, Tartu, 2008, 158; Tuomioja, E. Jaan Tõnisson ja Eesti iseseisvus. Varrak, Tallinn, 2011, 52–61.) Rahvusliku enesemääramise, autonoomia ja omavalitsuse küsimuses läks rahvuslik Eduerakond kadettidest, kes lubasid Venemaa rahvastele üksnes ebamäärast kultuuriautonoomiat, märksa kaugemale.   

15. Niisuguse eesti varase antikommunismi manifestiks võib pidada Jaan Tõnissoni üllitist “Mis sotsialdemokratiast arvata?” (1905); taastrükki vt Tõnisson, J. Kõlblus ja rahvuslus. (Eesti mõtte­lugu, 95.) Ilmamaa, Tartu, 2010, 219–234.

16. Vt nt Tartu Maarjast. – Postimees, 14.12.1905.

17. Vallavanema Andres Keremi tunnistus Karula valla talupoegade ülekuulamise protokollis 28.3.1905. – Rmt: Революция 1905–1907 гг. в Эстонии. Сборник документов и материалов. Отв. ред. Г. И. Мосберг. Академия наук Эстонской ССР, Институт истории, Архивный отдел и Центральный государственный исторический архив Эстонской ССР, Таллин, 1955, 398; Laurson, A. Ajalooline traditsioon Urvaste kihelkonnast. Kogutud 1927. aasta suvel. [Võrguteavik.] Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu, 2007, 1905. aasta Karulas, http://tallinn.ester.ee/search~S1*est?/aLaurson+ A/alaurson+a/1,2,2,B/l856~b2354921&FF=alaurson+agaate&1,1,1,0. 

18. Vilmre, L. Ajaloolist traditsiooni Koeru kihelkonnast. Kogutud suvel 1929. a. [Võrguteavik.] Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu, 2006, 1905. aasta sündmused, http://tallinn.ester.ee/search~S1*est?/aVilmre+ Linda/avilmre+linda/1,5,9,B/l856~b2181172&FF=avilmre+linda+1902+1990&1,3,1,0.

19. Tartu maakonnaülem K. K. Maydell Liivimaa kubernerile 12.12.1905. EAA, 296-8-938, 111.

20. Tallinna ringkonnakohtu prokuröri I. L. Tomaševski esildis Peterburi kohtupalati prokurörile 18.3.1905. Venemaa Föderatsiooni Riigiarhiiv (GARF), МЮ 124-43/1905-2910, 2–2p.

21. Eestimaa kuberner N. G. v. Bünting siseministrile 2.1.1906. Eesti Rahvusarhiivi Riigiarhiiv (ERAF), 27-1-198, 16.

22. Venelaste kartus. – Uudised, 23.12.1905; Vene ajalehed ja Baltimere kubermangud. – Valgus, 22.12.1905; Vabaduse-liikumine ja Eesti rahvuslused. – Olevik, 27.10.1905.

23. Läänemaa aadli esindajad Eestimaa Rüütelkonna peamehele E. v. Dellingshausenile umbes 17.2.1907. – Rmt: Революция 1905–1907 гг. в Эстонии, 326–327.

24. Põhja-Liivimaalt. – Mõisate põletamised, rüüstamised ja maatööliste liikumine 1905. a. lõpul ja 1906. a. algul Eestimaal. ERAF, 27-1-134, 35–36; Rahutused Liivimaal. Eesti jaoskonnas. – Uus Aeg, 26.11.1905.

25. Rahu ja korra pärast, I. – Postimees, 16.1.1906; BOX. Saaremaalt. – Postimees, 17.1.1906; Kures­saarest. – Saarlane, 17.1.1906; Kuressaarest, Saare rahvast. – Koit, 4.3.1906.

26. “Eesti vabariigi” lugu, kui provokatsion. – Kiir, 30.12.1906. Kiir tsiteeris artiklit: Meie seisu­koht praeguses vabastuse-voolus, I–III. – Postimees, 7.–9.11.1905.

27. Poliitilistel põhjustel pärast 15. novembrit 1905 arreteeritute nimekiri. Arreteerimise põhjused. ERAF, 27-1-191, 2.

28. Eestimaa kuberner N. G. v. Bünting siseminister P. N. Durnovole 10.1.1906. – Rmt: Имперская политика Россиии в Прибалтике в начале XX века. Сборник документов и материалов. Koost Т. Карьяхярм. Национальный архив Эстонии, Институт истории (Таллинн), Тарту, 2000, 54.

29. Eestimaa kuberneri P. P. Bašilovi aruanne 1905. aasta eest 13.11.1906. Venemaa Riiklik Ajaloo­arhiiv (RGIA), 1263-4/1905-50, 151p; RGIA, 1284-194-66, 5.

30. Siseminister P. P. Durnovo Nikolai II-le 22.12.1905. RGIA, 1328-2-10, 93.

31. Eestimaa Kubermangu Sandarmivalitsuse ülema ajutine kohusetäitja alampolkovnik P. A. Tihhonovitš Politseidepartemangu direktorile 14.4.1906. GARF, 102,OO-1905-1800/57, 19–33p.

32. Вега. Прибалтийская смута. А. С. Суворин, С.-Петербург, 1907, 26, 32.

33. О беспорядках в Лифляндской и Курляндской губерниях. [Лифляндская губ. тип., Рига, 1906], 4.

34.     Будилович А. С. О новейших движениях в среде чудских и летских племен балтийского побережья. (Речь в торжественном собрании Спб. Славянского благотворительного общества, 30 декабря 1905 г.) Тип. В. Д. Смирнова, С.-Петербург, 1906, 8, 12. Kujundlike Eesti ja Läti sotsiaal­demokraatlike vabariikide föderatiivsetest suhetest Venemaaga vt ka Штейн В. ф. Иностранцы о России. Причины и развитие латышской революции. – Исторический вестник. Историко-литературный журнал, декабрь 1908, СХIV, 1083, 1087.

35. Обзор русской периодической печати, XI. Национальный вопрос в Прибалтийском крае
(с декабря 1908 г. по май 1909 г.). Государственная тип., С.-Петербург, 1909, 6, 11, 16; Наш. 1808–1909 гг. – Окрайны России, 3.1.1909.

36. Ülevaade Baltimaade ajutise kindralkuberneri tegevusest 1905.–1908. aastal 24.5.1908. – Rmt: Имперская политика России в Прибалтике, 233.

37. Pajur, A. Vabariigi probleem 1905. aasta historiograafias. Käsikiri. [Tartu, 2005], 12–15. 

38. [Transehe-Roseneck, A. v.] Die lettische Revolution. Mit einem Geleitwort von Professor Dr. T. Schiemann, II. Die Sozialdemokratie. Die Katastrophe. Zweite veränderte Auflage. Georg Reimer, Berlin, 1908, 225. Raamatu esmatrükk ilmus 1907. aastal.

39. Штейн В. ф. Иностранцы о России, 1093.

40. Бирон А. К., Дорошенко В. В. Советская историография Латвии. Зинатне, Рига, 1970, 241.

41. Karma, O., Siilivask, K. Töölisklassi ja revolutsioonilise liikumise ajaloo uurimine. – Rmt: Leninlik etapp Eesti ajalooteaduses. Historiograafilisi artikleid. Koost ja toim E. Laul. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut, Tallinn, 1970, 136–142.

42. Крастынь Я. П. Революция 1905–1907 годов в Латвии. Академия наук СССР, Институт истории, Москва, 1952, 126–128. Autor nimetab täidesaatvaid komiteesid “revolutsioonilise võimu algeteks” (зачатки), millega võib nõus olla, ent mitte sellega, et need etendasid nõu­kogude (советы) rolli. Tagandatud ametnikud avaldasid mõnel pool vastupanu, ei tahtnud asju üle anda; teisal loobusid nad ametist vabatahtlikult; mõnel pool valiti vanad tagasi; vallakohtud valiti ka osaliselt või täielikult ümber. (Крастынь Я. П. Революция 1905–1907 годов в Латвии, 127.)

43. Мосберг Г. И. Революция 1905–1907 гг. в Эстонии. Диссертация на соискание ученой степени доктора исторических наук. Главы V–VII. Научн. консультант Я. П. Крастынь. Академия наук СССР, Институт истории, Москва, 1953, 560. Lähemalt vt Pajur, A. Vaba­riigi probleem 1905. aasta historiograafias. Käsikiri, 2.

44. Moosberg, H. 1905.–1907. aasta revolutsioon Eestis. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn, 1955, 96.

45. Samas, 96–98; Moosberg, H., Lõhmus, M. Talurahvaliikumine Eestis 1905.–1907. a. revolut­siooni päevil. (Eesti NSV Poliitiliste ja Teadusalaste Teadmiste Levitamise Ühing, 14 (207).) Tallinn, 1955, 25–28.

46. Kirjanduses on märgitud “Simonovi vabariiki” ja “Presnja vabariiki” Moskvas, “Tšetšelovi vaba­riiki” Jekaterinoslavis, “Ljubotini vabariiki” Ukrainas, “Krasnojarski vabariiki” ning “Tšitaa vaba­riiki” Siberis. Neid uusi võime kehastasid ja toestasid mitmesugused nõukogud, VSDTP kohalikud komiteed ning streigikomiteed. (Революция 1905–1907 годов в России. Отв. ред. Ю. И. Кораблев. Мысль, Москва, 1975, 231, 247, 263–265, 280–282.)

47. Шанин Т. Революция как момент истины 1905–1907 гг.; 1917–1922. Перевод с английского Е. М. Ковалев. Весь Мир, Москва, 1997, 184–187. Kesk-Venemaalt algas talupoegade “hävitus­sõda” mõisnike vastu: mõisavara rüüstamine, metsa raiumine, vilja riisumine, mõisate põleta­mine, viinavabrikute ja poodide purustamine (kõik samad vormid mis Baltikumiski); see oli “stiihiline ja halastamatu talurahva mäss”, mida mõisnikud võrdlesid pugatšovštšinaga. (Шанин Т. Революция как момент истины 1905–1907 гг.; 1917–1922, 107–115.)

48. Гурийская республика. http://ru.wikipedia.org/wiki/Гурийская_республика.

49. Vallamajad, kus oli hävitatud riiklik sümboolika, panid karistussalgad põlema.

50. Tartu ülemaalise rahvaasemikkude kongressi Aula koosolekute otsused (27.–29. XI 1905), 227–230.

51. Olevik defineeris revolutsiooni nii: “Revolutsioniks nimetatakse neid vapustusi, millede juures midagi vana ära hävitatakse või ümber lükatakse, aga ühtlasi ka midagi uut valminemas on, mis vana asemele astub.” (Venemaa revolutsion. – Olevik, 27.10.1905.)

52. Ülevaade Baltimaade ajutise kindralkuberneri tegevusest 1905.–1908. aastal 24.5.1908, 233.

53. Ajutine kindralkuberner Aleksandr Möller-Zakomelski nimetas neid komiteesid: самовольные, Liivimaa kuberner Nikolai Zvegintsov: самозванные комитеты для отправления администра­тивных и судебных функции волостного правления и суда, Viljandi maakonnaülem Nikolai Fomin: незаконные, Võru maakonnaülem I. S. Žoltkevitš: революционное управление.

54. Vallavanema abidel oli volikogu koosolekul nõuandev hääleõigus.

55. VSDTP miinimumprogramm taotles demokraatlikku vabariiki kodanlik-demokraatlikus revolut­sioonis, maksimumprogrammi eesmärk oli proletariaadi diktatuuri kehtestamine sotsialistliku revo­lutsiooni tulemina. 1903. aasta programm sisaldas rahvaste enesemääramise õiguse ja piir­kond­liku (mitte rahvusliku) autonoomia teesid: Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei programm, 39–45.

56. Sooviavaldused Ministrite komiteele rahva hää käekäigu tõstmiseks ja riigi hääkorra täien­da­miseks. – Postimees, 16.4.1905; Märgukiri. – Uudised, 25.5.1905; Ministrite-nõukogusse. – Teataja, 25.6.1905.

57. Karjahärm, T. Ida ja Lääne vahel. Eesti-vene suhted 1850–1917. Eesti Entsüklopeedia­kirjastus, Tallinn, 1998, 255. Maaomavalitsusküsimusest lähemalt vt Karjahärm, T. Vene impeerium ja rahvuslus: moderniseerimise strateegiad. Argo, Tallinn, 2012, 221–276.

58. Tartu ülemaalise rahvaasemikkude kongressi Aula koosolekute otsused (27.–29. XI 1905),
227–230.

59. Segane ja kõikuv seisukord. – Uudised, 28.10.1905.

60. Talurahvaasjade komissaride kontrolli all pidi 1/3 vallavolikogude koosseisust ümber valitama 1905. aastal, 1/3 1906. aastal ja 1/3 1907. aastal. Vallavanemate ja nende abide, kohtumeeste, voli­kogude liikmete ning kogukonna lahtiste liikmete klassist kümnike valimine kolmeks aastaks pidi toimuma oktoobris-novembris. (Liivi kubermangu Talurahva Seadus (Muudetud 1860. a. Talurahva Seadus). Eraväljaanne. Tõsise riiginõuniku E. Jakobi venekeelse väljaande ja käsi­kirjade järele välja andnud N. Wenger. J. Feldt, Viljandi, 1899, 59–84.)

61. Kuimetsa valla maatute, talusulaste ja mõisasulaste koosolekute protokollid 10.11.1905, 13.11.1905, 16.11.1905. Ärakirjad. Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Kultuurilooline Arhiiv (EKM EKLA), 210-7:2, 21–23p; Voll, H. 1905–1907. aasta revolutsiooni sündmused Harjumaal. Diplomitöö. Juhendaja H. Moosberg. Tartu Riiklik Ülikool, NSV Liidu ajaloo kateeder, Kose-Uuemõisa, 1970, 46.

62. Pärnumaalt. Rahvakoosolek Saardes. – Olevik, 20.12.1905; Saardest. Eesti Rahvusarhiivi Riigi­arhiiv (ERA), 4946-1-72, 58. Kuu aega hiljem oli rahvakoosolek (11.12.1905) juba resoluutsem: “Naisterahvastele tulevad meestega täiesti üheväärilised õigused igas asjas anda.” (Samas, 59.)

63. Harju Jaanist. – Eesti Postimees, 30.11.1905.

64. Nikolai valla täiskogu koosoleku protokoll 22.11.1905. Ärakiri. EKM EKLA, 210-7:2, 60.

65. Karula valla talusulaste koosoleku protokoll 19.11.1905. Ärakiri. EKM EKLA, 210-8:1, 5.

66. Lohusoost. – Olevik, 20.12.1905.

67. Nikolai valla täiskogu koosoleku protokoll 22.11.1905. Ärakiri Ravila vallaarhiivist. EKM EKLA, 210, 7:2, 60.

68. Tallinna ringkonnakohtu prokuröri I. L. Tomaševski esildis Peterburi kohtupalati prokurörile 6.4.1905. GARF, МЮ 124-43/1905-2883, 2–2p. See kuritegu oli “Rahukohtu nuhtlus­seadus­tiku” (“Устав уголовного судопроизводства 1864 года”) § 1035 ja “Uue nuhtlusseadustiku” (“Уголовное уложение 1903 года”) § 129 järgi kriminaalselt karistatav.

69. Ajaloolise traditsiooni järgi toimunud Kiius uue vallavalitsuse valimised 1905. aasta 2. det­sembri rahvakoosolekul seetõttu, et ametisolev vallavalitsus olnud vana korra pooldaja. Uuel vallavalitsusel (vallavanem Jüri Iital) olnud uues ametis toimetulekuga esialgu ras­kusi. (Rebane, L. Ajaloolist traditsiooni Kuusalu kihelkonnast. Kogutud 1930. a. suvel. Toim H. Hanni. [Võrgu­teavik.] Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu, 2009, 1905. aasta, http://folklore.ee/radar/story.php?area=Kuusalu&id=2069.) “Kõigi ametite peale valiti töörahva liikmed, jõukamatele talunikkudele ei tahetud hääleõigust anda.” (Jul. T. Mälestused Kuusalust. – Rmt: 1905. aasta Eestis. Kirjeldused, mälestused, doku­mendid. (EKP KK Ajalookomisjoni Toimetused, 1.) Külvaja, Leningrad, 1926, 146.)

70. Virumaa Jõhvi jaoskonna talurahvaasjade komissar S. V. Borševski Eestimaa kubernerile 6./7.1.1906. – Rmt: Революция 1905–1907 гг. в Эстонии, 343–344. Erra valla täiskogu valis vallavanemaks ja tema abideks maata talupojad.

71. Jõhvi vallas valiti 9. detsembril “ebaseaduslikult” (незаконно) vallaametnikud. Selle järel siir­dus mitmesajapealine rahvahulk Jõhvi alevisse, kus riigiasutustes pandi toime pogromm; kuulutati, et rahvakoosoleku otsusega on talurahvaasjade komissar, maakonnaülema nooremabi, rahukoh­tu­­nikud, ülemtalurahvakohtu esimees ja pastor lahti lastud, hävitati dokumendid, suleti mono­poli­pood, siis mindi kirikumõisa ning lasti õpetaja “ametist lahti”. 13. detsembril püüti vange vabas­tada. Peategelased olid advokaat Tamm ja kohaomanik Kruup, kes valiti vallavanemaks. (Eestimaa kuberneri kohusetäitja A. v. Giers siseministrile 10.12.1905. – Rmt: Революция 1905–1907 гг. в Эстонии, 339–340; Jõhvist. – Postimees, 19.12.1905.)

72. Märjamaa vallas valiti 23. novembril 1905 rahva poolt “revolutsiooniline täidesaatev komitee”: kooliõpetaja Ivan Indrekson, Tõnis Haav, Jaan Uuesson, Karl Si(i)mann, Priidik Puksmann, Jaan Redel (valiti ka hiljem vallavanema abiks alates 1. jaanuarist 1907), Kirill Reinberg, Karl Blumfeldt ja Jüri Mänd. (Märjamaa vallavanem K. Laurman(n) Läänemaa Lihula jaoskonna talu­rahvaasjade komissarile 20.2.1907. EAA, 70-1-46, 4–5.) Märjamaa sündmuste kohta vt lähemalt [Looring, A.] Punased aastad Läänemaal, I. Toim A. Looring. Lääne Teataja, Haapsalu, 1933, 53–76; Aitsam, M. 1905. aasta revolutsioon, 133–135, 180–182.

73. Kõrvuti asuvate Vigala ja Velise omavahel seotud sündmuste kohta vt lähemalt [Looring, A.] Punased aastad Läänemaal, I, 5–52; Aitsam, M. 1905. aasta revolutsioon, 129–133, 183–201;

 Seeland, S. “Velise Wabariik” ehk 1905. aasta sündmused ja selle järelkajad: sündmuste 100. aastapäevaks. Velise Kultuuri ja Hariduse Selts, Pärnu-Jaagupi, 2005; Velise Wabariik ja 1905. aasta sündmused Eestis – müüdid ja tegelikkus. 3. detsembril 2005. a. Valgu klubis toimunud ajalookonverentsi materjalid. Velise Kultuuri ja Hariduse Selts, Velise, 2006. Asekuberner Giersi ettekandes siseminister Durnovole 7.2.1906 on Vigala, mis tegelikult oli üks mässu peamisi kes­kusi Läänemaal, kohta märgitud üksnes keisri portree hävitamine vallavalitsuse hoones; oma­valitsuse ebaseaduslikust uuendamisest juttu ei ole, sest ametisoleva seadusliku vallavalitsusega oli rahvas rahul. (Eestimaa kuberneri kohusetäitja A. v. Giers siseministrile 7.2.1906. Mustand. EAA, 3654-1-23, 38.)

74. Eestimaa kuberneri kohusetäitja A. v. Giers siseministrile 7.2.1906. Mustand. EAA, 40-1-64, 83–95p; EAA, 3654-1-23, 26–38.

75. Senati seletusega 14. juunist 1883 nr 1879 võisid täiskogul olla mõned sinna mittekuuluvad isikud, kuid valimistulemuste kokkulugemisel tuli need maha arvata. (Liivi kubermangu Talurahva Seadus, 62.)

76. Schultsi nimetas Eesti Vabariigi presidendiks Saksa ajakirjandus, kes juhtis sellega valitsuse tähelepanu eestlaste separatismile. Koos Palso taluperemehe Mart Jürmani ja tema poja Voldemar Jürmaniga koostas Schults “Päinurme-Vaali vabariigi” põhiseaduse ning kohaliku kaitseväe (rahvamiilitsa) üksuse ja “Eesti vabariigi prii sõjameeste salga” vandetõotuse. (Jürman, A. Verised jõulud 25 a. eest. – Rmt: 1905. a. revolutsiooni päevilt. Mälestiste kogu. Rahva Sõna, Tallinn, 1931, 22; [Jürman, A.] Jürmani mälestused 1905. a. vabadusliikumisest Vaalis. – Rmt: 1905. aasta vabadusliikumine Koeru kihelkonnas. (Eesti Rahva Vabadusvõitluse Ajaloo Uurimise Seltsi väljaanne, 1.) Ühiselu, Tallinn, 1935, 19–24.)

77. Vt Stokeby, R. Ajalooline traditsioon Peetri kihelkonnast. Kogutud 1929. a. Toim H. Hanni. [Võrguteavik.] Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu, 2008, Lisa. 1905. a. sündmused Koeru ja Peetri kihelkondades, http://www.folklore.ee/radar/story.php?area=Peetri&id=2118; Nahe, O. Üldolukord. – Rmt: 1905. aasta vabadusliikumine Koeru kihelkonnas, 9–13; [Jürman, A.] A. Jürmani mälestused, 14–28; Aitsam, M. 1905. aasta revolutsioon, 257–259.

78. Ajaloolise traditsiooni järgi teinud Vaalist tulnud maatamehed eesotsas Hans Schultsiga katset Udeva vallavalitsus üle võtta, kuid kohalike passiivsuse tõttu jäänud see ettevõtmine katki. (Vilmre, L. Ajaloolist traditsiooni Koeru kihelkonnast. Mälestuste järgi polnud Udeva valla täis­kogu nõus andma valimisõigust kõigile maatameestele. (Mõningaid üksikasju 1905. a. sünd­mus­test Koeru kihelkonnas. – Rmt: 1905. aasta vabadusliikumine Koeru kihelkonnas, 61.)

79. Aitsam, M. 1905. aasta revolutsioon, 206.

80. Raiküla volikogu valiti üldise valimisõiguse järgi, vana vallavalitsus valiti tagasi, kuna seal olid “omad poisid”. (Martinson, H. Revolutsiooniline Rapla 1905. a. – Rmt: 1905. a. revolutsiooni päevilt. Mälestiste kogu. Rahva Sõna, Tallinn, 1931, 79.)

81. Революция 1905–1907 гг. в Эстонии, 342; Vallavanem M. Vilu kiri Virumaa Rakvere jaos­konna talurahvaasjade komissarile 24.1.1907. EAA, 66-1-108, 19.

82. Mihkel Aitsam juunior kirjutab, et Paulus kõrvaldas vana vallavalitsuse. (Aitsam, M. Mässu­pesad Läänemaal. 1905. aasta eel- ja järellugudega, 42. – Päevaleht, 18.12.1936.) Teisal jääb Aitsam juuniori kirjeldusest mulje, et vana vallavalitsus eesotsas Mihkel Lauteriga eksisteeris edasi, kuigi “jäi oma tagasihoidlikkuse tõttu varju”. (Aitsam, M. 1905. aasta revolutsioon, 183.) Sergei Seelandi versiooni kohaselt võttis Paulus vallavalitsuse 15. detsembril üle niisugusel viisil, et nõudis vallakirjutajalt Hans Hamannilt välja osa dokumentatsiooni, ülejäänud paberid aga käskis põletada. Vallavalitsuse ülevõtmisega kaasnes keisri pildi ja kohtukulli purustamine külameeste poolt. (Seeland, S. Velise Wabariigist ja sellele järgnenud sündmustest. – Rmt: Velise Wabariik ja 1905. aasta sündmused Eestis, 10.) Hilda Moosberg kirjutab Vaali, Velise ja Sangaste revolutsiooniliste komiteede kohta ebamääraselt, et need “loodi”, “organiseeriti” või “asutati”, Jõhvis ning Mõisakülas aga “valiti”. (Moosberg, H. 1905.–1907. aasta revolutsioon Eestis, 97–98; Eesti NSV ajalugu kolmes köites, II. XIX sajandi 50-ndaist aastatest kuni 1917. aasta märtsini. Peatoim J. Saat, tegevtoim A. Vassar. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn, 1963, 396–397.)

83. Mõisaküla alevis valiti Ruhjast saabunud läti agitaatorite mahitusel “korraldav komitee” 8. det­sembril ja 18. detsembril võeti valla asjaajamine üle, ent juba kolme päeva pärast saabus karistus­salk. Komitee saavutuseks oli rongiliikluse häirimine, agitatsioon nekrutite seas ja koostöö läti sotsiaaldemokraatidega. (Süüdistusakt. – Rmt: Революция 1905–1907 гг. в Эстонии, 409–413; Pajur, A. Vabariigi probleem 1905. aasta historiograafias. Käsikiri, 8–9; Kuusik, E. Nekrutid ja tagavaraväelased 1905.–1907. aasta revolutsioonis. Diplomitöö. Juhendaja T. Rosenberg. Tartu Riiklik Ülikool, NSV Liidu ajaloo kateeder, Tartu, 1977, 66, 68.)

84. Saare maakonnaülema V. N. Vassiljevi raport Liivimaa kubernerile 17.2.1906. EAA, 296-7-2480, 6–6p; Kärner, A. Saaremaal 1905–1906. – Rmt: Punased aastad Eestis, I, 203; Kärner, A. Revolutsiooniline Saaremaa 1905. a. – Rmt: 1905. a. revolutsiooni päevilt, 86–87. Saaremaal Pöide kihelkonnas salaja tegutsenud komiteesse kuulusid ümberkaudsete valdade esindajad, sh Uuemõisast vallavanem V. Oll, vallakirjutaja Ernst Sarapuu ja talupoeg Mihkel Trull, Muhu-Suure vallakirjutaja Juhan Hammer ning Kogula valla Rõõsa kroonumõisa rentnik Aleksei Schumann. See sotsiaaldemokraatidele lähedane komitee oli katusorganisatsiooniks valdade komiteedele ja organiseeris Saaremaa rahvaasemike koosoleku (Kuressaare kongress) 7. det­semb­ril Kuressaares, mis võttis vastu radikaalsed otsused Tartu kongressi aulakoosoleku vaimus. (Saaremaa rahvaasemikkude koosoleku otsused (7. XII 1905), 231–234.) Saare maa­konnaülem V. N. Vassiljev pidas neid tegelasi kohaliku sotsiaaldemokraatliku partei täitevkomitee (исполнительный комитет) liikmeteks, kes peaaegu kõik arreteeriti ja mõisteti kindlusvangi. (Saare maakonnaülema V. N. Vassiljevi raport Liivimaa kubernerile 19.1.1906. EAA, 296-8-942, 7–7p; Erikaristussalga ülema, 2. järgu kapteni Zeljonõi telegramm Kuressaarest Riiga Balti­maade ajutisele kindralkubernerile 5.1.1906. EAA, 296-8-942, 1–3.)

85. Tartu maakonnaülem K. K. Maydell Liivimaa kubernerile 12.12.1905. – Rmt: Революция 1905–1907 гг. в Эстонии, 368; Avinurmest. Valla täiskogu koosolekul. – Uudised, 2.12.1905; Aitsam, M. 1905. aasta revolutsioon, 230.

86. Tartu maakonnaülem K. K. Maydell Liivimaa kubernerile 12.12.1905. – Rmt: Революция 1905–1907 гг. в Эстонии, 368; Äksist. – Postimees, 16.12.1905.

87. Kursist. – Postimees, 10.12.1905.

88. Luunjas valis rahvakoosolek seitsmeliikmelise komisjoni “otsuste täideviimise üle valva­mi­seks”. (P. Luunjast. Rahvakoosolek. – Uudised, 9.12.1905.)

89. Tartu maakonnaülema nooremabi 1. jaoskonnas tehtud vahistamisotsus 29.12.1905. – Rmt: Eesti NSV ajaloo lugemik, II. Valitud dokumente ja materjale Eesti ajaloost XIX sajandi kesk­paigast kuni 1917. aasta märtsini. Toim E. Laul, A. Traat. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut, Tallinn, 1964, 401. Raadil valiti üheksaliikmeline komitee, kes allutas endale valla­valitsuse.

90. Hoomuli vallas. – Postimees, 17.12.1905.

91. Viljandi maakonnaülem N. V. Fomin Liivimaa kubernerile 23.12.1905. EAA, 296-8-939, 52; Революция 1905–1907 гг. в Эстонии, 384. Viljandi maakonna politseiülem märgib selles ettekandes, et Viljandimaal on ebaseaduslikud komiteed asutatud Olustvere, Tarvastu, Kabala, Vana-Suislepa ja Holstre vallas.

92. Suure-Jaani Olustverest. – Postimees, 11.1.1906; Porgasaar, E. Eesti maakooliõpetajad 1905.–1907. aasta revolutsiooni päevil. Diplomitöö. Juhendaja A. Liim. Tartu Riiklik Ülikool, NSV Liidu ajaloo kateeder, Tartu, 1978, 46. Olustveres valiti novembri keskpaiku vallavalitsuse asemele viieliikmeline “rahvabüroo”, kes võttis dokumentatsiooni ja vallakassa üle. Büroosse kuu­lu­sid talunikud Hans Tõkke, Hans Kivisild, Jaan Villems (Tartu kongressi saaadik) ja õigeusu abikooliõpetaja Aleksander Jaanson (Tartu kongressi saadik, politseiallikas on nimekuju Jansen). Maakonna­ülem Fomin saatis nad Viljandi vanglasse “agraarrahutuste ja revolutsioonilise üles­tõusu õhuta­mise ning seadusliku vallavalitsuse vägivaldse vahetamise eest”. Tõkke ja Jaanson lasti maha 7. jaanuaril 1906 kindralmajor Vladimir Bezobrazovi karistussalga staabirittmeister Karl von Siversi all­üksuse välikohtu otsusega, Kivisild ning Villems said sama kohtu otsusega 500 vitsahoopi ja vabastati. (Viljandi maakonnaülem N. V. Fomin Liivimaa kubernerile 28.12.1905; Teatis 13.3.1906. EAA, 296-8-939, 60; Aitsam, M. 1905. aasta revolutsioon, 218–219, 351.) Aitsami järgi anti revolut­sioonilise vallavalitsuse liikmetele 100 hoopi. (Aitsam, M. 1905. aasta revolutsioon, 219.) Jaan Kuldkepi kroonika järgi ei andnud tagandatud vallavanem Kaalep valla­laeka võtmeid “rahva­büroole” üle. (http://www.aai.ee/~tarmo/txt/1905-1.htm)

93. Tarvastu vallamajas peetud vallaliikmete üldkoosoleku protokoll 19.12.1905. EAA, 296-8-939, 43–44. Vallavanemaks valiti 460 poolthäälega 25-aastane reservallohvitser maatööline Andres Kask. Viieliikmelist “revolutsioonilist bürood” valiti 9. ja 19. detsembril. (Viljandimaa 1. jaos­konna talurahvaasjade komissar J. V. Nefedjev Liivimaa Kubermangu Talurahvaasjade Komisjonile 6.3.1906. EAA, 372-1-1419, pagineerimata), kuid ametisse see ei astunud. (Maakonnaülema nooremabi kohusetäitja teostatud juurdluse akt. EAA, 296-8-939, 93–93p.)

94. Vana-Suislepas valiti 22. novembril rahvakoosolekul (toimus politsei loal) kolmeliikmeline “täidesaatev komisjon” (исполнительная комиссия), kuhu kuulus ka seaduslikult valitud vallavanem Juhan Kuus, kuid vallakirjutaja Johann Tanilas asendati tema abilise August Märskaga. Rahvakoosolek otsustas tagandada talurahvaasjade komissarid, rahvakoolide ins­pektorid, maksuinspektorid ja kohtupristavid; ulatuslikus tegevuskavas jõuti koguni mõisa- ning riigimaa talupoegadele jagamise mõtteni. (Viljandimaa 1. jaoskonna talurahvaasjade komissar
J. V. Nefedjev Liivimaa kubernerile 26.11.1905. EAA, 296-8-939, 32–33p.)

95. Karulas valiti uus omavalitsus rahvakoosolekul 9. detsembril 1905. Vallavanem Andres Kerem keeldus vallakassat üle andmast. (Laurson, A. Ajalooline traditsioon Urvaste kihelkonnast.)

96. -ts. Vastseliinast. – Postimees, 19.12.1905. Ajaloolises traditsioonis on niisugune versioon: “1905. aastal valla koosolekul avaldanud Vastse-Kasaritsa soovi Vana-Kasaritsast lahku mine­kuks. Kirjutaja ja vallavanem andnud viiele mehele luba valdade lahutamise teostamisele asuda. Hiljem antud need 5 meest kohtu alla ja mõistetud 3 nädalaks kinni – omavolilise omavalitsuse teostamise eest. (Jutustaja üks neist viiest. Nimi teadmata.)” (Vilmre, L. Ajaloolist traditsiooni Rõuge kihelkonnast. Nursi, Kasaritsa, Saaluse ja Pindi vallast. Tartu, 1927. [Võrguteavik.] E-raamatu valmistasid S. Kajak, M. Kõiva. Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu, 2005, 1905. aasta, http://tallinn.ester.ee/search~S1*est?/aVilmre+Linda/avilmre+linda/1,5,9,B/l856~b2018108&FF=avilmre+linda+1902+1990&2,,3,1,0.)

97. Mõnistes valis rahvakoosolek 7. detsembril Andrei Eichenbaumi ja Jaan Musta eestvedamisel kuueliikmelise “korraldava/täidesaatva komitee” (распорядительный комитет), kes valvas relvasta­tult nädala jooksul vahetuste kaupa vallavalitsuse tegevuse üle. Komitee kutsus 12. det­sembriks kokku koosoleku, kus valiti uus kaheksaliikmeline “omavalitsus” (самоуправление), kes ametisse ei astunud. (Võru maakonnaülem I. S. Žoltkevitš Liivimaa kubernerile 5.2.1906. EAA, 296-8-935, 5–6; Kivirähk, A. Hargla kihelkonnast 1927. a. suvel kogutud ajalooline traditsioon. [Võrguteavik.] Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu, 2007, August Kondi mälestused, http://tallinn.ester.ee/search~S1*est?/aKivir{u00E4}hk+Alfred/akivirw~bhk+alfred/1,3,4,B/l856~ b2354730&FF=akivirw~bhk+alfred+1903+1942&1,2,1,0.)

98. Aitsam, M. 1905. aasta revolutsioon, 236–241. Komiteesse kuulusid: esimees Jakob Kurvits, tema abid, talunikud Jaan Vernik (Värnik) ja Jakob Simpson, liikmed – talunik Friedrich Lääts, mõisarentnik Jaan Visman ning vallasekretär Peeter Plukk (hiljem Gustav Uusen). Võimude teatel kuulusid 2. detsembril valitud komitee koosseisu Jakob Kurvits esimehena, Jaan Vernik, Vismann, Kuznets, Karl Villo ja Palvater. (Liivimaa kuberner siseministrile 12.1905. Mustand. EAA, 296-8-947, 72–73.)

99.   Sangastest. Rahvakoosolekud. – Uudised, 2.12.1905.

100. Sangaste. – Postimees, 19.12.1905.

101. Intervjuu A. Palvadrega 1905. aaastast. EKM EKLA, 172-2:28, 2–4; Palvadre, A. Riias ja Sangastes 1905. – Rmt: Punased aastad, I, 138.

102. Sangaste mõisapolitsei Tartu maakonnaülemale 12.12.1905. – Rmt: Eesti NSV ajaloo lugemik, II, 400.

103. Laiendatud vallatäiskogu ja vallaliikmete üldkoosoleku vahele ei saa selget piiri tõmmata.

104. Saare maakonnaülema V. N. Vassiljevi raport Liivimaa kubernerile 17.2.1906. EAA, 296-7-2480, 6–6p.

105. Samas. 11. detsembril 1905 kirjutasid Leisi valla peremehed komissarile kirja, kus palusid maatamehe vallavanemaks valimised tühistada. (Leisi valla talupoegade palvekiri Saaremaa talurahvaasjade komissarile 11.12.1905. EAA, 374-1-349, 41–41p.)

106. Saare maakonnaülema raport Liivimaa kubernerile 17.2.1906. EAA, 296-7-2480, 6p.

107. Liivimaa Kubermangu Sandarmivalitsuse ülem polkovnik I. D. Volkov Politsei­departemangule 12.1905. ERAF, 27-1-116, 56.

108. Samas.

109. Viljandi maakonnaülem N. V. Fomin Liivimaa kubernerile 23.12.1905. – Rmt: Революция 1905–1907 гг. в Эстонии, 384.

110. Kloostri valla täiskogus oli 1905. aasta detsembris 444 liiget, neist kohaomanikke 268, rent­nikke 114 ja kümnikke 62. (Väljavõte Kloostri valla täiskogu ja volikogu otsuste raamatust 1902–1907. EKM EKLA, 210-7:1, 14.) Üldine valimisõigus oleks jätnud peremehed maatute kõrval vähemusse.

111. Vallakirjutajate tagandamise kohta rahvakoosoleku, täis- ja volikogu või komitee poolt Põhja-Liivimaal on autoril andmeid järgmistest valdadest: Avinurme, Elistvere, Hummuli (Hoomuli), Jõõpre, Kaarma-Suur, Kabala, Olustvere, Raadi, Tähkvere (Laius-Tähkvere), Vana-Suislepa, Võru ning Võtikvere. 1866. aasta vallaseaduse järgi valis või määras vallakirjutaja ametisse valla volikogu. 

112. Kohaliku rahva juhtidena ja aktiivsete tegelastena on autori loetud dokumentides ning mäles­tustes märgitud järgmisi vallakirjutajaid ja nende abisid: Gustav Bach Veinjärvel, August Bachmann Kiiul, Karl Brauer Anijas, Andres Eichenbaum Laanemetsas, Tõnis Hommik Kuivajõel, Ivan (Juhan) Hammer Muhu-Suurel, Jürgens Kõos, Johannes Kalm Peningil, August Kanger Koorkülas, Karl Kivi Karulas, Hans Klandorf Kuimetsas, Andrei Kuldsaar Torgus, Joosep Maksim Raplas, Dionisi Neimann Annal, Bernhard Ojasson Vigalas, Anton Orav Uulus, Peeter Plukk Sangastes, Aadu Pohla Lehtses, Hans Priido Raadiko Lihulas, Juhan Rauk Pärsamaal, Anton Ravisberg Alaveres, Johannes Reinthal Kohilas, Ernst Sarapuu Uuemõisas, Johann Sepahamer ning Jaan Haab Loonal, Martin Silbermann Kirna-Kohatus, Ernst Sõnajalg Taalis, Talli Iisakul, Hendrik Tõeväli-Treifeldt Jõgevestes ja Andres Über Püssis.

113. Kokora valla täiskogu koosoleku protokoll 11.12.1905. Koopia. EKM EKLA, 172-15:13, 12–13. Valitud viis komiteed kokku 24 liikmega pidid oma tegevusest vallavalitsusele hiljemalt 17. det­sembriks aru andma.

114. Loodi vallas Viljandimaal mõistis uus üheksaliikmeline vallakohus (viis meest ja neli naist)
13. detsembril Loodi vallamajas kohut nende kohalike kõrtsipidajate üle, kes ignoreerisid kor­raldust kõrtsid sulgeda. (Tartumaa 1. jaoskonna urjadnik M. Nõmmik Tartu maakonnaülemale. – Rmt: Революция 1905–1907 гг. в Эстонии, 373.)

115. Mõniste vallakohtusse valiti üks naine, kaks taluperemeest ja üks maatööline.

116. Postimehe teatel mõistetud Sangastes detsembri algul kohut juba “uue seaduse järgi”. ““Uusi seadusi” tegavat sääl paar “tudengti [üliõpilast] ja keegi kohtuliige”,” kirjutas Postimees pil­ka­valt. (Kodumaalt. – Postimees, 10.12.1905.)

117. P. Luunjast. Rahvakoosolek. – Uudised, 9.12.1905.

118. Saaremaa rahvaasemikkude koosoleku otsused (7. XII 1905), 233.

119. Kärner, A. Saaremaal 1905–1906, 203–204; Kärner, A. Revolutsiooniline Saaremaa 1905. a., 87.

120. Kuressaare kongressil otsustati (7.12.1905) nõuda 2/3 saadikukohtadest talurahva esindajatele ajutises maakonna nõukogus, mille kokkukutsumise ettepaneku oli teinud Saaremaa rüütelkond Liivimaa rüütelkonna eeskujul omavalitsuse reformide arutamiseks. (Saaremaa rahvaasemik­kude koosoleku otsused (7. XII 1905), 234.)

121. 1866. aasta Balti kubermangude vallakogukondade valitsemise seaduse (Уложение об общине) järgi olid kogukonna liikmete klassid järgmised: 1) maaomanikud, 2) rentnikud, 3) mõisa­sulased (moonamehed), 4) talusulased, 5) iseseisvad lahtised kogukonna liikmed. (Liivi kuber­mangu Talurahva Seadus, 59.)

122. Jürisson, M. [Martna, M.] Punased aastad Eestis 1905–1906. Eesti revolutsionilise liikumise ajaloolikud ja majanduslikud põhjused. Tulevik, Peterburi, 1907, 165.

123. Suhteliselt suurte valdade piirkonnad tekkisid valdade liitmisega 19. sajandi lõpul eriti Viru-, Järva-, Harju- ja Saaremaal. Liivimaa mandriosas jäid vallad suhteliselt väikesteks. (Uuet, L. Eesti haldusjaotus 20. sajandil. Teatmik. Eesti Omavalitsusliitude Ühendus / Riigiarhiiv, Tallinn, 2002, 10–11.)

124. Kokora valla täiskogu moodustas 11. detsembril 1905 viis komisjoni, Avinurme täiskogu valis 22. novembril 1905 neljaliikmelise komisjoni läbirääkimisteks politseiga, Kärla täiskogu valis 16. detsembril 1905 valla esindajaks ja uuendusettepanekute väljatöötamiseks 20-liikmelise komisjoni. Mäksa peremeeste kogu valis 9. detsembril 1905 kaitseväe asutamiseks viieliik­me­lise büroo. Mitmesuguseid komisjone ja komiteesid moodustasid teadaolevalt Valgjärve ning Tõstamaa volikogud ja Küti, Laiuse, Martna ning Saadjärve täiskogud.

125. Vt Revolutsiooniliste omavalitsuste loomine. – Rmt: Kriiska, A. jt. Eesti ajaloo atlas. Avita, Tallinn, 2006, 96 [A. Pajuri koostatud kaart nr 90].

126. Palvadre, A. Riias ja Sangastes 1905, 139; Eesti NSV ajalugu kolmes köites, II, 398.

127. Palvadre, J. Kõik võim sotsiaaldemokraatlikule erakonnale. – Rmt: 1905. a. revolutsiooni päevilt, 90.

128. Tanel Kutti, Mari-Leen Tammela ja käesoleva kirjutise autori arvestuste järgi tekkis ESDTÜ kohalikke osakondi, mida nimetati ka seltsideks ning ühinguteks (ühisusteks) ja rühmi Lõuna-Eesti valdades (peamiselt Tartumaal) umbes 25. (Kutti, T. Peeter Speegi, ajalehe Uudised ja Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Ühisuse roll revolutsiooniliste ideede levikul 1903.–1905. a. Peaseminaritöö. Juhendaja T. Rosenberg. Tartu Ülikool, Eesti ajaloo õppetool, Tartu, 2005, 61–62; Kutti, T. 1905. a. vabariigid, ESDTÜ ja seos 1918. a. sündinud Eesti Vabariigiga. – Rmt: Velise Wabariik ja 1905. aasta sündmused Eestis – müüdid ja tegelikkus, 35; Tammela, M.-L. 1905. aasta revolutsioon Lõuna-Tartumaa valdades. Bakalaureusetöö. Juhendaja T. Rosenberg. Tartu Ülikool, Eesti ajaloo õppetool, Tartu, 2007, 34–36, 39, 49.) Föderalistide kohalike osakondade või rühmade tegevus uuen­datud vallaomavalitsustes või kitsama ots­tarbega komiteedes on teada järgmistes valdades: Harjumaal Kose; Järvamaal Udeva; Tartumaal Avinurme, Elistvere, Hellenurme, Kokora, Laeva, Lohusuu, Luunja, Puurmanni, Raadi, Rannu, Sangaste, Vana-Kuuste; Võrumaal Karula ja Vana-Antsla; Viljandimaal Hummuli. Märjamaal ja Mõisakülas toimetasid tsentralistliku partei tegelased. Saaremaal oli sotsiaaldemokraate Pöide ümbruse valdades.

129. Moosberg, H. 1905.–1907. a. revolutsioon Eestis, 91; Eesti NSV ajalugu kolmes köites, II, 391.

130. Pöögelmann, H. Haripunktil. – Rmt: Idem. Valitud teosed, IV (1925–1932). Koost E. Plotnik. EKP Keskkomitee Partei Ajaloo Instituut, Tallinn, 1980, 76–77.

131. Karl Siilivask kirjutab: “Revolutsioonilised komiteed või vabariigid tekkisid kokku ligi 50 vallas ja alevis. Juhtivat osa nendes etendas sotsiaaldemokraatlikult meelestatud maaintel­li­gents, eriti rahvakooliõpetajad ja linnas vabrikutes tööl olnud külaproletariaat.” (Selirand, J., Siilivask, K. Eesti maast ja rahvast. Muinasajast maailmasõjani. Olion, Tallinn, 1996, 318–319.)

132. Tartu ülemaalise rahvaasemikkude kongressi aula koosolekute otsused (27.–29. XI 1905), 227–230.

133. Kindlat korraldust on tarvis (II). – Postimees, 5.12.1905; Kelle kulul? – Postimees, 8.12.1905; Kas valla omavalitsust ära hävitada? (I, II). – Postimees, 12.–13.12.1905. “...kui meie vägivaldselt valla omavalitsuse ümbermuudame, siis hävitame meie üleüldse iga valitsuse, iga korra ära. Meie sattume tahes ehk tahtmata vägivalla teele ja langeme ise vägivalla ohvriks. Hävitame meie valla omavalitsust, siis hävitame ise-endid.” (Kas valla omavalitsust ära hävitada? (II).)

134. Valdna, L. Luteriusu kiriku reaktsiooniline osa 1905.–1907. a. revolutsioonis Eestis. Diplomi­töö. Juhendaja L. Eringson. Tartu Riiklik Ülikool, NSV Liidu ajaloo kateeder, Tartu, 1978, 68.

135. Sotsiaaldemokraatlikud erakonnad Tallinnas teatasid ajalehtedes, et neil pole maal röövimisi toimepanijatega midagi ühist. (Segasõnumid omamaalt ja võersilt. Tallinnas. – Olevik, 11.11.1905.); Eesti Sotsialdemokraatlise Tööliste Ühisuse Tartu osakond. Teatus ja üleskutse. – Uudised, 9.12.1905.

136. O. Tartu maakonna vallakirjutajate koosolek. – Postimees, 14.12.1905.

137. Halliste ja Karksi kihelkond paiknevad Pärnumaa kaguosas.

138. Kodumaa teatel võttis koosolekust osa 480 ametnikku. (Kodumaalt. Viljandist. – Kodumaa, 29.12.1905.)

139. Tartus Bürgermusse koosolekul valitud ülemaalise rahvaasemike kogu komitee liikmed (arvult 46) maakondade kaupa, v.a Saaremaa: vt Tartu ülemaalise rahvaasemikkude kongressi Bürgermusse koosolekute otsused (27.–29. XI 1905), 226.

140. Viljandi kreisi ja Halliste ja Karksi kihelkondade valla ametnikude ja kooliõpetajate koosolek 16. dets. s.a. – Kodumaa, 29.12.1905. Maakonna büroosse valiti ajalehe teatel juurde: Mats Martin – Riidaja vallavanem, Andres Kümmel – Vana-Tännasilma vallavanem, Märt Martinson – Vastemõisa vallavanem, Karl Karelson – Imavere vallavanem, Märt Raud – Kolga-Jaani kihel­konna kooliõpetaja, Mihkel Kirschberg – Adavere vallavanem, dr. Soosaar – tohter Viljandist,
A. Michelson – kooliõpetaja Viljandist, R. Hansson – ajakirjanik Viljandist, A. Peet – ajakirjanik Viljandist, J. Ilves – Karksi vallakirjutaja, J. Järv – Karksist.

141. Nõukogulikus arusaamises tähendas “rahvavõim” (selle kehastuseks peeti omavalitsuslikke “vabariike”) maaproletariaadi ja kehvtalurahva võimu ning mõisamaade konfiskeerimise nõuet enamlaste programmi vaimus. “Võideldes “aulaotsuste” elluviimise eest, kohtasid maatöölised ja kehvtalurahvas hallparunite visa vastupanu. Eriti terav oli võitlus vallaomavalitsuste ümbervalimiste ja revolutsiooniliste komiteede valimiste pärast. Kulaklus püüdis valimiste juhtimist enda kätte haarata, et suunata liikumine temale kasulikule teele. Hallparunite sepitsusi paljas­tades valisid klassiteadlikud maatöölised komiteedesse ehk omavalitsustesse revolutsioonilise talurahva esindajaid. Kuid kehvtalurahva poliitiline aktiivsus ei olnud igal pool sedavõrd suur, et kulakuid kohalikest omavalitsustest täielikult kõrvaldada.” (Moosberg, H. 1905.–1907. a. revolutsioon Eestis, 96.)

142. Martinson, H. Revolutsiooniline Rapla 1905. a., 79.

143. 1905. aastal läksid rahvaliikumisega kaasa Jõhvi abivallavanem Mihkel Keremann (lasti maha), Põltsamaa abivallavanem Hans Kongas, Riidaja vallavanem M. Martin, Väätsa abivallavanem Juhan Mihkelten, Juuru vallavanem Juhan Müllermann, Valguta vallavanem Hans Peterson, Kohila vallavanem J. Pipenberg, Uus-Põltsamaa vallavanem Jaan Polmann, Vigala vallavanem Ants Puumann, Pärsamaa vallavanem Aleksander Reiss, Raiküla vallavanem Hans Saariste ja tema abi Hans Isakõnnu, Loona abivallavanem Juhan Sooäär, Lehtse abivallavanem Gustav Tamm, Vao vallavanem Hans Tammemägi (lasti maha), Uulu vallavanem Jaan Tomson, Säre­vere abivallavanem Hans Trahov, Koorküla vallavanem Karl Trei, Kuivajõe vallavanem Gustav Vahtmeister (lasti maha) ning Kuimetsa vallavanem Mihkel Veltmann.

144. Vallakirjutajad valis või määras ametisse vallavolikogu; nad korraldasid valla asjaajamist ja kirjutasid kõigi vallaorganite protokolle; vallaseaduse järgi ei kuulunud nad ametlikult vallavalitsusse ning volikogusse. Vallakirjutaja ametist tagandamise lõpliku otsuse tegi kubermangu talurahvaasjade komisjon. 

145. Nimeliselt on teada komiteede koosseisud Kohila, Järvakandi, Harku, Kehtna, Kohtla, Erra,
Jõhvi, Sõmeru (Kaarli), Märjamaa, Haimre, Küti, Sangaste, Kokora, Laeva, Olustvere ja Pöide vallas.

146. Saare maakonnaülema V. N. Vassiljevi raport Liivimaa kubernerile N. A. Zvegintsovile 16.12.1905. – Rmt: Революция 1905–1907 гг. в Эстонии, 432.

147. Ajutine rahva omavalitsus Gurias. – Uudised, 8.11.1905. Guuria maakonnas seati VSDTP Guuria grupi poolt sisse “ajutine revolutsiooniline rahva omavalitsus” (jaoskond-vald-küla), kus rahva­võimu esindajad “sadanikud” (esindasid küla, kus oli sada või enam majapidamist), “kümnikud” (esindasid kümmet külamajapidamist) ja teised usaldusmehed valis rahvas ise. Uue võimu kait­seks moodustati relvastatud salgad. 

148. 1903. aastal tekkis Šveitsis Läti Sotsiaaldemokraatide Liit, kes tähtsustas rahvusküsimust ja püstitas Läti riikluse idee. 1904. aastal loodi Riias rahvuslik Läti Sotsiaaldemokraatlik Töölis­partei, kuhu peagi kuulus 2500 liiget. (Блейере Д. jt. История Латвии. XX век. Jumava, [Рига], 2005, 57–60; Pukits, M. Läti kultuurilugu. Peajooni läti kirjanduse, kunsti ja muu rahvus­kultuuri arengust. (Elav teadus, 66.) Eesti Kirjanduse Selts, Tartu, 1937, 72–84.) Teiste rahvuste partei­dest paistis Lätis silma tugev juudi sotsiaaldemokraatlik organisatsioon Bund, mis Eestis (Tartus) oli väikesearvuline. 1905. aasta algul oli H. Moosbergi arvutuste järgi, mis põhinevad osavõtjate mälestustel, Eestis umbes 200 sotsiaaldemokraati Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei ridades. Aasta lõpuks kasvas VSDTP liikmete arv umbes 800-le, kuid need on väga ligikaudsed arvud, mis on pigem nõukogulikus maneeris ülehinnatud. Tsentralistide organisatsioonid olid reeglina linnades (üksikud alevites) ja enamasti vabrikutes. (Мосберг Г. И. Революция 1905–1907 гг. в Эстонии. Диссертация, lisa, tabel 7.) Novembris 1905 sündis Eestis legaalne rahvuslik sotsiaaldemokraatide-föderalistide partei (ESDTÜ), mis mõne nädalaga hõlmas väidetavalt 10 000 inimest linnas ja maal, kuid lagunes karistussalkade tulekul. (Blumfeldt, A. Eesti föderalistide programmiliste ja oganisatsiooniliste seisukohtade kriitika. Töid NLKP ajaloo alalt, 1. (Tartu Riikliku Ülikooli Toimetised, 109.) Tartu, 1961, 12.)

149. Plakans, A. The Latvians. A Short History. (Studies of Nationalities.) Hoover Institution Press, Stanford, 1995, 105.

150. Läti vallaametnikkude kongress. – Uudised, 25.11.1905.

151. Ülevaade Baltimaade ajutise kindralkuberneri tegevusest 1905.–1908. aastal, 232.

152. Raun, T. U. The All-Estonian Congress in Tartu, November 1905: a reassessment. – Journal of Baltic Studies, 2007, 38, 4, 395–396.
http://dx.doi.org/10.1080/01629770701682624
153. Inglise keelde tõlgitud: executive committee, action committee, managing committee.

154. Bērziņš, J. 1905. Revolution. – Rmt: 20. gadsimta Latvijas vēsture, I. Toim V. Bērziņš. Latvijas vēstures institūta apgāds, Riga, 2000, 366; Bērziņš, J. Piektajam gadam 100. – Rmt: 1905. gads Latvijā: 100. Pētījumi un starptautiskas konferences materiāli, 2005. gada 11.–12. janvāris. LU Latvijas vēstures institūts, Rīga, 2006, 27; vt Plakans, A. Two 1905 congresses in Latvia: a reconsideration. – Journal of Baltic Studies, 2007, 38, 4, 412–413.

155.       Martinsons, K. Rīcības komitejas Latvijā 1905. gada revolūcijā. Liesma, Rīga, 1972, 61, 80. Üks uusim käsitlus kinnitab, et kuu ajaga loodi Liivi- ja Kuramaal 430 eksekutiivkomiteed. (White, J. D. The 1905 Revolution in Russia’s Baltic Provinces. – Rmt: The Russian Revolution of 1905. Centenary Perspectives. Toim J. D. Smele, A. Heywood. (Routlege Studies in Modern European History.) Routledge, London, 2005, 71.)

156. Uusimat võrdlevat uurimust vägivalla (sakslaste tapmine ja mõisate põletamine) ning aktiiv­suse (poliitiline ja sotsiaalne mobiliseerimine) suhtest 1905. aastal Balti provintsides, s.o Eesti ning Läti alal vt Raun, T. U. Violence and activism in the Baltic Provinces during the Revolution of 1905. – Acta Historica Tallinnensia, 2006, 10, 48–59. Autor järeldab, et kui vägivalla kasuta­mine oli Läti alal palju ulatuslikum, siis aktiivsuses polnud erinevus Eesti ja Läti alade vahel nii suur.

157. Блейере Д. jt. История Латвии. XX век, 64. Läti pagulasajaloolane Arved Švābe on varem kirjutanud, et täidesaatvaid komiteesid oli 346, need loodi vallaametnike kongressi järel ja nende mõju polnud suur, kuna lühikese eluea tõttu ei jõudnud nad kuigi palju ära teha. (Švābe, A. Latvijas vēsture 1800–1914. Daugava, Stockholm, 1958, 617–618.)

158. Vanaga, L. Ieskats Latvijas pagastu sabiedrīibas etnopsiholoģiskajā rakstorujumā 1905. gada revolūcijas laikā. – Rmt: 1905. gads Latvijā: 100, 552.

159. [Transehe-Roseneck, A. v.] Die lettische Revolution, 348.

160. Mõnevõrra rohkem on vallaarhiivides säilinud seaduslike täis- ja volikogude ebaseaduslikke otsuseid eesti keele sisseviimise, kõrtside sulgemise, maksude mittemaksmise jms kohta.

161. Kolga vallasekretär A. Looringule 27.3.1940. EKM EKLA, 210-7:2, 17–17p; Rae vallasekretär A. Looringule 25.3.1939. EKM EKLA, 210-7:2, 52; Kivirähk, A. Hargla kihelkonnast kogutud ajalooline traditsioon. [Võrguteavik.] Eesti Kirjandus­muuseum, Tartu, 2007, Fritz Zwirbuli mäles­tused, http://folklore.ee/pubte/ajaloolist/hargla/hargla.html.

162. Kokora vallas kanti rahvakoosloleku käik ja otsused vallatäiskogu protokolliraamatusse, mis sai peagi süütõendiks asjaosaliste vastu. (Tubin, V. Tartu õpetajateseminaris ja Kokora vallas 1905. – Rmt: Punased aastad Eestis, I, 116.)

163. Viljandi maakonnaülem N. V. Fomin Viljandimaa 1. jsk. talurahvaasjade komissarile 10.3.1906. EAA, 372-1-1419, pagineerimata; Riidaja vallavanema Mats Martini raport Viljandimaa 1. jsk. talurahvaasjade komissarile 11.2.1906. EAA, 372-1-1419, pagineerimata.

164. Eestimaa kuberneri N. G. v. Büntingi ringkiri talurahvaasjade komissaridele 9.1.1906. EAA, 40-1-64, 79–80.

165. Harjumaa Tallinna jaoskonna talurahvaasjade komissari sissekanne Harku valla täiskogu ja volikogu protokolliraamatusse 25.9.1906. EKM EKLA, 210-7:2, 2p; Nõva vallasekretär
A. Looringule 16.6.1939. EKM EKLA, 210-7:2, 50; Ratšunas, H. Raasiku vallasekretäri abi. Mälestused. EAA, 3654-1-45, 10.

166. Riigiduuma 31 liikme arupärimise (2.5.1908) järgi maksid läti talupojad alates 1.1.1906 trahvi ligi 100 000 rbl. Eesti alal määrati suuremad trahvid à 3000 rbl Vigala ja Velise vallale poliitilise ebaustavuse (политическая неблагонадежность) ning parun Budbergi tapjate varjamise eest. (Имперская политика России в Прибалтике, 212, 268.) Toon veel mõned näited: Saksi vald Virumaal sai trahvi agitaatorite varjamise eest 1454.85 rbl, kaks Saaremaa valda sama süüteo eest à 1000 rbl, Paatsalu vald Läänemaal mõisa heinaküüni süütajate varjamise eest 1000 rbl, Kohila vald Harjumaal aednik Pärna tapmise eest 1000 rbl, Püssi vald Virumaal ebaseadusliku koos­oleku pidamise eest 800 rbl. (Baltimaade ajutise kindral­kuberneri kantselei sõjalise osakonna ülema, kindralstaabi alampolkovniku Nemovi aruanne Balti kubermangudes määratud rahatrahvide kohta. ERAF, 27-1-177, 16–18.) Aruanne sisaldab Eestimaa kubermangu osas 32 trahvi määramise episoodi.

167. Baltimaade ajutise kindralkuberneri V. U. Sollogubi teadaanne (объявление) linnade ja val­dade kogukondadele 12.12.1905. – Rmt: Имперская политика России в Прибалтике, 20–21.

168. Eestimaa kuberner N. G. v. Bünting talurahvaasjade komissaridele 24.12.1905. EAA, 40-1-64, 75–76; EAA, 67-1-725, 5.

169. Eesti NSV ajaloo lugemik, II, 409.

170. Liivimaa kuberner N. A. Zvegintsov talurahvaasjade komissaridele 18.2.1906. EAA, 372-1-1419, pagineerimata.

171. Vt nt Kaagjärve vallavolikogu koosoleku protokoll 24.2.1906. EKM EKLA, 210-8:1, 2.

172. Harjumaa Rapla jaoskonna talurah