Acta Historica Tallinnensia, 2000, 4

 

SISUKORD – CONTENTS

 

ARTIKLID – ARTICLES

 

Rein Loodus

Otto von Kursell, tema looming ja suhted Eestiga; 3–30

Otto von Kursell, sein Schaffen und die Beziehungen mit Estland. Zusammenfassung; 29–30

Annotatsioon. On vaadeldud baltisaksa kunsti hilisema perioodi ühe tuntuma kunstniku Otto von Kurselli (1884–1967) elukäiku ja loomingut, tema tihedaid loomingulisi sidemeid Eestiga. Oma nooruses oli ta A. Laikmaa õpilane Tallinnas, ent sai oma kunstihariduse Esimese maailmasõja eelses Münchenis, kus möödus palju aastaid ka tema hilisemast elust. Noorusaastate kodumaaga olid tal eriti tihedad kontaktid 1920. aastail, kui ta käis tihti Eestis, osales näitustel ning kujutas oma loomingus siinset loodust ja inimesi. O. v. Kursell oli viljakas baltisaksa portreemaalija ja väga mitmekülgne joonistaja-graafik, kelle elu ja töö leiab eestikeelses kunstikirjanduses käsitlemist esmakordselt.

 

Aivar Jürgenson

Kirik ja kool Siberi eesti asundustes; 31–48

Church and school in Estonian settlements in Siberia. Summary; 47–48

Annotatsioon. Siberi eesti asundused, mis tekkisid 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi alguses välja­saadetute ja vabatahtlike väljarändajate kogukondadena, on võõrkultuuri keskkonnas säilitanud pikkade aastakümnete jooksul omanäolisuse. Siberi eestlaste identiteedi kujunemises on usul ja kooliharidusel olnud märkimisväärne koht. Asunduste usu- ja hariduselu tihe seotus tingis nimetatud kahe kultuurivaldkonna paralleelse käsitlemise ka siinses artiklis. Etnoloogilist vaatlusviisi järgides on allikmaterjali valikul suuremat rõhku pandud asunike Eestisse saadetud ning siinses aja­kirjanduses avaldatud kirjadele. Kasutatud on ka autori poolt Siberi eesti asundustes kogutud materjale.

 

Toivo U. Raun

Culture wars in Estonia at the beginning of the 20th century; 49–58

“Kultuurisõjad” Eestis 20. sajandi algul. Resümee; 57–58

Abstract. This article focuses on the emergence of a striking cultural clash in Estonia in the early 20th century as the traditional agrarian society came increasingly under the impact of modernization. The factors that contributed to this phenomenon included socioeconomic change, the expanding educational system and student body, growing international contacts, and the paradoxical effects of tsarist attempts at cultural Russification, which in the end backfired and actually encouraged Estonian aspirations. The article surveys the competing cultural models offered by traditional nationalists, radical social democrats, and the Young-Estonia movement, especially the latter’s role in fostering the public debate on cultural issues. It concludes with a brief assessment of Young-Estonia’s impact and reception.

 

Rein Taagepera

The Baltic perspectives of Estonian turning points; 59–70

Pöördelised sündmused Eesti ja teiste Balti riikide ajaloos. Resümee; 70

Abstract. Many turning points during the 20th century have been common to all three Baltic countries (e.g., occupation in June 1940). Some have been specific to one country (e.g., Estonian purge of around 1950 and Latvian purge of around 1959). Some have been common, but with shifts in timing (in 1988, developments in Lithuania tended to trail those in Estonia by 3 months but precede those in Latvia by 2 months) or other details (e.g., attitudes toward Bolsheviks and Germans in 1919). The paper catalogs various turning points and tries to ask “why?”.

 

Maie Pihlamägi

Eesti kaubad põhjanaaber Soome turul 1920. ja 1930. aastatel; 71–94

Estonian goods in the Finnish market in the 1920s and 1930s. Summary; 94

Annotatsioon. On antud ülevaade Eesti ja Soome kaubandussuhetest kahe maailmasõja vahelisel perioodil. Kaubandust reguleerivate lepingute taustal on näidatud impordi ja ekspordi koostist ning Soome osatähtsust Eesti väliskaubanduspartnerina, samuti on valgustatud kahe maa kaubavahetusega seo­tud probleeme.

 

Rein Marandi

Kindral Johan Laidoner Eesti Vabariigi poliitikas 1921–1940; 95–103

General Johan Laidoner in the politics of the Republic of Estonia, 1921–1940.  Summary; 102–103

Annotatsioon. On vaadeldud kindral Laidoneri asendit ja aktiivsust väljapaistva poliitikategelasena kõigis Eesti esimese iseseisvusaja järkudes ja tema tõekspidamiste muutumist sealjuures.

 

Magnus Ilmjärv

Juunivalitsuse moodustamisest Leedus, Lätis ja Eestis ning Nõukogude Liidu kultuuridiplomaatiast; 104–144

On the formation of the June governments in Lithuania, Latvia and Estonia and the cultural diplomacy of the Soviet Union.  Summary; 139–144

Annotatsioon. On käsitletud 1940. aasta juunis, Balti riikide okupeerimise järel, toimunud juunivalitsuse või nn. rahvavalitsuse moodustamist Leedus, Lätis ja Eestis. Juunivalitsused pani Nõukogude valitsus kokku ühiskonna- ja avaliku elu tegelastest, kellel oli varasemaid suhteid Nõukogude Liidu Kaunase, Riia ja Tallinna saatkonnaga. Suurt rolli selliste isikute väljaselgitamisel mängis Nõuko­gude Liidu kultuuridiplomaatia, mida teostati VOKSi-nimelise (eesti keeles Üleliiduline Välismaaga Kultuurisidemete Arendamise Ühing) organisatsiooni kaudu. Teiselt poolt on vaatluse all juuniministrite suhe oma kodumaal valitsenud autoritaarrežiimiga ja nende suhtumine iseseisvusse üldse. Kuna tegu on idasuhetega, pärineb valdav osa allikmaterjalist Vene Föderatsiooni Riigiarhiivist ja Vene Föderatsiooni Välispoliitika Arhiivist.