Acta
Historica Tallinnensia, 2000, 4
ARTIKLID –
ARTICLES
Rein
Loodus
Otto von Kursell, tema
looming ja suhted Eestiga; 3–30
Otto von Kursell, sein
Schaffen und die Beziehungen mit Estland. Zusammenfassung;
29–30
Annotatsioon. On vaadeldud baltisaksa kunsti hilisema perioodi
ühe tuntuma kunstniku Otto von Kurselli (1884–1967) elukäiku ja loomingut, tema
tihedaid loomingulisi sidemeid Eestiga. Oma nooruses oli ta A. Laikmaa
õpilane Tallinnas, ent sai oma kunstihariduse Esimese maailmasõja eelses
Münchenis, kus möödus palju aastaid ka tema hilisemast elust. Noorusaastate
kodumaaga olid tal eriti tihedad kontaktid 1920. aastail, kui ta käis tihti
Eestis, osales näitustel ning kujutas oma loomingus siinset loodust ja inimesi.
O. v. Kursell oli viljakas baltisaksa portreemaalija ja väga mitmekülgne
joonistaja-graafik, kelle elu ja töö leiab eestikeelses kunstikirjanduses
käsitlemist esmakordselt.
Aivar
Jürgenson
Kirik
ja kool Siberi eesti asundustes; 31–48
Church
and school in Estonian settlements in Siberia. Summary; 47–48
Annotatsioon. Siberi eesti asundused, mis tekkisid 19. sajandi
teisel poolel ja 20. sajandi alguses väljasaadetute ja vabatahtlike
väljarändajate kogukondadena, on võõrkultuuri keskkonnas säilitanud pikkade
aastakümnete jooksul omanäolisuse. Siberi eestlaste identiteedi kujunemises on
usul ja kooliharidusel olnud märkimisväärne koht. Asunduste usu- ja hariduselu
tihe seotus tingis nimetatud kahe kultuurivaldkonna paralleelse käsitlemise ka
siinses artiklis. Etnoloogilist vaatlusviisi järgides on allikmaterjali valikul
suuremat rõhku pandud asunike Eestisse saadetud ning siinses ajakirjanduses
avaldatud kirjadele. Kasutatud on ka autori poolt Siberi eesti asundustes
kogutud materjale.
Toivo U.
Raun
Culture wars in Estonia at
the beginning of the 20th century; 49–58
“Kultuurisõjad” Eestis 20.
sajandi algul. Resümee;
57–58
Abstract. This article focuses on the emergence of a striking cultural clash in Estonia in the early 20th century as the traditional agrarian society came increasingly under the impact of modernization. The factors that contributed to this phenomenon included socioeconomic change, the expanding educational system and student body, growing international contacts, and the paradoxical effects of tsarist attempts at cultural Russification, which in the end backfired and actually encouraged Estonian aspirations. The article surveys the competing cultural models offered by traditional nationalists, radical social democrats, and the Young-Estonia movement, especially the latter’s role in fostering the public debate on cultural issues. It concludes with a brief assessment of Young-Estonia’s impact and reception.
Rein
Taagepera
The Baltic perspectives of
Estonian turning points; 59–70
Pöördelised sündmused Eesti
ja teiste Balti riikide ajaloos. Resümee; 70
Abstract. Many turning points during the 20th century have
been common to all three Baltic countries (e.g., occupation in June 1940). Some
have been specific to one country (e.g., Estonian purge of around 1950 and
Latvian purge of around 1959). Some have been common, but with shifts in timing
(in 1988, developments in Lithuania tended to trail those in Estonia by 3 months
but precede those in Latvia by 2 months) or other details (e.g., attitudes
toward Bolsheviks and Germans in 1919). The paper catalogs various turning
points and tries to ask “why?”.
Maie
Pihlamägi
Eesti kaubad põhjanaaber
Soome turul 1920. ja 1930. aastatel; 71–94
Estonian goods in the Finnish
market in the 1920s and 1930s. Summary; 94
Annotatsioon. On antud ülevaade Eesti ja Soome kaubandussuhetest
kahe maailmasõja vahelisel perioodil. Kaubandust reguleerivate lepingute taustal
on näidatud impordi ja ekspordi koostist ning Soome osatähtsust Eesti
väliskaubanduspartnerina, samuti on valgustatud kahe maa kaubavahetusega
seotud probleeme.
Rein
Marandi
Kindral Johan Laidoner Eesti
Vabariigi poliitikas 1921–1940; 95–103
General Johan Laidoner in the
politics of the Republic of Estonia, 1921–1940. Summary; 102–103
Annotatsioon. On vaadeldud kindral Laidoneri asendit ja aktiivsust väljapaistva poliitikategelasena kõigis Eesti esimese iseseisvusaja järkudes ja tema tõekspidamiste muutumist sealjuures.
Magnus
Ilmjärv
Juunivalitsuse
moodustamisest Leedus, Lätis ja Eestis ning Nõukogude Liidu
kultuuridiplomaatiast; 104–144
On the formation of the June
governments in Lithuania, Latvia and Estonia and the cultural diplomacy of the
Soviet Union. Summary; 139–144
Annotatsioon. On käsitletud 1940. aasta juunis, Balti riikide okupeerimise järel, toimunud juunivalitsuse või nn. rahvavalitsuse moodustamist Leedus, Lätis ja Eestis. Juunivalitsused pani Nõukogude valitsus kokku ühiskonna- ja avaliku elu tegelastest, kellel oli varasemaid suhteid Nõukogude Liidu Kaunase, Riia ja Tallinna saatkonnaga. Suurt rolli selliste isikute väljaselgitamisel mängis Nõukogude Liidu kultuuridiplomaatia, mida teostati VOKSi-nimelise (eesti keeles Üleliiduline Välismaaga Kultuurisidemete Arendamise Ühing) organisatsiooni kaudu. Teiselt poolt on vaatluse all juuniministrite suhe oma kodumaal valitsenud autoritaarrežiimiga ja nende suhtumine iseseisvusse üldse. Kuna tegu on idasuhetega, pärineb valdav osa allikmaterjalist Vene Föderatsiooni Riigiarhiivist ja Vene Föderatsiooni Välispoliitika Arhiivist.