headerpos: 17406
 
 
 

Emakeele Seltsi aastaraamat
The Yearbook of the Estonian Mother Tongue Society
ISSN 2228-1215 (electronic)   ISSN 0206-3735 (print)

Emakeele Seltsi aastaraamat
The Yearbook of the Estonian Mother Tongue Society
ISSN 2228-1215 (electronic)   ISSN 0206-3735 (print)

Publisher
Journal Information
» History
» Editorial Policy
» Editorial Board
» Abstracting/Indexing
Guidelines for authors
» For Authors
» Instructions to authors
» For Review
List of Issues
» 2019
Vol. 64, Issue 1
» 2018
» 2017
» 2016
» 2015
» 2014
» 2013
» 2012
» 2011

Analüütilised tulevikutarindid 17.–18. sajandi põhjaeesti kirjakeeles; pp. 141–167

(Full article in PDF format) https://dx.doi.org/10.3176/esa64.05


Authors

Liina Pärismaa

Abstract

Analytic future constructions in the 17th and 18th century North Estonian literary language

This article is part of a broader morphosyntactic study and deals with analytic saama ’get, become’, pidama ’must, have to’, tahtma ’want’ and võtma ’get’ constructions which express future tense in Old Written Estonian. This study also focuses on elucidation of the future forms used by the 17th century author Christoph Blume.
The study is usage-based and relies on the framework of historical sociolinguistics. The material used in the study is comprised of 610 tagged examples from 17th and 18th century ecclesiastical and didactic texts, which are from the corpuses of Old Written Estonian and the Concordance of Estonian Bible Translations.
It was found that the literary language reform influenced the more native and even use of future tense. Although abrupt changes in the expression of future tense occurred from the end of the 17th century, e.g. the usage proportion of the German-influenced saama future construction decreased considerably, although it never fully disappeared, early indications in that direction can also be seen in the middle of the 17th century in the texts of Blume.
The proportions of pidama and tahtma future constructions fluctuated during the two centuries, e.g. due to the preferences of the authors or bible translators, but never decreased as much as the saama future, indicating that they were not considered to be as foreign as the saama future.
In the saama and pidama future constructions, the infinitive of the main verb was mainly the ma-infinitive, but in the tahtma and võtma future the da-infinitive dominated. The infinitive form of the main verb could be due to the traditional marking manner, to the influence of the written language reform and to the innovative language developers or to clearer understanding of native language use. The auxiliary verb was mainly in the third person singular, except in the tahtma future, where the first person singular form prevailed.
Christoph Blume marked future primarily according to the example of the High German marking manner, which was at that time widespread in Estonia, but the changes in the proportions of saama, pidama and tahtma future in his texts compared to Stahl’s texts indicate that the change towards more native expression of the future tense had gradually started. The fast development that occurred later was due to more favorable conditions in the cultural environment.

Keywords

Old Written Estonian, morphosyntax, future tense, Estonian language, Christoph Blume

References

Auer jt 2015 = Anita Auer , Catharina Peersman , Simon Pickl , Gijsbert Rutten , Rik Vosters. Historical sociolinguistics: the field and its future. – Journal of Historical Sociolinguistics 1 (1) , 1–12.
https://doi.org/10.1515/jhsl-2015-0001.

Barlow , Michael , Suzanne Kemmer (eds.) 2000. Usage Based Models of Language. Stanford: CSLI Publications.

Blume , Christoph 1662. Das Kleine Corpus Doctrinæ. Reval: A. Simon.

Blume , Christoph 1667. Geistliche Seelen-Ergötzung. Leipzig: Samuel Spörel.

Bybee , Joan 2010. Language , Usage and Cognition. Cambridge: Cambridge University Press.

Bybee jt 1994 = Bybee , Joan , Revere Perkins , William Pagliuca. The Evolution of Grammar. Chicago: University of Chicago Press.
https://dx.doi.org/10.1017/CBO9780511750526.

Göseken , Heinrich 1660. Manuductio ad Linguam Oesthonicam , Anführung Zur Öhstnischen Sprache. Reval: A. Simon. http://www2.kirmus.ee/grafo/index.php?ID=243 (01.03.2019).

Habicht , Külli 2000. Vanhan kirjaviron modaalirakenteista. – Congressus Nonus Internationalis Fenno-Ugristarum. Pars IV. Dissertatione sectionum; 7.–13.8.2000. (= Linguistica I.) Tartu: Tartu Ülikool , 268−276.

Habicht , Külli 2001a. Eesti kirjakeele leksikaalsest ja morfosüntaktilisest arengust ning Heinrich Stahli keele eripärast selle taustal. (= Dissertationes philologiae estonicae Universitatis Tartuensis 10). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Habicht , Külli 2001b. Infinite Konstruktionen in der estnischen Schriftsprache der ersten Hälfte des 17. Jahrhunderts. – Linguistica Uralica 4 , 245–269.

Habicht jt 2010 = Külli Habicht , Pille Penjam , Ilona Tragel. Kas tahtma tahab abiverbiks? – Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri / Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics 2 , 115−146.

Habicht jt 2015 = Külli Habicht , Piret Piiroja , Ilona Tragel. Eesti võtma-tuleviku lugu. – Emakeele Seltsi aastaraamat 60 (2014). Peatoim. Mati Erelt. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus , 19–50. doi:10.3176/esa60.02.

Habicht jt 2018 = Külli Habicht , Tiit Hennoste , Anni Jürine , Helle Metslang , David Ogren , Liina Pärismaa , Olle Sokk. Language change mirroring social change: constructions with saama ‘get’ and nonfinite verb forms in different periods and registers of written Estonian. – Linguistica Uralica 3 , 169–190.
https://dx.doi.org/10.3176/lu.2018.3.02.

Habicht , Külli , Külli Prillop 2017. Polüfunktsionaalne pidama-verb XVII sajandi kirjakeeles. − Emakeele Seltsi aastaraamat 62 (2016). Peatoim. Mati Erelt. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus , 38−61. http://www.kirj.ee/29319/?tpl=1061&c_tpl=1064.

Helle jt 1732 = Anton Thor Helle. Kurtzgefaszte Anweisung Zur Ehstnischen Sprache. Halle: Stephan Orban. http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:100071 (01.03.2019).

Hornung , Johann 1693. Grammatica Esthonica , brevi , Perspicua tamen methodo ad Dialectum Revaliensem. Riga. [Faksiimileväljaanne: Johann Hornung. Grammatica Esthonica , brevi , Perspicua tamen methodo ad Dialectum Revaliensem. Riga 1693. Eingeleitet und herausgeben von Harald Haarmann. Hamburg: Helmut Buske Verlag , 1977.]

Kask , Arnold 1970. Eesti kirjakeele ajaloost I. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool.

Kilgi , Annika 2010. Tuleviku tulekust: tulevikulisuse väljendamisest meie esimestes piiblitõlgetes. – Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri / Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics 2 , 163−185.

Kilgi , Annika 2011. Anton Thor Helle toimetajakäekiri: kuidas Thor Helle vana testamendi verbimorfoloogiat redigeeris. – Emakeele Seltsi aastaraamat 56 (2010). Peatoim. Mati Erelt. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus , 91−108. doi:10.3176/esa56.04.

Kilgi , Annika 2012. Tõlkekeele dünaamika Piibli esmaeestinduse käigus: verbi morfosüntaksi areng ja lõplik toimetamisfaas. (= Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste dissertatsioonid 27.) Tallinn: Tallinna Ülikool.

Kolbuszewski , Stanisław Franciszek 1982. Christoph Blume senitundmatud varatrükised. – Keel ja Kirjandus 11 , 572–575.

Laanekask , Heli 2004. Eesti kirjakeele kujunemine ja kujundamine 16.–19.sajandil. (= Dissertationes philologiae estonicae Universitatis Tartuensis 14.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Lepajõe , Marju 1998. Johannes Gutslaffi „Grammatilised vaatlused“. – Johannes Gutslaff. Observationes grammaticae circa linguam esthonicam. Grammatilisi vaatlusi eesti keelest. (= Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 10.) Tartu: Tartu Ülikool , 285–316.

Lill , Anne 1988. Christoph Blume ja XVII sajandi eesti kirjakeel. – Keel ja Kirjandus 1 , 7–17; 2 , 90–102.

Luther = Martin Luther 1545. Bibel. https://www.biblegateway.com/versions/Luther-Bibel-1545-LUTH1545/#booklist (29.03.2019).

Metslang , Helle 1994. Eesti ja soome – futuurumita keeled? – Keel ja Kirjandus 9 , 534–547; 10 , 603–616.

Metslang , Helle 2011. Some grammatical innovations in the development of Estonian and Finnish: forced grammaticalization. – Linguistica Uralica 47 (4) , 241−256. doi:10.3176/lu.2011.4.01.

Metslang , Helle 2017. Can a language be forced? The case of Estonian. – Aspects of Grammaticalization (Inter)Subjectification and Directionality. Eds. Daniël Van Olmen , Hubert Cuyckens , Lobke Ghesquière. (= Trends in Linguistics. Studies and Monographs 305). Berlin , Boston: De Gruyter Mouton , 281–309.

Mägiste , Julius 1936. Eesti saama-futuuri algupärast ja tarvitamiskõlblikkusest. – Eesti Keel 3 , 65–92.

Nevalainen , Terttu , Helena Raumolin-Brunberg 2012. Historical sociolinguistics: origins , motivations , and paradigms. – The Handbook of Historical Sociolinguistics. Eds. Juan Manuel Hernandez-Campoy , Juan Camilo Conde-Silvestre. Chichester: Wiley-Blackwell , 22–40.
http://dx.doi.org/10.1002/9781118257227.ch2.

Park , Külli 2014. Christoph Blume substantiivi- ja adjektiivimoodustus. Magistritöö. Tartu: Tartu Ülikool. https://dspace.ut.ee/handle/10062/43716 (30.04.2019).

Penjam , Pille 2008. Eesti kirjakeele da- ja ma-infinitiiviga konstruktsioonid. (= Dissertationes philologiae estonicae Universitatis Tartuensis 23.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Piiblikonverentsid = Piiblikonverentsid ja keelevaidlused 2003. Põhjaeestikeelse Piibli tõlkimise ajaloost (1686–1690). Allikapublikatsioon. Koost. Leino Pahtma , Kai Tafenau. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv.

Pärismaa , Liina 2016. Christoph Blume keelekasutuse eripärast. Magistritöö. Tartu: Tartu Ülikool. https://dspace.ut.ee/handle/10062/51754 (30.04.2019).

Pärismaa , Liina 2018. Eituse väljendamise vormivalikutest XVII–XVIII sajandi põhjaeesti tekstides. – Keel ja Kirjandus 7 , 560–578.

Raag , Raimo 2008. Talurahva keelest riigikeeleks. Tartu: Atlex.

Reila , Heiki 2007a. Müncheni käsikirjast ja selle seostest Johann Hornungi tõlkega: keelelisi tähelepanekuid. – Põhjaeestikeelsed Uue Testamendi tõlked 1680–1705. Toim. Heiki Reila , Kristiina Ross , Kai Tafenau. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus , 556–563.

Reila , Heiki 2007b. Uue Testamendi Hornungi tõlke kohast vaimuliku eesti keele kujunemisloos. – Keel ja Kirjandus 2 , 143–151.

Ross , Kristiina 1999. Kas eesti kirjakeel võinuks kujuneda teistsuguseks. – Mis on see ise: tekst , tagapõhi , isikupära. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus , 9–30.

Ross , Kristiina 2002. Baltisaksa pastorid ja eesti keel. – Keel ja Kirjandus 4 , 225–230.

Ross , Kristiina 2006. „Lühike sissejuhatus“ ja eesti piiblitõlge. – Lühike sissejuhatus eesti keelde 1732. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus , C26–C53.

Ross , Kristiina 2007. Rootsiaegsete põhjaeestikeelsete Uue Testamendi tõlkekäsikirjade osast eesti kirjakeele kujunemisloos. – Põhjaeestikeelsed Uue Testamendi tõlked 1680–1705. Toim. Heiki Reila , Kristiina Ross , Kai Tafenau. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus , 545–550.

Ross , Kristiina 2009. Eesti keel Henrikust Anton Thor Helleni. – Keel ja Kirjandus 8–9 , 553–558.

Ross , Kristiina 2013. Vanad uuendused lõuna- ja põhjaeesti keeles. – Emakeele Seltsi aastaraamat 58 (2012). Peatoim. Mati Erelt. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus , 210−223. doi:10.3176/esa58.10.

Tafenau , Kai 2011. Et tõlkida piiblit eesti ja läti keelde… – Tuna 14 (1) , 41–59.

Tragel , Ilona , Külli Habicht 2017. Saama-verb grammatilistes konstruktsioonides. – Keel ja Kirjandus 1 , 22–40.

 

Korpused

EPAK = Eesti piiblitõlke ajalooline konkordants. http://portaal.eki.ee/piibel (01.03.2019).

VAKK = Vana kirjakeele korpus. http://www.murre.ut.ee/vakkur/Korpused/korpused.htm; http://vakk.ut.ee/ (01.03.2019).

 
Back

Current Issue: Vol. 64, Issue 1, 2019


Publishing schedule:
               Next year June