headerpos: 17406
 
 
 

Emakeele Seltsi aastaraamat
The Yearbook of the Estonian Mother Tongue Society
ISSN 2228-1215 (electronic)   ISSN 0206-3735 (print)

Emakeele Seltsi aastaraamat
The Yearbook of the Estonian Mother Tongue Society
ISSN 2228-1215 (electronic)   ISSN 0206-3735 (print)

Publisher
Journal Information
» History
» Editorial Policy
» Editorial Board
» Abstracting/Indexing
Guidelines for authors
» For Authors
» Instructions to authors
» For Review
List of Issues
» 2017
Vol. 63, Issue 1
» 2016
» 2015
» 2014
» 2013
» 2012
» 2011
» 2010

Etunimed ja teised Hargla hüdronüümid; pp. 31–76

(Full article in PDF format) http://dx.doi.org/10.3176/esa63.02


Authors

Mariko Faster

Abstract

Analysis of the hydronyms in Hargla parish

The article provides an etymological and socio-onomastic analysis of 431 hydronyms which appear in the name stock of Hargla parish, located on the Estonian-Latvian language border. The material is derived from the database of place names of the historical county of Võrumaa and the toponym catalogue of the Institute of the Estonian Language.
The article highlights 30 generic words which appear in the hydronyms of Hargla parish, and shows their regional peculiarities, e.g. special generics and distinctive developments in word meanings.
The article also discusses the change and disappearance of hydronyms. The most common type of change is phonemic variation, partially because the region is bilingual (Estonian and Võro).
In the analysis section, many previously unpublished etymologies are presented and previously known etymologies are further specified. The hydronyms are divided according to their etymology into five classes:
1.         Transparent primary names (219 names), comprising linguistically understandable and clearly motivated names. Most of these have their roots in words related to nature. 37.5% of these names are today no longer in use.
2.         Primary names for which the motivation is unclear, but which are lexically understandable (20 names). 30% of these names are today no longer in use.
3.         Primary names which are linguistically obscure and difficult to etymologize (51 names). This group contains the oldest names, e.g. Koiva (Gauja), which is supposedly of Baltic origin, and Aheru järv, of Finnic origin. This group has seen the largest percentage of disappearing names, as 41.1% of the names denoting small objects have gone out of use.
4.         Secondary names formed on the basis of other toponyms (119 names). Most of these are based on names of farmsteads, man-made objects or names of natural phenomena. 16.7% of them have disappeared.
5.         Secondary names derived from personal names of either Latvian or Estonian origin (22 names). 19% of these names have disappeared.
The study shows that the percentage of names that have disappeared is highest among primary names (36.2%) and much lower among secondary names (17.8%). According to Terhi Ainiala (1997: 239), roughly a quarter of hydronyms in Finland have disappeared. The percentage of disappearance of hydronyms in Hargla parish is 31%, which is, however, similar to two other parts of Estonia investigated by Alas (2015, 2016). The reasons for the disappearance of names include the emptying of villages and changes in the landscape (as in Finland as well), but also changes in the form of land use (from farmsteads to collective farms and back).

Keywords

toponyms, hydronyms, etymology, disappearance of hydronyms

References

Ainiala , Terhi 1997. Muuttuva paikannimistö. (= Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 667.) Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura.

Ainiala jt 2008 = Terhi Ainiala , Minna Saarelma , Paula Sjöblom. Nimistöntutkimuksen perusteet. (= Tietolipas 221.) Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura.

Alas , Marit 2015. An overview of the place name systems of two coastal areas in Estonia. − Name and Naming. Proceedings of the Third International Conference on Onomastics “Name and Naming” Conventional / Unconventional in Onomastics (415−427). Ed. Oliviu Felecan. Cluj–Napoca: Editura Mega , Editura Argonaut.

Alas , Marit 2016. The changes in place names on the northern coast of Estonia. − ‘Names and Their Environment’. Proceedings of the 25th International Congress of Onomastic Sciences Glasgow , 25-29 August 2014 (51−58). Eds. Carole Hough , Daria Izdebska. Glasgow: University of Glasgow.

Balode , Laimute , Ojārs Bušs 2015. No Abavas līdz Zilupei. Vietvārdu cilmes īsā vārdnīca. From Abava to Zilupe. The origin of Latvian geographical names. A short dictionary. Latviešu valodas aģentūra.

EES = Iris Metsmägi , Meeli Sedrik , Sven-Erik Soosaar 2012. Eesti etümoloogiasõnaraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

EKMS = Andrus Saareste. Eesti keele mõisteline sõnaraamat. II , 1959; III , 1962. Dictionnaire analogique de la langue estonienne. Avec un index pourvu des traductions en français. (= Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis väljaanne 3.) Stockholm: Vaba Eesti.

EKNR = Marja Kallasmaa , Evar Saar , Peeter Päll , Marje Joalaid , Arvis Kiristaja , Enn Ernits , Mariko Faster , Fred Puss , Tiina Laansalu , Marit Alas , Valdek Pall , Marianne Blomqvist , Marge Kuslap , Anželika Šteingolde , Karl Pajusalu , Urmas Sutrop 2016. Eesti kohanimeraamat. Toim. Peeter Päll , Marja Kallasmaa. Eesti Keele Instituut , Võru Instituut , Eesti Kirjandusmuuseum. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

EKSS = Eesti keele seletav sõnaraamat. 1–6 , 2009. „Eesti kirjakeele seletussõnaraamatu“ 2. , täiend. ja parand. tr. Toim. Margit Langemets , Mai Tiits , Tiia Valdre , Leidi Veskis , Ülle Viks , Piret Voll. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. http://www.eki.ee/dict/ekss/ekss.html (21.01.2018).

EMS = Eesti murrete sõnaraamat. I–VI , 1994–2017. Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Instituut , Eesti Keele Sihtasutus. http://www.eki.ee/dict/ems/ems.html#vihikud (21.01.2018).

Ernits , Enn 2015. Lõuna-Eesti a(h)i- ~ ä(h)i-alguliste kohanimede päritolust. – Keel ja Kirjandus 10 , 697–710.

Faster , Mariko 2005. Võru- ja Setumaa kohanimede determinandid. Magistritöö. Käsikiri Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis ning Tartu ülikooli kodulehel. http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/727/faster.pdf?sequence=5/ (21.01.2018).

Faster , Mariko 2013a. Veekogude ja teekonnaga seotud kohanimesid Eesti lõunapiiril. – Emakeele Seltsi aastaraamat 58 (2012). Peatoim. Mati Erelt. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus , 39–57.
http://dx.doi.org/10.3176/esa59.02.

Faster , Mariko 2013b. Nulgast mäeni. Ülevaade Setomaa nimevarast. – Setomaa kohanimed. Koost. Arvis Kiristaja. (= Seto Instituudi toimetised 1.) 201–215.

Faster , Mariko 2014. Kaks Hargla kihelkonna vetenime. – Emakeele Seltsi aastaraamat 59 (2013). Peatoim. Mati Erelt. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus , 28–45.

Itkonen , Terho 1982. Suvannosta tyveneen. – Språkhistoria och språkkontakt i Finland och Nord‑Skandinavien: studier tillägnade Tryggve Sköld den 2 november 1982. (= Kungl. Skytteanska samfundets handlingar 26.) 157–165.

Johansen , Paul 1938. Bruchstücke des Landbuches der Ordensmeister für Rujen und Helmet. – Beiträge zur Kunde Estlands 21 , 1. Tallinn , 43–61.

Kallasmaa , Marja 2010. Hiiumaa kohanimed. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Kallio , Petri 2015. The Baltic and Finnic names of the river Gauja. – Contacts between the Baltic and Finnic Languages. (= Uralica Helsingiensia 7.) Helsinki , 38–48.

Kiviniemi , Eero 1971. Suomen partisiippinimistöä. Ensimmäisen partisiipin sisältävät henkilön- ja paikannimet. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura.

Kiviniemi , Eero 1990. Perustietoa paikannimistä. (= Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 516.) Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura.

Koski , Mauno 2002. Kolkka. – Nime murre. Pühendusteos Valdek Palli 75. sünnipäevaks 30. juunil 2002. Koost. Marja Kallasmaa. Toim. Marja Kallasmaa , Margit Langemets. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus , 53–93.

LKOT = List of Key Onomastic Terms. https://icosweb.net/drupal/sites/default/files/ICOS-Terms-en.pdf (21.01.2018).

LVV = Latvijas vietvārdu vārdnīca. Paaglis–Piķu- , 2003. Latvijas Universitātes Latviešu valodas institūts. Rīga.

Lübben , August 1888. Mittelniederdeutsches Handwörterbuch. Norden und Leipzig: Diedr. Soltau’s Verlag.

OT = Onomastika termineid. http://www.eki.ee/nimeselts/nimeterm.htm (21.01.2018).

Remmel , Mari-Ann 2014. Veekogud Eesti ja Soome kohapärimuses. – Muistis , koht ja pärimus. II , Pärimus ja paigad. Koost. ja toim. Heiki Valk. (= Muinasaja Teadus 26 (2).) Tartu: Tartu Ülikool , ajaloo ja arheoloogia instituut , 70−170.

Rätsep , Kaidi 2012. Colour term ‘black’ in Estonian place names. – ESUKA – JEFUL 3–1 , 129–154.

Saar , Evar 2008. Võrumaa kohanimede analüüs enamlevinud nimeosade põhjal ja traditsioonilise kogukonna nimesüsteem. (= Dissertationes philologiae Estonicae Universitatis Tartuensis 22.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Schmid , Wolfgang Paul 1998. Das baltische Zentrum in der alteuropäischen Hydronymie. – Baltistica XXXIII (2) , 145–153.

Selart , Anti (toim) 2016. The Pskovo-Pechersky Monastery During the Livonian War (1558–1582). Holdings in Estonia. Псково-Печепский монастырь во время Ливонской войны (1558–1582 гг.) Землевладение в Эстонии. Hamburg: Verlag Dr. Kovač.

SL I = Jakob Hurt. Setukeste laulud: Pihkva-Eestlaste vanad rahvalaulud , ühes Räpinä ja Vastseliina lauludega. Ezimene köide , 1904. Helsingi: Soome Kirjanduse Selts.

SLW = Salis-Livisches Wörterbuch. 2009. Hrsg. Eberhard Winkler , Karl Pajusalu. (= Linguistica Uralica Supplementary Series 3.) Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus.

Stoebke , Detlef-Eckhard 1964. Die alten ostseefinnischen Personennamen im Rahmen eines urfinnischen Namensystems. (= Nord- und osteuropäische Geschichtsstudien IV.) Hamburg: Leibniz-Verlag.

Tarvel , Enn 1975. Kas Otšela tšuudid olid Koivalinna eestlased? – Keel ja Kirjandus 9 , 549–562.

TT = Tieteen termipankki. http://tieteentermipankki.fi/wiki/Termipankki:Etusivu (20.03.2018).

Vaba , Lembit 1997. Uurimusi Läti-Eesti keelesuhetest. Tallinn-Tampere.

Vaba , Lembit 2010. Kuidas läti-eesti keelekontakt on mõjutanud eesti murdekeele grammatikat ja sõnamoodustust. – Emakeele Seltsi aastaraamat 56 (2010). Peatoim. Mati Erelt. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus , 204–246.

Valgamaa 1932 = Valgamaa. Maadeteaduslik , tulunduslik ja ajalooline kirjeldus. (= Eesti V. Eesti Kirjanduse Seltsi kodu-uurimise toimkonna väljaanne 10.) Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus.

VK I = Vana kannel. 1.–2. kogu: täieline kogu vanu Eesti rahvalauluzid. 1875–1886. Välja annud Dr. Jakob Hurt. Alte Harfe: vollständige Sammlung alter estnischen Volkslieder. Hrsg. von Dr. Jakob Hurt. Tartu: Mattiesen.

VL = Võõrsõnade leksikon. 2012. 8. , põhjalikult ümber töötatud tr. Eduard Vääri , Richard Kleis , Johannes Silvet , Tiina Paet , Tuuli Rehemaa. Peatoim. Tiina Paet. Eesti Keele Instituut. Valgus. http://www.eki.ee/dict/vsl/vsl.html (21.01.2018).

VMS = Väike murdesõnastik. I–II , 1982–1989. Toim. Valdek Pall. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus. http://www.eki.ee/dict/vms/ (29.03.2018).

Wiedemann 1973 (1893). Eesti-saksa sõnaraamat. Neljas , muutmata trükk teisest , Jakob Hurda redigeeritud väljaandest. Tallinn: Valgus.

 

Kohanimeandmebaasid

AVKA = ajaloolise Võrumaa kohanimede andmebaas. http://www.eki.ee/knab/p_vq_et.htm (20.03.2018).

KN = Eesti Keele Instituudi kohanimekartoteek. http://heli.eki.ee/otsing/ (20.03.2018).

VD = Vietvārdu datubāze. Publiskā versija 8. izdevums. Publicēta 2017. gada 28. jūlijā. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra. https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www.sakt (19.03.2018). 

Kaardid

EAA.1398.1.24 L 1
EAA.2072.9.626 L 1
EAA.2072.9.625 L 1 , 8
EAA.2072.9.625 L 1 , 9
EAA.2072.9.625 L 1 , 11
EAA.2486.3.243 L 5
EAA.2486.3.243 L 28
EAA.3724.4.1904 L 1
EAA.3724.4.1904 L 2 f 7
EAA.3724.4.1904 L 3 f 2
EAA.3724.4.1904 L 4 f 6
EAA.3724.4.1904 L 7 f 4
EAA.3724.5.2823 L 1
EAA.3724.5.2826 L 1
Üheverstane kaart.

 
Back

Current Issue: Vol. 63, Issue 1, 2017


Publishing schedule:
               Next year June